Valdur Mikita "Mõtterännak eestlaste elutundest"

Vabade kunstide professor Valdur Mikita loengusari Tartu Ülikoolis.

http://www.flku.ut.ee/et/teadus/valdur-m...elutundest
Mikita loengukursus uurib ja mõtestab eestlaste elutunnet läbi paigavaimu ja loodustunnetuse. Vaatluse alla võetakse sellised põnevad teemad nagu maagiline elutunne, metsarahva müüt, isiklikud pühapaigad, panteistlik looduskogemus, intuitiivne usuelu, maastikupõhised mõtlusvormid, maagiline sõna, eesti märk, kognitiivne perifeeria, mitmiktaju, pärismaised meeleseisundid, müüti loov rahvusbiograafia ja palju muudki – näiteks armastus seente vastu.

Kursus kutsub looma seoseid arhailiste ja tänapäevaste kultuurinähtuste vahel, mis on pika aja jooksul kujundanud eestlaste elutunnet, ning lugu pidama oma isiklikust ja intuitiivsest paigatunnetusest.

Järelvaadatav:
Valdur Mikita: "Hälin ja raev lingvistilises metsas"
Eesti pöörane identiteet. Isevärki elutunnetus. Keele, kultuuri ja looduse hübriidsus. Arhailine paiga- ja ajatunnetus. Kütkestav perifeeria. Soome-ugri ajakaev.

Valdur Mikita: "Sammuke maagilise ökoloogia poole – ussisõnast geenivaramuni"

Valdur Mikita: "Männimets, mädasoo ja maailm ehk Eesti asukohast suurel pildil”

Valdur Mikita: "Introvertide kuningriik ja eestlase portree”

Valdur Mikita ja Linnar Viik: "Kust tulevad mõtted?"

Valdur Mikita: „Luusides loomingu radadel. Rebase või siilina – see on küsimus!”

Valdur Mikita: „Hümn sääsele, karule ja mesitarule“.

Kõik on kena ainult vaadake millised sõnad on pärit tekstitapjate semiootikute sõnavarast. Paraku hea poiss aga kirjeldab kõike semiootika sõnadega mis tapavad kohaliku teispoolsuse.

Semiootika on uuriv teadus. Millalgi oli Maa kolme vaala seljas. Teadus selgitas meile, et see ei ole tõsi. Sama on semiootikaga.

(19-12-2016 11:32 )togli Kirjutas:  Vabade kunstide professor Valdur Mikita loengusari Tartu Ülikoolis.

Valdur Mikita: „Hümn sääsele, karule ja mesitarule“.

Toredad loengud. Sinilillemets - nii ilus sõna!
Ristiusu varem võtsid vastu need maad, kellel oli vähem metsa.
Tõeline eestlane on see, kes ühelt poolt on väga innovaatiline. Näiteks on tal ühes käes uusim nutitelefon ja teises käes ikka seenenuga. Slaidid.
Mikita on Lõuna-Eestis metsade vahel üles kasvanud. Lina kasvatanud eestlased said ühe lapse ülikooli saata - sellega teenis. Puuviljahind ka mõjutas. Laevadel kasutati eestlaste linast valmistatud purjesid. Vanasti oli hirm ülikoolis läbi kukkuda, sest siis tuli hakata taas kodus käsitsi heina tegema - ja see oli raske töö.
Ugrilaste põhitermin on vägi, jõud.