Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Raha loomisest (ja pangandusest)
#76
(01-09-2018, 18:21 )Mannu Kirjutas: Alar Tamming “Rahast” veebr, 2017; saade Hallo Kosmos
...
"Minu jaoks on vandenõuteoreetikute poolt välja selgitatud finantsmaailma mehhanism on õigem ja täpsem kui ametliku teaduse poolt kokkuklopsitu."
See on küll lihtsam ja paljude jaoks arusaadaavam, aga mingil põhjusel ei kasuta seda ükski inimene, isegi mitte vandenõuteoreetik, investeerimisel või majanduse ennustamisel. Kes oskab öelda miks?



Vasta
#77
(03-09-2018, 12:17 )kage Kirjutas: See on küll lihtsam ja paljude jaoks arusaadavam, aga mingil põhjusel ei kasuta seda ükski inimene, isegi mitte vandenõuteoreetik, investeerimisel või majanduse ennustamisel. Kes oskab öelda miks?
No eks see ole vana hea paraveebi stiilis väide, mida pole võimalik ei tõestada ega ka ümber lükata wink
Loomulikult pole vandenõuteoreetikute vaimusünnitused absoluutne tõde, kuid Tammingu sõnul on majandusteadus selline eriline teadus, kus sa võid saada maailmakuulsaks ilma, et sul kordagi õigus oleks. Ja lisaks see, et majandus on pika vinnaga värk, tehtud vead tulevad välja alles aastate või aastakümnete pärast.

Kui tuletada meelde põhjaläinud Rootsi pensionifonde, Eesti majandusteadlaste paljulubavaid ennustusi aastail 2006-2007, USA aktsiaturgude eufooriat enne dotkommide (tehnoloogiasektor) kokkukukkumist ja palju muud sellist, siis on näha, et ka ametlik majandusteadus pole ennustamises kuigi pädev.
Vasta
#78
No euroopa ajaloos see korduv ja korduv nähtus olnud. Tekib ülemklass, Eliit, kes kulutab sotsiaalse ressursi, alamklassi, lihtsalt ära. Põletab läbi ja raiskab ära. Ja lakkab siis koos alamklassiga eksisteerimast. Alar poiss ei ole sellest vist aru saanud, või lihtsalt ajab oma kullaärile reklaamjuttu?

Teiseks Alar võiks mõista, et alamklass, kelle resursi süüakse, pole mitte orjad vaid tänapäeva mõistes keskklass. Kes teevad ära keerulisemad tööd. Alar ise kuulub sinna!

Muud kullajuttu ei hakka kommima, seda on siin niigi püütud seletada. Kui Eesti võtaks käibele krooni mis oleks tagatud kullaga, oleks Alari kullaäril sama päev kriips peal, sest siis oleks kuld riigi monopol ja teistel poleks sellega mingit pistmist, Alari kuld lihtsalt konfiskeeritaks ära.
Vasta
#79
(03-09-2018, 12:44 )Mannu Kirjutas: No eks see ole vana hea paraveebi stiilis väide, mida pole võimalik ei tõestada ega ka ümber lükata wink
Siin pole midagi ümber lükata ega tõestada, sest teadlaste poolt väljamõeldud valemeid ja kogutud infot kasutavad paljud (ja edukalt). Lihtsalt on vaja leida keegi kes tunnistab, et ta kasutab vandenõuteoreetikute infot ja on seda investeeringuteks või ennustamiseks edukalt teinud. Kas kellelgi on selline isik silma jäänud kes vandenõuteoreetikute poolt koostatud info alusel edukalt investeerib ja majanduse arengut ennustab? Samuti on lihtne vastata minu miks küsimusele kui süsteemi tunda.
Tsitaat:Kui tuletada meelde põhjaläinud Rootsi pensionifonde, Eesti majandusteadlaste paljulubavaid ennustusi aastail 2006-2007, USA aktsiaturgude eufooriat enne dotkommide (tehnoloogiasektor) kokkukukkumist ja palju muud sellist, siis on näha, et ka ametlik majandusteadus pole ennustamises kuigi pädev.
Loomulikult, sest tegu on keerulise ja palju detaile hõlmava protsessiga, aga teadus on siiski nii pädev, et seda julgetakse kasutada (parim töötav asi mis olemas on). Arvamus, et teadus on eksimatu on vale ja vale on ka arvamus, et kui teadus ei ennusta kõike 100% täpsusega, siis on ta kõlbmatu.

Vasta
#80
Kas mitte Soros ise oma raha kokku ei kühveldanud majandusteadlaste ametlikele andmetele ja ennustustele sülitades!
Vasta
#81
(04-09-2018, 13:05 )Aadu66 Kirjutas: Kas mitte Soros ise oma raha kokku ei kühveldanud majandusteadlaste ametlikele andmetele ja ennustustele sülitades!

Pigem ehk hõimuvendade ringkäenduse ja pettustega.
Vasta
#82
(04-09-2018, 18:57 )Tyto Alba Kirjutas:
(04-09-2018, 13:05 )Aadu66 Kirjutas: Kas mitte Soros ise oma raha kokku ei kühveldanud majandusteadlaste ametlikele andmetele ja ennustustele sülitades!
Pigem ehk hõimuvendade ringkäenduse ja pettustega.
Kumb meetod siis oli? Ja kas "hõimuvendade ringkäendust ja pettust" võib käsitleda süsteemina ja seega majandusteadlaste ametlikele andmetele ja ennustustele toetumist?

Kas te jõuate selles kokkuleppele?
Vasta
#83
Paavst kritiseeris praegust majandussüsteemi ja rahakultust.

Paavst Franciscus kritiseeris reedel rahakeskset kultuuri ja majandussüsteemi, mis süvendab vaesust ja ei ole oma olemuselt inimlik, kutsudes seda muuhulgas ka tapvaks.

«Me ei saa eirata fakti, et niimoodi struktureeritud majandus on tappev, sest see seab tähtsaimale kohale raha ja allub vaid sellele,» rääkis paavst usutluses Itaalia ärilehele Il Sole 24 Ore.

«Kui keskmes ei ole enam inimesed, kui ainsaks eesmärgiks saab raha teenimine, siis oleme hüljanud eetika. Nii jõuame vaesuse, orjuse ja raiskamiseni,» märkis ta.

Kõneldes töötusest Euroopas ütles paavst, et praegune majandussüsteem ei suuda töökohti luua, kuna rahast on tehtud puuslik.

Paavst Franciscus on ka varasemalt majanduse vastu sõna võtnud, kritiseerides "raiskamise kultuuri», mis tõrjub ühiskonnast vaesed ja marginaliseeritud inimesed, hävitades samal ajal ka keskkonda.
https://majandus24.postimees.ee/6399804/...ahakultust

Kahe käega poolt!

Vasta
#84
(04-09-2018, 22:00 )kage Kirjutas:
(04-09-2018, 18:57 )Tyto Alba Kirjutas:
(04-09-2018, 13:05 )Aadu66 Kirjutas: Kas mitte Soros ise oma raha kokku ei kühveldanud majandusteadlaste ametlikele andmetele ja ennustustele sülitades!
Pigem ehk hõimuvendade ringkäenduse ja pettustega.
Kumb meetod siis oli? Ja kas "hõimuvendade ringkäendust ja pettust" võib käsitleda süsteemina ja seega majandusteadlaste ametlikele andmetele ja ennustustele toetumist?

Kas te jõuate selles kokkuleppele?

Puhtprovokatiivne küsimus. Mul pole mingit kavatsust kellegagi siin kokkuleppele jõuda või vaidlema hakata ja sellega mõttetut pahna toota, foorumit risustada ja selle informatiivsust vähendada.

Vasta
#85
Siin on üks leid vanemast ajast, kus ilmselgelt rahanduses pädev inimene kirjutab rahaloomest samuti nagu Tamming. Kas on vandenõu või kaasaegne majandusteooria on puhtalt nimetamise küsimus, sõltuvalt kummas süsteemis sees oled.

Minu jaoks on aga probleem selles,:

Tsitaat:Kui ei oleks raha sellist kordistusefekti, ei oleks ka sellist tööstuspotentsiaali.

Selline tööstuspotentsiaal on toonud ja toob edaspidi suuri probleeme.
NB! Ma ei propageeri sellega naturaalmajandusse tagasiminekut.

(03-05-2013, 23:53 )Akronüüm Kirjutas: Väide:
„Kommertspangad ei maksa välja raha mis on laenudega hoiustatud“

Ütleme teisiti, kommertspankadel ei ole vaja hoiuseid, et laenata. On vaja vaid laenajat. Laenaja tulek loob raha. Selle raha väärtus sõltub sellest, et mis sellega tehakse. Ehk laenajast. Alustab ettevõtte, loob töökohad, tellib inventari tootmiseks (täiendav nõudlus), saab kasumit, kasumist maksab intresse. See raha luuakse küll õhust, aga loodud lisaväärtus on vägagi reaalne.
Teeks korra silmad lahti ja uuriks aruandeid näiteks börsifirmadel. Teen seda päevade kaupa Enamik on hoolimata laenuintressidest kasumis. St nad loovad lisaväärtust.
Alustavad ettevõtjadki vajavad kapitali.Kust saada?Pank on tihti odavam alternatiiv kui riskikapital. Sõbrad ja sugulased ei pruugi alati rikkad metseenid olla ja ei ole huvitatud riskide võtmisest. Ettevõtlus on ja jääb riskiks. Intress on osaliselt kindlasti realiseeruva riski kate. Inflatsiooni kate. Täiesti mõistetav.
Kogu kaasaegne ettevõtlus kasutab laene lisaväärtuse võimendamiseks. Ja see ei ole sunniviisiline akt.

Väide:
„Tegelikult luuakse see raha õhust. Vaat kuidas se luuakse.“(Panete tähele stiili!)

Vaata eelmist vastust. See ei ole saladus ega mõrvarlik akt.. See on kaasaegse rahandusteooria aluseks. Laenamist piirab vaid reservi nõue ja nõudlus. Kes vastab nõuetele, see saab. Kui ei oleks raha sellist kordistusefekti, ei oleks ka sellist tööstuspotentsiaali. Sest raha kättesaadavus oleks oluliselt väiksem. Kui raha kättesaadavus on väiksem, on ka lisaväärtuse loomise võime väiksem. Vähem töökohti, jne.


Väide:
„Uus raha varastab väärtuse olemasolevalt“
See ongi inflatsioon. Inflatsioon on rahapakkumisega kaasas käiv nähtus.Aga inflatsioonil on ka positiivsed küljed. Raha ei jää seisma, otsib tootlikumaid kohti. Usa GDP ja sissetulekud per capita on hoolimata inflatsioonist suurenenud. Lisaväärtus on loodud. Kasvav majandus vajab kasvavat rahapakkumist, muidu läheb ta deflatsiooni. Kellel see kasulik on? Keskpankade ajutrust kardab deflatsiooni kui tuld.Deflatsioon tapab kõikide sissetuleku.

Siis mingid poliitdemagoogia varasalve kuuluvad väited tühjadest pihkudest ja sandikopikatest. Lasin kiirelt edasi. Hakkas see Zeitgeistist tuttav keskpanga asutamise ja nende agendat toetavate tsitaatide osa. Soovitan sellist saiti nagu SkepticProject külastada. Kunagi sai seda sirvitud. Nende tsitaatide osa hekseldati seal ilusti läbi. Vägagi põhjalikult. Ei viitsi seda üles otsida, kõik on leitav.

Kokkuvõte. Rahanduse osa on täielik Zeitgeist. Vaatamine oligi minu jaoks mõttetu. Stiil on propaganda stiil. Kui ei taheta rääkida kogu lugu, on see nii.

Kiidan ka. Mitte autorit, vaid Zeitgeisti. Rahaloome protsess oli vähemalt adekvaatselt kirjeldatud.Seda kutsutakse kaasaegseks rahandusteooriaks. Ei ole saladus, ei ole vandenõu.
Rohkem aega filmile ei pühenda, sain oma arvamusele kinnituse.
Vasta
#86
Sessuhtes raha peabki juurde tekkima. Võtame siis naturaalmajandusliku ühiskonna kellel on käibel kullastandart (jätame selle mängust välja, et kuld ise on nii inflatsiooniline kui deflatsiooniline) ja raha on konstantse väärtusega. Sul on 50000 eest raha. Sa harid põldu oma kätega ja kasvatad oma produkte. Aasta lõpuks on sul ikka 50000 eest raha ja 20000 produkte. Nagu näed on 20000 juurde tekkimine on vältimatu, sest muidu jääksid sinu produktid ilma rahakatteta... tekiks deflatsioon.
Vasta
#87
Deflatsioon on halb majandusele, aga hea inimesele Smile (asjad lähevad odavamaks)
Vähemalt nii ma Tammingu jutust aru sain. Ja Tamming on vast suurem spets kui sina ja mina kokku Smile
Deflatsioonioht - et seda kirjeldatakse meile kui ohtu, näitab et kirjeldajad on majandus-finantssüsteemi inimesed, ja seega saab ehk näha pisukest vandenõu, milles meie lihtinimestena kaasa mängime, sest paremat mängu hetkel ei ole.
Vasta
#88
Deflatsioon on hea rikastele ja kahjulik vaestele. Ajaloos ja mitte väga ammu, oli deflatsioon täitsa tavaline. Mõni inglisma lord päris varanduse (loll kui laua jalg) varandus seisis pangas ja ta elas terve oma elu intressidest ja niimodi elati põlvest põlve. Tavaline käsitööline (üks kõik kui "mahe" ja tänapäeva mõistes vähesaadav), oma kaupa realiseerida ei saanud. Tema kaubal polnud rahalist katet. Vähesed kes osta suutsid ei vajand seda ja teised ei jõudnud osta.
Inflatsiooniline majandus ei lase inimesel rantjeene intressidest elada vaid sunnib liigutama (selles suhtes võrdsem) ja annab kõigile võimaluse saada rikkaks.

Vasta
#89
See panekski põõna tootmine-tarbimine-rämpsutootmine-mõttetutarbimine lõputule tsüklile.

Aga ega ma deflatsiooni teemadel vaielda ei oska. Mina selle konkreetse lõime lõpetan.
Vasta
#90
Ei pane see midagi seisma, et totaalset kollapsit ära hoida, on sunnitud keskvalitsused ise rämpsu kokku ostma, mis teistest üle jääb, kas ebavajalikuna või siis juba ülejõu käivana.
Vasta
#91
Jälle Tammingu ja humanistlikuma lähenemise juurde tagasi pöördudes – kitsalt kap egregori sees ja majanduse alal minust vaidlejat pole. Tamming on seepärast targem, et tema suudab mõelda kapitalistlikust egregorist välja.

Võrdsed võimalused, mida kasvav majandus annab (mõõdukas inflatsioon). See on näiline, sest inimesed pole võimetelt võrdsed. Tammingu jutus keskmised lõigud (kuulake tervet saadet, minu kokkuvõte on ainult kokkuvõte) .

Seisusliku ebavõrdsuse puhul, kus mingi lordi vara seisis või kasvas ning ta sai elada ainult intressidest, võimaldas intelligentsel aadlil tegeleda teadustööga, kunsti, kirjanduse ja filantroopiaga (seisus kohustas olema mitte loll kui lauajalg). Samuti tegelesid pimedal keskajal sellesamaga kloostrid ja ka orjandusliku korra ajal – teate isegi neid filosoofe ja teadlasi. Ja rõhutan moraali osa, vähemvõimekat ei peetud ebamoraalseks nagu praegu. See, kes on vaene, on kas loll, laisk või joodik (=ebamoraalne).

Praegune peidetumalt sünnipärane kõrgklass (ettevõtlikus+ teatud isikuomadused, kus empaatia on kahjuks, jvpm), ---- vot ma ei tea, kas panustab ligilähedaseltki võrdse osa oma varandusest teaduse ja kultuuri arengusse???? Tammingu ja Akronüümi jutust on näha, et juba OLEMUSLIKULT peab järjest suurenev osa minema kasvu enda üleval hoidmiseks, ja seega peab minema ka järjest kasvav vaimne ja teaduslik potsentsiaal sinna, et kasv jätkuks. Reklaamirahad inimestega manipuleerimiseks, et nad ikka ostaksid jne, jne….

Maailm ei muutu enne kui suur raha muutub eetiliseks, ja siin tuleb mängu see 1% superrikkaid, kas avalikud või varjatud rahadega. Sotsialism ei olnud eetiline, eetilist maski kannab sotsiaaldemokraatia, mis euroopas valitseb). Ja siin tulevad mängu salajased teemad, vandenõud; ja ka nähtamatu mõjutamine vb mingi võõrteadvuse poolt. ma tean, et see viimane on minu jaoks "missing link" ja vb seda seost polegi, aga vot seda ma tahaks uurida.



Ehhh, hea oponeerimine on palju parem kui pime kaasakaagutamine. Aga rõhutan HEA, mitte norimine selle kalllal kas avastati või leiutati.
Vasta
#92
Minu arust see ei ole just kõige humaannsem süsteem.

Deflatsiooni on lihtne tekitada. Euroopa keskpank hakkab turult eurosid kokku ostma. Üheselt, et turul tekiks vahetusvahenite puudus - deflatsioon. (Mõni sots arvab, et see on humaanne, madratsi all hoitud raha eest saab inimene homme rohkem kaupu) Mis siis tegelikult juhtub?..  Lakkab suurem osa majandusringlusest. Tehased mis eile olid vajalikud muutuvad hoobilt mittevajalikeks, sest nad toodavad juurde varasid, mida keegi ei saa, ega suuda osta. (Töötus tõuseb väga kõrgeks)

Teiseks peale raha väärtuse ei tõuse suurt midagi, sinu kinnisvara, maa ega muud varad ei hakka rohkem maksma. Kinnisvara väärtus hakkab koheselt langema loomuliku kulumise ja lagunemise tõttu, aga omanik ei saa vara väärtust säilitada, sest puudb kaubavahetus, mis võimaldaks tal osta väärtuse säilitmiseks vajalikke varasid: nt. katuseplekki, naelu, värvi, ehitusmehe tööjõudu.. Selliseid depressioone on ajaloos päris palju esinenud. On millest õppida!
Vasta
#93
Minaelan.. millest sa jahud jälle ja kuidas see rahaloomesse puutub?
Vasta
#94
(12-09-2018, 10:14 )Mannu Kirjutas: Võrdsed võimalused, mida kasvav majandus annab (mõõdukas inflatsioon). See on näiline, sest inimesed pole võimetelt võrdsed.
Võrdsed võimalused ja võrdsed võimed ei ole ühed ja samad asjad. Võimalus osaleda poksimatšil, sest kõgil on võimalus ja kõiki lubatakse osaleda, ja võimalus osaleda poksimatšil, sest osaleja võimed on matši standardile vastavad on erinevad võimalused. Mina näen, et "Võrdsed võimalused, mida kasvav majandus annab" tekitab esimest laadi võimalust.
Tsitaat:Praegune peidetumalt sünnipärane kõrgklass (ettevõtlikus+ teatud isikuomadused, kus empaatia on kahjuks, jvpm)
Empaatia ei ole kusagil kahjuks kui inimestega on vaja tegemist teha (näen seda ise suurfirmas osaline olles). Lisaks vaadates Riigikogu istungeid ei oska ka neist kuidagi tuletada, et empaatia on kahjuks, sest seal on rahva poolt mitmekesine esindatus.
Vasta
#95
Ja seesama suurfirma, mis on selle esmane eesmärk? Juht võib ju olla empaatiline ja patsutada töötajale õlale, et pinguta veel, pinguta veel, tubli oled. Aga otsused tehakse ikka selle alusel, mis on kasulikud ettevõtte kasumi kasvule. Teisalt vaadates, inimesed annavad raha eest oma ELU aega selle eesmärgi nimel. Seda sama ühe ja ainukese elu aega, mille tegelik eesmärk ... kas siis peaks olema mingile ettevõttele kasumi teenimine?!? Milline lisaks reostab loodust, toodab tegelikult inimese eksisteerimiseks mittevajalikke asju + see paljuräägitud lõputu kasv lõpliku ressursivaruga planeedil.

Riigikogu empaatilisusest see näide. Tubakatootjat Eestis ei ole. Suitsetamise keelustamine avalikes kohtades ja üldine tubakalembuse vähendamine on ilusti läbi läinud. Sama asi alkoholiga aga mitte.

Empaatiline ollakse selle suhtes, kes maksab.

Tulevikku vaadates suure tõenäosusega kodanikupalk tuleb, sest töötus kasvab niiehknaa (kasvõi automatiseerimise tõttu). Teiseks töötegijate arv väheneb selle tõttu, et noorem põlvkond (lumehelbekesed sh) ei taha enam osaleda selles mõttetus protsessis, mida eespool kirjeldasin. Seega kasvavadki mõlemad korraga nii töötus kui töökäte puudus. Elu näitab, et tööle ei hakka ka uusmigrandid.

Ja siis kukub see torn ümber.

(14-09-2018, 20:03 )kage Kirjutas: Mina näen, et "Võrdsed võimalused, mida kasvav majandus annab" tekitab esimest laadi võimalust.
Mina näen täpselt seda sama. Ja see "matš" käibki rahalise võimekuse mõõdupuu järgi. Ainult selle erinevusega, et tugevamad võistlejad (pangad) ei oma mitte mingeid kohustusi nõrgemate võistlejate ees. Vanasti mõisnik pidas oma pärisorje üleval vähemalt sellisel tasemel, et see jaksaks tööd teha, praeguste pangaorjade eest pank hoolt ei kanna, et sel inimlik elukvaliteet igal juhul säiliks.
Vasta
#96
(15-09-2018, 11:38 )Mannu Kirjutas: Ja seesama suurfirma, mis on selle esmane eesmärk? Juht võib ju olla empaatiline ja patsutada töötajale õlale, et pinguta veel, pinguta veel, tubli oled. Aga otsused tehakse ikka selle alusel, mis on kasulikud ettevõtte kasumi kasvule.
Arvestades esmase eesmärgi kõrval (ilma rahata ei funktsioneeri ükski ettevõte) ka seda, et kasumit loovad inimesed (aga ilma inimesteta veel vähem) ja kui inimestesse suhtutakse hästi ja lastakse neil endil panustada, siis läheb ka firmal paremini, kasum on tõenäoliselt suurem ning seda saab edasi ühiskonda suunata heategevuse ja muudmoodi panustamise näol. Ettevõte peab nii enda töötajate kui ka enda eest hoolt kandma samamoodi nagu inimene peab nii endas elavate mikroorganismide kui ka enda eest hoolt kandma - ettevõtete juhid saavad sellest juba päris hästi aru ja paljud inimesed ei vaata enam tööd otsides ainult palganumbrit.
Tsitaat:Riigikogu empaatilisusest
Ma ütlesin, et Riigikogus tuleb empaatia kasuks, "sest seal on rahva poolt mitmekesine esindatus". Erinevate inimestega saab paremini läbi kui neid paremini mõistetakse.
Vasta
#97
Tsitaat:Maailma rahandust valitsevad jõud, kes sõrmenipsu abil muudavad olukordasid nii, kuis neile vajalik ja kuidas tuju tuleb

Sisutu väide, kasvõi juba seetõttu, et iga süsteem omab inertsi. Mida suurem, seda suuremat. Ja maailma rahandus on suur süsteem. Miska sõrmenipsust ei muutu mitte midagi.
Vasta
#98
Mannu sa kirjeldad asju valesti ja sa ei saa kapitali kiikumisest aru. Ela nii nagu suurfirma elab ja ma arvan, et sa ei pea kuskil foorumites hädaldama.

Inimkeeli siis. Ära investeeri võõrastesse väärtustesse. Kõige parem strateegia on investeerida oma ärisse, iseendasse ja oma perekonda. Kui sealt üle jääb, alles siis on mõttekas kapital oma käeulatusest välja lasta.

Ja paljudel on jäänud see eelmine tähelepanek elus tegemata (nimesid nimetamata). Neil ei olegi muud järele jäänud kui klammerduda oma "teooriate" külge, sest kui neile pähe jõuaks, et need teioriad on tühipaljas jora, siis kaoksid nende eluldelt üldse igasugune mõte ära. Mis mõtet on siis meil siin nende viimast õlekõrt närida? Las elavad rahus ja loodavad, et nende "geniaalseid teooriaid" kunagi tunnustatakse. 

Vasta
#99
Esiteks, ma ei hädalda Laugh Tule taevas appi!
Seda ma tunnistan, et ma kapitali liikumisest aru ei saa. Olgu.

Ma lihtsalt fantaseerin teemal tulevik. Selle vastu sa ilmselt ei vaidle, et kõik muutub ja areneb sh ka praegune rahandussüsteem, suurfirmad jne. Novot ja ma siis fantaseerin sel teemal.
Vasta
Konglomeraadi vaates on raha tähtsusetu - olulised on vaid maavarad ja teadlased.

Konglomeraat on ettvõte, mis suudab toota kõiki tarbe-esemeid, lähtudes maa-varadest kuni lõpp-tooteni välja.
Konglomeraatide näiteid: Korea Hynday, Jaapani Mitsubishi, Saksa 3.riigi IG-Farben, NLiidu majandusruum, jne.
Eestis pole rahvuslike konglomeraate kunagi olnud (talud & mõisad ei anna konglomeraadi mõõtu välja, kuid on üsna lähedal sellele).

Vaatame nüüd raha olemust läbi konglomeraadi silmade ... näiteks on tavalise inimese vajadused raha kulutamisele:
1) 33% palgast kulub kodu peale (rent, kodulaen, raha kogumine kodu jaoks, jne) ... kuid konglomeraat kaevandab lubjakivi & savi -> valmistab neist tsementi -> teeb tsemendist ehitusblokid -> valmistba neist elamud -> sisustab elamud ära -> müüb elamu maha ... ehk olulised on vaid maavarad (lubjakivi, savi, liiv, puit, jne) ja oskusteave (kuidas maja ehitada).
2) 33% palgast kulub auto/transpordi peale (autorent, autoliising, raha kogumine auto jaoks, bussipilet, jne) ... kuid konglomeraat kaevandab raua-maaki -> valmistab sellest rauda -> vormib auto plekk-detailid -> koostab auto -> müüb auto maha ... ehk olulised on vaid maavarad (raud, alumiinium, naftatooted/kumm) ja oskusteave (kuidas autot valmistada).
3) 33% palgast kulub toidu peale (taimed, liha, jne) ... kuid konglomeraat omab põllumaad -> kasvatab taimi -> söödab taimed loomadele -> lihakombinaadist saab liha -> lihast & taimedest tehakse müüdavad valmis-toidud ... ehk olulised on vaid maavarad (põllumaa, väetised, vesi kastmiseks) ja oskusteave (kuidas taimi & loomi kasvatada).

Nagu eelnevast näha, on raha vaid "illusoorne pette-kujutelm", mis asendab reaalseid väärtuseid (maavarasid, põllupinda, teadlaste loomisvõime).

Seega üritage nö "näha rahast kõrgemale", ning selleks on sobilik eelnev "konglomeraadi vaatenurk".

Kui konglomeraati efektiivselt majandada, saab tekitada nö "tohutu ressursi ülejäägi": see ongi see "liigne töö", mille üle paljud kurdavad (põhimõtteliselt saaks mõistlikult majandades ka 1 tunnise päevase tööga saavutada praeguse koguse materiaalseid hüvesid) ... praegu aga kulutatakse see "ülejääk" kas tarbetute sõjaliste uuringute peale; või raisatakse ta üha kasvava bürokraatide armee peale; või lihtsalt ühest-august-teise-maapinda-kühveldamise peale.

Edasi püüdke elada sarnaselt konglomeraatidele: üritate ise omada võimalikult palju maavarasid, ning muuta nad võimalikult kõrget väärtust omavaks lõpp-toodanguks ... kõke seda teades on võimalik nö "raha-maailmast väljuda", ehk omandada selliseid elukogemusi, millede järele sai siia kehastutud ... arenematutele juhmidele aga las jääb unistus "saaks vaid miljoni" ...
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  RAHA, võimalus või takistus WEbdES 55 24,098 22-03-2022, 23:01
Viimane postitus: Lynx Titan
  Raha ayyu 15 8,500 20-12-2013, 14:40
Viimane postitus: Faraday
  Kuidas raha ringleb? Celtic 11 5,577 20-08-2009, 09:20
Viimane postitus: Elderm

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat