Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Olla või mitte olla - kosmoses?
#51
Jah eks action käib nii või naa. Maa tundub olevat kaitse all. Kellelgi pole luba sekkuda. Jah käiakse vaatlemas aga suures osas on see ka kõik. Minevikus tehti ka pahandust aga see pole enam teema.
Vasta
#52
Lugesin just, et kosmoses viibimine on tervisele ohtlik.
Näiteks USA astonaut Scott Kelly veetis koos vene kosmonaudi Mihhail Kornijenkoga Rahvusvahelises Kosmosejaamas peaaegu terve aasta. Teadlased peavad nüüd välja selgitama, kuidas mõjutas kaaluta olek ja kosmiline kiirgus tema keha ja vaimu. Need uuringud peavad andma vastuse küsimustele, mis on seotud kavandatava Marsi-missiooniga umbes 20 aasta pärast. Marsi-teekonna pikkuseks on arvestatud koguni 2,5 aastat.

Mõned pikaajaliselt kosmoses viibimise riskid, mida põhjustavad kaaluta olek ja radiatsioon, on teada. Kaaluta oleku tõttu hakkavad näiteks kärbuma lihased. Seetõttu peavad astronaudid tegelema kosmoses kaks tundi päevas füüsiliste harjutustega. Vaatamata sellele, samuti vitamiinide manustamisele kaotavad astronaudid iga kuuga umbes 1,5% luustiku massist.

Vene kosmonaudid on viibinud kosmoses korraga veelgi pikemalt, absoluutne rekord on kosmonaut Valeri Poljakovi käes, kes viibis 1990. aastatel orbitaaljaamas Mir 437 päeva.

http://forte.delfi.ee/news/kosmos/ikkagi...d=73849245


Vasta
#53
(02-05-2016, 09:32 )Nofretete Kirjutas: Lugesin just, et kosmoses viibimine on tervisele ohtlik.
Näiteks USA astonaut Scott Kelly veetis koos vene kosmonaudi Mihhail Kornijenkoga Rahvusvahelises Kosmosejaamas peaaegu terve aasta. Teadlased peavad nüüd välja selgitama, kuidas mõjutas kaaluta olek ja kosmiline kiirgus tema keha ja vaimu. Need uuringud peavad andma vastuse küsimustele, mis on seotud kavandatava Marsi-missiooniga umbes 20 aasta pärast. Marsi-teekonna pikkuseks on arvestatud koguni 2,5 aastat.

Mõned pikaajaliselt kosmoses viibimise riskid, mida põhjustavad kaaluta olek ja radiatsioon, on teada. Kaaluta oleku tõttu hakkavad näiteks kärbuma lihased. Seetõttu peavad astronaudid tegelema kosmoses kaks tundi päevas füüsiliste harjutustega. Vaatamata sellele, samuti vitamiinide manustamisele kaotavad astronaudid iga kuuga umbes 1,5% luustiku massist.

Tänapäeva tehnoloogia juures on pikad kosmosereisid mõeldamatud.
Kaaluta olek, radiatsioon ja igasugu muud hädad laastavad tervist.
Usun, et tulevikus on kõik need (ja mitte ainult) takistused ületatud.
Ütleme nii 30-40 aasta pärast.

Vasta
#54
Me ei tea keegi mis seisus on kaua kosmoses viibinud inimeste tervis tegelikult.
Midagi võib välja lugeda elueast...kindel on see et nad saavad parema med. teenistuse osaliseks kui tavakodanikud.
Vasta
#55
(08-05-2016, 19:20 )karamba Kirjutas: Me ei tea keegi mis seisus on kaua kosmoses viibinud inimeste tervis tegelikult.
Midagi võib välja lugeda elueast...kindel on see et nad saavad parema med. teenistuse osaliseks kui tavakodanikud.

Seda nad saavad.
Eesti verd ameeriklanna Nicole Aunapu Mann pürgis NASA astronaudiks ja on nüüdseks oma treeningud lõpetanud. Ees ootab lend rahvusvahelisse kosmosejaama, või äkki hoopis Marsile?

Intervjuu: Eesti juurtega astronaut on teel Marsile, kuid tahab enne jõuda Eestisse
Sinises lendurikostüümis õbluke Nicole ­Aunapu Mann(38) viib mind põgusale tuurile USA kosmoseagentuuri (NASA) Johnsoni kosmosekeskuses.

Nicole on üks kaheksast inimesest, kelle NASA kolm aastat tagasi 6000 soovija hulgast välja ­valis ning kahe aasta jooksul koolitas Maa orbiidile, asteroidile või koguni Marsile lendamiseks. Temaga koos lendaks sümboolselt kosmosesse ka Eesti lipp, sest Nicole’i ­vanaisa ­Helmuth oli eestlane ning naine peab oma juuri väga oluliseks.

http://ekspress.delfi.ee/kuum/intervjuu-...d=74472509





Vasta
#56
Ei teadnudki, et ka ahvid on viibinud kosmoses.
Sattusin juhuslikult lugema.
Vahetult enne oma esimesi mehitatud lende saatsid ameeriklased kosmosesse kaks inimahvi. 31. jaanuaril 1961 jõudis šimpans Ham mehitatud lendudeks mõeldud kosmoselaeva Mercury pardal 253 kilomeetri kõrgusele ja vaatamata mitmetele probleemidele maandus seejärel edukalt Atlandi ookeani. Hami oli õpetatud valgussignaalide peale kangi liigutama ja selgus, et lennu ajal kasvas selleks kuluv aeg vaid sekundi murdosa võrra. Sama aasta 29. novembril tegi šimpans Enos kosmoselaeval Mercury kaks tiiru ümber Maa. Järgmise, 20. veebruaril 1962 startinud Mercury pardal oligi juba esimene USA päris astronaut John Glenn, kes sõitis ümber Maa kolm korda.

Esimene mitte-inimahv jõudis orbiidile alles hulk aega pärast inimesi, see oli makaak Bonny, kes tegi 1969. aasta suvel tehiskaaslasega Biosatellite 3 kümnepäevase lennu, kuid suri pärast maandumist. 1985. aastal lendasid kaks ahvi kosmosesüstiku Challenger pardal asunud laboratooriumis Spacelab 3.

Peale USA on ahve suborbitaalsele lennule saatnud veel Prantsusmaa ja Argentina. Algul katseloomadena koeri kasutanud Nõukogude Liit/Venemaa saatis aastatel 1983 kuni 1996 programmi Bion kohaselt orbiidile kuue tehiskaaslasega kokku 12 reesusahvi - peamine eesmärk oli uurida kiirguse mõju elusorganismile. Seejuures püstitasid 15. septembril 1989 startinud Žakonja ja Zabijaka 13 päeva ja 17 tunniga ahvide kestuslennu rekordi.
http://www.horisont.ee/node/753
Vasta
#57
Mnjah, ega pääsu pole, tuleb kosmoses edasi olla.wink
http://www.kubik.org/ee/Estonian/article...%20Maa.htm
Vasta
#58
Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), mille liikmeks sai eelmisel aastal ka Eesti, korraldab laupäeval, 10. septembril ulatusliku avaliku debati, kuhu oodatakse osalema üle 2000 inimese 22 Euroopa riigist.

"Kosmos on kallis ning ei kannata vigu. Samas on tehnoloogia areng teinud kosmose kättesaadavaks nii erafirmadele kui ka eraisikutele. Kuidas ja millises suunas peaks maailma ainus riikidevaheline kosmoseagentuur edasi arenema, seda soovibki ESA teada," ütles Eesti delegatsiooni juht ESA juures Madis Võõras.

Osalejate arv on piiratud ning igast liikmesriigist valitakse arutelule osalema ligikaudu 100 inimest. Debatt toimub kõigis 22 ESA liikmesriigis samaaegselt. Eestis on debati toimumiskohtadeks Tallinn ja Tartu (Tõravere).

Arutelu on kogu päeva toimuv sündmus, kus igas riigis kohtuvad näost näkku 100 tavakodanikku. Ürituse käigus saavad osalejad teada kosmosest ja ESA mandaadist ning kosmose valdkonnas tehtavast tööst. Arutelud toimuvad väikestes rühmades. Arutelu tulemused annavad omapoolse panuse kosmose tuleviku ja selle mõjude uurimisse. Osalemine ei eelda kosmosealaseid eriteadmisi.
http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/uni...d=75451503
Vasta
#59
MIS on kosmos.ON AGOO sealt kust me tuleme. On realsus kus me elame.Ja tulevik kuhu me suundume .Küsimus on kuhu iga indiviid proovib leida teed.
Vasta
#60
Veel sellest eesti juurtega naiskosmonaudist.
NASA on teada andnud, et just 2013. aasta lennu kaheksa kandidaadi hulgast võidakse valida Marsi avalennu astronaudid. See tähendab, et ka Eesti juurtega Aunapu Mannil on hea žanss kunagi punasele planeedile jõuda.

"Olin arvatavasti üks vähestest astronautidest, kes juba lapsena ei teadnud, et see on miski, mida tahan tulevikus teha," rääkis Aunapu Mann Glamourile. " "Astronaut" paistis liiga kauge unistusena. Olen Penngrove´ist Californiast, taipasin alles oma esimesel missiooonil Iraagis hävitajatega lennates, et minust võiks saada päris hea kandidaat. Kosmosesse minek saab olema absoluutselt kõige lahedam asi maailmas."
Pildid ka. Varem oli see uudis tasuline.
http://ekspress.delfi.ee/lisalood/kas-ee...d=73800579

Vasta
#61
Colorado osariigi Kaljumäestiku lähistel suures, plekk-katusega laohoones haub grupp nüüdisaegseid kosmosesõdalasi päevade kaupa plaane, kuidas võita USA relvajõude maavälises konfliktis. Neid nimetatakse „ründajateks kosmosest“ (ingl Space Aggressors).

Nende ülesandeks on matkida vaenlasi simuleeritud kosmoselahingutes, et aidata USA üksustel valmistuda relvastatud kokkupõrgeteks, mis võivad kunagi tulevikus aset leida kosmoses.

„Ehkki me praegu kosmoses sõda ei pea, ei saa minu arust tegelikult öelda ka, et seal valitseb täielik rahu,“ märkis USA strateegilise väejuhatuse asekomandör, viitseadmiral Charles Richard märtsis Columbia ringkonnas Washingtonis toimunud konverentsil. „Me peame valmistuma konfliktideks, mis võivad laieneda kosmosesse.“

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/ag...d=78407290
Vasta
#62
Igor Volke väitel on Maa kosmosearmee juba pidanud maha sõja tulnukate vastu, kasutades neilt endilt saadud või kopeeritud tehnoloogiat. Sõda olnud Volke väitel võidukas. Allikat ei mäleta praegu täpselt panna. Pärast silmaoperatsiooni ei saanud silmi palju kasutada ja siis kuulasin päevade kaupa ajaviiteks vanu raadiosaateid. Arvan, et see oli mingi "Hallo kosmos" saade, kus ta seda väitis. USA ja ka Venemaa on juba ammu loonud oma kosmosearmee grupid, mille varustus põhineb maavälisel tehnoloogial. Volke jutust ei selgunud, kas need grupid võitlesid mainitud sõjas ühiselt, või tegi seda ainult USA grupp üksi.
Vasta
#63
Eile oli Sony Turbo kanalil näidatavas "Avatud arhiiv: Tulnukatoimikud" samuti juttu salastatud kosmoserelvastusest. Ja et kosmoserelvastusega on avalikkuse teadmata tegeletud juba väga palju aastaid. Oht kosmosest on tõsine ja sinna läheb valitsustel miljardeid dollareid.
Teistest osadest on selgunud, et maa-välised on meid juba nii kosmoses kui Maal rünnanud. Kõik ei ole meeles, aga ehk keegi vaatab veel "Avatud toimikuid."

Täna on saated kell 18.00
Vasta
#64
Avatud toimikutes episoodis 4/14 oli juttu ka kosmosesüstikust X-37B. Ja et seda arendab nüüd DARPA.

Räägiti, et see on võimeline lendama ka Kuule, kus salajased baasid.
Küsiti: Kas see on mõeldud Maa kaitsmiseks?

Eile küsiti ka Fortes: Mida teeb kosmoses "ülisalajane" ja "sõjaline" imelennuk X-37?

Vene meedia on veendunud, et neil on vastus olemas. „Pentagon valmistub tähesõdadeks,” kirjutab Nezavisimaja Gazeta. „Salajane süstik-luuraja X-37 saab kosmosejaama astronautide kiirabiks, kui nad peaksid kiiret evakueerimist vajama,” spekuleerib life.ru. Kuulujutud kuulujuttudeks – seda, mida X-37 kosmoses teeb, võib öelda ainult programmi juhtiv kaitseuuringute agentuur DARPA. Nemad vaikivad aga meelega.

Lääne meedias on mõjule jäänud neli oletust. 2010. aastal arvati, et tegemist on korduvkasutatava luuresatelliidiga, mida saaks kasutada ka kosmoserelvana. 2012. aastal räägiti, et sellega luurati Hiina kosmosejaama Tiangong-1 järele. 2014. aastal oletati, et katsetati luuresensoreid nii radiatsiooni kui ka muude orbiidil varitsevate ohtude vastu. Mullu aga arvas International Business Times, et X-37-ga katsetatakse elektromagnetilist mikrolaineajamit EmDrive.

Kindel on see, et X-37 ületas mais lõppenud 717 päeva ja 20 tunni pikkuse missiooniga kosmoselennukite orbiidil viibimise rekordi. Kokku on DARPA (ja USA õhujõudude) käsutuses kaks väikest kosmoselennukit X-37B, mõlemad on kordamööda kaks korda orbiidil käinud. Viies start on kavas millalgi sel aastal.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/mida-t...d=78462645
Vasta
#65
Muljetavaldav tehniline tase ja stabiilsus. Venelastel roostetavad Buranid mahajäetud angaarides. lmselgelt tuleb kosmost ka sõjalises mõttes uurida.
Vasta
#66
Küsimus oli Mida teeb kosmoses "ülisalajane" ja "sõjaline" imelennuk X-37?
Milline on sinu arvamus? Mis otstarbel see imelennuk kosmoses on?
Viis teooriat salajaste missioonide kohta kosmoses:
http://www.livescience.com/48338-x37b-sp...ories.html





Vasta
#67
Noh säärased projektid on kallid ja seega püütakse tegelda mitme teemaga. Kuuldavasti testitakse Aerojet Rocketdyne sõnul uut tüüpi mootoreid, millede kohta 18 aastat tagasi arvati, et ei hakka tööle. Seega juba see aspekt on mõnevõrra sensatsioon.
Vasta
#68
Mina isegi ei teadnud enne Avatud Ufo-arhiivi 4/14 osa vaatamist imelennukist X-37.

Ja tänu Forte eilsele uudisele tean nüüd natuke rohkem.
Forte kirjutab, et salapärasus ja müstika on neid lende saatnud alati, kuid mehitamata kosmoselennuk X 37 on käinud juba neljal pikal kosmoselennul.
Mida orbiidil tehakse on aga peidetud riikliku saladuse taha.

Kirjutatakse ka, et DARPA on juba mitu aastat plaaninud arendada järgmise põlvkonna kosmoselennukit XS-1, mis oleks võimeline lendama orbiidile ja tagasi kasvõi iga 24 tunni tagant kümnekordse helikiirusega ja kuni 1800-kilogrammise lastiga.
Kui see kasutaks korduvkasutatavat kanderaketti, oleks iga stardi maksumus viis miljonit dollarit.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/mida-t...d=78462645
Vasta
#69
Marsi maastur kohtadega reisijaile ja laboriga

https://www.youtube.com/watch?v=RWz5g729Qxc
Vasta
#70
Valmistutakse ka Kuule lendama.

USA erafirma teatas kavatsusest oma "Rabapistrik" ülejärgmisel aastal Kuule lennutada.
ULA tegevjuht Tory Bruno ütles, et tänapäeval Kuule lendamine on sootuks erinev sellest, milline oli missioon Apollo 11 aegadel. Astroboticu tehnoloogia võib ta sõnul olla alusepanijaks sellele, et inimesed tulevikus kosmoses elada ja töötada saavad.

Peregrine saab olema statsionaarne. See toimetab Kuule umbes 35 kilogrammi varustust. Esimene missioon on lihtsalt tehnoloogia testimiseks ning Peregrine`i pardal on mitmeid seadmeid, mille abil katseid läbi viia. Astrobotic on juba sõlminud 11 lepingut erinevate klientidega, kes soovivad mingil viisil missioonist osa võtta.

http://forte.delfi.ee/news/kosmos/video-...d=79021078
Vasta
#71
X-37 elik OTV on ülisalajane vaid Delfi kirjatsurade arvates, fotosid on meedias ja asjahuviliste foorumitel ringi liikunud aastast 2010 (kohe peale esimest starti) ja startidest on toimunud ka otseülekanseid. Eelviimasest näiteks kohe kindlasti.
Vasta
#72
Mida teeb pikalt kosmoses viibimine inimkehaga? NASA uuris kaksikutest astronaute

USA astronaut Scott Kelly veetis aasta rahvusvahelise kosmosejaama pardal, tema identne kaksik Mark Kelly oli aga samal ajal Maal. NASA suurejoonelise projekti raames jälgisid kümme uurimistiimi muutusi kahe mehe organismis, et teada saada, mis juhtub inimesega, kui ta aasta kosmoses elab.

NASA valmistub selleks, et inimene pikemaks ajaks kosmosesse lennutada. Üheks eesmärgiks on mehitatud lend Marsile, arvestatakse, et selle missiooni pikkus on umbes kolm aastat.

Mis juhtus Scott Kellyga psühholoogiliselt ja füsioloogiliselt, kui ta kosmoses viibis ning kuidas on ta tervis võrreldes Maale jäänud venna omaga? Teadlased järeldasid, et kosmoselendu võib seostada muu hulgas hapnikupuudusest põhjustatud stressiga, põletike tekkimisega ja toitainete muutustega organismis, mis mõjutavad inimese geene.

http://forte.delfi.ee/news/kosmos/mida-t...d=81197805
Vasta
#73
Ei oska seda uudist mujale panna,
Nimelt kirjutatakse, "Imelises teaduses", et üks lameuss tuli pärast viienädalast viibimist rahvusvahelises kosmosejaamas ISS Maa peale tagasi kahe peaga.
Kosmosereis oli osa teadusprojektist, kus USA bioloogid soovisid uurida, kuidas kaaluta olek ja Maa magnetväli mõjutavad lameussi paljunemisvõimet.
Selgus - ussil areneb kosmoses kaks pead.
Vasta
#74
Ainult 2 pead.
järelikult madal ja aeglaselt lendasid.
Vasta
#75
Defineerime "madalalt" ja "aeglaselt"...?
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Kas universum on analoogne või digitaalne ehk holograafiline? xcad 53 8,608 23-11-2021, 15:36
Viimane postitus: xcad
  Mis asjad on Maa dimensioonid või sagedused? ragingliz 59 28,219 30-11-2020, 20:12
Viimane postitus: Q11
  Pluuto - asteroid või planeet? Mandark 42 20,436 31-10-2017, 10:46
Viimane postitus: Müstik
  Päike või Saturn - kumb on suurem ? excubitoris 2 4,176 10-10-2013, 15:39
Viimane postitus: Teloslane
  Einsteini teooria otsib kas tõestust või ümberlükkamist Tutanhamon 20 8,441 26-10-2008, 00:02
Viimane postitus: kaddak1910
  Hubble avastas saladusliku objekti kosmoses Pohlatohlakas 14 6,876 20-09-2008, 08:54
Viimane postitus: excubitoris
  Kumb on võimsam: Kas Päike või Kuu Mandark 61 23,365 01-05-2007, 19:16
Viimane postitus: kurk
  Inimfantaasia või tõde Anonymous 1 2,185 10-01-2006, 13:12
Viimane postitus: zed

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat