Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Lähikontakti sümptomid
Autor Sõnum
Bluedreamer
Tavaliige

Postitusi: 74
Liitunud: Sep 2010
27-10-2013 17:34
Postitus: #1
Lähikontakti sümptomid
Vahepealsel perioodil olen püüdnud vahelduva eduga süveneda inglise keeles ilmunud ufoloogia-alastesse trükistesse. On ju selles maailmakeeles ilmunud äärmiselt laia diapasooniga erikirjandust, mis ulatub ufoloogiagi vallas odavast kitšist päris tõsiseltvõetavate uurimusteni. Pealkirja all „Lähikontakti sümptomid“ püüan vahendada maailmanimedega ufouurijate tähelepanekuid ning seisukohti, mis puudutavad tõsist teemat, mille võib märgistada terminitega „neljanda astme lähikontakt“ ja/või „abduktsioon“. Oma ala spetsialiste (professionaalseid uurijaid) nende ridadega ei õpeta, küsitav on ka võimalike kontaktlerite toetuspädevus – ometi leian, et mõndagi huvitavat vähemalt fenomenoloogia tasandil need mõtted edastavad.

Järgnev on kokkuvõte tunnustatud briti ufoloogi Jenny Randlesi (oli 1982 kuni 1994 BUFORA (British UFO Research Association) direktoriks) artiklist „Living With a Close Encounter“ kogumikule „Phenomenon: Fourty Years of Flying Saucers“ (1989). Tema kogemused lähikontaktleritega algasid üsna koheselt pärast seda, kui ta oli alustanud oma tööd ufoloogina. Nimelt külastas teda üks ärevil naine, kes jutustas talle 1976. a. novembris toimunud ufovaatlusest. Vaatlus ise oli asjatundja kategooriates üsna süütu, ehkki vaatleja jaoks dramaatiline. Pahaaimatult oli ta hommikuvalguses näinud kollaste tuledega ovaalset objekti, mis tõusis hetkega maapinnalt puude latvadeni. Lisaks evis naine kaljukindlat veendumust, et teda on röövitud. Mida pidi Randles tegema?

Ilmselgelt ei tulnud vaatleja toime kogemuse emotsionaalse haldamisega. Randles püüdis naisele leebelt sisendada, et ufod ei röövi inimesi. Näha eluajal ühte ufot on pigem astronoomilise tõenäosusega õnnelik juhus. Kui vaatlus toimubki, pole tarvis midagi karta. Paar nädalat hiljem kohtusid uurijat-vaatlejat juhuslikult supermarketis. Naine oli nüüd täielikult teine inimene, õnnelik ja rahulolev. Kuigi ufo-vaatlus oli endiselt osa tema elust, suutis ta selle integreerida oma ellu. Nagu ühe paljudest asjadest, mida kogetakse ning unustatakse. Randles ei arva, et tegemist on universaalse mustriga, mida saab järgida iga kaasuse puhul, ent antud olukorras tegutses ta õigesti. Saatnuks ta hirmunud inimese kui patsiendi psühholoogi või psühhiaatri juurde, tembeldatuks viimane ilmselt mõne psüühilise häirega isikuks, kuna sellal ei eksisteerinud briti arstide silmis reaalsust nimega ufo. Ei eksisteeri pahatihti tänaseni.

Ometi on muutunud palju aastast 1982, mil Randles astus BUFORA etteotsa. Alates 80ndate algusest on briti ufoloogid asunud laialdasele koostööle, sõlmides sidemeid avaramapilguliste psühholoogide-psühhiaatritega. Üks esimesi oli Manchesteri ülikooli psühholoogiaprofessor doktor John Shaw, kes kontakteerus Jenny Randlesiga aastal 1980. Shaw ei teadnud ufotemaatikast palju, ent ta osutus avatud kuulajaks. Juba 1985 pidasid nad samas ülikoolis koos seminari, kus lahati ufonähtuste rolli modernses psühholoogias. Aasta-aastalt on kasvanud BUFORA andmebaasides registreeritud abduktsioonide (lühend CE 4 ) arv, tõrjudes kõrvale müüdi ufodest kui pelgalt anomaalsetest atmosfäärinähtustest. Tuletagem meelde – kuni sinnani eksisteeris pea ainsa põhjalikult tõlgendatud abduktsioonijuhtumina Hillide juhtum aastast 1961. Organiseerimatu teavituse negatiivse näitena võib käsitleda ulmekirjanik Whitley Strieberi fenomeni. Täiesti ühepoolselt avaldas ta oma väidetavalt mitte-fiktiivse teose „Communion“, milles ta väidab end olevat elukestvate abduktsioonide ohvri. Äärmiselt meediakõmulise loo taustal on praktiliselt võimatu uurida toimunu tõepärasust.

Valdavat meetodit, mida kasutatakse eeldatavate abduksiooniohvrite „blokeeritud“ mälusügavuste avamiseks, tuntakse regressiivse ehk taandushüpnoosina. Skeptikute väitel on taandushüpnoos ebausaldusväärne meetod põhjusel, et hüpnoosiseisundis viibiv isik püüab täita uurijate ootusi, lisades nende suunavatele küsimustele üha uusi kujutletavaid detaile. Inimeste natuurid on erinevad, samuti nende käitumine hüpnotiseeritavatena. Hüpnoosiks olgu põhjust üksnes siis, kui väidetav tunnistaja viibib tõepoolest sügavas depressioonis. Loomulikult peavad hüpnoosiseansse teostama vastava eriala spetsialistid, kvalifitseeritud psühhiaatrid. Pädevalt uuritud abdukstioonijuhtumid üle maailma sarnanevad teineteisega (kindlasti ei kehti siin sajaprotsendiline reegel) kuue faktori alusel. Alljärgnevas loetelus illustreerib siinkirjutaja neid faktoreid üldtuntud Hillide juhtumi konteksti abil (Hillide hüpnotiseerijaks oli meditsiinidoktor Benjamin Simon).


Kadunud aeg. Kõige lihtsamalt selgitatuna on kadunud aeg periood, mille kestel abduktsioon toimub ja mis „avaneb“ uuesti alles hüpnoosi käigus. Teatud teooriate järgi põhjustab „unustamise“ röövitu šokiseisund. Näide: Hillid rehkendasid autosõidult kojujõudmise ajaks kl 2:30, hiljemalt kl 3:00. Tegelikult jõuti koju koidikul kaks tundi hiljem kl 5:00.

„Reaalsuse vilkumine“. Tõlgendatav ka „mälukaotusena“ kahe mäletatava sündmuse vahel. Segiaetav uneseisundiga. Näide: Nii Barney kui Betty Hill mäletasid äsjavaadeldud ufo eest autoga pagemist, millele järgnes mälestusena neist eemalduva ufo nägemine autost.

Oz faktor (Randlesi termin). Röövitu tundmus tema viimisest ühest keskkonnast teise. Komplitseeritud, kuna segunevad füüsilise/vaimse transpordi tunnetus. Näide: Hillid viidi autost ufo pardale.

Luupainajad. Öised hirmuunenäod abduktsioonist. Enamasti kaovad, kui hüpnoosiseansside kestel selguvad unenägude tegelikud põhjused. „Mäluväravad“ soovivad avaneda! Näide: Hille kimbutasid luupainajad röövist 1961. a. kuni hüpnoosiseanssideni 1963.

Käitumuslikud muutused. Abduktsiooniohvri käitumine võib võtta varemtäheldamata jooni. Positiivsetel juhul süvenetakse teadusesse, mõtiskletakse filosoofiliste probleemide üle. Negatiivsel juhul toimub inimesega tõsine vaimne trauma. Näide: Hillid (iseäranis Betty Hill) huvitusid pärast nendega toimunut ufoloogilistest teemadest.

Ootamatud paranormaalsed võimed. Abduktsiooni kestel suhtlevad tulnukad inimestega ilmselt telepaatilisel teel, sest lõviosa tunnistajatest mäletab vastastikust infovahetust mõtete ülekandumisena huulte liikumiseta. Hiljemgi võivad abuktsooniosalisel ilmneda ootamatud paranormaalsed võimed, näiteks telekinees. Näide: ka Hillid suhtlesid humanoididega ilmselt telepaatiliselt.


Eksisteerivad veel kolm aspekti, millega silmitsisattumiseks peab olema valmis iga ufoloog. Mitmetel röövitutel on esinenud füüsilised sümptomid. Olgu nendeks või kiiritustõve nähtused, mistõttu vajavad patsiendid lisaks psühhiaatrile teistegi erialaarstide abi. Nagu eelnevalt mainitud, kipuvad abduktsiooniga kaasnema vaimsed häired või koguni haigused. Samuti leiab aset abduktsiooniohvri stigmatiseerimine (märgistamine) ühiskonna poolt. Klassikaline kontaktler seisab kolme vajaduse ees. Esiteks tahab ta teada, mis temaga tegelikult juhtus. Teiseks tunneb ta vajadust oma ekstraordinaarset kogemust kellegagi jagada. Kolmandaks tuntakse muret edasiste perekondlike, ühiskondlike, tööalaste suhete pärast.

Lõpuks esitab Jenny Randles täiesti adekvaatse kuuepunktilise kava, kuidas peaksid uurijad käituma võimalike abduktsiooniohvritega.
Saagu see siin samuti esitatud.

a) Ufoloogid peaksid inimesi õpetama, kuidas märgata sümptomeid, mis võivad omada tagamaid nende ufovaatluse osas. Täielikku kindlust ei eksisteeri kunagi.
b) Fakte tuleb esitada objektiivselt ja hoolikalt. Meedia kipub ufonähtust muutma sensatsiooniks.
c) Uurimisse peaks olema kaasatud lai spetsialistide ring.
d) Moodustada kontaktleritest toetusgrupp, kuna vastused peituvad neis endis ning kõrvaltvaataja ei mõista asjaosalise olukorra tegelikku olemust.
e) Hüpnoosi peavad teostama ainult kvalifitseeritud spetsialistid.
f) Viimaks, kui asjaosaline on valmis seisma tõega silmitsi, tuleb talle tutvustada tema loo negatiivsusi ja positiivsusi.
(selle postituse viimane muutmine: 27-10-2013 17:45 Bluedreamer.)

Isegi siis, kui ufonähtus osutub müüdiks, väärib see tähelepanu kui inimkonna üks suuremaid sotsiaalpsühholoogilisi fenomene.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
29-10-2013 23:46
Postitus: #2
RE: Lähikontakti sümptomid
Tänuväärt kirjutis abduktsioonide (UFO-inimröövide) teema edasi arendamiseks.
Tuntud Briti ufo-uurijat Jenny Randlesit vist ei olegi seni foorumis tutvustatud.
http://www.ufoevidence.org/researchers/detail40.htm

Hillide juhtumit oled üksikasjalikult ka varem foorumis tutvustanud, aga uustulijad ehk ei ole sellega veel ehk tuttavad. Kes tutvunud ei ole või enam hästi ei mäleta üksikasju, siis Hillide teema on siin:
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6158

Meenutuseks veel, et esimest Suurbritannias toimunud tulnukate inimröövijuhtu hakati uurima 1977.a., sündmus ise leidis aset 1974. a. okt-s. Viieliikmeline perekond – kaks täiskasvanut ja kolm last – sõitis tagasiteel pärast sugulaste pool veedetud õhtut Essexi krahvkonnas Aveleys päris kodu lähedal teele laskunud kummalisse rohekasse udumassi. Seal tajusid nad mingit mütsatust, kuid jõudsid enda arvates mõni sekund hiljem udust välja. Kui nad pärast seda veel umbes pool miili sõitsid ning lõpuks koju jõudsid, siis selgus, et ligi poolteist tundi nende elust oli lihtsalt kadunud. Hiljem selgus, et nad kõik näevad ühesuguseid kohutavaid unenägusid. Kõigile neile ilmusid unenägudes väikesed hirmsate silmadega karvased olendid.

Ozi faktori kohta, millise termini Jenny Randles leiutas.
Tulnukate inimröövid kulgevad tähelepanuväärselt ühesuguse mustri järgi. Kõigepealt näeb tunnistaja heledat valgust või mingit olendit ning kaotab siis aja- ja ruumitaju. Edasi leitakse ennast tundmatust ruumist, kus kummalised olendid korraldavad meditsiinilisi eksperimente. Siis jagatakse ohvrile sageli informatsiooni ning näidatakse mõnikord ka tulnukate kodumaailma või läheneva kataklüsmi pilte. Nähtus on olnud meiega kogu inimajaloo jooksul – ja ei ole selle aja vältel olnud kunagi tajutavalt tegeldav. Millega ei oleks ka tegu, muudab see meie tunnetusvõimet.
15.sajand nägi külalisi haldjaina, kümnes sülfidena, roomlased metsanümfide ja vetevaimudena. Ja nii edasi ajas tahapoole liikudes.
Kõige vanemad lood on kirjas Keldi haldjalugudes.
Ka haldjalugudes kaasnesid inimrööviga suured ajalüngad; tegelikkus moondus kummaliselt. Haldjad vahetasid ka lapsi – detail, mis olevat hakanud ilmuma ka viimase aja UFO-inimröövi lugudesse.

Asjaolud, mis abduktsioonidega seoses ilmneda võivad, on tõepoolest hirmuäratavad ja nendesse juhtumitesse tuleb suhtuda täie tõsiduse ja delikaatsusega.
Millised ootamatud paranormaalsed võimed peale telepaatia tulnukatega kohtumisel veel ilmneda võivad, seda tegelikult ei teagi. Ehk on keegi just peale tulnukatega kohtumist omandanud selgeltnägemise võimed?
Paljud inimesed vaikivad tulnukatega kohtumise maha või räägivad sellest alles aastaid hiljem. Ja sedagi vaid mõnele lähedasele inimesele.
Tea, kas meil Eestis ongi ühtki korralikku taandushüpnoosi tegijat, keda võiks ses küsimuses usaldada?
Ühtki Eesti ufoloogi, kelle juurde saata, kui keegi enda röövimisest tulnukate poolt räägib, ma samuti ei tea.

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Faraday
Lihtsalt lõbus

Postitusi: 1,460
Liitunud: Feb 2013
29-10-2013 23:56
Postitus: #3
RE: Lähikontakti sümptomid
(29-10-2013 23:46 )Müstik Kirjutas:  Tuntud Briti ufo-uurijat Jenny Randlesit vist ei olegi seni foorumis tutvustatud.
http://www.ufoevidence.org/researchers/detail40.htm

Vist ei ole tõesti seda ulmekirjanikku ja ulmeterminite leiutajat siin varem tutvustatud. Aga tore, et algust tegid.

Ära õpeta oma lapsi lihtsalt lugema ... Õpeta neid loetu kohta ka küsimusi esitama. Õpeta neid küsimusi küsima kõige kohta.
----
Ja õpi kõike seda ka ise. Eelkõige mõtlemist.
Faraday
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
30-10-2013 14:36
Postitus: #4
RE: Lähikontakti sümptomid
Tõepoolest tore, et Bluedreamer tuntud ufoloogist Jenny Randlesist juttu tegi.
Aga vaatasin, et ozi faktorist on foorumis kirjutatud juba 2004 aastal ja juba siis leidus siin tark tütarlaps, kes endale ufoloogia selleaegsed teadmised ja uurimused selgeks oli teinud.
Aga Blumedreameri hiljuti tehtud teema juurde tagasi.
Üks ajalooline tagasipõige.
1992.a. juunis toimus Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis kõige esinduslikum tulnukate inimröövide uurijate kohtumine, mida kunagi nähtud.
Kuulati ära rohkem kui sada üksikasjalikku ettekannet psühiaatritelt, inimröövide uurijatelt ning kohal viibis ka suurim arv röövituid, keda kunagi oli sel eesmärgil kokku kutsutud. Kõigest räägiti tasakaalukas atmosfääris.
Tähelepanuväärse kutsega austatud delegaatide hulka kuulus ka Jenny Randles.
Psühhiaatrid esinesid üksteise järel ettekannetega, tehes teatavaks röövitute psühholoogilise isikupära uurimise tulemused. Kõik psühhiaatrid tunnistasid, et tulnukate ohvrid olid enamasti stabiilse psüühikaga siirad inimesed, kellel ei ilmnenud meelepetteid ega psühhopaatilist laadi tervisehäireid.
Ameerika Ühendriikides teadaolevaid inimrööve võrreldi analoogiliste Suurbritannias, Austraalias, Brasiilias ja Skandinaavias asetleidnud sündmustega.
Jenny Randles esines ettekandega, milles tõstatati uusi teemasid. Manitud uuringute varal tuvastiati kaks olulist fakti: selgus, et kõik röövitud on visuaalse loomeanniga inimesed, kes mäletavad tavatult hästi oma lapsepõlvejuhtumeid - isegi seda, mis leidis aset siis ,kui nad olid alles ühe-aastased.
Muuseas, tulnukate inimröövide uurijaid on maailmas väga palju. Paljud neist on oma uurimuste põhjal raamatuid avaldanud.
Lisaks on esinenud ka inimröövi-juhtumeid, mida on suudetud ka ilma taandushüpnoosita meenutada.
Juhumite koguarv.
Doktor Thomas Bullardi kataloogi (1995.a. seisuga) oli kantud 800 hästiuuritud lugu. Arvatakse, et nüüdseks võib olla inimröövi-juhtumeid juba üle miljoni.
Esimene registreeritud inimröövi juhtum - Antonio Villas Boas, oktoober 1957, Brasiilias.
Käsitletud eraldi teemas üksikasjalikult Bluedreameri poolt:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid159319
(selle postituse viimane muutmine: 30-10-2013 14:41 Müstik.)

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Aerling
Veteran

Postitusi: 1,162
Liitunud: Jun 2007
30-10-2013 19:30
Postitus: #5
RE: Lähikontakti sümptomid
Bluedreamer...minu üks eredamaid lugemiselamusi on Dolores Cannoni raamatud. Sisaldab põhimõtteliselt hüpnotiseeritute kirjeldusi sündmistest...seal on veel rohkemgi kirjeldatud tunnuseid, mis võivad viidata röövile vs. lähikontaktile. Usun, et paljusid juhtumeid ei saa rööviks nimetada sest uudishimulik inimene läheb vabatahtlikult kui kutsutakse. Kuidas see inimesele mõjub on individuaalne.

http://www.para-web.org/showthread.php?t...res+cannon

Elu on vaatlemine, õppimine ja kunst.
http://www.openzine.com/aspx/PublisherZine.aspx?ID=6730
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog