Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Tubaka kasvatamine ja parkimine 1942
Autor Sõnum
togli
Vana kala

Postitusi: 613
Liitunud: Nov 2010
21-04-2015 18:25
Postitus: #1
Tubaka kasvatamine ja parkimine 1942
Viimane aeg tubakas mulda panna.

Seemneid saab osta aiandus ja ehituspoodidest. Valida tuleks mitte ilutubakat vaid suitsetamiseks mõeldut (Mahorkatubakas).
Kuna seemned on imepeened, siis külvamise hõlbustamiseks on hea neid mannaga segada.
NB! Noored tubakataimed on maltsaga väga sarnased (kuid veidi karvasema varrega), esimest korda kasvatades viskasin esimese külvi maltsa pähe minema.

Seemnemaailma jutt Tubaka kasvatamisest
Netist leitud Tubakakaswatuse ja parkimise õpetus

Ja nüüd pildid raamatust:
Spoiler :
[Pilt: pDwMnIf.jpg]
[Pilt: O85N24f.jpg]
[Pilt: q1rtZQe.jpg]
[Pilt: vLkIW9z.jpg]
[Pilt: 7BEXabS.jpg]
[Pilt: fzvTy0I.jpg]
[Pilt: tglui47.jpg]
[Pilt: uWDMzEs.jpg]
[Pilt: YWRCTU3.jpg]
[Pilt: itCcmzY.jpg]
[Pilt: TsQd1mm.jpg]
[Pilt: wQCmr5K.jpg]
[Pilt: X3d6GPY.jpg]
[Pilt: XIdVbcM.jpg]
[Pilt: vuVdg4Q.jpg]
[Pilt: AfmgkWC.jpg]
[Pilt: W8Gzf2x.jpg]
[Pilt: KDsQ2fS.jpg]
[Pilt: Rc642r3.jpg]

[Pilt: Ywasjk7.jpg]
[Pilt: Wk5bzTy.jpg]
[Pilt: APpcQLg.jpg]
[Pilt: dq0lZY5.jpg]
[Pilt: R6ZvxxO.jpg]
[Pilt: vqdauGa.jpg]
[Pilt: aYu1Kxj.jpg]
[Pilt: luyIAxW.jpg]
[Pilt: EwI9f5x.jpg]
[Pilt: QMJvz5Y.jpg]
[Pilt: rlThqiT.jpg]
[Pilt: 5RcJPXN.jpg]
(selle postituse viimane muutmine: 22-04-2015 09:53 Thorondor.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
_s_
Uustulnukas

Postitusi: 18
Liitunud: Mar 2009
21-04-2015 21:08
Postitus: #2
RE: Tubaka kasvatamine ja parkimine 1942
Tubaka kasvatamine ja töötlemine tundub olema kasulik oskus juhuks kui rasked ajad saabuvad.

Ise otsustasin ka sellel aastal kasvatada. Kahjuks idanes poest ostetud seemnetest (40 seemet) ainult 3. Peab vist uuesti proovima, seekord ebayst tellitud seemnetega.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
isemaag
Vana kala

Postitusi: 611
Liitunud: Apr 2013
22-04-2015 13:48
Postitus: #3
RE: Tubaka kasvatamine ja parkimine 1942
Huvitav et euroseadused pole veel pinutagust ära keelanud. Kuid saiakese peale mooniseemned oli paha-paha.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
togli
Vana kala

Postitusi: 613
Liitunud: Nov 2010
29-03-2018 20:41
Postitus: #4
RE: Tubaka kasvatamine ja parkimine 1942
Taas kevad tulemas ja parandamatutel nikotiinikutel aeg tubaka kasvatamisele mõelda. Meil on lollikindlamaks sordiks mahhorka tubakas.
Allpool toodu pärineb ajalehest "Herold" aastast 1932:

Tsitaat:Herold
Informatsiooni ja orientatsiooni ajaleht nr. 5
7 veebruar 1932

Õpetus koduseks tubaka kasvatamiseks ja parkimiseks.

Praeguse tubakahinna kõrgele kruvimine on suitsetajaid tõsiselt mõtlema pannud, kuidas suitsetamist edaspidi teostada. Mahajätmine ei taha kuidagi hoogu võtta, kuigi seda vast mõned üksikud suudavad läbi teha, siis suurem osa peab ikka maksma kallist hinda selle lõbu eest. Et sellest kergemini üle saada, tuleb asuda kodusele tubakakasvatamisele ja parkimisele, mis iseenesest ei ole kuigi raske ega keeruline. Tubakamaa saamine ei peaks kellegile tüli ega takistust tegema isegi linnas, rääkimata veel maaelanikest. Valitsus ei keela ka oma jaoks tubakakasvatamist, (mitte üle 200 taime, „R.T." väljav.). Omakasvatud tubakat saab sama hääks teha, kui vabrikuski valmistud tubakat, kui jälgite käesolevat kirjutist.

Tubaka nõuded.

Tubaka kasvatamine vähemal arvul õnnestub samasugusel pinnal, kus kapsaski kasvab. Igasugused liivasegased savimaad on tubakakasvatamiseks kõige paremad, eriti niisugused, mis rauaoksüüdirikkad ja vähe punakat karva. Rasked savimaad tubakale ei kõlba, sest kevadel imevad nad palju vett sisse ja ei kuiva nii ruttu. Head saaki annavad savisegased liiva- ja lubjamaad, kui neid huumusega ja saviga parandada. Et meil vähemal arvul tubaka kasvatamine sünnib enamasti aias, siis peab tubakataim leppima maaga, mis aias juhtub olema. Päämiselt tarvitab tubak niisket ja pehmet maad, kuna kuival ja kõval maal annab tubak puuduliku saagi. Kasvatamiseks valitagu rohkem madalad, mitte aga madala põhjaga maad, mis olgu kaitstud külmade ja kuivatavate tuulte eest. Varjurikastes kohtades ei kasva tubak (näit.: puu, maja jne. varjus), sest ta tarvitab palju valgust ja soojust kasvamiseks. Tubak tarvitab kaunis suurt sõnniku väetist, andes siis ka suure saagi. Kõige paremaks väetiseks tubakale on lamba ja sea sõnnik, vähema väärtusega aga on lehma ja hobuse sõnnik. Et tubak oma esialgses kasvamises palju kastmist vajab, siia on soovitav, et vesi läheduses oleks. Järgmises peatükis peatume tubakamaa harimisviiside ja vajaduse juures.
(Järgneb.)
Tsitaat:nr. 7, 21 veebruar 1932


(Järg.)
Maa harimine on üks tähtsam töö. Hästi haritud ja kohendatud maa võtab paremini vihma sisse ja laseb taime juuri hästi laiali minna, mille tagajärjel taimed jõudsamini kasvavad ja kergemini kuivale vastu peavad. Harilikult hakatakse tubakamaad harima juba sügisel ja jatkatakse seda kevadel. Sügisest harimist alatakse võimalikult kohe peale eelmiste taimede koristamist. Kui sõnnik tubakamaa peale veetud ja ühetasaselt laiali laotatud, küntakse või kaevatakse maa kohe ümber. Künni sügavusel on siin tähtis osa. Liig sügavalt sisse küntud sõnnik ei lagune õhu puudusel mitte korralikult ja jaksab taimi vähe toita. Tihedate ja niiskete maade juures künda madalamalt, õhuläbilaskjate (liivaste, kruusasegaste) aga sügavamalt. Õhukeste kündide korral rullitakse maa pärast kündi kohe ära. Peale rullimist hoitakse maapind pealt kohevil, et mitte üleliiga niiskust ära ei auraks. Selleks äestatakse maa kerge puuäkega, ehk aias rehitsetakse rehaga üle. Kui maale kooruke peale tekib, äestatakse jälle, et õhuvahetus ei takistuks. 3—4 nädala pärast küntakse maa terve künni pinna sügavuselt üles ja jäetakse selles olekus talveks seisma. Kevadel, kui maa juba küllalt kuiv on, äestatakse vedruäkkega hästi läbi ja äestatakse üle. Selle järele võib tubak maha külida, kas seemnetest, või istutada taimedest. Kui maa sügisel kündmata jäi, siis küntakse kevadel, nii vara kui võimalik, et enne tubaka istutamist veel kord jõuaks läbi künda. Kui kevadel sõnnik pannakse, siis võib ainult hästi läbi käärinud sõnnikut tarvitada ja kohe esimese künni või maa kaevamise ajal sisse künda.

Kevadist harimist tuleb nii toimida, et vana taimede jätised ja sõnnik tubaka istutase ajaks küllalt kõduneda jõuab. Kevadise harimise sügavus tubaka kasvamise peale suurt mõju ei avalda. Tähtis on aga see, et maa oleks mitu korda läbi haritud. Kogemuste põhjal on selgunud, et mida rohkem maa harida saab, seda kõrgeväärtuslikumat ja suuremat saaki tubakas annab. Tubakataimed mitu aastat ühe ja sama maa peal ei kasva. Teisel aastal tuleb tubak teisele paigale istutada. Järgmises peatükis peatume tubakataimede kasvatamise, istutamise ja pärastise hoolitsemise juures.
(Järgneb).
Tsitaat:nr. 9, 6 märts 1932

(järg.)
Tubakat kasvatatakse kahte viisi: kas külvatakse otsekohe seemnest, või kasvatatakse enne taimed ja istutatakse siis koha peale. Missugust viisi valida, seda otsustab kliima. Et tubakas oma kasvamiseks ja täielikult valmimiseks 4 - 5 kuud tarvitab, siis on otse seemnest kasvamine meil, lühikese suve tõttu peaaegu võimatu, ning peame lavades kasvatatud taimi tarvitama. Sellepärast jätame ka esimese viisi kõrvale ja räägime ainult teisest.

Taimed kasvatatakse harilikkude peenarde peal, siis soojade peenarde peal ja soojades lavades (sõnnikulavades). Meie kliimas võib peenardes ainult mahorka tubaka taimi kasvada, kus nendega niisama, kui kapsataimedega ümber käiakse, kuna aga sigari ja muud tubaka taimi ainult lavades võimalik on kasvatada. Ka mahorka taimede kasvatamisel peenardel, ei või igakord kindel olla, et kõlblike mahorka taimi saab; kõige kindlam on aga taimi lavas kasvatada.

Sõnnikulava jaoks valitakse tuulte eest kaitstud, päikesepaisteline paik, kaevatakse neljanurgeline auk kolm neljandikku sülda lai, 1 süld pikk ja 2 jalga sügav. Auku asetatakse hobuse sõnnikut. Hobuse sõnnik võib värske olla, aga parem on, kui ta on juba hunnikus seisnud. Sõnnikut ei tohi aga lumi ega vihm läbi niisutanud olla — siis ei lähe sõnnik üldse soojaks. On auk poolest saadik täis, siis tuleb laudadest raamsõnnikulava kast sinna peale panna. See kast pannakse siis hobusesõnnikut täis. Sõnnikut ei tohi mitte pahmaka viisi auku või kasti pilduda, vaid tuleb hargitäie kaupa tihedalt ja kõvasti asetada, nii et kuhugi õõnsusi ega kühmusi ei jää.

On kast sõnnikut täis pakitud, siis tallatakse sõnnik kinni ja pannakse aknad peale, et sõnnik soojaks läheks. Viie päeva pärast on sõnnik juba niipalju soojenenud, et mulda peale võib panna. Selleks võetakse head aia mulda, kus mädanemata osi sees ei ole. Mulda pannakse sõnniku peale umbes 8 tolline kiht. Kahe-kolme päevaga on ka see muld lavas soojenenud ja nüüd alles külvatakse seema sõnniku lavasse. Et tubaka seemned õige peened on, siis segatakse seemned enne külvamist läbisõelutud liivaga (mannaga - postitaja märkus)ja külvatakse tubaka lavva. Külvata tuleb umbes aprilli kuu alul. Et sõnnikulava tegemine umbes nädalpäivi aega võtab, siis peab lavategemisega juba varem algama. Esimestel päevadel peale külvamist pole tarvis lavu kasta, sest sõnnik aurates hoiab ise maa küllalt niiske. Kuni idude ilmumiseni tuleb lavu ainult vahete vahel tuulutada, et natuke õhusoojust alandada ja kogunud aurudele võimalust lahkumiseks anda.
(Järgneb)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
togli
Vana kala

Postitusi: 613
Liitunud: Nov 2010
30-03-2018 09:48
Postitus: #5
RE: Tubaka kasvatamine ja parkimine 1942
Tsitaat:nr. 11, 20 märts 1932

(Järg.)
Kui juba idud tärganud on, siis läheb tuulutamist sagedamini vaja. Tuulutamise puhul jäävad taimed värske õhu puudusel nõrgaks, venivad välja ja võivad hoopis otsa saada. Ühes tuulutamisega harjutame ka noori taimi pikkamööda välise õhuga. Lava soojuseks on 15—16° R. küllalt. Päikesepaistelistel päevadel kaetakse esialgu, kui taimed alles veel väiksed, ehk hoopis ülestõusmata, peergudest mattidega ehk kuuseokstega. Kui ühes tubakaga ka umbrohi kasvama hakkab, siis tuleb see kohe välja katkuda. Iga tiinu maa täis istutamiseks on tarvis umbes 30 loodi seemneid taimedeks kasvatada milleks poole sülla laiune ja 35 sülla pikkune lava tarvis läheb.

Tubaka jaoks määratud maa, peale viimast kündi, tehakse hoolega siledaks ja kobedaks. Niisuguste maade peal aga, mis kergesti niiskust kinni peavad, nagu savimaad, istutatakse kohe peale viimast äestamist; liivaste maade peale, iseäranis kuival ajal, istutatakse aga alles 3—4 päeva pärast peale viimast äestamist, et maa natuke vajuda saaks niiskuse kinni pidamiseks. Liiga noored kui ka liiga suured taimed istutamiseks ei kõlba. Kõige kohasemad istutamise jaoks on need taimed, kellel juba 4—6 lehte, kahte idulehte mitte lugeda. Enne taimede väljavõtmist lavast istutamise jaoks, pritsitakse lava niiskeks, siis ei katke juured välja võt-
tes. Üles peab võtma nii, et juurte külge mulla tombuke jääb, siis läheb taim kergemini kasvama. Muidu istutatakse tubaka taime samuti, nagu kapsastki. Ainult tuleb tähelepannu, et taime-juured auku panemise juures juhitaks alla poole ja taime juurekael just mulla alla pinnale jääks. Juurekaelaks nimetakse seda kohta, kus esimesed lehe algused seisavad. Kui taimed on juba kasvama hakanud ja edasi lähevad, siis jääb ainult hoolitseda, et umbrohi alati oleks välja katkutud. Muide toimetatakse tubaka taimede eest hoolitsemist, nagu: -kastmist, muldamist, kitkumist jne., kui korralik kapsakasvatajagi seda teeb. Kui tubakas juba küllalt suureks on kasvanud, siis hakkab ta õisi ajama. Õied ja kõrval võsud tulevad kõik ära noppida, sest need kurnavad tubakat ja ei lase küllalt areneda. Tihti ilmuvad tubakale kõrval võsud juurte juures, ka need peab kohe ära lõigatama. Kui aga tahetakse tubaka seemet saada, siis jäetagu mõnele suuremale tubakale õied külge. Kuid seemnete valmimise järele peab hoolega valvama, sest seemnenupud löövad peale valmimist ise lahti ja siis võib unustuse puhul seemnest ilma jääda.

Tubaka sortidest.

Tubaka sortidest meie kliimas on kõige paremad kasvatada Lääne-India paremad Kuuba ehk Havanna sordid; neist saab eht sigari tubakas. Hää suitsetamise tubakas saab Põhja-Ameerika sortidest Maryland'ist ja Chio sordist. Peale selle on veel veidi paremad sordid Virginia ja Kentucky tubakad. Aasia sortidest tuleksid Jaava ja Marila sordid nimetada. Euroopas kasvatatakse tubakat paljuis riiges, millest kõige paremad sordid saab Türgi tubakaist ja kannavad nime: Druma, Pravista, Demirli jne. Peale selle peab nimetama, et tubaka kasvatamiseks ei aita üksipäini hääd sordid, vaid ka suurt osa mängib siin kaasa kliima ja sellepärast ei saa meie oma põhjamaa külmas kliimas kõigeparemat omakasvatud tubakat iialgi. Järgmise peatüki pühendame tubaka koristamise ja parkimise viisidele.
(Järgneb.)
Tsitaat:nr. 18, 8 mai 1932

(Järg.)
Enne kui asuda tubaka koristamisele ja parkimisele, peatume lühidalt tubakakahjustate juures. Neist võiksime nimetada järgmisi:

1. Mutt (Taipa europaea).

See loom teeb kahju oma tuhnimisega. Tehes enesele maa sees käikusid ja teid, tuhnib selle juures tubakataimed üles ja valmistab suurt kahju. Tõrje: kõigeparemaks abinõuks muttide vastu on väävelsüsinik, mida tuleb asetada mutikäikudesse. Soovitav on seda teha vihmase ilmaga.

2. Vihmussid (Lumbricas terrestris).

Vihmusside kahjustus tuleb ette lavades, kus rohkesti huumuseosasid. Noortele taimedele teevad nad kahju oma käikudega peenrapinna all. Nad kergitavad taimed üles, juured sattuvad mulla seest välja ja kuivavad ära. Kõige energilisem tegevus on harilikult õhtuti, või sooja vihma puhul.

Tõrjeks tarvitatakse mitmesuguseid abinõusid. Kevadel kui lavasid korda seadma hakatakse, valatakse rohkesti virtsa. Niipea kui virts mulla sisse tunginud, ronivad vihmussid maapinna peale ja surevad seal leiduvas virtsas.

Ka on võimalik neid õhtuti, või vihmase ilma puhul peenarte pealt ära korjata. Kardetavamaid tubakakahjustajaid on tigu ( Limax agrestis). Mõnikord hävitavad nad peaaegu kõik taimed ära. Heaks abinõuks on lavade peale panna porgandi lehti ehk ka väikesi märjaks tehtud lauatükke; hommikuti asuvad nad nende külge ja sealt on neid kerge ära korjata. Soovitav on ka väikesteks tükkideks lõigatud porganid lava peale puistata. Peale nende kahjustajate võime mainida veel igasuguste liblikate tõuke. Nad närivad lehti ja uuristavad varre sisse õõnsusi. Tihti langeb tubaka leht, ilma et ta pigistada oleks saanud, varre küljest maha. Silmitseme lehe rootsu lähemalt, võime leida tema sees õõnsuse ja selles kahjuliku liblika tõugu. Nende tunnuseks on väikesed mustad väljaheited tubakalehtede peal; hoolsal otsimisel leiame tõugud harilikult lehenurkadest. Ainukeseks tõrjeks oleks siin tõukude hävitamine.

Koristamine.

Koristamisele asuda siis kui tubakas hästi valminud on.
Kui ladva kärpimisega on seemnekujunemine kõrvaldatud ja lehed suureks kasvanud, siis tuleb aeg, mil lehtede edasikasv seisma jääb. Ka muutuvad rohelised lehed aegamööda helekollasteks. See sünnib harilikult augusti kuu lõpul, või septembri esimesel poolel ja on üldiselt valmimise ajajärk.

Mitte kõik lehed ei valmi ühel ajal. See sünnib „ aegamööda, alt ülespoole". Lehti ei pea sellepärast mitte kõiki korraga ära murdma, vaid teatud vaheaegade järele alt ülespoole. (Hollandis korjatakse näiteks lehti kolmel korral, iga korra tagant 2—3 nädalat vahet pidades). Lehti võib murda ainult kuivadel päevadel. Ka tuleb silmaspidada, et lehtede murdmisel varreosasid ega koort kaasa ei murtaks. Iseäranis hädaohtlik on tubakalehti murda(kaste) märjalt, mille tagajärjel kuivatamisel kergesti mädanik sisse võib lüüa.

Kui lehed murtud, siis peab neid hoolsalt sorteerima, kusjuures tuleb aluseks võtta lehtede hääks, suurus, värv jne.

Esimesse sorti kuuluvad suured, terved, ilusavärvilised lehed; teise keskmised; kolmandasse välimuse poolest ilusad, aga korjamise juures vigastatud lehed; neljandasse kõik halvemad lehed.

Kuivatamine.

Värsked murtud lehed sisaldavad eneses umbes 90% vett. Selle kasvatamiseks peab neid kuivatama. Kuivatamiseks aetakse lehed nööri ja riputatakse selleks ehitatud kuuridesse kuivama. Soovitav on tarvitada võrdlemisi jämedat nööri, sest seda paremini kuivab tubak. Et kergem oleks nööri läbi tubaka rootsu ajada, tarvitatakse nõela. Saksamaal tarvitusel olev nõel on ligi 30 mm jäme ja 25—30 sm. pikk. Tubaka nööri ajamisel on nõel töölisel ühes käes, teisega võtab ta ühe lehe teise järele ja torkab 4—5 sm. altpoolt jämeda keskrootsu otsa, leheselja tagast läbi. Üksikute lehtede vahele jäetakse harilikult nii palju ruumi, et kahe lehe vahele veel kolmas mahuks. Lõunamaadel ei tee kuivatamine nii palju muret, kui põhjamaal. Siin oleks soovitav selleks ehitada erilised tubakakuurid (kui tegemist on suurejoonelisema tubakakasvatamisega). Tubaka kuur ehk kuivatusruum peab vastama järgmistele nõuetele:
a) peab niisket õhku eemal hoidma.
b) õhk peab olema kuiv.
c) lehed peavad valgust saama.
d) peab kaitsma otseste päikesekiirte eest.
Kõige paremaks paigaks on niisugune koht kuhu lõuna ja põhjatuuled ligi pääsevad. Toon siin andmed Saksamaal ehitatud tubaka kuuri kohta; laius 7—8 meetrit, 1 m. laiune vaba ruum läbikäiguks; kõrgus maast katuseharjani 13 meetrit, katus harilikult hästi püst, et rohkem ruumi võita. Õhutõmbuse sünnitamiseks käivad katusel üksikud teliskivid pealt ära, või tal on luugid sees. Kõige lihtsam ja odavam viis seinte ehitamiseks seisab selles, et 15 sm. laiade laudade vahet 3—4 sm. jäetakse.
(Järgneb.)
Tsitaat:nr. 21, 29 mai 1932

(Järg.)
Kui lehed nööri otsa aetud, siis algab ülesriputamine. Kuna tubakalehti mitmel korral korjatakse ja nööri aetakse, siis riputatakse esimene tubakas keset kuuri. Seal õhutõmbuse käes närtsib ta kiiremini. Kui aga esiteks äärtele asetada, siis kuivaks keskmine hulga kauem kui äärmine.
Kuivamiseks läheb ilusate kuivade ilmadega umbes 6—10 nädalat. Kuivamise juures tuleb ette ka igasuguseid haigusi, mis võivad kahjustada tubakat. Neist võiksime nimetada näiteks märga ja kuiva mädanemist, kui soojust ja niiskust palju on. Märja mädanemise juures rootsud muutuvad pehmeks, kleebivad üksteise külge, isegi nöör muutub pudedaks ja võib kukkuda ühes lehtedega maha. See haigus tekkib varsti peale ülesriputamist ja on tingitud lehtede loomulikust niiskusest. Kuiv mädanemine tekkib siis kui lehed enam rohelised ei ole, vaid juba muutunud pruuniks. See on tingitud ülemäärasest soojast õhust. Tõrje: mädanevad lehed tulevad kuivatusruumist välja võtta niisugusesse kohta riputada, kust tuul hästi läbi käib.

Siis võiks veel nimetada rootsude hallitust. See tekkib alles siis kui lehed juba peaaegu kuivad on, koputades pudeneb hallitus hõlpsasti pealt ära. Kui tubak kuiv oh, siis algab lehtede mahavõtmine; kuid väga raske on tabada seda äega, millal seda tuleb teha.
Leheniiskusel on kaks allikat:
1) loomulik niiskus ja
3) õhuniiskus.
Mahavõtmisel peab loomulik niiskus täielikult kadunud olema. Jäme, keskmine roots ei tohi oll enam mahlaselt roheline, vaid kuiv ja pruun, (kahekorrapigistuse korral ei tohi pigistuskohalt niiskust nõrguda).
Ülalöeldu abil saame kergesti teada kas lehtedel on veel loomulikku niiskust või mitte, kuid palju raskem on see õhu niiskusega, mida lehed enesesse ammutavad. Paremad tubakakasvatuse eriteadlased arvavad, et lehed peavad sisaldama mahavõtmisel veel 12% vett. Alla selle purnevad lehed, kuna üle selle hakkavad liiga ruttu käärima ja on isegi mädanemist karta. Vilunud tubakakasvataja tunneb õige aja sellest ära, kas lehes, mis ta pihus kokkupigistab jälle oma endisesse asendisse tagasi paenduvad. Kui nad üleliiga märjad, siis jäävad nad kägarasse.
Mahavõtmisel vabastatakse tubaka nöörid ja lastakse ettevaatlikult põrandale, et lehed midagi viga ei saaks.
Siis pannakse kimpudesse ehk vihkudesse (2—3 nööri igasühes). Need köidetakse nööriga kinni.
Vihku köitmise juures tarvitakse ka seesugust lahtise otsaga kasti mille mõõdud oleksid järgmised: pikkus ja laius 36 cm ja sügavus 12 cm. Kaane abil litsutakse tubakalehed tugevasti üksteise västu.

Käärimine.

Tubaka käärimine on tähtsamatest töödest. Tema läbi ei omanda lehed mitte ainult kindlama kuju, vaid nende värvi ja löhna peale võib see tublisti mõjuda.
Kuivi lehti kääritakse järgmiselt: Ruum milles see sünnib peab olema ühtlaselt soe ja kuiv. Soojus ei tohi alla 12° R langeda. Põrand kaetakse õlgedega, et ka sealtpoolt niiskust ega külma karta ei ole. Vihud laotakse hunnikusse rootsuotsad väljapoole (hunniku kõrgus ja laius poolteist kuni kaks meetrit). Nüüd algab käärimine, kuid mitte ühtlaselt: keskel on see kõige suurem. Seal võib t° tõusta isegi üle 40° kuna äärte pool on tubak jahedam ja loomulikult ka käärimine nõrgem. Tähtis on siin, et iga vihk ühtlaselt kääriks. Sellepärast peab neid ümberasendama, nii et äärmised sattusid keskele. (Mida tumedamaid lehti soovitakse, seda kauem jäetakse nad ümbertõstmata. Käärimist võib siis lõppenuks lugeda, kui t° enam ei tõuse ja tubakas on omanud mõnusa lõhna. Siis lõhutakse hunik koost ja liig soojad ja märjad vihud asetatakse uuesti kuivama.

Lehtede silumine.

Selle all mõeldakse lehtede laiaks silumist, hoolsalt üksteise peale ladumist ja pressimist. Seda tehakse ainult parema sordi tubakaga ja selleks, et parem oleks kauge maa taha eksporteerida. Mõnelpool ei lepita ainult silumisega, vaid tõmmatakse lehtedel ka rootsud välja.
(Järgneb.)


Jutt peaks nagu järgnema aga järgmiseid osasid leida ei õnnestunud.
Ehk on sellestki veidi abi.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
togli
Vana kala

Postitusi: 613
Liitunud: Nov 2010
07-04-2018 10:56
Postitus: #6
RE: Tubaka kasvatamine ja parkimine 1942
Netis loetav ja alla laaditav raamat .pdf formaadis (832.76 KB)

Tubakakaswatuse ja parkimise õpetus.

Huvilistel soovitav salvestada, lingid ei taha pikalt püsida.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog