Teema hinnang:
  • 2Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Autism
#76
Hoh,jah mul on noorem tütar autist.
Ta ei jaga aega ega raha.Need on tal alati segamini. Just need kaks tärminit mis, meie elus on ülitähtsad.
Ta käib koolis bussiga umbes kolmnekümne kilomeetri kaugusel. Tal jäi ükskord koju tulematta, sest buss oli teist värvi.
Samas on tal tohutu huvi lindude vastu. Ta suudab iga linnu hääle järgi ära öelda,.
, Kui mängida temaga memoriini,pole talle vastast.. Või panna kokku tuhandeviiesajast puslet - ma naisega näen poolteist nädalat aega, et jäätiigri pilt kokku panna,tema aga sulatab kokku kahe päevaga sama suure sebra karja
Mida edasi?
Tal on tugev oma ego, nii et poodi juurvilja ladujaks teda ei pane.

Täitsa huvitav, et taoline teema ültse siia tehti, võibolla keegi avab end veel natuke.
Vasta
#77
Ma tean ka paari juhtumit ja esimese hooga on Eestis lapsed sanud vale diagnoosi kas siis Autism või hüperaktiivisuse mingi vorm ja ega see kõva käsi ja keelamine seal midagi paremaks ei tee, kui laps lihtsalt aru ei saa. Ei ole võimeline saama, teatud protsessid töötavad seal ajus teist moodi ja selliste lastega ei olegi kerge elada, sest näpuga näidatakse alati vanemate peale, et nemad ei oska last kasvatada.

Diagnoosimiseks soovitan lapsega minna Soome, diagnoosimine võtab kaua aega umbes aasta, sest teste ja uuringuid tehakse palju, vahel jäetakse laps ka 24 tunnise järelvaate alla, et mustrites ja käitumises selgust saada. Õige diagnoosi saades saab neid aidata, oma emotsioonidega toime tulema ja laiemalt toimima selles ühiskonnas.

Aga see on kallis lõbu, haigekassa seda ei hüvita.
Vasta
#78
Diagnoosimiseks lastel on internetis olemas test, mille vastused saab 60 minutiga e-mailile: https://www.autism.com/ind_atec. Tulemused alla 10 punkti loetakse normaalseks.
Vasta
#79
Nelli - ehk on sinu tütre puhul tegu savandiga või kuda seda kirjutatakse eesti keeles.https://en.wikipedia.org/wiki/Savant_syndrome
Neil on lootust kunstis,muusikas,matemaatikas ja paljus muus üliandekaks saada.
Vasta
#80
Ometi on ühes teemas tekkinud arutelu kus räägitakse tulevastest nõidadest ja maagidest ilma sellest enamikus üldse aru saamata. On ju autistid need kes ei suuda sünnijärgsest teispoolsest ajatust maailmast kuidagi siia aja orjusesse üle tulla. Sealt on ajast aega tulnud nii vaimude poolt väljavalitud šamaanide järgnevad põlvkonnad kui kehast vabalt väljas käivad head ja halvad nõiad. Autistil on seest puhas kollane tuum aga seda ümbritseb tumedus, teispoolsuse vaimud kes tama kaudu tahavad siinpoolsusega suhelda aga siinpoolsus on jäigalt vastu neist aru saama. Kas teile meeldiks kehast välja käiv laps kes kolab teie järgi ja teab teist enam kui te ise teate sest tal pole ka ajas rändamine probleem nii nagu ruumiski. Ta on vait ja ei räägi sellest, samuti nagu sellestki millised vaimud on koostöös tema vanematega ja ründavad teda nn kasvatuse ajal. Tavaliselt on need veevaimud mis juhivad keha ja mõistust siin ilmas. Karma on esivanemate kogemus ja sund käituma oma hõimu maise mustri järgi, nad tulevad minevikust ja sunnivad üha uuesti kordama sama elukaart nagu neil endil oli. Samu võitlusi ja surma mida nad eri hõimudega jageledes omavahel jagasid. Kuidas meeldib poltergeist mille kaudu laps kakleb korteris olevate teispoolsuse tegelastega ilma väliselt üldse välja tegemata toimuvast sest ta sündis nägema seda teist poolt ja talle ongi see normaalsus. Kui palju võiks maailm olla teistsugune kui lastelt ei võetaks julmalt ja valulikult ära pääs keskilmast maailmapuu juurtesse ja okstesse. Ja teevad seda veevaime kasutavad papid, psühhiaatrid, Valdorf koolid, kristlikud keskused kes need tegelikult endast targemad kokku korjavad ja siis liblikatest vaevu roomavad röövikud teevad. Lapsed näevad kuid ei oska seda selgitada mida nad näevad, kasutavad aga ei saa aru kas teevad teistele head või kurja, onju sealpool valetamine ja silmakirjalikkus võimatu. Seega on see teema üks osa võimalikust tulevikumaailmast läbi laste. Kas me õpime nendega suhtlema või pistame nad mugavustsooni ja laseme endale pähe istuda, kas me kasvatame uue põlvkonna nägijaid või hullumajade kinniste osakondade hullukesi.
Õppige oma lapsi küsitlema milline on nende mängumaailm ja kaaslased selles keda teie ei näe. Kuid arvestage, et nad ei teha sellest rääkida, vaimud ei luba.
Vasta
#81
(18-10-2018, 20:59 )Temimoor Kirjutas: Diagnoosimiseks lastel on internetis olemas test, mille vastused saab 60 minutiga e-mailile: https://www.autism.com/ind_atec. Tulemused alla 10 punkti loetakse normaalseks.
No minu jutu point oli pigem selles, et täpse diagnoosi saamiseks pole siin ei inimesi ega ka mingit plaani. Ühiskonna suhtumine on ju ka selline, et paneme sellised probleemsed lapsed eri koolidesse ja ongi kõik.

Reeglina on seal teisigi häiräid juures või kõrval. On need geneetilised või näiteks paljude häirete põhjus on raskes sünnituses - haoniku puudusest jne.. Kui probleemide põhjused on selged, siis saab neid aidata erinevate teraapiate ja tegevustega ja paljud kasvavadki sealt välja, kui nad saavad abi.



Vasta
#82
Mis juhtub voolava, avatud olendiga kui pannakse kokku parempoolse maailma eduloo maailmaga? Eisteks harilikult, tõmbutakse kokku - enda sisse minek. Siis, võidakse sinna jääda nagu tigu karpi, aga võidakse ka plahvatada kogunenu endast välja.

Vasta
#83
(12-10-2018, 08:52 )Temimoor Kirjutas: Alternatiivses maailmas on saadud tulemusi raskemetallide eemaldamise - detoxidega organismist. Kuskile poetasin ka kunagi ühe uuringu lingi (vaktsiini teemasse ilmselt), et on uuritud surnud autistide aju ja leitud sealt suurtes kogustes raskemetalle...

Siin räägib eesti keelsete subtiitritega sellest uuringust:




Vasta
#84
http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/...ndiminutid 2018-10-26
Avaldatud: 26. oktoober 2018

Kas me oleme valmis enda kohta ilustamata tõde kuulma? Milline paistab maailm autistlikule inimesele ja mis segab aspergerite eneseteostust? Juttu ajavad Eesti Kirjandusmuuseumi andmeadministraator Kaarel Veskis ja saatejuht Kadri Tammepuu.
Vasta
#85
Õige link Kaarel Veskise intervjuule: http://podcast.kuku.postimees.ee/?s=kaar...ubmit=Otsi
Vasta
#86
(26-10-2018, 17:02 )VironShaman Kirjutas: http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/...ndiminutid 2018-10-26
Avaldatud: 26. oktoober 2018

Kas me oleme valmis enda kohta ilustamata tõde kuulma? Milline paistab maailm autistlikule inimesele ja mis segab aspergerite eneseteostust? Juttu ajavad Eesti Kirjandusmuuseumi andmeadministraator Kaarel Veskis ja saatejuht Kadri Tammepuu.

Kahtlemata on Kaarel tubli ja huvitav inimene. Kuulasin selle intervjuu, mille kohta ta ise ütles, et enamus lõigati muidugi välja ja teda segasid keskendumisraskused jne. Samas olen kursis nende lehega, kus nad igapäevaselt tirazheerivad oma rahulolematust sellega, et keegi neid ei mõista... Isegi seda ma ei pane pahaks - pooled "tavalised" inimesed käivad ringi ja kurdavad, et keegi neid ei mõista ja ülejäänud pooled lihtsalt ei mõista pooli asju Laugh

Ma ei näe rikast sisemaailma, ma näen enesekesksust - sama häda, mis meid kõiki teisigi vaevab.

Vasta
#87
Olen aru saand et oleme koos enesepeegelduse kildudest.
Üks film kus see väide piltlikustatud. Nende kildudeni on võimalik jõuda läbi tundmuse.



Üldistades, on inimesed kelle "pilk" on keskendumas üksnes välisele ja siis need kelle pilk on suunatud sissepoole.
Sissepoole vaadates võib näha enesepeegelduse kilde vaid.Suurem pilt on Tühjus kildude vahel ja taga.


Kildudele fikseeritud pilk annab enesekesksuse.

Teatud hajameelsetel hetkedel (või Jõuhetkedel) Tühjus poeb kildude vahele.

Shamaani ja autisti vahe selles et shamaan läheb edasi sealt kus autist peatus ja kogub uue maailma, kildudetaguse.
Jätab enesepeegelduse maailma seljataha shamaanireisil.
Vasta
#88
(29-10-2018, 09:29 )Kunglas Kirjutas: Üldistades, on inimesed kelle "pilk" on keskendumas üksnes välisele ja siis need kelle pilk on suunatud sissepoole.
Sissepoole vaadates võib näha enesepeegelduse kilde vaid. Suurem pilt on Tühjus kildude vahel ja taga.
Shamaani ja autisti vahe selles et shamaan läheb edasi sealt kus autist peatus ja kogub uue maailma, kildudetaguse.

Ja ümberpöördult ka:
Üldistades, on inimesed kelle "pilk" on keskendumas üksnes välisele ja siis need kelle pilk on suunatud sissepoole.
Väljapoole vaadates võib näha enesepeegelduse kilde vaid. Suurem pilt on Tühjus kildude vahel ja taga.
Shamaani ja neurotüüpilise vahe on selles, et shamaan läheb edasi sealt, kus neurotüüpiline peatus ja kogub uue maailma, kildudetaguse.

Kogu asi peitubki selles "tühjuses".
Autist oma ülitundlikkuses suudab "tühjuses" peituvat "mittemiskit" paremini tajuda, kui ta ei ole peatuma jäänud enesepeegelduse kildude juurde. Sest seda nad kalduvad tegema jah, nad on enesekesksed, sest ei suuda tavaolekus midagi muud näha peale iseenda.
(28-10-2018, 08:12 )Temimoor Kirjutas: Ma ei näe rikast sisemaailma, ma näen enesekesksust - sama häda, mis meid kõiki teisigi vaevab.
Vasta
#89
Minu poolt selline tähelepanek, et autistid ise räägivad, et näiteks kui on midagi, mis neid häirib, nt müra, siis ei saa ja ei suuda nad ennast sellest välja lülitada ja nad ei saa keskenduda siis millelegi muule. Osadel inimestel on sama moodi, et olles koos paljude rääkivate inimestega, taustamüraks muusika või telekas, ei saa nad ümbritsevast asju välja lülitada ja keskenduda selles ainult ühele. Ma pakun, et sellest tekib vajadus olla ka enesekeskne. Ja noh, siis on inimesi, kes sellega arvestavad.
Vasta
#90
(29-10-2018, 10:41 )pila Kirjutas: Ma pakun, et sellest tekib vajadus olla ka enesekeskne. Ja noh, siis on inimesi, kes sellega arvestavad.

Justnimelt! Ma täiesti mõistan nende vajadust olla enesekeskne ja seepärast ütlen, et nad on (lisa)koormaks enesele ja teistele (hooldajatele). "Teised" inimesed, kes nendega mõne korra kokkupuutuvad suudavad ennast korraks lülitada topeltvõimsusega keskendumiseks, et autisti kuulata ja aidata aga hooldaja peab 24/7 olema sellel topeltvõimsusel, sest ta on tavaline ja ta võimetel on piirid...

Kui jutt läheb jälle võimsatele rändajatele, siis Mikk Sarv ütles kunagi väga tabavalt - mis vahe on skisofreenikul ja shamaanil? Üks rändab ja toob siia midagi, millest on tolku (kasu), teine lissalt rändab...


Vasta
#91
Kuulasin seda saadet ja ka esimene mõte mis tekkis, et kui autism on tõsisem seisund siis asperger sündroom valgub küllalt jaiali juba ja oleks kui heaks õigustuseks. Aga millele, kas enesekesksusele või saamatusele või endassetõmbumisele ja siis võib küsida juba, kas midagi neist on vaja õigustada või sümptomina ravida või hoopis midagi kolmandat.
(20-10-2018, 13:33 )Kunglas Kirjutas: Mis juhtub voolava, avatud olendiga kui pannakse kokku parempoolse maailma eduloo maailmaga? Eisteks harilikult, tõmbutakse kokku - enda sisse minek. Siis, võidakse sinna jääda nagu tigu karpi, aga võidakse ka plahvatada kogunenu endast välja.
Kas ka laste autismi ei märgatud enne laste hüperaktiivsust näiteks?

Hullunud inimühiskonnas mis on enamik õhtumaaade tsivilisatsioone, on ju kõik need tagajärjed täiesti loogilised kui kogupilti vaadata. Täiskasvanute asperger on kergem ilming lihtsalt ja siis veel bipolaarsus, kahtlustan et need kõik sellest ühest allikast kus võtmesõna just see eduloo nõue. Infomüra on selle nõudmise paratamatu kaasnähtus mis kurnab. Täiskasvanu seisundid tekivad elu jooksul kui vihjed millest lihtsam õppida ja järeldusi teha. Veel ellu astumata lapse karpi tõmbumine võib olla märk palju enamast kui praegune reaalsus ja materjaalsus. Vihjed peaks aitama lugeda neid märke.
Ja ma ei demoniseeriks paremat poolt. Jah, ühe poole domineerimine viib välja tasakaalust, vasak samamoodi. Aga paremaga paistab hoopis et see küll ootuste poolest valdav kuid seest õõnes. Mõistust inimkonnal tegelikult napib. Rohkem on kavalust kui arukust. Nutikust ja toimetulekut (edulugu) saavutab tegelikult lihtsamini kui teadmisi, mõistmist ja nägemist. Selline parema poole ülevõim on eriti kurnav vaimule kuni hullumiseni.
Sellepärast mõtlen et nemad kes on justkui koormaks teistele on omamoodi sõnumitoojad ja mei ei peaks kiirustama neid maha kõmmutama piltlikult nagu läks Käärmanni vennaga Vabaduse väljakul. Hinnangute ja kohtumõistmise asemel tuleb hakata tegelema oma võimega kriise lahendada, toetada ja mõista - muuta (võimatuid) olukordi mis inimesest teevad hunniku komplekse või sõltlase.

(29-10-2018, 09:29 )Kunglas Kirjutas: Olen aru saand et oleme koos enesepeegelduse kildudest.
///
Suurem pilt on Tühjus kildude vahel ja taga.
///
Shamaani ja autisti vahe selles et shamaan läheb edasi sealt kus autist peatus ja kogub uue maailma, kildudetaguse.
Jätab enesepeegelduse maailma seljataha shamaanireisil.

Millest ta kogub selle maailma?

Pean silmas maailmataju laiemalt kollektiivses teadvuses mis on samuti nihutatav. Seesama edunõue kehtib näiteks teadustes et on oluline seletada ära ja anda võimalikult ühene vastus. Kui aga inimmõistus pole selleni küündiv on see ülejõu eesmärk. Reaalsus ise annab vihjeid ja taolisi nagu laste autism ei näe teadus veel vihjetena vist. Keskendumine detailidele,,,
Tsitaat:Meditsiinilised kategooriad sulevad -haige oma haigusesse
Ehkki üksikisiku tasandil on alati olnud ka teadlasi kes tajuvad ja loevad märke http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid211869
Vasta
#92
(29-10-2018, 17:15 )Fenkol Kirjutas: Ja ma ei demoniseeriks paremat poolt. Jah, ühe poole domineerimine viib välja tasakaalust, vasak samamoodi.

nõus.

Nagu öeldakse.Võitlus on nagu Ring. Võib alata kummalt poolt tahes aga ei lõpe iialgi..
Nende jaoks kes "Ringi sisenenud"
-võitluse tähelepanu-ringi.



Märgatakse seda ringi kui "kogutakse Tahe."


Paremat rõhutasin sest see siin tundus mulle parafoorum mis "kaldega paremale" .. poliitika jms kaalub üles vaimse.


____
lihtsalt kiiks?
Fenkol Kirjutas:Hinnangute ja kohtumõistmise asemel tuleb hakata tegelema oma võimega kriise lahendada, toetada ja mõista - muuta (võimatuid) olukordi mis inimesest teevad hunniku komplekse või sõltlase.
Ühisvälja tasandil

Justnimelt.

Mannu Kirjutas:Sest seda nad kalduvad tegema jah, nad on enesekesksed, sest ei suuda tavaolekus midagi muud näha peale iseenda.

Teimimoor Kirjutas:Ma ei näe rikast sisemaailma, ma näen enesekesksust - sama häda, mis meid kõiki teisigi vaevab.



Autism kui inimkonnale peegel temast endast..
Enesekeskses hoolimatuses lahmitakse hinnanguid ja mõistetakse kohut.
Enesetähtsus ei lasegi midagi muud näha peale iseenda.
Vasta
#93
Ma pole kohand kedagi, kes oleks end Ringist välja murdnud. Seepärast ei oska kasutada ka muud kirjeldust, sest see #kogutakse Tahe# kõlab mulle näituseks kui hiina keel.
Vasta
#94
(01-11-2018, 17:50 )säga Kirjutas: Ma pole kohand kedagi, kes oleks end Ringist välja murdnud. Seepärast ei oska kasutada ka muud kirjeldust, sest see #kogutakse Tahe# kõlab mulle näituseks kui hiina keel.

#kogutakse tahe# ei toimugi nagu "võtaks ennast kokku" - see on lihtsamalt tuvastatav tagantjärgi...
Vasta
#95
(01-11-2018, 12:45 )Kunglas Kirjutas: Autism kui inimkonnale peegel temast endast..
Enesekeskses hoolimatuses lahmitakse hinnanguid ja mõistetakse kohut.
Enesetähtsus ei lasegi midagi muud näha peale iseenda.

Püùdsin tüürida sinna, et pole ehk nìiväga oluline kas sealt peeglist nähtuv on õige või vale, hea või halb kui näha teeviita ja on huvi liikuda väljapoole sissetöötatud radu (diagnoos surub inimese haigusesse, tegeletakse haige sümptomitega või teine stereotüüp: hinnangud et ta pole piisav vaid on enesekeskne või nõrk).

Huvi/tahe vs tähtsus/edulugu.

Kapseldumine võib olla nii enesekesksus, loobumine kui segadus suutmatusest orjenteeruda, seesama ring,,,

Ringist välja saab loobumisega,,, poolte valimisest loobumisega,,, siin on sellest vara rääkida, nõus
Tsitaat:see siin tundus mulle parafoorum mis "kaldega paremale" .. poliitika jms kaalub üles vaimse.
"
Aga kui loobumine tuleb loomulikult on see algul kui autistlik seisund ja kui on sädet mis tahet toidaks kui hoolimist ja huvi siis ehk saab kildude vahelt läbi ja tühjusest edasi,,, ja selgub kas üldse on millest koguda maailm,,,

Millest shamaan kogub maailma?
Ühisväljast?
kui nii siis pole arengu seisukohalt kellelegi alla selle kasu millestki. kogu häälestus tuleb algusest peale suunata ühisväljale

kõik enne on vaid illusioon - maailma konstrueerimine peeglikildudest või soovunelmatest mida korrastatakse eneseõigustustega seestpoolt ja autoritaarsusega välispidiselt
Vasta
#96
See teema nüüd küll tõepoolest eristub siinse foorumi kontekstis oma mõnevõrra maisema plaaniga.

Ilmselt siin vahepealse teravama dispuudi põhjuseks sai aga ei muu, kui erinevate situatsioonide liigne üldistamine. Esiteks justkui ikka ununes, et autistlik laps pole siiski päris tavajuhus?
Samas pakun, et need iseloomulikud "kapseldumised" või "lõksu jäämised" võivad ehk siiski kõnetada ka paljusid nö. diagnoosiväliselt. (Kuigi pole minagi autiste vaid fotolt näinud.)

Selles mõttes oli huvitav, et keegi peab omakogemuslikult ka nö. normaalsele lapsele tüüpilise jonnihoo ajal paari sahmaka andmist normaalseks ja ka tulemuslikuks kasvatusmeetodiks (sortsid välja!). Teised ütlevad, et misiganes vägivald on a´priori hälbeline igas suunas (kaalutlused kas isiklikust traumast tulenevalt või nö. üldhumaansetele printsiipidele tuginedes).
Tundub, et siin ehk ongi vahe. Justnimelt: mõnele lapsele mõjub üks meetod ja teise jaoks on sama meetod (isegi sarnaste asjaolude juures) totaalne katastroof. Ehk siis neidsamu üheseid kasvatusnorme (mille "soodsat toimet" eririnnetel kaitstakse) sisuliselt ei ole. Kui just taotluseks pole masstoodang (vahest muidugi tundub, et on).
Me lihtsalt oleme niivõrd erinevad. No inimesed siis, nõustugem. Miks siis peaks meie peal "toimivad" meetmed kuskil lapsepõlves justkui samased olema? Täiesti usutav: keegi sai sahmaka ja "sorts" lendas vilinal välja. Ura. Toimib! Teine sai sahmaka ja.. vat miski ei lennanud välja. Laps läks lihtsalt katki. Ning kauaks. Taas järeldus: ei, ei toimi. Ehk siis ei toimi selle lapse peal.
Selles mõttes ma ei tea… misiganes võimalus oma lapse seesama individuaalne maatriks koos kõigi eripärade, hälvete ja kasuteguritega võimalikult vara kasvõi kaude nö. välja peilida ja sellest tulenevalt ka eelkõige (enese)kasvatuse plaan paika panna on justkui lapsevanemale ka šanss oma järeltulijaga mingigi ühiskeele leidmiseks. Nii olevikus kui tuleviku perspektiivis.

Tundub muidugi, et olen ilmselt ka sellest va Kage "klannist", kes arvab, et siinses maamuna kehastuses initsiatiiv+oskus+arusaam võiks, või lausa peaks(?) tulema ikkagi lapsevanema poolt. Miks? Sest nemad on nö. esmased, kes siin olid, kui laps saabus. Neil on ometi reeglina tervelt paarkümmend aastat (wau!) Maal olemise kogemust. No asi seegi. Järelikult on nad ka nö. vastutavad (võib ka öelda, on "süüdi"), kui just see laps on just neilt õppinud kõik maised jäljendamise nipid ja muu nn. kohustusliku kava.
Ok, geenide ja täheseisude (või muu paramara) peale võib ka osa "jamast" ajada, kuid samas.. kui on tehtud valik, et ikkagi hakatakse lapsevanemateks, on see ühtlasi ka sama paketi järgmine osa, et lisaks toit-jook-hilp-kool jne tagatakse lapsele ka hingetoetus.
Ja võimalik, et pisut kasuks tuleks tõesti ka arusaam, et parim, mis ema-isa teha saavad on sisuliselt lihtsalt mitte lapse ehedat algupära ära rikkuda (VironShamani koolkond). Ehk siis kasvatust ja harimist alustada iseendast. Juhul, kui pole oma esivanemate stardipaketiga vedanud.
Või kui aega nö. üle jääb… Nojah.

Autism, kui sündroom, jäi nüüd minu poolt muidugi otseselt puudutamata aga mainitud "lõksus olekud" pole võõrad.

---

Kusjuures selle va Kage "klanniliikmena" võin samaseid näiteid tuua, kus esimest korda mingi 3-e aastasena käisin läbi kogu täiskasvanute võimumaailma paraadi alates füüsilisest "sortsipeksust" kuni avaliku häbistamiseni ja muu "piduliku". Tegu oli lastesõimes ja põhjus oli muidugi kriminaalne. Nimelt lakkusin jääpurikat. Rsk, no samamoodi ja siiamaani on meeles, kuidas pigistasin huuled kokku ja mõtlesin, et kuidas võivad küll täiskasvanud niivõrd lollid olla. Lisaks on jääpurikas ometi imemaitsev. : )
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat