[glaurung]

Algselt postitas: HadziOgloe
Kogu II Maailmasõda oli Hitleri poolt vaadatuna kaitsesõda.

Ja nii ta tõenäoliselt oligi.
22. juuni varahommikul 1941 kuulutas Saksamaa Nõukogude liidule sõja ning kohe seejärel alustas sissetungi. Selleks ajaks oli Nõukogude Liit jõudnud juba suure osa oma vägedest läänepiirile koondada. Nimelt 14.06 said läänepoolsed sõjaväeringkonnad käsu valmistada ette välistaabid, teise ešeloni üksused alustasid koondumist piirile. 19.06 anti sõjaline valmisolek ja 22.06 nimetati sõjaväeringkonnad rinneteks. Spekuleeritakse, et mõne päeva pärast pidi NL ise rünnakut alustama. Pakutakse välja 6. juulit, samuti 14. juulit, kuid tõenäoliselt oli rünnak plaanitud veelgi varasemale kuupäevale.

Nüüd veidi huvitavamaks. Peale Hitleri rünnakut 22.06 kuulutati välja üldmobilisatsioon, aga alates 23. juunist. Milline riik ootab mobilisatsiooniga pärast kallaletungi terve päeva!!! Aga üldmobiliseerimislendlehed olid valmis trükitud juba varem... ja nimelt 23. kuupäevaga nende peal.

Samuti olid varem valmis tehtud ka sõja ajal kuulsaks saanud laulud ja plakatid. Väeosadel olid ka varem valmis trükitud vene-saksa vestlussõnastikud mitmesuguste väljenditega nagu "Käed üles", "Kas vangiandjaid on veel", "Kas te olete näinud langevarjureid", "Kas relvi on?", "Seisa, muidu lasen", "Kus on lähim postkontor" jne. Väeosadele olid välja jagatud topograafilised kaardid Poola, Ida-Preisimaa, Rumeenia, Saksamaa jne alade kohta. Samas ei olnud ühtegi kaarti tagalaalade kohta ja vene väed taganesid pimesi.

See selleks, kuid lääneriikidel ja Nõukogude Liidul oli 1940. aastal olemas järgmine tegevuskava:

1. Lääneriikide vaikival nõusolekul pidi Punaarmee 1940. aasta märtsis okupeerima ja annekteerima Soome. Balti riigid pidi Nõukogude Liit okupeerima ja annekteerima hiljemalt 1940. aasta maikuu lõpuks.

2. 1940 kevadel pidi Prantsusmaa koos Hollandi ja Belgia vägedega alustama sõjategevust Saksamaa vastu. Samal ajal pidi toimuma Inglise-Prantsuse invasioon Norrasse ja sealt edasi Taani ning Lõuna-Rootsi, kus oli ette nähtud luua Saksamaa vastu alustatava sõja lõunarinne.

3. Jugoslaavia pidi ründama Saksamaad "Böömi hobuseraua" kaudu, mida tõendasid 1940. aastal La Charités Prantsuse kindralstaabis sakslate kätte saagiks langenud dokumendikaustad.

9. märtsil 1940 saatis Saksa välisasjade minister von Ribbentrop marssal Mannerheimile ametliku kirja, mis oli dateeritud 07.03.1940 ja kandis riigimarssal H. Göringi ja von Ribbentropi allkirja. Selle Mannerheimi arhiivi säilikuna K/8/24 signeeritud kirjale olid lisatud järgmised dokumendid:

1) Fotokoopia Stalini ja Churchilli allkirjadega varustatud sõjalisest salalepingust 15 10. 1939. Sinna juurde kuuluvad dokumendi realiseerimise plaanid;

2) Skandinaavia aerofotod strateegilist ja taktikalist laadi märkmetega Inglise ja Prantsuse vägede põhja poolt Saksa Riigi piiride poole plaanitavate sõjalis-operatiivsete liikumiste kohta;

3) Lääne ja Ida ühise, Saksa Riigi vastu kavatsetava sõja organiseerimise ning teostamise selgitus. Dokumendi juurde on lisatud järgmised skeemid:
a) Aerofoto koopia liitlaste operatiivplaanide kohta Norras;
b) Skeem kaardil Saksa Riigi neljal rindel sõjalisse haardesse võtmise kava kohta. (Põhjarindel, Lääne-Prantsusmaa ja Belgia-Hollandi rindel, Jugoslaavia rindel Balkani poolsaarel ja Nõukogude Vene pearindel.)

4) Pärast seda, kui Nõukogude Liit on Soome okupeerinud ja Briti-Prantsuse ekspeditsiooniväed Norra, Taani ning Lõuna-Rootsi hõivanud, koostab ühine kindralstaap alljärgnevas järjestuses toimuvate ühiste ofensiivpealetungide ajaplaani:

5) Inglise ekspeditsiooniarmee üksused Põhja-Prantsusmaal marsivad koos Prantsuse armeega Belgiast läbi ja asuvad siis Reini rindel rünnakule. Samal ajal alustavad Vene väed Tšehhoslovakkiast ja Poolast pealetungi. Hollandi ja Belgia on lubanud osaleda selles ühises, Saksa Riigi vastu suunatud ofensiivis.

6) Inglismaa ja Prantsusmaa merejõud isoleerivad Saksa sõjalaevastiku, tõkestades põhjapoolse Põhjamere ja Doveri ning Calais' harukanali kuni Saksa armee kahjutuks tegemiseni.

7) Peamine rünnak Saksamaale tuleb plaani järgi Skandinaaviast Taani ja Baltikumi kaudu. Operatsioonide kindralstaap jääb Pariisi, kus ta otsekohe tegevust alustab.

8) Prantsuse ja Inglise õhujõudude ühine kindralstaap moodustab otsekohe koos Nõukogude Vene õhujõudude kindralstaabiga töörühma, mille operatiivseks eesmärgiks on anda Saksa õhujõududele hävitav löök, et seejärel ühiselt alustada maismaaoperatsioone.

9) Kokkuleppes kirjapandud klausel Soome võimaliku abistamise kohta põhineb 1939. aasta suvel Krimmi salakohtumisel saavutatud Churchilli ja Stalini omavahelisel sobimusel (Inglise Norra invasioon).

10) Sõjalisele salaleppele on Nõukogude vene kindralstaabi nõudmisel lisatud merekaardid, kus on märgitud Norra vetes asuvad miiniväljad. Royal Navi alustab Norra vete mineerimist 5.-6. aprillil 1940. Lisatud kaart tähistab oma merejõudude jaoks miinidest vabaks jäetud veeteid.

Niisiis näeme, et Liitlastel oli plaan Saksamaa purustada juba vaat, et enne teise ilmasõja algust ja seega võib Saksamaa tegevust nimetada ennetavaks löögiks küll.

(Ülaltoodud materjal on osaliselt võetud foorumist militaar.net)