25-07-2014, 12:59
Tere!
Alustuseks nii palju,et olen suht skepitik ja varem selliseid juhtumeid pole täheldanud.Nüüd aga hinges kripeldab ja küsimusi on mitmeid.
Soetasin siis lõpuks oma kodu. Ostsin möödunud jõulude aeg endale korteri. Siiani on mu elu kulgenud mööda üürikortereid. Soetasin selle 40dates mehelt,kel perelisa ja mujale kolimine nõudis vastavat tegu. Korterisse jäid üürnikud,kes olid ka seal eelneva omaniku ajal. Üürilised lahkusid märtsis.Korter jäi tühjaks. alates Jaanipäevast olin seal kuu aega...kogu seik sellest ajast. Hetkel jälle välismaal leiba teenimas.
Maja on 1960 aastast. Kaheksa korteriga ja minu oma siis kahe toaline esimesel korrusel. Remont on tehtud aastast 1990 ja korterisse jäid mõned mööbliesemed,eelmistest elanikest. Plaanin suuremat remonti.
Esimesel nädalal oli see remonti värskentust vajav korter niiske ja tuulutamata. Kütsin ahju ja kaminat ning olemine sai kodune. Hubane ja kodune tundus. Tegin remondi plaane. Tuttava soovitusel ja omast teadmisest tegin nn "puhastuse" oma uues kodus. Käisin valge küünlaga elamise kõik nurgad päripäeva läbi,puistasin meresoola ja mõttes lihtsalt popisesin "Puhtaks ja heaks!!! Puhtaks,puhtaks"...Lihtsalt tegin selle ära. Kirjutan,sest see tundus sellel hetkel lihtsalt isegi veidi jabur ja juhuks kui sellel on edasisega seost.
Järgneval nädalal,teisel, oli mul korteris ka minu elukaaslane puhkusel. Lihtsalt ühel õhtul kadus korterist elekter. Noh nuputasin,et ilmselt on viga vanas juhtmestikus,ehk lühis või ülepinge ja viskas korgid välja. Korteri siseses kilbis kõik klõpsud sees,kaitsed siis. Koridoris asuvas kapis meie korteri kaitse väljas. Lülitas mees kaitsme sisse ja keerasime loo mõne naabri kraesse,kellele UUED ei meeldi.
Kolmandal nädalal,läks asi aina kummalisemaks. Mul on lapsed poeg ja tütar, suured. Vaatamata,eelnevale elektrijuhtumile...oli korteris endiselt hea olla. Kuid järjest enam avastasin,et ma ei taha öösiti magada selili ja näoga ukse poole.Uni on häiritud.Lihtsalt ärkan ülesse.Pea tuikab.Korra lihtsalt isegi ärkasin,sest kõrvus mingi susin vilin. Segased unenäod. Vahel öösel on tunne,et keegi tuleb ja seisab voodi kõrval. Selja taga. Tunne,et keegi on veel. Lihtsalt ärkad sellepeale üles...
Ühel ööl kella 5 hommikul lihtsalt ärkan sellepeale üles,et suur must ämblik seina peal vaatab tõtt.Ma ei karda neid putukaid tavaliselt ja ka ei tapa neid.Aga see isend just nimelt ajas mind üles oma kohaloluga ja oli nii ebameeldiv. Mõtlesin,et OK las tema siis olla ja proovin edasi magada. Aga ei saa,rahutu ...vaatan ikka passib seal.Siis uuesti silmad kinni ja soovin mõttes,et "see minu kodu,mina elan nüüd siis ja mine oma koju!". Teen silmad lahti ja ...läinud. Hommikul kummitas mõte,et ilmselt sõnumitooja.Aga..ei mõistnud, kes-mis. Siin kohal,et varem korteris ämblikuid ei täheldanud.Koristuse käigus mitte ja ka küttepuudega polnud tuppa vedanud. Hiljem kah ei näinud. Mõistuse inimesena lihtsalt mõtled,et ämblik on ämblik ja ikka neid liigub, mis ikka.
See "kellegi kohal olu" pole pidev tunne...on päevi ja öid,kus oled üksi oma tavalises elurütmis.Unustad juhtumid ära...siis aga jälle just kui tajud,et keegi on.Seda enam,et olen palju kortereid vahetanud.Kusagil varem pole seda tunnet "kellestki veel" olnud.
Veel näiteid,miks asi kahtlane tundub. Ühel õhtul istun mina magamistoas voodil ja vaatan arvutis saateid. Kell 23 ajal õhtul. Tütar ja noorem õde väljas pralletamas. Järsku kuulen,et köögist veekeetja keemiskohinat.Ei pannud algul tähelegi,sest süvenesin netti. Arvasin,et lihtsalt kujutasin ette! Mingi aeg hiljem jälle, kuulen klõpsu ja veekeetja hakkab keetma. Kodus olin vaid mina üksi. Ehmatasin,läksin kööki ja tõmbasin juhtme seinast välja. Mõistus ütles,et äkki nii vana veekeetja,et ajab läbi kusagilt ja lühisesse ja bla bla bla. Kuigi eelnevad nädalad on sellel masinal ööd kui päevad juhe seinas olnud.
Poen voodisse tagasi ja minut hiljem lapsed tulid väljast. Räägivad,et kummaline nemad pimedas koridoris lülitit otsisid,et tuli põlema panna. 10cm enne lüliti puutumist läks tuli ise põlema. Siis kustus jälle ära. Teist korda uuesti sama asi. Rääkisin oma juhtumi.Sellel ööl magasime kõik kolm ühes voodis,hirmust . Hommikul keerasime asja naljaks.Kontrollisime,et äkki koridoris miski liikumisanduriga valgusti.EI!
Siis jälle ühel õhtul koos oma elukaaslasega, kuuleme,et veekeetja jälle "üksi" tegutseb. Konkreetne lüliti klõps.Juhtisin oma uskmatu mehe tähelepanu keemiskohinale köögis ja viitasin,et ma pole hull,sest ka varem selline asi olnud. Olime kodus kahekesi. Kaine mehemõistus targutas,et vana masin ja et edaspidi juhe seinast väljas peab olema.Tuleohutus! ... Minul aga aina süvenev kahtlus "kummalisest külalisest" elamises.
Veel: Tunnen ma magamistoas lõhna. Eriline hais. Esimese mõttena,raipehais. Paaril korral,vaid magamistoas,kindlas kohas.Viskab aegajalt.Mees ja lapsed ei tunne seda.
Viimane juhtum. Tulime mehega hommikul korterist ära. Panime eelmise päeva ahjuplaadi likku. Tüdruk jäi veel magama ja tema pidi ka mustad nõud pesema. Helistab mulle,et sinna leotusvette pannile oli tekkinud nägu. Rasvast ja veest moodustunud kujutis. Arvas,et lihtsalt tundub...aga segas pildi lusikaga segamini. Toimetas tunnike muid asju ja siis jõudis ringiga nõudepesuni. Ehmastus oli suur.Näo kujutis tagasi. Mitte lihtsalt nägu nagu hiljem naljatasime,vaid karjuv nägu,silmad aukus. Nii tüdruk kirjeldas. Kaks korda ei saa ju ettekujutada asju. Veel nii selge pilt.
Oleme perega neist juhtumitest naljakad lood mõelnud,et kisendav nägu pesuvees on ilmselt selles,et veekeetjat me juhtmega seinas ei hoia.Küllap see "keegi" solvus. Tavaliselt peale esimest ehmatust ja hirmu oleme kõik asjad kainemõistusega mingiks käega katsutavaks juhtumiks mõeldud... vanad kodumasinad või aegunud juhtmestik.
Olen paar nädalat korterist eemal olnud.Kõnealune korter siis puhkusepesake,aga see "kellegi" olemas olu selles kohas ei anna mulle asu. Lihtsalt nii kummaline ja erinevad ....nähtamatud asjad juhtuvad.
Küsimusi kah kuhjaga.
Kas siis elabki "keegi" veel koos minuga korteris!?
Kas võisin oma nn puhastusrituaaliga teda solvata,äratada...esile kutsuda?
Kuidas ma tean,kes ta on ja miks? Saan ma teda aidata või minema saata? Aidata,sest minus tekkis küsimus seoses selle karjuva näoga,et äkki tahab ja vajab see "keegi" abi!?Andis märku kujutise näol...nn tegi skeptikutele puust ja punaselt selgeks.
Kelle poole pöörduma peaksin?
Kuidas oma elamist puhastada või "tegelasega" sõbralikult koos elada?
Kas eelmiste omanike mööbli: voodi,peegliga kapide, väljaviskamine ja põhjalik remont võiks aidata...st "Külalise" minema ajada korterist?
Sellised lood
Alustuseks nii palju,et olen suht skepitik ja varem selliseid juhtumeid pole täheldanud.Nüüd aga hinges kripeldab ja küsimusi on mitmeid.
Soetasin siis lõpuks oma kodu. Ostsin möödunud jõulude aeg endale korteri. Siiani on mu elu kulgenud mööda üürikortereid. Soetasin selle 40dates mehelt,kel perelisa ja mujale kolimine nõudis vastavat tegu. Korterisse jäid üürnikud,kes olid ka seal eelneva omaniku ajal. Üürilised lahkusid märtsis.Korter jäi tühjaks. alates Jaanipäevast olin seal kuu aega...kogu seik sellest ajast. Hetkel jälle välismaal leiba teenimas.
Maja on 1960 aastast. Kaheksa korteriga ja minu oma siis kahe toaline esimesel korrusel. Remont on tehtud aastast 1990 ja korterisse jäid mõned mööbliesemed,eelmistest elanikest. Plaanin suuremat remonti.
Esimesel nädalal oli see remonti värskentust vajav korter niiske ja tuulutamata. Kütsin ahju ja kaminat ning olemine sai kodune. Hubane ja kodune tundus. Tegin remondi plaane. Tuttava soovitusel ja omast teadmisest tegin nn "puhastuse" oma uues kodus. Käisin valge küünlaga elamise kõik nurgad päripäeva läbi,puistasin meresoola ja mõttes lihtsalt popisesin "Puhtaks ja heaks!!! Puhtaks,puhtaks"...Lihtsalt tegin selle ära. Kirjutan,sest see tundus sellel hetkel lihtsalt isegi veidi jabur ja juhuks kui sellel on edasisega seost.
Järgneval nädalal,teisel, oli mul korteris ka minu elukaaslane puhkusel. Lihtsalt ühel õhtul kadus korterist elekter. Noh nuputasin,et ilmselt on viga vanas juhtmestikus,ehk lühis või ülepinge ja viskas korgid välja. Korteri siseses kilbis kõik klõpsud sees,kaitsed siis. Koridoris asuvas kapis meie korteri kaitse väljas. Lülitas mees kaitsme sisse ja keerasime loo mõne naabri kraesse,kellele UUED ei meeldi.
Kolmandal nädalal,läks asi aina kummalisemaks. Mul on lapsed poeg ja tütar, suured. Vaatamata,eelnevale elektrijuhtumile...oli korteris endiselt hea olla. Kuid järjest enam avastasin,et ma ei taha öösiti magada selili ja näoga ukse poole.Uni on häiritud.Lihtsalt ärkan ülesse.Pea tuikab.Korra lihtsalt isegi ärkasin,sest kõrvus mingi susin vilin. Segased unenäod. Vahel öösel on tunne,et keegi tuleb ja seisab voodi kõrval. Selja taga. Tunne,et keegi on veel. Lihtsalt ärkad sellepeale üles...
Ühel ööl kella 5 hommikul lihtsalt ärkan sellepeale üles,et suur must ämblik seina peal vaatab tõtt.Ma ei karda neid putukaid tavaliselt ja ka ei tapa neid.Aga see isend just nimelt ajas mind üles oma kohaloluga ja oli nii ebameeldiv. Mõtlesin,et OK las tema siis olla ja proovin edasi magada. Aga ei saa,rahutu ...vaatan ikka passib seal.Siis uuesti silmad kinni ja soovin mõttes,et "see minu kodu,mina elan nüüd siis ja mine oma koju!". Teen silmad lahti ja ...läinud. Hommikul kummitas mõte,et ilmselt sõnumitooja.Aga..ei mõistnud, kes-mis. Siin kohal,et varem korteris ämblikuid ei täheldanud.Koristuse käigus mitte ja ka küttepuudega polnud tuppa vedanud. Hiljem kah ei näinud. Mõistuse inimesena lihtsalt mõtled,et ämblik on ämblik ja ikka neid liigub, mis ikka.
See "kellegi kohal olu" pole pidev tunne...on päevi ja öid,kus oled üksi oma tavalises elurütmis.Unustad juhtumid ära...siis aga jälle just kui tajud,et keegi on.Seda enam,et olen palju kortereid vahetanud.Kusagil varem pole seda tunnet "kellestki veel" olnud.
Veel näiteid,miks asi kahtlane tundub. Ühel õhtul istun mina magamistoas voodil ja vaatan arvutis saateid. Kell 23 ajal õhtul. Tütar ja noorem õde väljas pralletamas. Järsku kuulen,et köögist veekeetja keemiskohinat.Ei pannud algul tähelegi,sest süvenesin netti. Arvasin,et lihtsalt kujutasin ette! Mingi aeg hiljem jälle, kuulen klõpsu ja veekeetja hakkab keetma. Kodus olin vaid mina üksi. Ehmatasin,läksin kööki ja tõmbasin juhtme seinast välja. Mõistus ütles,et äkki nii vana veekeetja,et ajab läbi kusagilt ja lühisesse ja bla bla bla. Kuigi eelnevad nädalad on sellel masinal ööd kui päevad juhe seinas olnud.
Poen voodisse tagasi ja minut hiljem lapsed tulid väljast. Räägivad,et kummaline nemad pimedas koridoris lülitit otsisid,et tuli põlema panna. 10cm enne lüliti puutumist läks tuli ise põlema. Siis kustus jälle ära. Teist korda uuesti sama asi. Rääkisin oma juhtumi.Sellel ööl magasime kõik kolm ühes voodis,hirmust . Hommikul keerasime asja naljaks.Kontrollisime,et äkki koridoris miski liikumisanduriga valgusti.EI!
Siis jälle ühel õhtul koos oma elukaaslasega, kuuleme,et veekeetja jälle "üksi" tegutseb. Konkreetne lüliti klõps.Juhtisin oma uskmatu mehe tähelepanu keemiskohinale köögis ja viitasin,et ma pole hull,sest ka varem selline asi olnud. Olime kodus kahekesi. Kaine mehemõistus targutas,et vana masin ja et edaspidi juhe seinast väljas peab olema.Tuleohutus! ... Minul aga aina süvenev kahtlus "kummalisest külalisest" elamises.
Veel: Tunnen ma magamistoas lõhna. Eriline hais. Esimese mõttena,raipehais. Paaril korral,vaid magamistoas,kindlas kohas.Viskab aegajalt.Mees ja lapsed ei tunne seda.
Viimane juhtum. Tulime mehega hommikul korterist ära. Panime eelmise päeva ahjuplaadi likku. Tüdruk jäi veel magama ja tema pidi ka mustad nõud pesema. Helistab mulle,et sinna leotusvette pannile oli tekkinud nägu. Rasvast ja veest moodustunud kujutis. Arvas,et lihtsalt tundub...aga segas pildi lusikaga segamini. Toimetas tunnike muid asju ja siis jõudis ringiga nõudepesuni. Ehmastus oli suur.Näo kujutis tagasi. Mitte lihtsalt nägu nagu hiljem naljatasime,vaid karjuv nägu,silmad aukus. Nii tüdruk kirjeldas. Kaks korda ei saa ju ettekujutada asju. Veel nii selge pilt.
Oleme perega neist juhtumitest naljakad lood mõelnud,et kisendav nägu pesuvees on ilmselt selles,et veekeetjat me juhtmega seinas ei hoia.Küllap see "keegi" solvus. Tavaliselt peale esimest ehmatust ja hirmu oleme kõik asjad kainemõistusega mingiks käega katsutavaks juhtumiks mõeldud... vanad kodumasinad või aegunud juhtmestik.
Olen paar nädalat korterist eemal olnud.Kõnealune korter siis puhkusepesake,aga see "kellegi" olemas olu selles kohas ei anna mulle asu. Lihtsalt nii kummaline ja erinevad ....nähtamatud asjad juhtuvad.
Küsimusi kah kuhjaga.
Kas siis elabki "keegi" veel koos minuga korteris!?
Kas võisin oma nn puhastusrituaaliga teda solvata,äratada...esile kutsuda?
Kuidas ma tean,kes ta on ja miks? Saan ma teda aidata või minema saata? Aidata,sest minus tekkis küsimus seoses selle karjuva näoga,et äkki tahab ja vajab see "keegi" abi!?Andis märku kujutise näol...nn tegi skeptikutele puust ja punaselt selgeks.
Kelle poole pöörduma peaksin?
Kuidas oma elamist puhastada või "tegelasega" sõbralikult koos elada?
Kas eelmiste omanike mööbli: voodi,peegliga kapide, väljaviskamine ja põhjalik remont võiks aidata...st "Külalise" minema ajada korterist?
Sellised lood