[levis]

Kuidas uba selle posti leiab, kas oskab keegi seletada või anda mingit viidet?

Näiteks selles TEDx videos räägib Stefano Mancuso taimede neurobioloogiast ja intellektist. Aga kuidas ikkagi on võimalik, et uba teab alati, millises suunas post asub? Ja veidi edasi kohe näitab, kus kaks uba jahivad ühte ja sama posti ning kui esimene on selleni jõudnud, siis teine koheselt kaotab huvi posti vastu.
S.Mancuso väidab seal, et seda katset võib teha 100 korda ja alati saab sama tulemuse.

vt. alates 12:45


Leidsin ka mingi varasema uudise dets.2013, kus need oad võitlevad posti pärast.
http://www.newyorker.com/tech/elements/v...telligence


Ma ei mõista, nagu kuulasin kõik ära, aga ta isegi ei maini, et kuidas uba ikkagi teab, et millises suunas post asub. Pettus?

[Müstik]

Olen kuulnud, et taimedel on automaatne teadvustasand.
Taimed tunnevad ära, mis on ülal ja mis all ja mis on kõrval.

[Mannu]

Teema, mille üle ühtelugu olen juurelnud, kuid põhjalikumalt süvenema pole veel hakanud. Ütlen kohe ka ära, et tehniliste võimaluste puudumise tõttu pole saanud algpostituse videot vaadata-kuulata. Praegu kiired ajad ja ei saa olukorda parandada.

Aga mis ma seni teada olen saanud.
All-üleval määrab taim ära gravitatsiooni järgi. Kivi ka kukub alla, seega ei peaks midagi müstilist olema. Samas, taim teeb vahet, et "saadab" juurerakud Maa keskpunkti poole ja varre-lehtede rakud vastassuunas. Kus on taime "aju"? Endal on jäänud kogemustele toetudes mulje, et see asub taime juurekaelas, seal, kus juur läheb üle varreks.

Uba ja post. Endal on kogemused, et ega see nii hõlpsalt neil taimedel ei lähe ka. Tundub olevat suuresti katse-eksituse meetod. Taim otsib, keerutab, kombib - ja kui vars-köitraod "tunnevad" (jälle taime aju tarvis), siis hakkavad selles suunas kasvama.

Aga rohkem salapärast "tunnetamist" on taimede omavahelises konkurentsis. Taimede maailmas käib väga ulm olelusvõitlus. Kasvõi näiteks jälgida külvide arengut, raske öelda, kas võitlus on ainult puhtfüüsiline või on juures ka "psühholoogiline" komponent. Seal näikse küll üks taim "tundvat" teise taime lähedust, naabri elujõu tugevust, mille põhjal ta siis omale kasvuruumi valib või hoopis ära surra otsustab. Ilmselt taimed tunnetavad üksteise biovälja. Kas uba tunnetab ka tugiposti biovälja - pigem ei, sest post elutu. Kuid mingil määral nad ehk saavad infot üldisest infoväljast?

Omaette teema on nn Backsteri efekt, mis leiti mingitel 1960nendatel. Tehti katsed, kus elus krevetike visati mingi automaadi poolt juhuslikul ajamomendil keeva vette, kus ta hukkus ja selle sündmuse "tundis" ära kõrvaltoas kasvava taim, kellel olid mingid elektroodid küljes. Umbes nii.

Osad taimed suhtlevad omavahel mingite kemikaalide abil. Nt Aafrikas savannides kasvava mingi puu lehed hakkavad suurendama endas mürkainete sisaldust, kui suured kaelkirjakukarjad neid liigselt hävitama hakkavad. Ja see info pidi mingil moel (oletatakse feromoone vms) levima puult puule kauge maa taha.

Ei ole praegu aega oma juttu linkidega varustada. Vabandust.

[mcmatrix]

Soovitaksin lugeda raamatut "Mida taim teab".
Katkendit raamatust saab lugeda siit:
http://forte.delfi.ee/news/varia/katkend...d=65705866

Tel Avivi ülikooli teadlane Daniel Chamovitz kirjeldab oma värskes raamatus "Mida taim teab", mida ja kuidas tajuvad ja kogevad taimed.

Kõige värskemate teadustööde kaudu tutvustab autor taimede "tundeelu", tõmmates paralleele inimmeeltega: tuleb välja, et inimestel on päevalillede ja tammepuudega päris palju ühist.

Ta demonstreerib, kuidas taimed tunnevad ära, mis on ülal ja mis all; kuidas nad teavad, et naabrit ründab näljaste putukate parv, ja kas nad oskavad vääriliselt hinnata Led Zeppelini muusikat.

Puudutuste, heli, lõhna, nägemise ja isegi mälu ilmingud panevad Chamovitzi arutlema, kas taimed võiksid olla koguni teadlikud oma ümbruskonnast.

[kage]

Intelligentsust võib igalt poolt leida - intelligentsed toiduvärvi tilgad (inglise keeles. Emuleerivad osasid elusrakkude käitumisviise, suudavad tunnetada ja liikuda - chemotaxis).

[Müstik]

Lugesin ühelt esoteerika lingilt, et taimede kuningriik, mis vajab kasvamiseks valgust, areneb teise dimensiooni sagedusribas. Seal avaneb ka värav vaimse informatsiooni ja teadmiste juurde.

Loomad ja need inimesed, kes usuvad üksnes materiaalsesse reaalsusse, toimivad kolmanda dimensiooni sagedusribas.
Teemasse postitama ajendas taimede jutt teises teemas, aga polnud sobiv teema taimedest edasi rääkimiseks:

Tuleb jah selgitada. Taim on minu meelest terviklik olend ja ta toimibki tervikliku olendina, oma potensiaali täielikult ära kasutades. Tema võimekuseks pole "kõndida ja lennata" ja seda ta ka ei tee, aga see, mis tema võimekuses on, ta ei tee sellest vähemat, aga ta pole ka arenenud kõndimaks ja lendamaks - seep on potensiaal välja arenenud. Inimene ei teagi väga mis on tema potensiaal ja ta ei taha ka sellest teada, seetõttu teeb ta seda mida on harjunud tegema, kuigi ta võiks võimalikkuste seest rohkem valida. Ja seetõttu ei saa taime ja inimest võrrelda, taim on täiuslikum omas potensiaalis, kui inimene omas .

[nokitseja]

Teemasse postitama ajendas taimede jutt teises teemas, aga polnud sobiv teema taimedest edasi rääkimiseks:

Tema võimekuseks pole "kõndida ja lennata" ja seda ta ka ei tee, aga see, mis tema võimekuses on, ta ei tee sellest vähemat, aga ta pole ka arenenud kõndimaks ja lendamaks - seep on potensiaal välja arenenud.

Tere, pila!
Kohtusime teises teemas, aga ehk on taimedest siin sobilikum rääkida?

Taimede arengutee on inimese omast hästi palju pikem ja kui nad ikka veel ei tatsu ringi nagu inimesed, siis see ei anna küll alust väita, et nad polegi selleks suutelised. Seni pole lihtsalt vajadust olnud. Ka pole vähimatki põhjust arvata, et nende arengutee on lõppu jõudnud, kaugel sellest.

Järgnevat pole kontrollinud, kuid paistab väga intrigeerivana:
Horsetail plant spores use 'legs' to walk and jump
"And more importantly, they also enable jumps, which means [the spores] can enter the wind currents.

Taime maakeelset nime ei tea, ka ei tea kui õige oleks teda nimetada Hobusesabaks (Horse + Tail). Igatahes tema eosed kasutavad "jalakesi", et kõndida ja hüpata. Viimane on levimiseks väga oluline võime, mis lubab siseneda kaugele kandvatesse õhuvooludesse.


Ja siin uudisekesed, milledest juttu oli ja mis ootasid teistega jagamist:
PÄEVA FAKT: Enamik puu massist pärineb õhust, mitte maa seest
Viis aastat kestnud eksperimendi tulemusena leidis Jan Baptist van Helmont, et tema poolt potis kasvatatud paju mass oli kasvanud 74 kilogrammi võrra. Vaatamata sellele, et Helmont katse vältel potis leiduvat mulda ei vahetanud. Nii oletas keemik, et lisamass pärineb kastmisveest, mis oli siiski poolik järeldus.

Väheke kummaline, kuid ega ma sellest maailmast ka kuigi palju ei tea.

Aed suletud pudelis, mida pole kastetud juba 42 aastat
David Latimer pani seemne suurde klaaspudelisse kasvama lihavõttepühapäeval 1960, kastis ta seda aga viimati aastal 1972. Ja nüüd on tal käes suur pudel, mille sees tradeskantsia perekonda kuuluv rohttaim, mis on loonud omale sobiva keskkonna, millele pudelil olev kork tagab ka täieliku iseseisvuse.

Mõlemad uudised on aprillikuised, kuid mitte naljapäeva numbriga. Igal juhul tekib terve rida põnevaid küsimusi eeldusel, et jutt ikka õige on.



Avastus: taimed saavad aru, kui neid süüakse ning kaitsevad end aktiivselt
Kui taimed tundsid või kuulsid lehetõugu lõugade krõmpsumist, pumpasid nad oma lehtedesse rohkem sinepiõlisid. Muudele võngetele ei reageerinud taimed aga kuidagi. Paistab, et taimede enesekaitsevõtted on oluliselt dünaamilisemad ja taimed ise oma keskkonnast teadlikumad ja ohtude suhtes reageerimisvõimelisemad kui seni on arvatud.

Tšiili vääntaim käitub kameeleonina
Oma peremeesorganismi lehti suudavad matkida ka mõned parasiittaimed. Tšiili vihmametsast leitud vääntaim suudab aga teadaolevalt esimest korda jäljendada korraga mitmeid erinevaid liike.


Taimed suhtlevad üksteisega seenepõhise interneti teel
Mida rohkem me nende maa-aluste võrgustike kohta teada saame, seda rohkem peab muutuma ka meie üldine arusaamine taimedest. Taimed teevad midagi enamat peale lihtsalt ühes kohas kasvamise. Seeneniidistikuga ühendusse astumise teel saavad nad aidata oma naabreid toitainete ja informatsiooni jagamise teel - või saboteerida soovimatuid taimi seeläbi, et levitavad võrgustiku kaudu mürgiseid kemikaale. Tuleb välja, et sellel "ülemetsalisel võrgul" on olemas isegi oma versioon küberkuritegudest.

Allikaks on märgitud BBC: Plants talk to each other using an internet of fungus

Üsna fantastiline, kuid tausta uurimise-kontrollimise jaoks pole kahjuks enam aega.

[Müstik]

Taimemaailmas on tõepoolest palju eripärast ja ka niisugust, mida me veel ei tea.
Huvitavad väljanopped.

See seeneniidistik on põnev.
Seeneteadlane Paul Stamets kutsus seda "Maa looduslikuks internetiks" 2008. aastal TED-i konverentsil peetud kõnes. Talle tuli see mõte esmakordselt pähe 1970ndatel, kui ta uuris seeni elektronmikroskoobi abil. Stamets märkas sarnasusi mütseeli ja ARPANET-i - Ühendriikide kaitseministeeriumi loodud algse interneti eelkäija - vahel.
Suzanne Simard usub, et suuremad puud aitavad väikemaid ja nooremaid, kasutades selleks seenepõhist internetti. Ta arvab, et ilma selleta ei püsiks paljud noored seemikud elus.
"Need taimed ei ole tegelikult eraldiseisvad isendid selles mõttes, nagu Darwin kirjeldas loodusliku valiku teel tugevamate ellujäämist," ütles Simard 2011. aasta dokumentaalfilmis "Do Trees Communicate?" "Tegelikult on puud omavahelises suhtluses ja üritavad aidata üksteisel elus püsida."

Teised teadlased on leidnud tõendeid, et taimed võivad teha midagi veelgi uskumatumat - mütseeli teel suhelda. Mükoriisa suudab seega lisaks taimede vahel toitainete jagamisele ka aidata neil end kaitsta.

2013. aastal tõestas Aberdeeni ülikooli professor David Johnson koos kolleegidega, et põldoad kasutavad samuti seeneniidistikku, et ennetada lähenevaid ohte - kõnealusel puhul näljaseid lehetäisid.

Kuid sarnaselt inimeste loodud internetiga on ka seentepõhisel internetil oma hämar külg.

[Addy]

Aed suletud pudelis, mida pole kastetud juba 42 aastat
David Latimer pani seemne suurde klaaspudelisse kasvama lihavõttepühapäeval 1960, kastis ta seda aga viimati aastal 1972. Ja nüüd on tal käes suur pudel, mille sees tradeskantsia perekonda kuuluv rohttaim, mis on loonud omale sobiva keskkonna, millele pudelil olev kork tagab ka täieliku iseseisvuse.

Tundub väga huvitav, seega vaatasin kiirelt internetis ringi ning nagu näha, siis on asja kohta vastakaid arvamusi. Põhilise probleemina nähakse seda, kas lagundamisel tekkiv süsihappegaasi kogus on piisav, et taime elus hoida, ehk siis lagundavad bakterid on vägagi määravad. Märgitakse ära ka seda, et kuna pudel on suletud klassikalise korgiga, siis ilmselt siiski toimub korgi kaudu aeglane gaaside vahetus, mis võib aidata taime elus hoida. Wikipeedia väitis, et mees olla pudelit enne sulgemist ca 12 aastat avatuna hoidnud (väidetavalt aastatel 1960-1972, ehk siis 72. aastal kastis ta taime viimati ning sulges korgi). Iseenesest huvitav, et kui keegi on ühte taime nii kaua kasvatanud, siis ühtäkki otsustab ta teha midagi sellist, mis teoreetiliselt võiks taime tappa. Teisalt jällegi- kui riskijaid poleks, siis jääks ka paljud suured avastused tegemata.
Igatahes on see vahva lugu, mis tekitab tahtmist asja ise järele proovida!

[Müstik]

See lugu on ka huvitav, et taimed saavad aru — kui neid süüakse — ja rakendavad meetmeid enda kaitsmiseks.
Missouri töörühm avastas, et taimed reageerivad neid ümbritsevatele helidele.

Nad salvestasid täpse helijäljendi võnkumistest, mida tõuk taimede lehti järades kuuldavale toob. Lisaks kasutati ka muid võnkeid, mida taim looduses kogeda võib, nagu tuule vihin.

Tuleb välja, et müürlook toodab sinepiõlisid, mis suukaudsel manustamisel on kergelt toksilised, ja saadab neid lehtedesse, et röövliike eemale peletada. Kui taimed tundsid või kuulsid lehetõugu lõugade krõmpsumist, pumpasid nad oma lehtedesse rohkem sinepiõlisid.

http://forte.delfi.ee/news/maa/avastus-t...d=70389155

[pila]

Lugesin ühelt esoteerika lingilt, et taimede kuningriik, mis vajab kasvamiseks valgust, areneb teise dimensiooni sagedusribas. Seal avaneb ka värav vaimse informatsiooni ja teadmiste juurde.

Loomad ja need inimesed, kes usuvad üksnes materiaalsesse reaalsusse, toimivad kolmanda dimensiooni sagedusribas.

Taimedel on ühisteadvus. Ka inimestel on, st on võimalik olla individuaalne teadvus ja samas olla häälestatud ühisteadvusele (inimeste omale ja ka millelegi muule, mitte inimelikule) Ma ise pole taimedega teadvuse tasandil suhelnud, aga üks mu tuttav on. Ma ei leidnud seda informatsiooni praegu ülesse, kui leian, siis refereerin. Aga oli niimoodi, et taimede informatsioon saab osaks inimese informatsiooniga läbi söögi ja see on taimedele teada ja vajalik, aga milleks, peast praegu läinud. (aga täpsemalt, kui leian). Ma ise olen täheldanud seda, et kui mul on vaja mõnda taime, siis tuleb mulle äkki pähe koht, kust ma teda leida võin, niiet see informatsioon on kuidagi olemas või külge jäänud, kuigi ma konkreetset taime asukohta pole endale meelde jätnud, sest polegi sellest taimest mõelnud. Igastahes see informatsioon sikutab kohale kui hakata ringi vaatama selle küsimusega.

[Müstik]

Väga huvitav. Eriti see osa, et taimede ja inimeste ühisteadvus vahel kattub.
Mul endal juhtub viimasel ajal, et valin alateadlikult kas siis ühisteadvuse või infopanga kaudu) teed keetes kapist juurde just need ravimtaimed, mida organism parajasti turgutuseks vajab. Teadlikult ei teakski, millist teed millal kasutada.

[pila]

Tere, pila!

Tere, nokitseja!

Taimede arengutee on inimese omast hästi palju pikem ja kui nad ikka veel ei tatsu ringi nagu inimesed, siis see ei anna küll alust väita, et nad polegi selleks suutelised. Seni pole lihtsalt vajadust olnud. Ka pole vähimatki põhjust arvata, et nende arengutee on lõppu jõudnud, kaugel sellest.

Mul oli ju lendamine ja kõndimine jutumärkidesse pandud! Nende arengutee ei jää kindlasti pooleli, kui see peaks vajalik olema. Aga kuidagi tundub, et nagu praegu pole vaja areneda. Ja tundub, et nad on terviklikud. Inimest kohates seda tunnet ei ole.

Ja siin uudisekesed, milledest juttu oli ja mis ootasid teistega jagamist:
PÄEVA FAKT: Enamik puu massist pärineb õhust, mitte maa seest
Viis aastat kestnud eksperimendi tulemusena leidis Jan Baptist van Helmont, et tema poolt potis kasvatatud paju mass oli kasvanud 74 kilogrammi võrra. Vaatamata sellele, et Helmont katse vältel potis leiduvat mulda ei vahetanud. Nii oletas keemik, et lisamass pärineb kastmisveest, mis oli siiski poolik järeldus.

Väheke kummaline, kuid ega ma sellest maailmast ka kuigi palju ei tea.

Aed suletud pudelis, mida pole kastetud juba 42 aastat
David Latimer pani seemne suurde klaaspudelisse kasvama lihavõttepühapäeval 1960, kastis ta seda aga viimati aastal 1972. Ja nüüd on tal käes suur pudel, mille sees tradeskantsia perekonda kuuluv rohttaim, mis on loonud omale sobiva keskkonna, millele pudelil olev kork tagab ka täieliku iseseisvuse.

Mõlemad uudised on aprillikuised, kuid mitte naljapäeva numbriga. Igal juhul tekib terve rida põnevaid küsimusi eeldusel, et jutt ikka õige on.

Need kaks lugu ei tundu mulle fantastilistena ja üldse mitte võimatutena, sest taimedel on kindlasti kohanemisvõime suur toimimismehhanimse varuks mitmeid ja nad võtavad õhust gaasilisest olekust aineid, mida nad muundavad endale sobivaks orgaaniliseks aineks. Sama võime on ka inimesel avastatud. Et toitumise ring ei ole ainult aineline, nii nagu me omastame hapnikku, nii võib ka inimene õhust muid toitaineid omastada. Ja sel juhul inimese seedimissüsteem toimib hoopis teistmoodi ehk siis ei toimigi eriti nii nagu me harjunud olema, st seedimisorganis puhkavad.

Taimede maailm on avastamisväärt...

[Mannu]

Üksteisest toitumine - üksteisest osasaamine.
Tunnistan ka, et isegi olles suures osas skeptik ja nö tavateaduslikult mõtlev inimene, pean tõeseks kõiki Nokitseja toodud punkte.
Eespool on juba soovitatud raamatut "Mida taim teab". Soovitn ise ka
Veel Jeremy Narby "Kosmiline siug". See on taimede (ja eraldi taimeliikide) ühisväljadega suhtlemisest. Suheldakse ikka tarbimise teel, suitsu või söögi-joogina.
Niisama peaks ka suhelda saama nagu Pila kirjeldas. Ma ise pean end ka üsna taimedega ühel lainel olevaks, kuid päris otsest infot saanuks ei julge end väita. See, et organistm tunneb isu mingi taime tee järele, on pigem inimese kui looma tasemel suhtlemine taimega kui inimese kui teadliku olendi suhtlemine taimega (minu puhul on nii, teiste kohta seda ei väida).

Poolikud uitmõtted.

---

Või kui praktiseerida seda "looma tasandil suhtlemist taimedega" teadlikult?

[pila]

Siin intervjuu Jeremy Narbyga
http://www.sirp.ee/archive/2001/11.05.01...ia1-2.html

[nokitseja]

[quote='nokitseja' pid='216626' dateline='1438286171']
Ja siin uudisekesed, milledest juttu oli ja mis ootasid teistega jagamist:
PÄEVA FAKT: Enamik puu massist pärineb õhust, mitte maa seest

Aed suletud pudelis, mida pole kastetud juba 42 aastat

Igal juhul tekib terve rida põnevaid küsimusi eeldusel, et jutt ikka õige on.

Need kaks lugu ei tundu mulle fantastilistena ja üldse mitte võimatutena, sest taimedel on kindlasti kohanemisvõime suur toimimismehhanimse varuks mitmeid ja nad võtavad õhust gaasilisest olekust aineid, mida nad muundavad endale sobivaks orgaaniliseks aineks.

Ja nüüd mõtle väetiste ja väetamiste peale. See on see, mida sihtisin.
Väetamine kindlasti toimib, kuid kõik ei ole päris nii nagu meile paista lastakse. Normaalsest põllumajandusest on saanud eriliik mahepõllundus nagu see olekski midagi erandlikku.

Taimede maailm on avastamisväärt...

Otse loomulikult.
(Ka kulinaarses mõttes. Mina krõmpsutan neid ja nemad mind.)

[Skarre]

Ma kosmilistest väljadest suurt ei tea midagi, aga Tartu Ülikoolis sai õpitud ka zoosemiootikat ning seal loomade suhtlemisviiside kõrval ka taimede oma. Ei tundunud kuidagipidi imelik, pigem tundub imelik mõte, et taimed ei ole suutelised omavahel suhtlema.

Sellest on küll tükk aega möödas, aga esimese raksuga tuleb meelde "seeneväljade kasutamine", ehk siis informatsiooni liigutamine mööda seeneniidistikke (need võimaldavad infot jagada suurte vahemaade tagant); siis juurte omavahelised signaalid; korra guugeldasin ka mälu värskendamiseks ning juba esilehel on võimalik palju erinevat selle teema kohta lugeda.

Plant Talk (ENG)

Ei väsi ma end kordamast - kes soovib leida maagiat või müstikat, uurigu teadust

[Müstik]

Siin intervjuu Jeremy Narbyga
http://www.sirp.ee/archive/2001/11.05.01...ia1-2.html

See on jah huvitav intervjuu.
Juba selle sissejuhatus on huvitav:
“On asju maal ja taevas rohkem, sõber, kui kogu teie teadus unes näeb,” ütleb Hamlet Horatiole pärast seda, kui ta on kohtunud isa vaimuga ja lasknud sõpradel oma mõõgal vanduda, et nad sellest kellelegi ei räägi. Ses episoodis on koos nii piiriületamine nähtava ja nähtamatu vahel kui ka nõue nägijakssaamist salajas pidada.

[Addy]

Aastaid tagasi juhtusin nägema telesaadet, kus räägiti üsna ainulaadsest nähtusest, kus puud "kõndisid" vastavalt jõesuudme muutmisele. Kõndimine seisnes selles, et need liikusid veele lähemale või eemaldusid sellest juurde kasvatamise ja vanade juurde nö hülgamise abil, läbides oma eluea jooksul üsna suuri vahemaid. Kas kellelgi tekib mingi täpsem seos? Paraku ei suutnud seda googlest kätte saada...

[Müstik]

Leidsin ainult selle, et kui kliima on soe, siis kasvavad juured kiiremini ja tungivad suurema tõenäosusega mulla mineraalkihti, kus siis muudkui edasi kasvavad ja purustavad pikkamööda kive. Tekkinud peenest kivipurust pääseb liikvele ühendeid, mis ajapikku süsihappegaasiga reageerivad. Ent nii jääb süsihappegaasi atmosfääris vähemaks, kasvuhoonenähtus nõrgeneb ja kliima soojenemine pidurdub.
Puujuurte toime on teadlaste sõnul märgatavam just mägedes kasvavates metsades, sest mägede mullas leiduvad vulkaanilised mineraalid seovad süsihappegaasi tõhusamalt kui teised mineraalid. Nii oletavadki teadlased, et mäestikumetsad on Maa geoloogilises ajaloos tõepoolest kliimasoojenemist talitsenud ja hoidnud ära ehk ka eriti eluohtlikke kuumenemisi.

Leidsin selle teemast Puud.
http://www.para-web.org/showthread.php?t...%22puud%22

[nokitseja]

Aastaid tagasi juhtusin nägema telesaadet, kus räägiti üsna ainulaadsest nähtusest, kus puud "kõndisid" vastavalt jõesuudme muutmisele. Kõndimine seisnes selles, et need liikusid veele lähemale või eemaldusid sellest juurde kasvatamise ja vanade juurde nö hülgamise abil, läbides oma eluea jooksul üsna suuri vahemaid. Kas kellelgi tekib mingi täpsem seos? Paraku ei suutnud seda googlest kätte saada...

Kah midagi taolist kuulnud, kuid ühtegi päriselt tüve "kõndi" pole siiski leidnud, kõik on seni taandunud sarnaste peale: Can 'Walking Palm Trees' Really Walk?
St. "Kõndiv või Jalutav Palmipuu" kasvatab küll juuri sinna suunda kuhu vaja ning jätab mulje nihkumisest, kuid tüvi jääb tegelikult siiski paigale.

Aga on üks taim, keda võib näha vesternites. Kuid et isegi nime poolikut ei mäleta, siis google natike jonnib ja kätte ei anna. Tema veereb tuule käes puhmana ja sobivas kohas võtab jalad kõhu alt välja (erinevalt inimesest tähendab see paigalejäämist).
Jalad on muidugi tingliku mööndusena, sest pigem on taimedel mullas "pea" koos "suuga" ning mullast väljas hoopis ülejäänud "keha".

[Mannu]

Aga on üks taim, keda võib näha vesternites. Tema veereb tuule käes puhmana ja sobivas kohas võtab jalad kõhu alt välja (erinevalt inimesest tähendab see paigalejäämist).

Tumbleweed, eestikeelset nime kohe ei tea. https://en.wikipedia.org/wiki/Tumbleweed
_______________
Neid kõrbepalle tekib mitmetest taimeliikidest.

[Mannu]

Taimedel on ühisteadvus. ... Ma ise pole taimedega teadvuse tasandil suhelnud, aga üks mu tuttav on. ... Aga oli niimoodi, et taimede informatsioon saab osaks inimese informatsiooniga läbi söögi ja see on taimedele teada ja vajalik, ...

Selle põhjal mõned mõtted.
Too inimene sai taime ühisväljalt info, et nende teadvused omavad väga suurt liikumisala ja piisab piirkonnas ühe isendi füüsilisest kasvamisest, et nad saaksid sellel alal igal pool liikuda. Lisaks oma kasvamisele on nad kursis kõigega, kes neid söövad, nende vajadustega.
Kuigi mina pole niimoodi ühegi taimega suhelnud, tegin möödunud suvel tähelepaneku, mida nagu ei osanudki millegagi seostada, ja nüüd see paistab olema kinnitus ülaltoodud taime käest saadud infole.

Keskealised ja vanemad inimesed mäletavad, et 70nendatel-80nendate alguses korjati väga intensiivselt metsvaarikaid (küllap varemgi). Mitmed suured ämbrid korjati täis ja muidugi olid paremad ja halvemad vaarika-aastad, aga igal aastal sai midagi. Siis läks vaarikas "moest ära". Umbes 10 aastat tagasi hakkasin otsima, kas metsast vaarikaid saan, aga ei ole, pole vaarikavõsagi nii palju ja kui on, on peaaegu tühjad varred. Ei mõtelnud aga sel ajal suurt selle peale. Möödunud suvel näen suurt raiesmikku võsa ja vaarikarägaga, aga marju ikkagi mõned üksikud. Et ma sel ajal marjakorjamisega lisaraha teenisin, siis jäin selle üle põhjalikumalt mõtlema. Mustikaid oli küll. Inimesed korjavad. Pohli on küll. Inimesed korjavad. Sinikaid vähe, ei korjata. Et marjadega on nagu ema rinnaga - kui imetakse, siis piima tuleb, kui ei imeta, siis jääb rind tühjaks.

Eks see olegi seesama, et taimel on info selle kohta, kas neid vajatakse ja nad suudavad selle info edastada kõigile piirkonnas kasvavatele isenditele. Piirkonna suurus on ilmselt eri juhtumitel erinev.

Sama põhimõtte alusel arvan olevat välja kujunenud ka kultuurtaimed. Vanas Sumeris tekkisid nisu, oder ... (ei mäleta kõiki) suhtkoht kiiresti ja tühja koha peale, ja inimesed ise kirjeldavad seda, et jumalad andsid inimestele kultuurtaimed valmiskujul. Siin oli ilmselt tegemist kahesuunalise protsessiga - ühelt poolt tegeles inimene jah päris tavalise ja maise sordiaretusega, teiselt poolt aga tuli "taim talle vastu", arenedes kiiremini ja täpsemalt inimeste vajadusi rahuldades kui see ühepoolsena oleks võimalik olnud.
"Roheliste näppude" fenomen on ka kuskil seal, et koostöös vajalik taim kasvab ja mittevajalik kahaneb. Ja saja ahvi fenomen (uhhuuma poole pealt) ja epigeneetika käivad ka sinna alla.
_______
Tänavu on muuseas metsvaarikaid jälle palju ja inimesed juba korjavad ka

____________________

Taimelt tuli ka veel info, et nendel keha kaotus ei tähenda teadvuse kaotust. Et nemad siis teadvustavad end ühisväljana, mida inimesed üldjuhul ei oska. See lubab mul ümber hinnata oma senist üsna troostituna tunduvat seisukohta, et

Taimede maailmas käib väga julm olelusvõitlus. Kasvõi näiteks jälgida külvide arengut, raske öelda, kas võitlus on ainult puhtfüüsiline või on juures ka "psühholoogiline" komponent. Seal näikse küll üks taim "tundvat" teise taime lähedust, naabri elujõu tugevust, mille põhjal ta siis omale kasvuruumi valib või hoopis ära surra otsustab.

Pigem võiks vaadata nüüd asja kui ühe keha rakkude koostööd, kus ühe raku surm ei ole ühe teadvuse surm

Aga kas taimede potentsaal sellega ammendunud on, ei tea. Vb on mingi ajutine lagi või tasakaal? Tuli mõte, et äkki saaksid nad moodustada inimestega mingi sümbiootilise olendivormi? Sest mul on tunne, et inimene ja taim on teineteise jaoks Loomadega on kuidagi teine lugu, inimene ja loom on liiga lähedased ja kehalt niiiii sarnased. Putukad ja taimed on omavahel veidi lähedasemad.

Inimesega võrreldes on taimed vaiksed. Kuid päris anorgaanilise maailma kõrval on nad lärmakad. Mul on jäänud mulje, et nad miskipärast ei saa ilma vahendajata rääkida ja seepärast on puhtalt taimega (taime ühisvälja, taime "vaimuga") märksa raskem jutule saada kui näiteks "jumalaga". "Jumal" on paras jutupaunik

[nokitseja]

On minulgi iseäralik elamus, mille tõi ühisväljaga seoses meelde pila ja Marina poolt välja öeldu.
Sai noorespõlves ka Kesk-Aasias seigeldud ja nii kummaline kui see ka polnud, teadsin sealses, mõnevõrra harjumatus kliimas, üsna selgelt mis taimi ja jooke ma muu söögi kõrvale tahan (=vajan). Siinseidki taimi tunnen häbiväärselt kehvasti, mis siis veel sealsetest rääkida, aga ometi oskasin turgudelt vajaliku üles leida.
Põmst saaks ju ajada geenide-instinktide kaela, kuid kardan, et nende mõju jäi seekord küll väga kaugeks (kuigi samas kassid-koerad pistavad häda korral vajalikke heinu ilma vanemliku õpetuseta nii et mühiseb). Aga nii mõnedki nn. instinktid saab ühisväljadega palju veenvamalt ära põhjendada. Igatahes miski mind õigete juurde juhtis, olid just need, mida tundsin et vajan.

[pila]

Aitäh nende lugude ja mõtete eest Marina ja nokitseja!

Tuli mõte, et äkki saaksid nad moodustada inimestega mingi sümbiootilise olendivormi? Sest mul on tunne, et inimene ja taim on teineteise jaoks Loomadega on kuidagi teine lugu, inimene ja loom on liiga lähedased ja kehalt niiiii sarnased. Putukad ja taimed on omavahel veidi lähedasemad.

Võibolla inimene ja taim ongi juba sümbiootilises olelusvormis, lihtsalt üks pool ei ole seda teadvustanud, ega neid võimalusi kasutanud. Ja võibolla kõigile ei olegi seda vaja...