30-08-2005, 17:30
Kui tohib, siis teengi esiteks avalduse natsismi teemal:
Teatavasti on Balti riikides üsna teravaks vaidlusaluseks teemaks vähemusrahvuste olukord.. On olnud ettepanekuid teha Eesti koguni kahekeelseks riigiks, eemaldada riigikeele oskamise kohustus jms.
Prantsusmaal on peast öeldes prantslaste osakaal kogurahvastikus üle 90%, ilmselt sama trendi näeme kõikjal juhtivate riikide hulgas - nüüd Eestile, kus eestlasi on kuskil 60-70% ringis, tehakse ettekirjutusi natsismis...??? Natsism ei ole midagi muud kui ülim rahvuslustunne, Hitleri juurde kohe jõuan. Igatahes natsismi pole milleski süüdistada. Praegu oleks mõningane natsionalism see, mida oleks poliitika kujundamisel vaja. Ärge mõistke mind valesti - mul pole absoluutselt midagi venekeelse elanikkonna vastu, kuid me peame kaitsma ja säilitama Eesti kultuuri ning seda funktsiooni täidabki ideaalselt alustuseks emakeel - eesti keel.
Tulles nüüd aga Hitleri juurde. Hitler nägi oma rahvast väljavalituna. Ta palkas tohutul hulgal arheolooge, kes rändasid mööda maailma ja tõestasi teiste rahvaste barbaarset ja saksa rahva kuninglikku päritolu. Võltsiti koguni uurimistulemusi (vaadake "The Search for The Holy Grail"). Rahvas armastas Hitlerit, sest ta pani iga viimase kui sakslase tundma end erilisena.
Kas teate, kuidas Hitler alustas oma lobitööga? Ta läks suurde õllesaali, kus rääkis poliitilistest suundadest ja asjadest niisama, õllesaal vakatas, kui Hitler rääkis. Tema tohutu hea kõnekunst võitis palju kuulajaid ja ka kiiresti palju populaarsust. Sealt kasvas tema populaarsus (muide tee inimlooma südamesse leidis omal ajal juba üks rooma keiser teise järel - rahvas vajab lõbustust ja veini..).
Hitleri poliitiline osavus ja hea "nina" teiste nõrkuste osas avas talle ühe ukse teise järel - Austria langes enne I maailmasõja puhkemist vastupanu osutamata..
Tegemist on tõepoolest ajaloo suurkujuga, keda muide ka sakslased ise ei salli. Mina tõstaks esile vaid tema tõeliselt suursuguseid jooni, mida ainult ehk tasubki meenutada - tohutu liiderlikkus, suurepärane kõneosavus ja hea "nina" poliitikas.
Teatavasti on Balti riikides üsna teravaks vaidlusaluseks teemaks vähemusrahvuste olukord.. On olnud ettepanekuid teha Eesti koguni kahekeelseks riigiks, eemaldada riigikeele oskamise kohustus jms.
Prantsusmaal on peast öeldes prantslaste osakaal kogurahvastikus üle 90%, ilmselt sama trendi näeme kõikjal juhtivate riikide hulgas - nüüd Eestile, kus eestlasi on kuskil 60-70% ringis, tehakse ettekirjutusi natsismis...??? Natsism ei ole midagi muud kui ülim rahvuslustunne, Hitleri juurde kohe jõuan. Igatahes natsismi pole milleski süüdistada. Praegu oleks mõningane natsionalism see, mida oleks poliitika kujundamisel vaja. Ärge mõistke mind valesti - mul pole absoluutselt midagi venekeelse elanikkonna vastu, kuid me peame kaitsma ja säilitama Eesti kultuuri ning seda funktsiooni täidabki ideaalselt alustuseks emakeel - eesti keel.
Tulles nüüd aga Hitleri juurde. Hitler nägi oma rahvast väljavalituna. Ta palkas tohutul hulgal arheolooge, kes rändasid mööda maailma ja tõestasi teiste rahvaste barbaarset ja saksa rahva kuninglikku päritolu. Võltsiti koguni uurimistulemusi (vaadake "The Search for The Holy Grail"). Rahvas armastas Hitlerit, sest ta pani iga viimase kui sakslase tundma end erilisena.
Kas teate, kuidas Hitler alustas oma lobitööga? Ta läks suurde õllesaali, kus rääkis poliitilistest suundadest ja asjadest niisama, õllesaal vakatas, kui Hitler rääkis. Tema tohutu hea kõnekunst võitis palju kuulajaid ja ka kiiresti palju populaarsust. Sealt kasvas tema populaarsus (muide tee inimlooma südamesse leidis omal ajal juba üks rooma keiser teise järel - rahvas vajab lõbustust ja veini..).
Hitleri poliitiline osavus ja hea "nina" teiste nõrkuste osas avas talle ühe ukse teise järel - Austria langes enne I maailmasõja puhkemist vastupanu osutamata..
Tegemist on tõepoolest ajaloo suurkujuga, keda muide ka sakslased ise ei salli. Mina tõstaks esile vaid tema tõeliselt suursuguseid jooni, mida ainult ehk tasubki meenutada - tohutu liiderlikkus, suurepärane kõneosavus ja hea "nina" poliitikas.
