02-12-2013, 11:50
Et mitte kaotada reaalseid andmeid laiahaardelise teema "Eesti majanduse allakäik" juures, siis esitan eraldi teemas analüüsi palkade, tööpuuduse ja haridustaseme seostest. Analüüs on koostatud TÜ majandusteadlaste poolt.
http://analyticsestonia.wordpress.com/20...lt-rohkem/
Analüüs tugineb Statistikaameti andmetele. Mõned kokkuvõtted (copy-paste) uuringust:
Akadeemilise kõrgharidusega inimesed teenisid 2010. aastal statistikaameti töötasu uuringu järgi Eestis keskharidusega inimestest 1,7 korda enam (vaata joonist), doktorikraadiga inimesed koguni 2,6 korda enam. Rakendusliku kõrgharidusega inimeste töötasu oli 1,4 korda suurem kui keskharidusega inimestel ja kutsekeskharidusega inimeste töötasu oli 5% suurem kui keskharidusega inimestel.
Akadeemilise kõrgharidusega inimeste palk on võrreldes keskharidusega inimestega aja jooksul muutunud. Buumiaastatel oli haridus vähem hinnas, kuid kriisi ajal suurenes kõrgharitute suhteline palk võrreldes keskharidusega inimestega. Selle taga on tõenäoliselt asjaolu, et kõrgharidusega inimesed töötavad sagedamini valdkondades, kus palk on vähem tsüklitundlik.
Kõrgharidusega inimeste tööpuudus on olnud alati väiksem kui madalama haridusega inimestel, samuti on kõrgharidusega inimeste tööjõus osalemine teistest suurem. See tähendab, et kõrgharidusega inimesed ei saa mitte lihtsalt teistest rohkem palka, vaid nad veedavad teistest enam aega sissetulekut teenides. Majanduskriisi ajal oli kõrgharitute tööpuudus ligi 3 protsendipunkti madalam kui keskharidusega inimeste 1997. kuni 2012. aasta keskmine tööpuudus.
Täpsem info ja joonised viidatud postituses.
http://analyticsestonia.wordpress.com/20...lt-rohkem/
Analüüs tugineb Statistikaameti andmetele. Mõned kokkuvõtted (copy-paste) uuringust:
Akadeemilise kõrgharidusega inimesed teenisid 2010. aastal statistikaameti töötasu uuringu järgi Eestis keskharidusega inimestest 1,7 korda enam (vaata joonist), doktorikraadiga inimesed koguni 2,6 korda enam. Rakendusliku kõrgharidusega inimeste töötasu oli 1,4 korda suurem kui keskharidusega inimestel ja kutsekeskharidusega inimeste töötasu oli 5% suurem kui keskharidusega inimestel.
Akadeemilise kõrgharidusega inimeste palk on võrreldes keskharidusega inimestega aja jooksul muutunud. Buumiaastatel oli haridus vähem hinnas, kuid kriisi ajal suurenes kõrgharitute suhteline palk võrreldes keskharidusega inimestega. Selle taga on tõenäoliselt asjaolu, et kõrgharidusega inimesed töötavad sagedamini valdkondades, kus palk on vähem tsüklitundlik.
Kõrgharidusega inimeste tööpuudus on olnud alati väiksem kui madalama haridusega inimestel, samuti on kõrgharidusega inimeste tööjõus osalemine teistest suurem. See tähendab, et kõrgharidusega inimesed ei saa mitte lihtsalt teistest rohkem palka, vaid nad veedavad teistest enam aega sissetulekut teenides. Majanduskriisi ajal oli kõrgharitute tööpuudus ligi 3 protsendipunkti madalam kui keskharidusega inimeste 1997. kuni 2012. aasta keskmine tööpuudus.
Täpsem info ja joonised viidatud postituses.
