Kuidas ehitati Giza püramiidid?

Aga VS räägib siis, kes, kuna ja kuidas. Lisab mõned allikad
ja faktid ja ongi asi lahendatud. Tõesti, mis siin ringiratast..
Anna tulla.

(12-01-2012 23:58 )Leena Kirjutas:  

(12-01-2012 23:46 )Päikeseinsener Kirjutas:  Peale selle olid kivimis karvad ja seened sees, mis on loodusliku
kivimi puhul....?

....täiesti tavaline. Tommoti vanusega kivimitest on leitud isegi terveid skelette.

Tommot... vanusega? Egas see Tommot`i küla pole, kagu Jakuutias, Venemaal? Mis aegkond, ja mis skeletid?

Leidsin midagi polümeerbetoonist ja... betoonist
http://www.aco.ee/upload/aco_drain_ee.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Betoon

(13-01-2012 00:58 )VironShaman Kirjutas:  Pagan võtaks seal pole üldse tähtis mil viisil see püramiid kokku pandi, küsimus on täpsuses, millega seda väidetaval kiviajal tehti ja milleks seda täpsust vaja oli, matusepaigale mitte aga kõrgtehnoloogilisele seadmele millimeetrisageduses või lühemas, mida selle seadmega genereeriti, on need täpsusjärgud ülitähtsad. Kogu aeg nämmutate ringiratast kuidas ehitati küsimata milleks ehitati ja kes tegelikult siis ehitasid kui kivikirvega kohalikud selleks võimelised polnud.

Kokkupanemise viis on olulise tähtsusega. Just kokkupanemise viisist sõltub kas millimeetri või mõned muud sagedused puhuvad pasunat või ei puhu.

---

(13-01-2012 01:08 )Ott Sama Kirjutas:  

(12-01-2012 23:58 )Leena Kirjutas:  

(12-01-2012 23:46 )Päikeseinsener Kirjutas:  Peale selle olid kivimis karvad ja seened sees, mis on loodusliku
kivimi puhul....?

....täiesti tavaline. Tommoti vanusega kivimitest on leitud isegi terveid skelette.

Tommot... vanusega? Egas see Tommot`i küla pole, kagu Jakuutias, Venemaal? Mis aegkond, ja mis skeletid?

Leidsin midagi polümeerbetoonist
http://www.aco.ee/upload/aco_drain_ee.pdf

Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade
Täpismõõtühiku tsirkaga - üle viie miljoni aasta tagasi.

/Aga VS räägib siis, kes, kuna ja kuidas. Lisab mõned allikad
ja faktid ja ongi asi lahendatud. Tõesti, mis siin ringiratast..
Anna tulla./ Ma sain juba oma vitsad kätte kui Orioni kurjuseimpeeriumi lahti rääkisin, mulle aitab sellestki.
Peab sind siis sellesse aega tagasi viima, et oma silmaga vaataksid mis toimus ja milleks.
Kogu see jahumine ilma eesmärgita summutab igasuguse tahtmise mängu kaasa teha, sest müra tapab iva selles mängus, ei imestaks kui selle revolutsiooni tagajärjel tekiks muuseumis kus muumiaid hoitakse tulekahju, maha põleks kogu vanavara ja muumiates vangis vaimud saaksid lõpuks ära minna.

(13-01-2012 01:24 )VironShaman Kirjutas:  /Aga VS räägib siis, kes, kuna ja kuidas. Lisab mõned allikad
ja faktid ja ongi asi lahendatud. Tõesti, mis siin ringiratast..
Anna tulla./ Ma sain juba oma vitsad kätte kui Orioni kurjuseimpeeriumi lahti rääkisin, mulle aitab sellestki.
Peab sind siis sellesse aega tagasi viima, et oma silmaga vaataksid mis toimus ja milleks.
Kogu see jahumine ilma eesmärgita summutab igasuguse tahtmise mängu kaasa teha, sest müra tapab iva selles mängus, ei imestaks kui selle revolutsiooni tagajärjel tekiks muuseumis kus muumiaid hoitakse tulekahju, maha põleks kogu vanavara ja muumiates vangis vaimud saaksid lõpuks ära minna.

Anna andeks, aga hetkel saad ainult kriitikat, sest puuduvad
allikad, faktid, katsed jne.
Hetkel on see kõigest.. oh ma ei tahagi öelda, pärast jälle jama
kui palju.

(13-01-2012 01:30 )Päikeseinsener Kirjutas:  Anna andeks, aga hetkel saad ainult kriitikat, sest puuduvad
allikad, faktid, katsed jne.
Hetkel on see kõigest.. oh ma ei tahagi öelda, pärast jälle jama
kui palju.

Tegemist oli aksioomiga.

Nüüd siis säände versioon:

http://rutube.ru/tracks/5200920.html

---

Jäi täna näppu see link(inglis k.), kus õige üksipulgi
antud teemat lahatakse. Isiklikult ma selle kõigega seal nõus ei ole,
aga mõned puuduvad lülid ehk võib leida küll.

Kui alustada algusest....siis püramiidide füüsiline ehitamine pidi algama püramiidi külgede mahamärkimisest. Ei tahaks hästi uskuda, et püramiidi hiljem pöörati. Väidetavalt olla need küljed orienteeritud ilmakaarte järgi. Kas keegi seletaks lahti - kui täpselt ja milliste ilmakaarte järgi olid nad orienteeritud ehitamise ajal ja on orienteeritud praegu. Ärme unustame, et geograafilised ja magneetilised ilmakaared on erinevad. Kuidas on püramiidid orienteeritud maakera pöörlemistelje suhtes?

Püramiidide asetus maapinnal pidada ka kokku langema Orioni vöö tähtede asetusega. Kas püramiidide suurused on proportsioonis nende tähtede suurustega?

Ahjaa. Ununes. Mida on teada püramiidide vundamendist ja kuidas seda kirjeldatakse?

(19-05-2012 20:08 )Leena Kirjutas:  Püramiidide asetus maapinnal pidada ka kokku langema Orioni vöö tähtede asetusega. Kas püramiidide suurused on proportsioonis nende tähtede suurustega?

Proportsioonid ei lange kokku. Sellisel juhul peaksid Zawyat al Aryani ja Abu Ruwashi ,,püramiidid,, olema pea sama suured kui Suur Püramiid. Betelgeuse ja Rigeli asukohas maapinnal aga veelgi suuremad.
Küll on aga muid kokkulangevusi.
http://www.para-web.org/showthread.php?t...%A4hekaart

Ma ei välista seda tehis graniidi teooriat. See seletab ju nii mõndagi.
Lugesin mingi aeg tagasi seda kunst graniidi asja ja jäi meelde, et seda ka tehakse
algainete jahvatamise/segamise teel - enam vähem nagu tavalist betooni.

KUID - kes on sõitnud Tallinnast rongiga välja ja teinud seda liini pidi mis möödub
Männikult ja Liivast on ehk täheldanud väljasõidu suunast vasakule jäänud suuri
selliseid ehitisi? Tegemist on Betoonitehasega kus juba "(n)õukaajast" saati seda
va betooni jahvatatakse. Asi ju nimelt selles, et ka selle kunst graniidi saamiseks
tuleb algained eelnevalt ära jahvatada ja siis segada. Kes neid nummereid paremini
valdab võiks kokku lüüa siis 3 suure Giza püramiidi (sest nende suhtes käib ju see
peamine tramburai) umbkaudse massi ja välja arvutada mitusata tuhat tonni algseid
materjale oli vaja läbi jahvatada, et saada hulk mis läks püramiidide ehitamiseks.
Ei tohiks unustada, et vaja oli ka vett mida küll Niilus peaks piisavalt pakkuma aga
mingi lihtne ja geniaalne torujuhtme (kui tehas just kaldal ei olnud) süsteem pidi ju
ikkagi eksisteerima kuna selline segu pidavat päris kiiresti tarduma.

Eeldan, et Betooni tehase infoosakond teatab uhkusega mitu (sada?)tuhat tonni
materjali suudavad nad läbi jahvatada, et saada X kogus betooni. Siit võib teha
siis järeldusi kui suur pidi see betooni tehas olema Egiptuses? Kui just polnud tegu
portatiivse tehasega mis siis jälle kuhugi tähtede taha ära viidi (raiskamine?) või siis
kuhugi ookeani ära uputati (veel kord - raiskamine?) või siis asub see tehas siiani
kuskil seal liivade all???

(19-05-2012 20:08 )Leena Kirjutas:  Kui alustada algusest....siis püramiidide füüsiline ehitamine pidi algama püramiidi külgede mahamärkimisest. Ei tahaks hästi uskuda, et püramiidi hiljem pöörati. Väidetavalt olla need küljed orienteeritud ilmakaarte järgi. Kas keegi seletaks lahti - kui täpselt ja milliste ilmakaarte järgi olid nad orienteeritud ehitamise ajal ja on orienteeritud praegu. Ärme unustame, et geograafilised ja magneetilised ilmakaared on erinevad. Kuidas on püramiidid orienteeritud maakera pöörlemistelje suhtes?

Kõigepealt: Giza suur püramiid paikneb geodeetiliselt põhjalaiuse 30.kraadi (1/3 ekvaatori ja põhjapooluse vahemaast) ning meie planeedi asustatud maismaa keskmes.
Pole tõenäoline, et mainitud asupaik valiti juhuslikult.
Eksimus on kõigest üks kaareminut ja üheksa kaaresekundit. Niisiis asub püramiid laiusel 29 kraadi 58´51´.
Suure püramiidi rajamisel kasutati nii geodeetilisi kui astronoomilisi arvutusi.
Järgmine tähtis asi:
Püramiidi ei ehitatud täiesti tasasele maale nagu võiks arvata, vaid paika, kus asus looduslik küngas, mis peideti suure püramiidi sisemusse.
Umbes 30 jala ehk kahekorruselise hoone kõrgune küngas asub keset püramiidi põhja, võttes sellest enda alla u 70 %, ning on mahutatud rajatise alumiste kivikihtide vahele. Kahtlemata on küngas aidanud püramiidil lausa legendaarselt läbi aegade püsida.
Ent on äärmiselt raske mõista, kuidas muistsed geodeedid oskasid segavast künkast hoolimata püramiidi põhja nii täpselt ruudukujulisena maha märkida (tavaliselt läheb selleks vaja läbi nurkade tõmmatud diagonaalide mõõtmist).
Täie kindlusega võib üksnes seda öelda, et põhitahk ON ruudukujuline ning et monument on suure hoole ja täpsusega meie planeedi põhisuundade järgi orienteeritud.
On hästi teada, et püramiidi loojad orienteerusid selle põhiilmakaarte järgi (põhjapoolne külgtahk vaatab põhja suunas, idapoolne itta jne). Vähem ollakse kursis sellega, kui vapustava TÄPSUSEGA on seda tehtud - keskmine hälve on kõigest pisut üle kolme kaareminuti.
Milleks selline täpsus? Miks pidi püramiid olema kolme kaareminuti täpsusega põhja poole pööratud, kui hälve oleks võinud sama hästi ka terve kraad olla? Inimsilm lihsalt ei märka sellist kõrvalekallet. Enamik meist ei pane ka kolme kraadi (180 nurgaminuti) suurust eksitust tähele.
Kuidas suur püramiid oli a. 2500 eKr pretsessiooni kaudu Orioni vööga seotud - see on kindlaks tehtud arvutiprogramidega juba 1988.aastal. Või veelgi varem.
Juba siis pandi ka tähele, et kolme tähe dominanttelg ja Linnutee paiknevad kolme püramiidi dominanttelje ja Niiluse suhtes kuidagi kahtlaselt viltu.
Kui arvutiprogrammil lasta pretsessioonist tingitud tähtede liikumist ajas tagasi pöörata, siis on näha, et alles a. 10 500 eKr, saavutatakse lõpuks Niiluse ja Linnutee ning kolme püramiidi ja vöötähtede täielik korrelatsioon, nende sarnane paiknemine meridiaani suhtes.
Lisan, et vöötähtede paiknemist taevas a. 10 500 ekr maapinnal täpselt jäljendavad püramiidid viitavad mitte ainult teatud ajastule, vaid fikseerivad lausa kirurgi täpsusega pretsessiooni pooltsükli alguse.
Muuseas, ka Suur Sfinks vaatab võrdpäevsuse päikesetõusuaegu otse itta, päikesele vastu, on seda igal ajastul ja alati teinud, teeb praegugi ja jääb igavesti tegema.
Pikemalt ja põhjalikumalt saab lugeda raamatust "Tekkeloo hoidja." Tln. 2000. Juures skeemid, pildid ja muu.
Pole igatahes kahtlustki, et 13 aakri suuruse alusega ning kuue miljoni tonnise massiga suure püramiidi võisid kavandada ja maastikule märkida AINULT väga suurte teadmistega astronoomid.

Giza pùramiidide asetus merepinnast ja mis kôrgusel,

Loomulikult ei tohtinud olla koha valikul mingit eksimust, sest muidu oleks nende ehitis kùlili vajunud. Panen ka lingi, kus tasub sellest lugeda!
http://www.cheops-pyramide.ch/khufu-pyra...nment.html

(22-05-2012 17:54 )Foorumlane Kirjutas:  Panen ka lingi, kus tasub sellest lugeda!
http://www.cheops-pyramide.ch/khufu-pyra...nment.html

(19-05-2012 18:17 )Päikeseinsener Kirjutas:  Jäi täna näppu see link(inglis k.), kus õige üksipulgi
antud teemat lahatakse.

Mulle meeldib pilte ùles riputada siia, sest paljud ei viitsi neid tuhandeid linke alati avada. Pàrast panin ka lingi, kuigi leidsin selle ise ja tànan, et oled ka ise selle kuskilt leidnud

Müstik Kirjutas:Eksimus on kõigest üks kaareminut ja üheksa kaaresekundit. Niisiis asub püramiid laiusel 29 kraadi 58´51´.

See teeb natuke üle 2 kilomeetri 30. paralleelist. Võib-olla selline kaugus ei mängi erilist rolli. Kõik sõltub eesmärgist.

On keegi astronoomia huviline kes oskab öelda kui suur - mitu kaare minutit ja kilomeetrit - on Maa võnkumise suurus?

(26-05-2012 07:33 )excubitoris Kirjutas:  On keegi astronoomia huviline kes oskab öelda kui suur - mitu kaare minutit ja kilomeetrit - on Maa võnkumise suurus?

Ei tea küll täpselt millist võnkumist sa silmas pead, aga üks ilus pilt vaatamiseks.

Iga valamine nagu ka betooni puhul vajab lisaks publrile ja veele ka segumasinat ja rakist ehk vormi.Kui valamisplats on püramiidi kõrval, kas siis ei tekki küsimust et kuidas nad ikkagi üles tõsteti?Sest püramiidi peale rakist ei saa paigutada, ehk ainult esimese rea plokkidele.

Need konstruktsioonivärgid on - vähemalt need, mis avalikkusel teada - paberi peal läbi arvutatud: kui lühidalt kokku võtta siis, ehituskonstruktsioonid võtaks rohkem ruumi kui püramiid ise. Rääkimata juba sellest, et pole välja mõeldud valemit, kuidas saada eeldatavate konstruktsioonide kitsale rajale tõmbama selline kogus tegelasi, kes 50 tonnist kivi ka sikutada suudaks. Pealegi tuleb arvestada, et mida rohkem mehi nööri taga, seda ebaefektiivsemaks muutub meeste rakendus. Nii et "protsendirist" meeste hulga ja kivi kaalu suhtest ei tööta. No umbes nii, et ütleme 3 tonnise kivi tirimiseks on vaja 40 meest, järelikult, eks ole...

(26-05-2012 22:14 )karamba Kirjutas:  Iga valamine nagu ka betooni puhul vajab lisaks publrile ja veele ka segumasinat ja rakist ehk vormi.

Õige jah, vot selle peale ei tulnudki.
Aga kas siis on vaja ka elektrimootorit, elektrit, elektrijuhtmeid, elektriposte/liine,......,......?

(26-05-2012 22:14 )karamba Kirjutas:  Kui valamisplats on püramiidi kõrval, kas siis ei tekki küsimust et kuidas nad ikkagi üles tõsteti?Sest püramiidi peale rakist ei saa paigutada, ehk ainult esimese rea plokkidele.

Kus asuvad just need suured ja raskemad plokid?
Kas püramiidi tipus või hoopis püramiidi sees, kõige
alumistes ridades?

Betooni meiemõistes tundsid nad sellel ajal kindlasti, aga kas nad kohe kunst graniiti teha oskasid?
Muidu täitsa huvitav ja venev jutt.

Nihutagu algatuseks 250 tonniseid kive paika millimeetri täpsusega, siis räägime edasi. Lähim graniidi võtmise asukoht asus 500 km kaugusel.

(26-05-2012 22:52 )Chaos Kirjutas:  Muidu täitsa huvitav ja venev jutt.

Kelle juttu sa silmas pead?
Kas Игорь Владимирович Давиденко või Анатолий Тимофеевич Фоменко juttu. Või hoopis midagi muud?
Isiklikult mulle meeldis/b Fomenko jutt rohkem,
väga vähe jätab võimalusi vastu vaidlemiseks, kui üldse jätab..
(kuigi jah, filmis annab seletusi hoopis nö tema paarimees)

(26-05-2012 23:03 )euroruubel Kirjutas:  Nihutagu algatuseks 250 tonniseid kive paika millimeetri täpsusega, siis räägime edasi. Lähim graniidi võtmise asukoht asus 500 km kaugusel.

История: Наука или вымысел? Смотреть онлайн. Все 12 фильмов
4. film on püramiididest

Keegi pole maininud siin elevante.
Kes olid ilmselt sel aal Egiptuses veel olemas.
Hea veoloom või nii.