Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Inkade ja egiptuse kultuuri sarnasused
#1
Lingi pealkirjaks kaksikkultuuri saladused.

Vasakul pool pildid inkade kultuurist, paremal egiptuse kultuurist.
Iidsed egiptlased nagu teada elasid Aafrikas, inkad Lõuna-Ameerikas.
Sarnasused on aga nii kunstis, arhitektuuris, sümbolites, mütoloogias kui ka religioonis.
Seda inkade ja egiptlaste sarnasust iidsetes kultuurides aga ignoreeritakse mitte ainult Ameerikas, vaid ka Läänes.
Saranased on siis esiteks püramiidid, teiseks muumiad, edasi - leitud kuldmaskid, kaeakeed, kivimüüride ehitus jne.
Samuti piklikud koljud, obeliskid, templitel olevad piltkirjad, päikese kummardamise rituaalid, kolme uksega templid, kujutised laubal, kolmanda silma sümbol, ühe silma sümbol, paadid.
Sarnasused on megaliitarhitektuuris, spiraalimotiivide kasutamine, ussi või maosümbolid ja palju muudki.
Osasid nimetud iidseid leide on ka eraldi teemades käsitletud, kuid sellel lingil on toodud piltide kaudu kahe omavahel kaugel oleva kultuuri võrdlused.
Akadeemilised ringkonnad enamasti ignoreerivad siiani ja ei anna korrektseid vastuseid, kirjutatakse sellel ingil.

http://altering-perspectives.com/2013/12...antic.html

Ise usun, et kunagi oli Atlantise kultuur ja mõlemad kultuurid on selle
kunagise kultuuri järglased.
Oodatud muidugi ka teistsugused selgitused.
Vasta
#2
Kui siia lisada veel Bali,
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...icians.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...-Mayan.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...linese.jpg
saab asukohtade järgi peaaegu ,et Orioni vöö.Bleh
Vasta
#3
Mingil põhjusel otsitakse Atlantist vee alt - see võib ju ka õige olla aga siiani pole keegi vastanud küsimusele, et kes rajas need megaliitehitised, millede peale hilisemal ajal templid ja ( püramiidid ) rajati. Miks puuduvad nendel hieroglüüfid. Niinimetatud atlantislased olidki müürseppade tõugu kõigi oma tehnoloogiatega ja üle kogu planeedi Maa; puurisid ja lõikasid sadu tonne kaaluvaid graniitplokke!? Hilisem on ainult selle tehnoloogilise mälestuse kaja arhailises tõlgenduses.
Vasta
#4
Pistrik aga märgi ära mõned megaliitehitised mida silmas pead?
Selliseid on ju päris mitu maailmas'
Vasta
#5
Tsitaat:http://altering-perspectives.com/2013/12...antic.html
Kommentaarides juhiti tähelepanu ühele raamatule, "They Came Before Columbus: The African Presence in Ancient America" (Ivan Van Sertima), kus autor kirjutab tõenditele toetudes, et aafriklased pidasid kaubavahetust Ameerikaga sajandeid enne Kolumbust. Kas keegi on selle, või sarnaste, uuringutega tutvunud?
Vasta
#6
(27-01-2014, 11:00 )kage Kirjutas:
Tsitaat:http://altering-perspectives.com/2013/12...antic.html
Kommentaarides juhiti tähelepanu ühele raamatule, "They Came Before Columbus: The African Presence in Ancient America" (Ivan Van Sertima), kus autor kirjutab tõenditele toetudes, et aafriklased pidasid kaubavahetust Ameerikaga sajandeid enne Kolumbust. Kas keegi on selle, või sarnaste, uuringutega tutvunud?

Selle raamatuga pole tutvunud, aga kunagi sattusin vaatama ühte dokumentaali kus uuriti inkade muumiaid ja selgus, et mumifitseerimisel kasutati taimseid aineid mida leidus vaid teiselpool ookeani.

Vasta
#7
(26-01-2014, 23:23 )Pistrik Kirjutas: ...siiani pole keegi vastanud küsimusele, et kes rajas need megaliitehitised, millede peale hilisemal ajal templid ja (püramiidid) rajati. Miks puuduvad nendel hieroglüüfid.

Ega pole ju vastuseid ka sellele, kes iidsed kaljujoonised tegid.
Megaliitiline tuleb kreekakeelsetest sõnadest "mega" ja "lithos", mis tähendab "suurt kivi". Paljud megaliidid seisavad siiani ilma, et nendele midagi rajatud oleks.
Üks teema megaliitide kohta:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...aliidid%22

Kogu maailma megaliitidest:
http://www.megalithic.co.uk/

Hieroglüüfidest.
Olmeegid näiteks raiusid oma hieroglüüfid kivist sammastele, altaritele ja sarkofaagidele. Püramiide ega templeid nad ei ehitanudki.

Meenus ka muistne linn Copan (maiade kultuurihäll), kus avastati see kuulus hieroglüüfide trepp, mille hieroglüüfide järgi on maiade kirja dešifreeritud.

Inkade kohta, et nende ühe vanima asula rajas legendi järgi päikesepoeg Manco Capac. Veel oli neil päikesejumal Inti ja aimaraade hõimult ülevõetud maailmalooja Viracocha.

Vanade inkade poolt rajatud templite keskel asuvad sageli ilusad suured, paljude nurkade ning kaunistustega kivid. Nende pinnale on tahutud huvitavaid kujusid.
Need kivid pole mingid tavalised kivid, vaid neid on peetud inkade iidseteks raamatukogudeks.

http://www.inside-peru.com/inca-architecture.html
Inkade ja maiade templitest, joonised jm:
http://quadralectics.wordpress.com/3-con...a-temples/






Vasta
#8
Sarnasused on kuna mõlemad pärinevad samast allikast.
Erinevused tulenevad keskonnast ja Juhi vaadetest maailmale.
Vasta
#9
Alustaks ehk egiptuse ja inkade mütoloogia uurimisest, sh sellest, et mõlemad rahvad kummardasid päikest.

Leidsin huvitava töö Päikesekuninga kontseptsioonist eelkristlikul ajal.

Päikesekuninga kontseptsioon oli levinud mitmetes muistsetes kultuurides, näiteks Peruus (inkad), Indias ja muistses Lähis-Idas juba 3. ja 2. eelkristlikul
aastatuhandel.
Vanas Egiptuses tekkis idee vaaraost kui Ra pojast ja päikesekuningast juba Vanas Kuningriigis 3. eelkristliku aastatuhande keskpaigaks.
Leidub ka kaudseid tõendeid, et päikesekuninga idee võis tekkida juba 3. eelkristliku aastatuhande lõpus Sumeris ja Akkadis.

Samas ka inkade valitsejaid peeti elavateks jumalateks,
päikese poegadeks ja päikesejumala maapealseteks kehastusteks.

Jättes indialased ja hetiidid praegu välja, siis tuntuim Päikesekuningas, kes meilegi teada, oli Louis XIV (1643–1715), kelle 72 aastat kestnud
valitsemine läks ajalukku kui üks hiilgavaimaid perioode maailma ajaloos.

Egiptuses oli juba alates Vanast Kuningriigist (28–23 saj eKr) kuni Egiptuse tsivilisatsiooni lõpuni vaaraode kujutiste kohal tiibadega päikeseketas.

IV dünastia (28.–26. saj eKr) ajal, mil ehitati kõige silmapaistvamad ja suuremad Giza püramiidid (Hufu, Hafra ja Menkaura) kehtestati uus päikesereligioon ja just siis tekkis ka arusaam vaaraost kui päikesekuninga pojast.

Epiteet Ra poeg esineb esimest korda IV dünastia vaarao Džedefra pühamu kivil. Aga alles alates Keskmisest Kuningriigist hakati kasutama tiitlit Ra poeg ametlikult valitsejate nimede ees.

Vene egüptoloogi Berlevi (1933–2000) sõnul olid nii vaarao kui ka päike tihedalt seotud, kuna mõlemad valitsesid Egiptust. Ra oli Heliopolise peajumal ja just Heliopolisest olidki pärit V dünastia vaaraod.

Egiptuses mainiti vaaraod vahel kui igavene päike, vahel kui Ra poeg.
V dünastia vaaraod, keda peeti Ra poegadeks, rajasid Memphise linnast
lääne poole võimsaid monumentaalseid templeid, mille keskel asus mastaba
ja tipus massiivne obelisk, mis pidi kehastama päikesekiirt.

Kokkuvõtlikult võib öelda, vaarao pidas ennast päikeseks ja päikese pojaks juba alates 3.aastatuhande eKr keskpaigast.
http://www.folklore.ee/tagused/nr42/sazonov.pdf


Inkade päikesejumal oli Inti:
http://en.wikipedia.org/wiki/Inti

Neljast usupühast, mida inka keisrid Tahuantinsuyu (Nelja Ilmakaare riigi) pealinnas Cuzcos (Maailma Naba linnas) pühitsesid, oli tähtsaim Inti Raymi, mida peeti juunis ja mis oli pühendatud päikesejumal Intile.

Pidulikud tseremooniad viis läbi Inka kui kõrgeim preester. Inkat peeti päikesejumala pojaks ja tema tiitel oli Päikese Poeg.

Cuzco peaväljakul Haukay väljakul oodati koos päikesetõusu. Kõik seisid paljajalu ja silmitsesid pingsalt idakaart. Kui päike tõusis, kummardusid nad sügavalt ettepoole (see tähendas neil sama, mis meil põlvitamine), et tervitades palvetada. Nad sirutasid käed välja, tõstsid need näo kõrgusele ja suudlesid õhku. Nii näitasid nad päikesele armastust ja tänulikkust, sest pidasid päikest oma jumalaks ja lausa lihaseks isaks.

Praegu korraldatakse seda pidustust ühepäevase rahvuspühana 24. juunil. Selleks puhuks saabub Cuzcosse ka Peruu kõrgeim juhtkond, et avaldada austust oma maa kunagisele hiilgavale minevikule. Inti Raymile eelneval ööl leiavad Cuzcos aset tundidepikkune lõbus rongkäik ja rahvapidustused. Inti Raymil osaleb ainsal korral aastas avalikkuse ees ka Inka kui muistse keisridünastia seaduslik järeltulija, kes muul ajal töötab arstina.

Allikas: http://www.folklore.ee/tagused/nr24/inti.htm

Muidu väidetakse, et inkade impeeriumi ja selle keskuse Cuzco lõi kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Capac.
Hiilgeajal, 1525.a paiku, laius impeerium 3500 km pikkusel alal. Inkad olid religioonilt päikesekummardajad. Riigi tipus oli ainuvalitseja – Sapa Inca (keiser), keda austati päikesejumala Inti pojana. .
Usuti, et ta on Intilt saanud õiguse valitseda. Ka teda ennast austati jumalana.







Vasta
#10
Silma kujutistest. Inkade kohta ei tea, aga Egiptuses olid levinud ja populaarsed Horuse silma kujulised amuletid. Horuse vasak silm sümboliseerib Kuud ja parem Päikest.
Vasta
#11
Kes viitsib vaadata:
http://www.youtube.com/watch?v=jlW_zrq-4IU

Ma mõtlesin neid suuri kivitahukaid mille töötlemine ja paika asetamine käib ka tänapäevasele tehnikale üle jõu, kivitahukaid milledele on antud konkreetne geomeetriline vorm ja üldjuhul on materjaliks graniit, mitte liivakivi. Mõningad märksõnad: Baalbek Liibanonis, Orutempel Sfinksi kõrval, Osireion Abydoses, mõlemad Egiptuses, Puma Punku, Cuzco ja Machu Picchu Lõuna-Ameerikas, ka Indiast võib ühtteist leiga.
Vasta
#12
Kui alustada inkade iidsete ehitistega, siis peaks vist alustama inkade eelsest kõrgkultuurist.
Vanim kõrgkultuur oli Tiahuanaco kultuur(kirjutatakse ka Tiwanaku).Tiahuanaco kultuur tekkis 10 a.tuh. keskel eKr. (on pakutud ka, et 17 000 a. tagasi). Iseloomulikud olid suured kiviehitised (püramiidid, templid, paleed), värviline keraamika ja skulptuurid (suurima kõrgus 7,5 m).
Selle kultuuri keskus asus Titicaca järvest 20 km kagus, tänapäeva Tiahuanaco linna lähedal.
http://en.wikipedia.org/wiki/Tiwanaku

Sellest 1,5 km augusel asub Puumavärav Puma Punku.
Inkade eelsel perioodil eksisteerinud Tiahuanaco kultuur eksisteeris peale Boliivia ka Peruus, Argentinas ja Tšiilis.
Oma nime sai Tiahuanaco juba peale seda, kui selle elanikud olid selle igaveseks maha jätnud.
Indiaanlased, kes elasid nendes paikades hispaanlaste sissetungi ajal, uskusd, et sellise suure linna ehitas kunagi välja surnud hiiglaste hõim.
Uurijad seda ei uskunud, kuid pidasid seda ebatavalise iidse päritoluga linnaks.
Austria päritoluga boliivia uurija Arthur Posanasky pühendas pool elu Tiahuanaco uurimisele, tõestades, et linn asutati vähemalt 12-17 tuhat aastat tagasi. Arheoloog Hans Schindler Bellamy aga arvas, et linna vanuseks on 250 tuhat aastat.
Arvatakse, et Maal toimus globaalkatastroof ja selle tagajärjel hävinesid enamus eelmise tsivilisatsiooni jäljed Maal.
Mõnede uurijate arvates toimus aga nn kosmosetsivilisatsioonide sõda. Peale seda sõda jäi lisaks Kuule terveks ka üks kosmosejaam, mis asus Maa ja Kuu vahelises ilmaruumis ning oli "vahejaamaks." Selle jaama ja tema asukate päästmiseks oli üksainukene moodus - saata see Maale.
Otsustati laskuda vette, sest see vähendas avarii ohtu. Selleks kohaks valiti Tiahuanaco. Tiahuanaco asus Titicaca järve kohal nõos.
Maandumine möödus edukalt, ehki jaam ise sai tõsiseseid vigastusi. Terveks jäänud vimanad tegid õhuluuret ja leidsid saarte grupi, mida ümbritses piisavalt sügav laht. Jaam suunatigi sinna, et veetaseme alanedes see põhja langeks ning aja jooksul maapinnale jääks. Just sellest kosmilisest objektist saigi hiljem Atlantise pealinn, meeskonnast aga - atlandid.
Niisugune hüpotees siis Atlantise teooriat pooldajatelt.
Atlantidest said meie planeedi ellu jäänud asukatele õpetajad ja valgustajad, kes panid aluse uuele tsivilisatsioonile. Inimesed aga austasid neid nagu jumalaid ning pidasid endi päästjaiks. Just sellistena, riigi ja kultuuri jumalustest asutajatena on nad jäänud Sumeri, Vana-Egiptuse ja Ameerika kontinendi põlisrahvaste kollektiivsesse mällu. Tänu Atlantise preestrite teadmistele need iidsed ehitised püstitatagi.
Inkade eelse kultuuri ehitisi, templeid, säilinud kujusid, arheoloogilisi avastusi ja palju muud huvitavat:
http://www.crystalinks.com/tiahuanaco.html



Vasta
#13
Tekkis selline küsimus. Kui Uue ja Vana Maailma vahel olid olnud kontaktid, siis miks tegid konkistadooridega saabunud haigused sellist laastamistööd?
Vasta
#14
Viimati kirjutasin inkade eelsest kõrgkultuurist. Just selle iidse kultuuriga on egiptuse kultuuril sarnasusi.

Kirjutasin Tiahuanaco kultuurist, mis tekkis 10 a.tuh. keskel eKr.(on pakutud ka, et 17 000 a. tagasi).
Sinnamaani kui saabusid konkistadoorid läks väga palju aega. Konkistadooride vallutused leidsid aset alles meie ajal - 16.sajandil. Pole tõendeid, et selle perioodi inkad oleksid varem olnud kontaktis Vana maailmaga.
Küll aga tegelesid konkistadoorid inkade kulla röövimisega.

Juhtusin üht Peruu reisikirja lugema. kus kirjutatakse, et esimesed kindlad tõendid sealsest inimasustusest pärinevad umbes ajast 14 000 aastat tagasi. Kolme tuhande aasta eest ilmusid Andidest allavoolavate jõgede orge ümbritsevatesse oaasidesse (neid on viiekümne ringis) äkitselt kõrgkultuurid ja sealjuures väga erinevad. Suurem osa neist on kadunud sama salapäraselt, kui nad omal ajal tekkisid.

Neid teame vaid leiukohtade, tavaliselt jõgede nimede järgi. Nii tuntakse lisaks Nazca kõrbejoonistele samadel motiividel põhinevat Nazca keraamikat; kõrvalasuv Ica org on kuulus oma lugematutele muumiatele ümbermässitud ülikeeruliste mustritega kangaste poolest.

Ica indiaanlaste, nagu paljude teistegi, meditsiin oli nii kõrgelt arenenud, et juba tuhandeid aastaid tagasi tehti väga hea ellujäämisprotsendiga (üle poole) koljutrepanatsioone. Augud kolbas kaeti kullast plaadiga – igati mõistlik kasutus kollasele metallile.

Hispaanlaste esimene kokkupuude inka impeeriumi elanikega (see hõlmas tolleks ajaks juba kogu praeguse Peruu ning osa Boliivia, Ecuadori ja Tšiili territooriumist) oli väidetavasti merel. See toimus siis, kui inkad suundusid kullaga lastitud balsaparvedel Ecuadori rannikuindiaanlastega kaupa tegema – ostma kindlat liiki merikarpe merejumala riituse tarbeks.

Ehkki kullal puudus inkade jaoks vahetusväärtus, kasutati seda materjali ohtralt muul otstarbel. Nii oli Cuzcos asuv Coricancha (päikesetempel) seest ja väljast vooderdatud kuldplaatidega. Ka igakevadise külvi alustamisel istutas Inka ise esimesed maisitaimed – aga need olid kullast.

Igatahes kulus hispaanlastel kogu inkade kulla kokku tassimiseks kaks nädalat ja legendide järgi olevat suur osa sellest siiani leidmata. Asukohti on pakutud erinevaid, kuid õnneks pole otsingud seni vilja kandnud.

Varasematest inkadest teame me veel, et nad võisid rääkida mingit aimaraa dialekti, kuid täpselt ei tea seda keegi. Nende keel läks hauda koos nendega.

Ehkki Cuzco ja teised inka metropolid rüüstati ja hävitati vallutajate poolt mõne aastakümnega, on üllatavalt palju säilinud. Tuntuim turismimagnet tänapäeval on Machu Picchu. Praktiliselt täielikult säilinud kivilinn kõrgel mäeküljel, mis maailma jaoks avastati poolkogemata alles vähem kui saja aasta eest.

Thor Heyerdahl oli see, kes väitis, et Muinas-Egiptuse kultuur on sarnane inkade kultuurile just kõrkjapaatide tõttu. Tegelikult on asi tunduvalt keerulisem.

http://et.wikipedia.org/wiki/Thor_Heyerdahl

Reisikiri:
http://www.estravel.ee/?lang=est&main_id...,1216,1223

Vasta
#15
Selle aasta arikkel inglise keeles - Inkade kadunud maailm:

http://researchgroupfb.wordpress.com/201...ost-world/

Vasta
#16
Egiptuse muumiate koeproovidest on leitud tubaka- ja kokaiinijälgi, järelikult olid mingid kontaktid Egiptuse ja Ameerika mandri vahel juba siis olemas: http://www.faculty.ucr.edu/~legneref/ethnic/mummy.htm
Näited on võetud üheksalt muumialt, mis olid dateeritud ajavahemikku 1070 ema kuni 395 maj.

Artikkel sisaldab poolt- ja vastuargumente. Levinuim vastuargument väidab, et sarnased ühendid võivad tekkida ka mumifitseerumise käigus kasutatud kompomentide koostoimel. Ning kõige põhilisem vastuargument on lihtsalt: "see on võimatu!"
Artikkel aga järeldab, et " The evidence, pro and con, when evaluated objectively, would seem without question, to favor the diffusionist position (which claims that pre-Columbian contacts took place). "

See on University of California kodulehelt.

Balabanova, S. tundub olevat tõsiseltvõetav autor: http://www.bcin.ca/Interface/bcin.cgi?Se...&Language=
Vasta
#17
(25-06-2017, 17:08 )Mannu Kirjutas: Egiptuse muumiate koeproovidest on leitud tubaka- ja kokaiinijälgi, järelikult olid mingid kontaktid Egiptuse ja Ameerika mandri vahel juba siis olemas: http://www.faculty.ucr.edu/~legneref/ethnic/mummy.htm
Näited on võetud üheksalt muumialt, mis olid dateeritud ajavahemikku 1070 ema kuni 395 maj.

See on University of California kodulehelt.
Väga huvitav.
Kui aga rääkida inkade muumiatest, siis sattus ette üks 2010 paeluv artikkel Eesti ekspressis.
Viie sajandi eest lahkusid kolm inka last kodust ja läbisid jalgsi tuhandeid kilomeetreid, et jõuda 6739 meetri kõrgusele Llullaillaco vulkaani tippu. Sinna, päikesele lähimasse paika, jättis saatjaskond nad tuha alla puhkama.

1952. aastal avastasid Tšiili alpinistid Argentinast Llullaillaco mäelt ohvrialtari. 1999. aastal tõid arheoloogid nende mumifitseerunud kehad taas maapinnale.

Llullaillaco lapsed on arvatavalt maailma kõige paremini säilinud muumiad. Nende kehad on mumifitseerunud ainult tänu looduslikele teguritele. Väga madal temperatuur, vulkaaniline tuhk ja eri kemikaalidega hapnikuvaene keskkond pole lubanud kehadel viiesaja aasta vältel laguneda. Poisi nahk on kuiv ja natuke krimpsus, küünealused on mustad, nagu lastel ikka. Välgutüdruku avatud suust paistavad valged piimahambad, tema ripsmed on pikad ja tumedad. Kaunistamaks Neitsit on keegi tema mustadesse juustesse pununud sadu patse, tüdruku pea on langenud rinnale, justkui oleks ta istudes magama jäänud.

Meditsiiniliste uuringutega on kindlaks tehtud, et mõlemad tüdrukud jõudsid elusalt mäe tippu. Organismidest leiti veel seedimata toitu, mille põhjal võib uskuda, et nende eest hoolitseti viimase hetkeni. Välgutüdruk oli terve, kuid Neitsil võis olla astma. Ta suust leiti kokapuu lehti, mille mälumine aitab hoida vererõhku stabiilsena ja lubab kergemini taluda õhupuudust, mis paratamatult sellises kõrguses tekib.

Kuid kehadest leiti ka alkoholilaadse uimastava aine jääke. See fakt annab alust arvata, et tüdrukud viidi üles, neile anti alkoholi, pärast mida nad magama jäid. Võttes arvesse, et sellises kõrguses võib temperatuur langeda 40 kraadi alla nulli, ei pidanud kaua ootama, et lapsed surnuks külmuksid. Surnud riietati ja asetati hauda.

Mõistatuseks jääb, kuidas jõudsid väikesed indiaanlased sandaalides Llullaillaco tippu.
Juures laste muumiate pildid ja kirjeldus. Välgutüdruku kõrgklassi kuulumist näitab tema deformeerunud kolju. Ka poisi kolju on moonutatud, seetõttu võib arvata, et ka tema oli kõrgklassist pärit. Umbes viisteist aastat vana Neitsi oli tõenäoiselt “Päikese Neitsi”, keda õpetati “Väljavalitute majas”.
Kuna tegu olevat tõenäoliselt maailma paremini säilinud muumiatega, siis toon selle loo siia ära.

http://ekspress.delfi.ee/kohver/neitsi-p...d=31312397

Egiptuses hakkas mumifitseerimise tava levima III a. tuhandel eKr.
Alguses olid surnukehad enamasti asetatud puhkama madalamatesse haudadesse, kus kuumus ja kuivus nad loomulikul teel palsameerisid.
Egiptuse muumiatest ka teemas Vana-Egiptuse hauakambrid ja muumiad
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=5861

Nii Egiptusest kui Peruust on leitud ka tulnukate muumiaid. Aga seda akadeemiline teadus ei kipu tunnistama - seega, keda huvitab, saab ise linke leida ja uurida.




Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Cuzco- Inkade riigi vana pealinn Päikeseinsener 4 4,377 29-05-2018, 19:15
Viimane postitus: Müstik
  Vana-Egiptuse hauakambrid ja muumiad Müstik 12 14,191 28-02-2018, 10:58
Viimane postitus: Müstik
  Kas kultuur on sinu sõber? Mis on kultuuri eesmärk? Waffa 42 22,183 27-01-2017, 15:09
Viimane postitus: Müstik
  Mingi kultuuri ehted.. Tutanhamon 3 3,294 29-08-2012, 14:02
Viimane postitus: Müstik
  Leiti inkade ohverdatud neidude massihaud ykskuukiir 23 11,502 22-04-2011, 01:47
Viimane postitus: kirjutan123
  Egiptuse poos glaurung 9 8,539 29-03-2007, 08:57
Viimane postitus: elis

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat