Tsitaat:Algselt postitas: napoleon
Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
Loogika ei ole intuitsiooni jaoks segav faktor. Kui inimesel on korraga hea loogika ja küllaltki tugev intuitsioon, siis võib temast suurte eelistega teadlane saada( Einstein, Newton, Darwin).
Tegelikult on ju loogika ja kogemus samuti mingis lähenduses oskus midagi ette näha... mitte küll 100% tõenäosusega kuid siiski.
Pole varem kuulnud, et sel oleks midagi pistmist loogikaga.
Tsitaat:küll aga tekib küsimus, kuidas neil vahet teha?
Põhimõtteliselt võiks küsida, et mis vahe on südamel ja ajul. Vahe on ilmselge. Intuitsiooni võime käsitleda ka loovusena. Ratsionaalse mõtlemise ja loovuse vahel seos puudub. Kõrge IQ-ga inimene ei pruugi üldse loov olla.
„võimaluste intuitsioon“ (aeg) – (ekstravertne intuitsioon).
Võime tunnetada inimeste võimalusi, oskus näha arengu perspektiive, protsesside ühtsuse vastastike seotuse tunnetus, maailma terviklik taju, protsesside olemuse mõistmine.
See mõiste pole seotud müstikaga. Võimaluste intuitsioon on kõikidel, kuid mitte kõikidel on ta väljendatud sama jõuliselt. Mõnedel inimestel on hea intuitsioon, teistel on see väljendatud üsna nõrgalt. Kuid tingimata on ta olemas kõikidel. See funktsioon võimaldab inimestel ära tunnetada teiste inimeste varjatuid võimeid, mõista asja olemuse, näha asjade ja nähtuste varjatud olemust. Sealjuures ära seletada miks inimene näeb antud nähtust just nimelt sellisena ta reeglina ei suuda. Intuitiivne tajumine toetub informatsiooni alateadvuslikule töötlusele.
„ajaintuitsioon“ (ajalised suhted) – (introvertne intuitsioon).
Vastuolude mõistmine ning maailma muutlikkuse tunnetus, hetke tähtsuse aistmine, ohu ettetunnetamine, minevikuvigade kogemuse arvestamine, kannatlikkus, kalduvus unistamisele, lootus paremale, oskus juhtida protsesse ajas, kiire reaktsioon, oskus riskida.
Tänu selle funktsioonile inimene õigesti prognoosib tulevikku. Kõne all ei ole müstilised sähvatused ning prognoosid. Sedalaadi ettenägemisvõimed on kõikidel, kuid ühed teevad seda paremini, teised halvemini. See funktsioon võimaldab ette aimata kuidas hakkavad arenema sündmused. Tugeva intuitsiooniga inimesed aegajalt võivad kergesti tunnetada end ajavoolus, mõttes minna tulevikku või minevikku. Loomulikult, et selliseid ekskursioone võtavad ette kõik inimesed, kuid tugeva intuitsiooniga inimesed tegelevad sellega teistest sagedamini.
„asjalik loogika“ – (ekstravertne loogika).
Arukate toimingute loogika käsitleb tööd kui elulist väärtust: tehnoloogia, protsess, meetod, reegel, algoritm, põhjus ja tagajärg. Ettevõtlikkus, ökonoomsed, efektiivsed toimingud. Ratsionaliseerimine, tehnoloogilisus, leidlikkus. Otstarbekohasus, terve mõistus.
See funktsioon võimaldab hinnata faktide ja sündmuste loogikat, nende põhjuslikke seoseid, mõista ühtede või teiste toimingute otstarbekohasust ja loogikat. See funktsioon annab inimesele võimaluse manipuleerida ruumiliste objektidega nii kujutluses kui ka reaalsuses. Kui inimene, eriti meesterahvas, "ei suuda naela seina sisse lüüa", siis väga võimalik, et just nimelt see funktsioon on tal nõrk. Asjalik loogika võimaldab hinnata inimese kvalifikatsioonitaset, tema oskust teostada ühed või teised ülesanded. Kui see funktsioon on hästi arenenud, inimene võib edukalt mõista rahalisi küsimusi, õigesti hinnata mistahes ettepaneku asjaliku kasumit.
„suhete loogika“ (objektide vahel) – (introvertne loogika).
Süsteemine loogika – oskus süstematiseerida teadmisi, luua teooriad, objektidevaheliste loogiliste vastastikeseoste sügav mõistmine, faktide süsteem, hierarhia, alluvus, administratiivne aparaat, klassifikatsioon, statistika, arvepidamine ja kontroll.
Seda funktsiooni nimetatakse veel struktuurseks või süsteemseks loogikaks. See funktsioon aitab inimesel loogiliselt mõelda (mõelda loogiliselt ja toimida loogiliselt sotsioonikas pole üks ja sama. Nende toimingute eest vastutavad erinevad funktsioonid. Mõtlemine on introvertse loogika, toiming aga ekstravertse loogika käsutuses). Struktuurne loogika võimaldab inimesel süstematiseerida informatsiooni, koguda andmeid ning manipuleerida nendega süsteemi demonstreerimiseks. Selle funktsiooni abil inimene on võimeline terve rea tunnuste seast eristama kõige olulisemaid ning üldistama objekte nende tunnuste kohaselt. Introvertse loogika abil samuti hinnatakse objektide hierarhia, hierarhiliste süsteemidesse kuuluvate inimeste alluvust.
http://www.hot.ee/sotsioonika/aspektid.html
Muudetud: 24-9-05 kell 11:56:56 Wolfgirl