Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Huvitavad looduslikud nähtused
#1
Otsisin, mis ma ostisin, aga päris sobivat teemat ei leidnud. Nimelt mõtlesin, et võiks eksisteerida koht, kuhu saab postitada videoid, pilte või kasvõi kirjeldusi nähtustest, millele on küll hea seletus olemas, aga mis sellegipoolest kohati suu ammuli võtavad. Aärmuslike loodusnähtuste jaoks (tornaadod, kalasajud, jne) on meil teema olemas: http://www.para-web.org/showthread.php?tid=5076

Ehk oleks see ühelt poolt huvitav sirvimisteema ja teiselt poolt ka hariv...

Alustan erinevate videotega niinimetatud "keerlevast kuulist". Algselt osade poolt võltsinguks peetud videotest on näha, kuidas jää suunas tulistatud kuulid näivad tekkinud august välja hüppavat ja seejärel maandumiskohas pikalt keerlevat. Tihti keerlevad nad horisontaalselt, aga mõnel juhul ka vertikaalselt.



Sama nähtust uurisid ka Müüdimurdjad ja kinnitasid, et tõepoolest on võimalik piisavalt kõvaks külmunud jää puhul kuuli "keerlema" saada.

Siin müüdimurdjate klipp, aga ei soovita heliga üle 2:44 vaadata (keegi on lõpus ebameeldivat nalja teinud):


Seletus: vintrelvast väljuv kuul liigub ja pöörleb suurel kiirusel (stabiilsuse jaoks). Jääga kohtudes sumbub tema hoog, aga mitte pöörlemine. Lisaks on kuul tuline, mistõttu jää sulab veidi ning hõõrdumine on minimaalne. See kas kuul pöörleb vertikaalselt või horisontaalselt sõltub ilmselt sellest, et mis nurga all kuul jääst välja "hüppab" ja "maandub".



Väidetavalt tõeline aegvõte, mis näitab 33 tundi surutuna 23 sekundisse, mille jooksul jaguneb hariliku konna viljastatud munarakk neljast rakust miljoniteks. Video autori sõnul kasutas ta selle filmimiseks erilist isevalmistatud tehnoloogiat. Tasub muidugi olla skeptiline, aga ilus ikka... ja umbes-täpselt nii ta käima peakski... ja meie kõigiga meie elude alguses käiski.

Soovitan vaadata täisekraanil:

Vasta
#2
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...EXQyeKCnNm

Kanada „jäämägede allee“ on sel kevadel oma nime väärt ning turistid voolavad Ferrylandi linnakesse, et meres kõrguvale hiiglasele pilk peale heita.

Jäämägi kõrgub maalilise linna kohal, mis asub Kanada Newfoundlandi ja Labradori provintsi rannikul. Kanada jääteenistus on klassifitseerinud jäämäe „suureks“, mis tähendab, et selle kõrgus on 151-240 jalga (46-73 meetrit) ning läbimõõt 401-670 jalga (122-204 meetrit), vahendab CNN.

Jäämäehooaeg kestab kevadest kuni suve lõpuni ning meri hakkab taas jäätuma septembri keskel. Hoovuste süsteem toob jäämäed mööda Newfoundlandi rannikut lõunasse. Rannik on seetõttu saanud nime „jäämägede allee“.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...d=77948966
Vasta
#3
Hiinas vapustas Wuzhongi linna elanikke taevasse ilmunud "lendav linn" oma mitmete pilvelõhkujatega, teatab http://www.mirror.co.uk/. Tõenäoliselt nägid Wuzhongi elanikud klassikalist näidet fatamorgaanast – atmosfääris tekkinud keerukast optilisest ilmingust, mis moodustub mitmest erineva kujuga miraažist, mille puhul kaugel asetsevad objektid paistavad mitmekordsetena ja mitmeti moonutatult.
Vaata videot-
https://www.youtube.com/watch?time_conti...C3Exk65ZAA

Aga võimalik, et nähti ajutiselt teise maailma dimensiooni.
Vasta
#4
Hiinas on mägi mis ¨muneb mune¨
Vasta
#5
Ookeanid kohtuvad,aga ei segune.
https://youtu.be/SWRqfWo4hZ8
Vasta
#6
Metsad Jeruusalemma lähistel said kaetud ämblikuvõrkude poolt: https://www.haaretz.com/israel-news/1.821527

[Pilt: 1046236644.jpg]
Vasta
#7
Üle Antarktika lennanud NASA teadlased avastasid jäämäe, mis paistab silma nii suuruse kui ka kuju poolest – see on kahtlaselt täpselt täisnurkne.

Salapärane jääpank asub Antarktika poolsaare idaranniku juures. Teadlased usuvad, et see murdus lahti lähedalviibivast Larsen C jäämasiivist, ja see pidi juhtuma üsna hiljuti, sest pangal on teravad ääred ja lame pind.

Pilt forte lingil:
http://forte.delfi.ee/news/maa/teadlasi-...d=84087988
Vasta
#8
Ma kahtlen, kas jääkamakas ikka kahtlaselt täpne ristkülik on. ))
Pilt -

https://i2.wp.com/www.eurekalert.org/mul....jpg?w=800
Vasta
#9
Kas teile ei tundu, et ööliblikaid oli sel aastal maru vähe?
Vasta
#10
Minu meelest üldse nagu putukaid on kuidagi vähe viimaselajal....Hrmm
Vasta
#11
Sellekst on tegelt mõnel pool palju räägitud, et terves maailmas on viimastel aastatel toimunud järsk putukate arvukuse vähenemine. Mesilaste massilisest suremisest on vast siingi foorumis juttu olnud, aga nüüd on hakanud välja tulema sama jama paljude putukaliikude puhul. Ühtset põhjust nähtusele nagu pole, aga putukamürkide kasutamine põllumajanduses tundub olevat oluline panustaja. Mesinikud on probleemiga vist kuidagi hakkama saamas?
Vasta
#12
Ahto Kaasik ja hiieretke külastus

Tsitaat:Taevast kukkunud kivi ja tulnukad Rohuneemel

Sel pühapäeval toimuva Viimsi ja Jõelähtme valla hiieretke kavas on paik, millega on seotud lood taevakivist, hiidudest, tulnukatest, Väinämöisest ja Jeesuse emast. Rohuneeme poolsaarel asuva võimsa rahnuga seotud vana pärimus sunnib küsima, kas vana Kalev võis olla Jeesuse isa?
Viimsi valla Rohuneeme küla metsas asub looduskaitsealune kivihiiglane. Maisniidi kivi (ka Maisiniidi kivi, Rohuneeme kivi) kõrguseks on 6,1 m ja ümbermõõduks 31,4 m. Tõeliselt võimas ja aukartust äratav rahn. Rahvapärimus teab, et kivi olnud varem veel palju kõrgem, kuid pool sellest on ajapikku maa sisse vajunud. Rahnu ümbritseb tõepoolest soisevõitu mets.
Silmatorkavat kivi on õnnistatud paljude pärimustega. Vanemad lood kõnelevad, et Kalevi naine Linda kandnud kivi põlle sees oma mehe hauale, ehk Toompea mäele. Põllepael aga katkenud ja kivi kukkunud maha. Teisendi järgi kukkunud kivi maha Suur Tõlli naise Pireti põllest. Eriti huvitav lugu pajatab aga, et seda kivi kannud Toompeale Kalevi hauale Jeesuse ema Maarja. Selliste teisendite mitmekesisus tõstatab küsimuse, mitu naist vanal Kalevil õigupoolest oli ja kas ta võiks olla ka Jeesuse isa. Kui kirik hõivas omal ajal meie jõulupühad ja määras sinna Jeesuse sünnipäeva, siis ehk võiksime õigluse huvides nõuda ka Jeesuse tegeliku isa kindlaksmääramist. Seda enam, et altarimaalidel meenutab ta sageli pigem põhjamaa meest Kalevit kui tõmmut juuti. Olgu igaks juhuks märgitud, et see mõttearendus on muidugi vaid nali.
Kuid üks teine haruldane pärimus seob Maisniidi kiiv hoopis hõimuvellede jumaliku olendiga. Mängus on ka teaduslik oletus mandrijää liikumisest ning kivi lael asuv jalajälge meenutav lohk. Kui vana lugu tõsiselt võtta, võiks Rohuneeme mets olla soomlaste palverännupaigaks.
"Rohuneeme metsas asub suur kivimürakas. See kivi on nii suur, et sellel võib kuus paari tantsida. Selle kivi peal on auk, mis on inimese jalajälje sarnane. See jälg olevat tulnud sinna järgmiselt. See kivi asunud Soomes Väinämöineni maja ukse ees. Kui kivi jääga hakanud liikuma, olnud Väinamöinenil hale meel ja ühtlasi saanud ta ka vihaseks, et kivi tema juurest ära tahab minna. Tõstnud jala ja virutanud kivile sellise hoo, et ta jalajälg kivi peale jäänud. (ERA II 223, 20 (5) < Jõelähtme khk, Viimsi v, Miiduranna k < Lubja k – Richard Liivlaid < Jakob Liivlaid, 55 a (1939))
Harjumaal ja mujalgi Eestis on mitmeid kive, mis pärimuse järgi taevast kukkunud. Seda on kõneldud ka Maisniidi kivist.
"Mitu-mitu tuhat aastat tagasi ühel ööl kukkunud täht taevast alla. Hiljem mindud sinna kohta vahtima kus täht alla kukkus ja leitud sealt suur kivi.
Jutt räägib edasi. Peale tähe kukumist tulnud taevast ingel ja astunud kivi peale, ning tulnud veel teisigi ingleid ja hakanud mängima ringimängu.
Kivis on praegugi jäljemoodi koht mis ongi see ingli jälg. Inglite ringimängust jäänud kivipealne siledaks.
Seda kivi hüüta nüüd „Maisniidi“ kiviks, sest seal kivi ümbruses kasvab maasikaid. Kuid hüüta ka küla järgi „Rohuneeme“."
(ERA II 223, 45 (1) < Jõelähtme khk, Viimsi v, Rohuneeme k – Eino Poolsaar < Paul Poolsaar, 46 a 1939)).
Tänapäeval nimetatakse selliseid taevast laskunud olendeid pigem tulnukateks, kuid vahet pole. Lood ja moed muutuvad, kivi jääb.
Varem seisis kivi najal redel ning kohalikud inimesed käinud meeleldi sealt ümbrust imetlemas ja pühade ajal tantsimas. Kivile mahtunud korraga neli, viis või koguni kuus paari tantsima. Pidi neil tantsijatel vast julgust olema - kõrge kivi küljed langevad püstloodis. Samas, selline peadpööritav julgus pidi pakkuma ka tavatuid elamusi. Sõja ajal kinnitati kivile Saksa õhutõrjekahur. Selle kinnitamiseks puuritud augud olla siiani näha. Järgmised, Venemaalt tulnud, okupandid ehitasid aga kivi lähedusse oma sõjaväebaasi ja keelasid kohalikel seda külastada.
Kahjuks pole seni Maisniidi kivi pühaks pidamise kohta otseseid andmeid leitud. Kiviga seotud ohtrad pärimused ja tantsimise tava aga viitavad sellele kui vanale pühapaigale.
Kusagil Maisniidi kivi kandis asub Rohuneeme hiiekoht. See peaks olema küll põhja pool endise Oti suurtalu maadel. Hiie keskel välul asunud kivi, millele viidud ande. Mõnede kohalike arvates asub see kivi praeguse Suur-Kaare tänava ääres metsa servas. Kohalikud lapsed kasutavad kivi liukivina.
Mõlemat kivi läheme vaatama 29.12 toimuval hiieretkel. Väljasõit Tallinna kesklinnast kl 9 ja tagasi oleme hiljemalt kl 17. Huvilised saavad liituda ja lõpetada ka Pirital, Viimsis ja Irus. Kavas on veel Iru hiis, Ämma mägi ja Näkikivi, Metsakasti Riiasöödi tamm, Muuga kabelikivi ja Jägala juga. Retk on jõukohane nii suurtele kui väikestele ning kõik huvilised on teretulnud.

[Pilt: 0CE2j0r.jpg]

[Pilt: 5uj39UT.jpg]
Vasta
#13
Õhtuleht annab teada: Kas Peterburi–Tallinna liinibussi viis kraavi tundmatu objekt või tehniline rike?
Tsitaat:„Bussijuhi sõnul kiskus rool ühel hetkel järsult paremale. Jah, sõidurada oli puhas, aga teeäär oli jääs, ja sellel juhitavus kadus,“ selgitab Ecolines Eesti tegevjuht, kuidas pühapäeva varahommikul 65 reisijaga Peterburi liinibuss enne Tallinna jõudmist kraavi sattus.

Pühapäeval kell 4.45 sõitis Tallinna–Narva maantee 30. kilomeetril Peterburist Tallinna teel olnud reisibuss sirgel maanteel raudpiirdesse ning seejärel teelt välja kraavi. Bussis viibis koos juhtidega 67 inimest, sündmuskohalt viidi haiglasse üheksa inimest, kuid eluohtlikke vigastusi kellelgi õnneks ei ole."




Võimalik para-põhjus avarii taga. Tõenäoliselt siiski mitte.
Lihtsalt öine ja libe aeg, aga kunagi ei tea kuidas uurimine läheb ja millisele järeldusel jõutakse. Elame-näeme.
Vasta
#14
Tuletornaado Austraalias. Soojuse mõjul tõusvad õhuvoolud moodustvad õigete olude kokkulangevusel pöörise, mis imeb maast õhku ja sellega koos tuld taeva poole.

Kindlasti olid sellised nähtused meie savannis elavate esivanemate jaoks tõelised mõistatused ja head asjad mida demoniseerida.

Vasta
#15
Tõstamaal alevikus tekkis eramu katusele salapärane triip
Tsitaat:Keset Tõstamaa alevikku ilmus elumaja katusele ligikaudu meetri laiune ja mitme meetri pikkune pritsmerida, mis jookseb sirgjoones diagonaalis üle hoone katuse. Kaks päeva hiljem ilmus täpselt samale joonele peaaegu samalt kohalt, kus eelmine rida katkes, uus jutt samasuguseid pritsmeid. Nüüd kattis joon juba pea terve katuse. Ja vedelikust jäid kuivades valged laigud, mis meenutavad linnu väljaheiteid.

Esimene jutt ilmus katusele 18. juunil, kuid siiani pole teada, millega tegemist. "Neljapäeval kell pool neli istusin aias varju all ja vaatasin, et mis jama, valge jutt jookseb diagonaalis üle katuse, läksin vaatama," meenutas maja omanik Enno Kase. "Laupäeva õhtul tuli poiss autoga koju, vaatasime, et tuppa ei tule, vaid jalutab ümber maja. Ütles, et siia on uus larakas pandud." Rada jooksis veel muru peale ja elupuu otsa, enne kui ära katkes. "Kuid naabrimehe katusele ei jõudnud," sõnas Kase.

[Pilt: KiBxxTt.png]
Vasta
#16
[quote='fenomen' pid='265020' dateline='1593587424']
Tõstamaal alevikus tekkis eramu katusele salapärane triip
[quote]Keset Tõstamaa alevikku ilmus elumaja katusele ligikaudu meetri laiune ja mitme meetri pikkune pritsmerida, mis jookseb sirgjoones diagonaalis üle hoone katuse. Kaks päeva hiljem ilmus täpselt samale joonele peaaegu samalt kohalt, kus eelmine rida katkes, uus jutt samasuguseid pritsmeid. Nüüd kattis joon juba pea terve katuse. Ja vedelikust jäid kuivades valged laigud, mis meenutavad linnu väljaheiteid.
[/quote]
Keegi pidas viha majaelaniku (e) peale ja laskis droonilt värvi - või mingi muu aine balloonist "saju" katusele? Ma ei tea, kui võimalik see tehniliselt on, aga droonidel on ju igasugu kaamerad ja muud vidinad?

Vasta
#17
Või siis üritavad rohelised maandumiskohta markeerida. Muretsemiseks pole küll põhjust enne, kui katusele ilmub ka teine joon, esimesega risti Laugh
Vasta
#18
Nägin täna varahommikul sellist huvitavat asja nagu öine vikerkaar. Juhtus see keset Atlandi ookeani, kus olime koos kaubalaeva vanemtüürimehega oma rutiinses vahis kaptenisillal. Väljas oli muidu üsna pime, öösinine taevas, kui mitte arvestada täiskuud, mis jäi meie laeva liikumissuunale taha vasakule. Peale ühte vihmasabinat märkasin ees paremal kummalist kaardus valgussammast. Vaatasin kohe, et see on ju vikerkaar, kuid tüürimees pidas seda tornaadoks. Läksime koos välja ning vaatasime lähemalt- tegemist oli väga suure ja selgepiirilise vikerkaarega mere kohal, ainult kõiki värve ei saanud eristada. Vaatlus kestis kümmekond minutit, siis vikerkaar hajus ja taevas oli pime edasi. Minule oli see küll esimene kord öösel vikerkaart näha ja 45-aastane väga pika tööstaažiga tüürimees kinnitas samuti, et pole sellist asja varem näinud.
Vasta
#19
Kui oli kuu väljas ja vihma sabistas, siis kuuvikerkaar.
https://et.wikipedia.org/wiki/Kuuvikerkaar
Vasta
#20
Olen kogenud bagi. Ilus ilm, päike paistab aga ähvardav tume pilv taevas. Sõites metsa vahelt välja oli meeletu külgtuul ~25m/sek min. Pääsesin ainult seetõttu, et kiirus oli ~60, ehk mingi sisetunne ütles kiirust vähendada. Lükkas camperi teise teeserva. Teine kord oli analoogne juhus horvaatias rannaäärsel teel. Tuul oli vahelduv, ehk suht vaikne ja siis alles puhus! Ärkasin masinas üles kuna masin kõikus....tahtes välja minna juhi uks ei avanenud.....surusin peale ja korraga avanes, mina kägarkaela välja. Lihtsalt bagi aegu oli tuulesurve selline, et ei jõudnud avada. Hiljem mägedes parklas kus ei olnud tuulele takistust lükkas autot edasi kui 2-e käik oli sees. Kõndida tuli 45 kraadi all ja käed ees, kui tuul lakkas siis käpuli. Mere ääres aga kaldast 20-30m lained puudusid, sest tuul puhus maa poolt ülalt mägedest alla, kaugemal aga oli täielik maru ja suured vahused lained. Kuna seda oli 2 päeva siis sai isegi kalda lähedal ujuda....mingi 5m jooksul merel aga tekkis lainetemöll. 1-ne juhus oli poolas, teine horvaatia pikal kaldaäärsel teel. Ilm oli +25C ja suht pilvitu ainult meeletu tuul, isegi 270kg tsikli lükkas tugijalalt ümber ja just "üle jala" ehk sinna poole kuhu kallutada on raskem.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Teadus ja paranormaalsed nähtused Teele 3 3,893 06-09-2016, 10:57
Viimane postitus: Müstik
  Müstilised kivikuulid looduslikud? Aerling 12 8,726 27-01-2014, 13:18
Viimane postitus: Müstik
  Huvitavad elukad! Lokk555 0 2,212 07-10-2010, 16:43
Viimane postitus: Lokk555
  Kummalised nähtused radaril Austraalias elis 5 4,385 08-02-2010, 18:41
Viimane postitus: skrid

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat