Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Reaalsus ja sellesse suhestumine
#76
Rõhutan veelkord, ma Ei Usu teadust, vaid näen, analüüsin, leian seaduspärasusi ja fikseerin selle reaalset kasutust igapäevases elus.
Teaduse imelisuse tunnetamine on puhtalt põhjus- tagajärg reaktsioon, inimesele omane ajukeemia vallandumine, nende kombinatsioon ja tekkinud emotsionaalne seisund.

Inimese tegutsemine primitiisemal tasemel tugineb justnimelt fyysilise maailma seaduspärasusest.
Teadus on neid nähtusi selgitav, siduv pool.
Kui te viskate palli vastu maad ja see sealt tagasi põrkab, siis kas see vajab usku, et näha selle toimimist.
Aga mis eelnes viskele? Eelnes mõte, idee ja lõpuks katse/ sooritus, kas järeldused ja vaatlus tulemused pidasid ka praktikas paikka. Kas nähtut on võimalik taassooritada.

Võibolla lõpetaks selle USU mõiste pealesurumise, sest ilmselgelt ei jaga ma teie seisukohta?
Teie uskuge niipalju kui tahate või vajalikuks peate.
Minu elu ei sõltu teie kombel vajadusest millessegi uskuda vôi usule toetuda.
Selle all ei pea ma silmas usku ilmtingimata jumalasse vms.



Vasta
#77
(12-02-2015, 10:22 )mtrxx Kirjutas: Võibolla lõpetaks selle USU mõiste pealesurumise, sest ilmselgelt ei jaga ma teie seisukohta?
"Inimene vajab midagi, millesse uskuda" - Selliselt räägivad inimesed kes ei oska ilma usuta elada ja kellel puudub arusaam, et teised inimesed võivad vabalt ilma usuta elada. Lühidalt nad elavad teises reaalsuse ja ei mõista meie reaalsust.
Vasta
#78
Kage, loodetavasti oli see neutraalne arvamus teiepoolt ja mitte pilkamine teatud viisil.

Võibolla ma muutun paranoiliseks pisut Smile
Vasta
#79
Siin pole midagi pilgata vaid see on reaalsus mis siin foorumis vastu peegeldab. On inimesed kes ütlevad, et ilma uskumiseta ei saa ja sina pead ka uskuma, sest muudmoodi ei osata teist inimest ette kujutada - ei saada aru, et ilma usuta saab ka elada.
Vasta
#80
(31-01-2015, 21:18 )mtrxx Kirjutas: Milline on reaalsuse olemus?
Paluks arvamusi.
On olemas ka vaimne reaalsus.
Sinna kuuluvad kõrgemaid teadvuseseisundid ning nendega seonduvad mõisteid nagu Kolmas silm, Astraalrännakud, Nirvaana, Vaimu teadmised, Elu pärast elu, Kosmiline energia - mis on kogu meie olemise Allikaks ning ühendab kõiki ja kõike.
Juhul kui sa veel niisuguste mõistetega tutvunud ei ole, siis on sul kõige sellega tutvumiseks rohkelt teemasid läbi lugeda.
Vasta
#81
Samad sõnad sulle Chaos, samad sõnad, ning mitte seepärast, et saaks ilmtingimata midagi vastu öelda, vaid et minu seisukoht jääb hetkel lõplikuks.

Väljendatud argumendid on teiste eest otsustavad ja leppimatus on selgelt väljendatud.
Soovitan teil usu definitsiooni põhjalikumalt uurida.


(12-02-2015, 16:19 )Nofretete Kirjutas:
(31-01-2015, 21:18 )mtrxx Kirjutas: Milline on reaalsuse olemus?
Paluks arvamusi.
On olemas ka vaimne reaalsus.
Sinna kuuluvad kõrgemaid teadvuseseisundid ning nendega seonduvad mõisteid nagu Kolmas silm, Astraalrännakud, Nirvaana, Vaimu teadmised, Elu pärast elu, Kosmiline energia - mis on kogu meie olemise Allikaks ning ühendab kõiki ja kõike.
Juhul kui sa veel niisuguste mõistetega tutvunud ei ole, siis on sul kõige sellega tutvumiseks rohkelt teemasid läbi lugeda.

See on puhtalt mentaalne masturbatsioon, lepimatus eluparatamatuste ees ja soov oma mina igavikuliselt fikseerida.
Seega kogu teie jutt on pseutoteadusliku olemusega, puuduvad tõendid, et seda tõsiseltvõetavalt võtta.

Pole kahtlustki, et me oleme ja meid ümbritseb energia, kuid milleks sellele omistada kõrgelennulist fantaasiat.
Vaataks asja ehk naturaalsemast küljest ja jätaks välja lapsiku pläma.
Vasta
#82
(12-02-2015, 15:59 )keeris Kirjutas: See, kui inimene väidab, et ta mitte millessegi ei usu, ei näita veel, et ta ka tegelikult ei usu.
Inimene, kes loob ise oma elu, peab millessegi uskuma, kasvõi abstraktselt ja teadvustamata
Selle abstraktselt ja teadvustamata jätaks välja ja räägiks inimeste keeles kus on sõnadel teadmine ja usk omad mõisted, sest selle abstraktse ja teadvustamata kohta ei oska sa isegi öelda kuidas see käib vaid usud, et see on uskumine. Nagu isegi näed taandub kõik niimoodi uskumisele ja ma ei saa isegi öelda, et ma tean kuidas arvutit taaskäivitada või maja ehitada vaid pean ütlema, et ma usun arvuti taaskäivitamisesse ja maja ehitamisesse ja kui piisavalt tugevalt usun, siis tulevad need tegevused ka hästi välja.

Ehk siis tegelikult taandub kõik sellele, et te ei tea ja millegipärast (ebakindlus?) taandate selle ei tea usule.
Vasta
#83
Ega teema püstitaja siin absoluutset tõde ehk otsigi, kui teema pealkirja jälgida?

Kui mul on valida teadusloogikal põhineva arvamuse, mis seletab inimese käitumismustreid, loomuomadusi pigem ellujäämistungi ja alalhoiuinstinktiga või enese poolt täiendatud maailmapildi, mis minu loomust säästab, vahel, valin ikka viimase; olgu teine pealegi momendi teaduse mõistes (näiliselt) primitiivne. Sellisel moel saan primitiivselt täita tühikud, mis jäävad minu teadvuse ja olemasoleva teadusloogika vahele; ja ei ole nõus, et selline (mõtte)tegevus on reaalsusest eemaldumine, ikka suhestumine reaalsusesse.

(11-02-2015, 13:10 )murjam Kirjutas: Siis tekkib koomiline olukord, kus skeptikute seltskond tunnistab, et elab kristlikus kultuuriruumis ja et kümmet käsku peab austama, samas eitab ta nende looja olemasolu, ühes sellega eitab ka omaenese hinge ja nii ei jäägi tal üle muud, kui toetuda moraalikoodeksile ja alluda religioonile.

Ma nüüd ei saa seos(t)est hästi aru, et kas moraalikoodeks kehtib vaid kristlikus kultuuriruumis, n-ö kümne käsu kaudu (ja mis on sellel kõigel skeptikutega pistmist)? Teistsugustes kultuuriruumides oletatavalt on puudunud või puuduvad moraali normid ja tavad, mis juhuslikult on ehk sarnased, samased antud käskudega? Kahtlustan, noh, pigem arvan uskuvat, et nii see ikka ei ole wink

Vasta
#84
Selliselt muutuks usk juba omamoodi teadmiseks. Teadmine, et kõik taandub usule, samas see välistaks usu...tekib teadmine.
Kuidagi vastuoluline mõtlemine.
Vasta
#85
(12-02-2015, 17:04 )mtrxx Kirjutas: Selliselt muutuks usk juba omamoodi teadmiseks. Teadmine, et kõik taandub usule, samas see välistaks usu...tekib teadmine.
Kuidagi vastuoluline mõtlemine.

Kus ma siin usust räägin? Ikka tühikute täitmisest või on teadusel kõik tühikud täidetud? Või ei saagi teaduse jaoks tühikute täitmine enam alguse mõtlemisest?
Vasta
#86
Oleksin pidanud täpsustama. Vastus ei olnud teile.
Kes on väitnud, et teaduses ei saa tühikute täitmine alguse mõtlemisest?
Vasta
#87
(12-02-2015, 16:24 )mtrxx Kirjutas:
(12-02-2015, 16:19 )Nofretete Kirjutas:
(31-01-2015, 21:18 )mtrxx Kirjutas: Milline on reaalsuse olemus?
Paluks arvamusi.
On olemas ka vaimne reaalsus.
Sinna kuuluvad kõrgemaid teadvuseseisundid ning nendega seonduvad mõisteid nagu Kolmas silm, Astraalrännakud, Nirvaana, Vaimu teadmised, Elu pärast elu, Kosmiline energia - mis on kogu meie olemise Allikaks ning ühendab kõiki ja kõike.
Juhul kui sa veel niisuguste mõistetega tutvunud ei ole, siis on sul kõige sellega tutvumiseks rohkelt teemasid läbi lugeda.

See on puhtalt mentaalne masturbatsioon, lepimatus eluparatamatuste ees ja soov oma mina igavikuliselt fikseerida.

Vaataks asja ehk naturaalsemast küljest ja jätaks välja lapsiku pläma.
Oma esipostis küsisid, millised on arvamused. Avaldasingi arvamust. Arvamust, et eksisteerib ka vaimne reaalsus.
Valinud oled vaimsuse ja filosoofia teema. Vaimsusest seega ju õigus teemasse kirjutada.
Mida tead seni kõrgematest maailmadest, et seda plämaks nimetada julged? Oled mõne teooriaga üksikasjalikult tutvunud? Oled lugenud mõne filosoofi teoseid, kes nendest maailmadest kirjutanud? Kardan, et seni pole sa vaimsuses veel kuigi kaugele jõudnud.
Vaimumaailm on sul alles avastamata. Kui vaimsuse teemasse
teema teed, siis pead ka arvestama, et eelkõige tuleb niisuguses teemas just vaimsusest juttu.
Teadmised on emotsioonitud ehk hirmuvabad, külmad, kaalutud ja nähtamatud. Inimese ainus probleemitu osa on tema vaim.

Vasta
#88
(12-02-2015, 17:31 )Nofretete Kirjutas:
(12-02-2015, 16:24 )mtrxx Kirjutas:
(12-02-2015, 16:19 )Nofretete Kirjutas: [quote='mtrxx' pid='210801' dateline='1422731907']
Milline on reaalsuse olemus?
Paluks arvamusi.
On olemas ka vaimne reaalsus.
Sinna kuuluvad kõrgemaid teadvuseseisundid ning nendega seonduvad mõisteid nagu Kolmas silm, Astraalrännakud, Nirvaana, Vaimu teadmised, Elu pärast elu, Kosmiline energia - mis on kogu meie olemise Allikaks ning ühendab kõiki ja kõike.
Juhul kui sa veel niisuguste mõistetega tutvunud ei ole, siis on sul kõige sellega tutvumiseks rohkelt teemasid läbi lugeda.

See on puhtalt mentaalne masturbatsioon, lepimatus eluparatamatuste ees ja soov oma mina igavikuliselt fikseerida.

Vaataks asja ehk naturaalsemast küljest ja jätaks välja lapsiku pläma.
Oma esipostis küsisid, millised on arvamused. Avaldasingi arvamust. Arvamust, et eksisteerib ka vaimne reaalsus.
Valinud oled vaimsuse ja filosoofia teema. Vaimsusest seega ju õigus teemasse kirjutada.
Mida tead seni kõrgematest maailmadest, et seda plämaks nimetada julged? Oled mõne teooriaga üksikasjalikult tutvunud? Oled lugenud mõne filosoofi teoseid, kes nendest maailmadest kirjutanud? Kardan, et seni pole sa vaimsuses veel kuigi kaugele jõudnud.
Vaimumaailm on sul alles avastamata. Kui vaimsuse teemasse
teema teed, siis pead ka arvestama, et eelkõige tuleb niisuguses teemas just vaimsusest juttu.
Teadmised on emotsioonitud ehk hirmuvabad, külmad, kaalutud ja nähtamatud. Inimese ainus probleemitu osa on tema vaim.


[/quote

Siinkohal jään seisukohale, et pseutoteadusega ma ennast vaevama ei hakka.
Nö vaimumaailm on ,, tiibadega ignorantsus."

Erinevad arvamused on loomulikult teretulnud, kuid äkki lõpetaks juba arutluse teemal, kui kaugele keegi on jõudnud ja mida on lugenud.
Selle korduv mainimine ei kinnita teie väidete tõesust.
Valdav osa samateemalisi raamatuid pajatab justnimelt jällegi usust millesegi, baseerudes vaid isiklikele kogemuste, olles seetõttu suuresti kriitikaväline ja puutumatu.
Siinkohal tekibki minujaoks küsimus, milleks alustada vastusega ja mitte küsimustega, mis võivad viia vastusteni.
Milleks omistame kogetule nimetatud seisundid, teadmata mida need tähendavad. Siinkohal aitabki selgust tuua teaduslik pool. Seni pole alust arvata, et miski jääks võimalikest selgitustest väljaspoole.
Juhul kui see nii on, siis selle teadvustamisel kujuneb ja areneb ka teaduslik pool. Teadus pole teekonna lõpp, vaid kestev progress. Minu elu ei muutu ebamugavaks, sest puuduvad julgustavad lõplikumad tõed.

...Ning ma kahtlen selles, et teie mureks on minu lugemus.



Vasta
#89
(12-02-2015, 17:53 )mtrxx Kirjutas: Siinkohal jään seisukohale, et pseutoteadusega ma ennast vaevama ei hakka.
Nö vaimumaailm on ,, tiibadega ignorantsus."
Mis see teema teadusesse puutub? See ju vaimsuse ja filosoofia teema.
Sõna "filosoofia" tuleneb vana-kreeka sõnast (Φιλοσοφία, philosophia), mis tähendab ligikaudselt "tarkusearmastus". Kui teadusest huvitud, siis tee mõni teaduse teema.
Usuga ka siin teemas eriti tegemist ei ole. Küll aga on tegemist vaimsusega. Ehk teiste sõnadega tarkuse armastusega. Lugemus kuulub vaimsuse juurde.
Kas teema mõte ei olegi siis selles, et sa tahad oma küsimustele vastuseid saada?
Ja mis loom see "pseutoteadus" veel on? Ja kuidas see teemasse asetub? Terminid mis eespool välja tõin, kuuluvad samuti filosoofilistesse arutlustesse.
Näiteks KOLMAS SILM - selle ülesanne on intuitsioon, kujutlusvõime ja teadlikkus.
Seda peetakse sillaks füüsilise ja vaimse maailma vahel,.
mille läbi on võimalik telepaatiline kommunikatsioon ja juurdepääs kõrgematele teadvusetasanditele.
Mida avatumaks saab kolmas silm, seda enam põhinevad inimese mõtted tegelikkuse sügavamal mõistmisel. Aga tegelikkust sa ju mõista soovidki või kuidas?




Vasta
#90
Te ei ole sunnitud teemas kaasa rääkima kui leiate, et suund ei ole päris Vaimsuse/Filosoofia alateemale vastav.

Niiakaua kui te ei defineeri täpselt seda, mida te vaimsuse all silmas peate, liigitub see usule baseeruvaks maailmavaateks.
Telepaatiline kommunikatsioon, ,,kõrgemad" teadvustasandid- mõlemad on pseudoteaduslikud, soovmõtlemisega seotud mõisted.
Tooge esile tõendeid nende võimalikusest. Muideks kellegi vaimulend ei ole siinkohal eriliseks veenvaks argumendiks.

(12-02-2015, 18:21 )murjam Kirjutas: Pane teemapüstitusega koos ka tabud kohe kirja
# usutemaatika
# viited allikatele
Midagi veel?

Allikad(tõendid) kus kirjeldatud nähtusi on objektiivselt fikseeritud ning paljudele
vaatlejatele üheselt tajutav on teretulnud.
Subjektiivsed, ülejäänud ühiskonnale kättesaamatud isiklikud kogemused ei lähe arvesse, eriti kui nende baasil kuulutatakse tõde.

Vasta
#91
Mtrxx,te siis oma esialgsetele küsimustele vastuseid ei tahagi? Ei taha arutleda, kuna arvate juba kõike teadvat?
Piiratud võimalikkuse tajuga inimene on kahjuks iseenda mõistuse vang ja ori.

Ehk nagu keegi kuskil ütles: Kui inimene ei suuda avardada oma võimalikkusetunnetust kaugemale sellest, mis peavoolu "teaduse" järgi on võimalik ja võimatu, õige või väär, tõsi või vale, siis saab temast kõige olemasoleva versiooni eluaegne ori.
Ja suurim võhiklikkus on tõrjuda midagi, millest sa seni veel midagi ei tea.

Allikaid, teooriaid ja palju muud on foorumi teemades küllaldaselt. Nendega tuleb ise tutvuda, kui on tõeline soov midagi teada saada.
Vasta
#92
Teadus ei ole mingisugune ,, versioon" selgituste võimalikusest.
Kõik muud viisid on oma aja ära elanud, sest püsivad suuresti muutumatud ja on selgitustes ammendunud. Need pajatavad enqmasti vastustest, aga mitte teekonnast teadmatuses kus teadmisi ja selgitusi otsida.
Teadus on näidanud kui vähe me teame, et midagi kindlat väita.
Seega miks teadus, sest see on ainuke mis kirjeldab nähtusi seaduspärases maailmas, see on miski mida võivad vaadelda kõik ühiskonna tasandil, ning näha selle abil elluviidud tegusi. Selle piiratusele viitamine on hirm saada ümberlükatud oma tõekapidamistes.

Ebakõlas ja seosesetud subjektiivsed kogemused on viimane koht kust tõendeid näha. Katsetingimustes on jäänud nende väärtus küsitavaks.
Siin on vaid ehk üksikud erandid mille olemus tõenäoliselt saab adekvaatse selgituse edaspidises teaduslikus töös.
Vasta
#93
(12-02-2015, 18:52 )Nofretete Kirjutas: Mtrxx,te siis oma esialgsetele küsimustele vastuseid ei tahagi? Ei taha arutleda, kuna arvate juba kõike teadvat?
Piiratud võimalikkuse tajuga inimene on kahjuks iseenda mõistuse vang ja ori.

Lõpuks tabasid ära Smile1.

Teda ei huvitagi sinu/Sinise jt vaimsed ja filosoofilised arvamused.
Ta ju ütles ju kohe alguses ääriveeri, aga siis lausa selgelt, et kõigi teiste mõttemaailm ja arvamused on ............:

mtrxx Kirjutas:See on puhtalt mentaalne masturbatsioon, leppimatus eluparatamatuste ees ja soov oma mina igavikuliselt fikseerida.

Vaataks asja ehk naturaalsemast küljest ja jätaks välja lapsiku pläma.

Kontrollitavus on reaalsuse ainus teaduslik kriteerium. See ei tähenda aga, et ei või olemas olla reaalsusi, mida ei saa kontrollida. (Fowles)
Vasta
#94
Justnimelt Võib- olla, aga see on ju väitena tühine.
Miks kaalub võibolla nii suurelt, et seda nii suure veendumisega esiletuua?
Ka lendav istmik võib olla olemas, aga kas on mõistlik seda tõesena võtta?

Muideks filosoofia koolkondasi on nii erinevaid, et ainuyksi enda arusaamade kohaselt mind määratleda on pisut rumal.
Tarkuse armastus ei tähenda nõusolekut kõikide mõtetega.
Vasta
#95
(12-02-2015, 19:33 )mtrxx Kirjutas: Justnimelt Võib- olla, aga see on ju väitena tühine.
Miks kaalub võibolla nii suurelt, et seda nii suure veendumisega esiletuua?
Ka lendav istmik võib olla olemas, aga kas on mõistlik seda tõesena võtta?

Sest mina kogen neid teisi reaalsusi ja ka enamik teisi, kas siis unenägudes või unistustes, aga seda ei aduta ja ei peeta teisteks reaalsusteks.

Minu veendumus ei tähenda seda, et ma sulle seda peale surun.
Küll omal ajal jõuad ka ise selleni, sul veel pikk tee käia. Esimene samm on see, et tulid siia para-foorumisse wink.
Vasta
#96
Ma leian vastupidiselt, et just teil on pikk tee käia, teaduse suunas.
Muideks teadus, eriti neuroteadus on edusamme tegemas antud küsimustes.

See ,,omalajal saad aru" ja muu jutt on ära leierdatud isa-poja tüüpi argument. Sisult tühi ja ebamäärane jutt.
Unenäod ja unistused on kindlasti nihked või ka teised tasandid tavateadvusega võrreldes, aga need on naturaalsed ja neis ei ole midagi vaimset.

Kui me lõikame teadvusel oleva inimese ajust vastavad ühendused läbi ning ta ei saa enam rääkida, siis kas tema hing on kohal, kuid ei saa lihtsalt häält teha?
Manipuleerides ajuga veel kaob ka tuttav isiksus. Kas vaim, hing on kohal aga ununeb meetod enda väljendamiseks?
Vasta
#97
(12-02-2015, 19:14 )mtrxx Kirjutas: Ebakõlas ja seosesetud subjektiivsed kogemused on viimane koht kust tõendeid näha. Katsetingimustes on jäänud nende väärtus küsitavaks.
Siin on vaid ehk üksikud erandid mille olemus tõenäoliselt saab adekvaatse selgituse edaspidises teaduslikus töös.
Ei ole teaduse vastane. Alati hea meel, kui teadus kinnitab mõnda seni pseudoteaduse alla liigitatud nähtust.
Võtame kasvõi selle eespool näiteks toodud kolmanda silma.
Ehkki käbinäärme füsioloogilisi omadusi veel täielikult ei mõisteta, on filosoofid, müstikud ja esoteerilised koolkonnad nii idas kui läänes läbi ajaloo sellele väikesele näärmele omistanud olulise rolli inimolendi eksistentsis. Seda peetakse sillaks füüsilise ja vaimse maailma vahel: hingeväravaks, mille läbi meie kehasse elu siseneb ja siit ka väljub.

Antiik-Kreekas peeti käbinääret “tarkuse silmaks”, mis võimaldab meile juurdepääsu mõtteväljadele (Realms of Thought). Platon ja tema õpilased uskusid, et numbrite teaduse uurimine puhastab ja äratab selle organi. Vabariigi VII raamatus ütleb Platon, et “see kehaosa on rohkem säilitamist väärt kui tuhanded ihusilmad, sest ainult selle läbi saab tõde nähtavaks.

Kõikenägeva silma sümbol on aegade algusest peale olnud inimkonna mütoloogiate ja salaõpetuste oluliseks osaks. Vanas Egiptuses oli selleks kujundiks Horuse silm, mis on oma kujult hämmastavalt sarnane aju läbilõikega käbinäärme asukohast. Hinduismis ja budismis näeme jumaluste kujudel peaaegu alati laubale märgitud kolmanda silma asukohta, mis viitab nende kõrgemale nägemusele kõikide asjade ja nähtuste omavahelistest seostest ehk jumalikust perspektiivist.

Tänapäeval on kolmas silm saanud nimetuse Käbinääre. See kasvab kuni 1-2 eluaastani ja edaspidi tema areng stabiliseerub. Ja näiteks eelmise sajandi keskel arvati vene meditsiiniteaduses veel, et see on üsna tühise tähtsusega organ inimese edasises arengus, mis lupjub ja atrofeerub olles täitnud oma esmase füsioloogilise funktsiooni pärssida laste varajast suguküpsust.

Soome päritolu meditsiinilise keemia professor Jace Callaway leiab, et käbinäärmes tekkivad beeta-karboliinid võivad olla seotud unenägemise protsessidega.

Doktor Rick Strassman, kes on üle 20 aasta uurinud epifüüsi seoseid psühhootiliste ja psühhedeelsete seisunditega toob oma raamatus “DMT – Vaimumolekul” melatoniini mudeli kõrval välja ka käbinäärme dimetüültrüptamiini tootmise teooria. Kliinilise psühhofarmakoloogia uurijana argumenteerib ta veenvalt, et käbinääre sünteesib DMTd erakordsete sündmuste korral nagu sünd, surm ja surmalähedased kogemused ning on muutunud teadvuseseisundite võimaldaja ja võimendaja.

Veel üks põnev vaatenurk käbinäärmele, mis käesoleva artikli koostamisel ilmnes, on seotud organismisisese infovahetuse ja DNA elektromagnetvälja teooriatega. Kuna keha koosneb triljonitest erinevatest rakkudest, mis pidevalt uuenevad, peab infovahetus toimuma ääretult kiiresti, et organism ellu jääks.

Arengubioloogias tuntud termin “morfogeneetiline väli” tähistabki seda rakkude teket ja sisemist koostööd koordineerivat jõudu, sest ainult neurotransmitteritest sõnumikandjad ei jõuaks seda tööd teha. Cambridge Ülikooli biokeemik Rupert Sheldrake laiendas seda ideed nii, et rakusisene DNA toimib nagu antenn, mis sellest morfogeneetilisest väljast juhendeid vastu võtab. Ja spekuleeritakse, et organiks, mis on võimeline selle välja ja kõikide keharakkudega DNA tasandil elektromagnetimpulsside läbi suhtlema on käbinääre.
Jälgides arengusuundumusi sellistes teadusvaldkondades nagu kvantfüüsika ja –bioloogia, epigeneetika ja paljud teised, mis püüavad seletada seni mõistetamatut, võib oletada, et kontseptsioon inimesest on muutumas palju mitmemõõtmelisemaks kui puht biokeemiline ja füsioloogiline olend.

http://www.telegram.ee/vaimsus/salaparan...tegelikkus

Igal juhul on “vaimu” või “kõrgema intellekti” adumine peagi leidmas teed tavateadvusesse ja teadusesse. Ja nimetada kolmandat silma pseudovärgiks, nagu sa tegid, on tänapäeval lihtsalt võhiklikkus.
Seevastu vanades kultuurides ja usundites on kolmas silm alati olnud au sees. Seega, mis täna pseudoteadus, võib aastate möödudes olla juba üheselt mõistetav teaduslik arusaam.

Vasta
#98
(12-02-2015, 19:44 )mtrxx Kirjutas: Ma leian vastupidiselt, et just teil on pikk tee käia, teaduse suunas.
Muideks teadus, eriti neuroteadus on edusamme tegemas antud küsimustes.

Mul pole midagi pika teekonna vastu, kui see pole teaduslikult kuiv, faktipõhine ja kontrollitud....vaid hoopis põnev, müstiline, imedega, üllatustega, erinevate arengute ja reaalsuste ilmsikstulemistega jne Smile.

Teadus longib alati sabas, sest tal on rakmed kaelas.
Para-huvilistel on rohkem vabadusi, võimalusi ja imelisi kogemusi.
Vasta
#99
Te olete milleski veendunud enne kui seda kinnitavad tõendid. Seega olete võtnud raiuva sihi oma uskumustele kinnituste saamiseks.

Viitamine rahvaste uskumustele ja nende pikale ajaloole ei ole mingisugune argument. Parimal juhul kirjeldab see inimeste soovi näha ja mõista maailma endale sobilikult.
Maailm ei muutu lapikuks kui sellesse usub miljon inimest.
Traditsioon ei suuda palju enamat.

Arvestades praegust tehnoloogilist arengut ja endiste võrdlemisi primitiivsete tsivilisatsioonide teadmisi, siis nende tõekspidamised võib esialgu kummutada.

(12-02-2015, 20:02 )Minaelan Kirjutas:
(12-02-2015, 19:44 )mtrxx Kirjutas: Ma leian vastupidiselt, et just teil on pikk tee käia, teaduse suunas.
Muideks teadus, eriti neuroteadus on edusamme tegemas antud küsimustes.

Mul pole midagi pika teekonna vastu, kui see pole teaduslikult kuiv, faktipõhine ja kontrollitud....vaid hoopis põnev, müstiline, imedega, üllatustega, erinevate arengute ja reaalsuste ilmsikstulemistega jne Smile.

Teadus longib alati sabas, sest tal on rakmed kaelas.
Para-huvilistel on rohkem vabadusi, võimalusi ja imelisi kogemusi.


Ärge piiritlege teadust, mida te teate selle potensiaalist ja arengupotensiaali?

Teadus toetab imelisi kogemusi, üllatusi ja eelkõige reaalsuste ilmsikstulekut.

Vaadake tähistaevast, see on vägagi imeline. Teadmine kuidas tasvakehad liiguva, kuidas nad moodustuvad teevad kogemuse veelgi väärtuslikumaks.
Vasta
(12-02-2015, 20:03 )mtrxx Kirjutas: Teadus toetab imelisi kogemusi, üllatusi ja eelkõige reaalsuste ilmsikstulekut.

Vaadake tähistaevast, see on vägagi imeline. Teadmine kuidas taevakehad liiguvad, kuidas nad moodustuvad, teevad kogemuse veelgi väärtuslikumaks.

Tähistaevas on tõesti imeline, ma ei väsi seda kunagi vaatamast ja isegi oma unenägudes ma näen tihti öist taevalaotust imeliste tähtedega.

Aga...ma pole kaugeltki kindel, et tähed, planeedid ja kogu Universum ning Kõiksus on selline, kuidas teadus meile seda serveerib.
Need võivad olla lihtsalt illussioon, programmeering, soovunelm, misiganes...
Loomulikult peab inimkond (sh teadus) midagi aluseks võtma, millele tugineda.
Ja ma ei taha Sven Mikseri moodi oma pead pandiks anda, aga olen kindel, et see, mida teadus ja inimkond praegu reaalsuseks peab, on vaid nö "meelepete".


Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat