Intuitsioon

Oeh... kindlasti on kõigil intuitsioon. Vahel on sellega paras jama kuna miski asi mida "tead" või tunned... muutub nii tõeseks et teistmoodi ju olla ei saagi.

Mul näiteks tekkis tunne et foorumi kasutajad aX ja norwain on üks ja seesama isik. tao kasvõi raamatuga pähe aga intuitsioon jääb intuitsiooniks ning hetkel on tunne et kui mõlemat näeks kõrvuti laivis... siis ikka ei usuks et erinevad.


Kas sellised intuitsioonid tulevad kasuks või segavad?

Mistõttu nad nii sarnased siis on?...või sama isik

Intuitsioon vms on sisetunne ? Või sisetunne, mis tundub 100% õige ?

Tavaliselt tekib intuitsioon ikka kui reaalselt midagi näed ju.v ei?
on Sul celtic äkki veel näiteid intuitsioonist tuua?...huvitav

See näitab üsna selgelt, kui petlik on intuitsioon vahetevahel

Mina arvan, et puhast intuitsiooni tegelikult polegi olemas - kõiksugu müra, mis meie ümber liigub, mõjutab alateadvust piisavalt, et intuitsiooni võiks ümber nimetada väliskeskkonna mõjutuseks. Kõige lihtsam näide on horoskoop, teine on lähedaste väited ja tõekspidamised, mis oma seisukohale ja ka alateadvuslikele mõttevälgatustele põhja paneb.

Kui su sisetunne ütleb sulle, et sa peaksid midagi tegema ja sa teed selle asja ära ja kõik läheb hästi, siis ei saa kunagi öelda, et sa oled võitnud - me elame määramatuse tingimustes ning alati jääb küsimus, mis oleks võinud olla, kui oleksin teinud teise valiku. Ja isegi kui me teame, mis oleks siis olnud, kui oleksime teinud teise valiku, ei oleks enam tegemist intuitsiooni, vaid loogilise mõtlemisega, eksole

Mõiste INTUTSIOON võttis esimesena kasutusele härra C.G.Jung. Tänapäeval jahutakse midagi "naiste intuitsioonist" jms. See on J.A.M.A.
Intuitsioon võimaldab lahti rebida reaalsusest, seega ei ole see vahetult nähtuga seotud. Intuitsioon on omamoodi vaist, ettearvamine. Oskus tunnetada sündmuste käiku.

Miks peaks väliskeskkond meie sisemisi mõtteid segama? Intuitiivsed inimesed pööravad üldse vähem tähelepanu ümbritsevatele helidele ja esemetele. Loogika ei ole intuitsiooni jaoks segav faktor. Kui inimesel on korraga hea loogika ja küllaltki tugev intuitsioon, siis võib temast suurte eelistega teadlane saada( Einstein, Newton, Darwin).

ja mis see teadlane olemine neile annab.

darwin ajas terve elu taga sugukondade põlvnemist... hiljem selgus et see on vaid kitsas ringkond ning töötab vaid suletud keskkondades.

newtoni seadused kuulutas einstein kohe erijuhtumiks.

einstein ise hakkas enne surma oma valemites kahtlema ning kuulutas selle enne lahkumist väärteaduseks.

Tsitaat:Algselt postitas: celtic
ja mis see teadlane olemine neile annab.

Õigem oleks küsida, et mida see meile annab. Kui poleks intuitsiooni, poeks ka teadust. Ega ma ei väitnudki, et need inimesed hakkavad nagu kord ja kohus teadlasteks. Paljud töötavad hoopis taksojuhtidena, koristajatena või kokkadena.
Võtame näiteks Jungi enda. Tema koostas struktuuri inimese isiksusest. Tõsi küll, Darwin tegeles ainult sugukondade põlvnemise uurimisega, samuti ei koostanud Jung teooriaid, mis annaks psühholoogiale ainuõige ja tervikliku käsitluse, vaid uuris ühte osa sellest (individuaalsed erinevused). Psühholoogid spetsialiseeruvad ühele koolkonnale, mitte tervele teadusele korraga.

Tsitaat:Algselt postitas: celtic
newtoni seadused kuulutas einstein kohe erijuhtumiks.

Aga nii see teadus areneb ja toimibki ... mitte et Einstein oleks Newtoni ümber lükanud - ta lihtsalt näitas, mis piirides Newtoni seadused kasutatavad on (mitte liiga suured kiirused ja mitte liiga tugevad gravitatsiooniväljad). Ja samamoodi on ka Einsteini enda tulemustega - nad pole sellisel kujul rakendatavad nt siis kui tuleb arvestada kvantefekte. Vanad teooriad jäävadki üldjuhul alles kui uute teooriate teatud piir- ja erijuhud. Aga kui poleks olnud Newtonit, siis poleks ilmselt ka Einsteinil paljut teha olnud. Muidugi, kui eesmärk on (lõpliku) aja jooksul ("ühe korraga") saavutada absoluutne teadmine, siis võib selline asjade seis tunduda suht trööstituna. Kui leppida vähemaga (mitte uskudes, et selline asi üldse võimalik võiks olla), siis pole ehk hullu ... Teisalt ... absoluutne teadmine ... ei miskit salapärast ega parat enam ... õudne!

Tsitaat:[i]ja mis see teadlane olemine neile annab.

Arvan, et annab intellektuaalsel kõrglainel elatud elu (kuhu kindlasti kuuluvad ka kahtlused, sügavad pettumused ja ehk masenduski), mida väga vähestel nautida õnnestub. Aga vaevalt, et neil üldse sellist küsimust, et mida annab, oli. Küllap nad lihtsalt ei saanud, osanud, võinud, tahtnud teisti. Või kui küsida, nagu Wolfgirl küsib, et mida see meile on andnud ..., noh, midagi ikka ... näiteks võimaluse siin Internetis neid mõtteid sedasi kenasti vahetada.

Celticu näide on minu jaoks pigem tunnetuslik nihe. Väärtaju.

Minaa liigitaks intuitsiooni ülitaju alla. Taju toob info tulevikust ettepoole, andes meile valikud. Intuitsiooni puhul teame mingit sündmuste jada ja võime seda muuta/korrigeerida.

Eks neid mõisteid väänatakse igatpidi. Intuitsiooni esialgsest tähendusest olen ma rääkinud siin foorumis küll ja küll.

http://www.para-web.org/viewthread.php?t...0#pid19243

http://www.para-web.org/viewthread.php?t...1#pid16992

Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
Loogika ei ole intuitsiooni jaoks segav faktor. Kui inimesel on korraga hea loogika ja küllaltki tugev intuitsioon, siis võib temast suurte eelistega teadlane saada( Einstein, Newton, Darwin).

Tegelikult on ju loogika ja kogemus samuti mingis lähenduses oskus midagi ette näha... mitte küll 100% tõenäosusega kuid siiski. Sellest ei järeldu, et loogika/kogemus otseselt intuitsiooni segaks või vastupidi küll aga tekib küsimus, kuidas neil vahet teha?

Tsitaat:Algselt postitas: napoleon

Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
Loogika ei ole intuitsiooni jaoks segav faktor. Kui inimesel on korraga hea loogika ja küllaltki tugev intuitsioon, siis võib temast suurte eelistega teadlane saada( Einstein, Newton, Darwin).

Tegelikult on ju loogika ja kogemus samuti mingis lähenduses oskus midagi ette näha... mitte küll 100% tõenäosusega kuid siiski.

Pole varem kuulnud, et sel oleks midagi pistmist loogikaga.

Tsitaat:küll aga tekib küsimus, kuidas neil vahet teha?

Põhimõtteliselt võiks küsida, et mis vahe on südamel ja ajul. Vahe on ilmselge. Intuitsiooni võime käsitleda ka loovusena. Ratsionaalse mõtlemise ja loovuse vahel seos puudub. Kõrge IQ-ga inimene ei pruugi üldse loov olla.

„võimaluste intuitsioon“ (aeg) – (ekstravertne intuitsioon).

Võime tunnetada inimeste võimalusi, oskus näha arengu perspektiive, protsesside ühtsuse vastastike seotuse tunnetus, maailma terviklik taju, protsesside olemuse mõistmine.

See mõiste pole seotud müstikaga. Võimaluste intuitsioon on kõikidel, kuid mitte kõikidel on ta väljendatud sama jõuliselt. Mõnedel inimestel on hea intuitsioon, teistel on see väljendatud üsna nõrgalt. Kuid tingimata on ta olemas kõikidel. See funktsioon võimaldab inimestel ära tunnetada teiste inimeste varjatuid võimeid, mõista asja olemuse, näha asjade ja nähtuste varjatud olemust. Sealjuures ära seletada miks inimene näeb antud nähtust just nimelt sellisena ta reeglina ei suuda. Intuitiivne tajumine toetub informatsiooni alateadvuslikule töötlusele.

„ajaintuitsioon“ (ajalised suhted) – (introvertne intuitsioon).

Vastuolude mõistmine ning maailma muutlikkuse tunnetus, hetke tähtsuse aistmine, ohu ettetunnetamine, minevikuvigade kogemuse arvestamine, kannatlikkus, kalduvus unistamisele, lootus paremale, oskus juhtida protsesse ajas, kiire reaktsioon, oskus riskida.

Tänu selle funktsioonile inimene õigesti prognoosib tulevikku. Kõne all ei ole müstilised sähvatused ning prognoosid. Sedalaadi ettenägemisvõimed on kõikidel, kuid ühed teevad seda paremini, teised halvemini. See funktsioon võimaldab ette aimata kuidas hakkavad arenema sündmused. Tugeva intuitsiooniga inimesed aegajalt võivad kergesti tunnetada end ajavoolus, mõttes minna tulevikku või minevikku. Loomulikult, et selliseid ekskursioone võtavad ette kõik inimesed, kuid tugeva intuitsiooniga inimesed tegelevad sellega teistest sagedamini.

„asjalik loogika“ – (ekstravertne loogika).

Arukate toimingute loogika käsitleb tööd kui elulist väärtust: tehnoloogia, protsess, meetod, reegel, algoritm, põhjus ja tagajärg. Ettevõtlikkus, ökonoomsed, efektiivsed toimingud. Ratsionaliseerimine, tehnoloogilisus, leidlikkus. Otstarbekohasus, terve mõistus.

See funktsioon võimaldab hinnata faktide ja sündmuste loogikat, nende põhjuslikke seoseid, mõista ühtede või teiste toimingute otstarbekohasust ja loogikat. See funktsioon annab inimesele võimaluse manipuleerida ruumiliste objektidega nii kujutluses kui ka reaalsuses. Kui inimene, eriti meesterahvas, "ei suuda naela seina sisse lüüa", siis väga võimalik, et just nimelt see funktsioon on tal nõrk. Asjalik loogika võimaldab hinnata inimese kvalifikatsioonitaset, tema oskust teostada ühed või teised ülesanded. Kui see funktsioon on hästi arenenud, inimene võib edukalt mõista rahalisi küsimusi, õigesti hinnata mistahes ettepaneku asjaliku kasumit.

„suhete loogika“ (objektide vahel) – (introvertne loogika).

Süsteemine loogika – oskus süstematiseerida teadmisi, luua teooriad, objektidevaheliste loogiliste vastastikeseoste sügav mõistmine, faktide süsteem, hierarhia, alluvus, administratiivne aparaat, klassifikatsioon, statistika, arvepidamine ja kontroll.

Seda funktsiooni nimetatakse veel struktuurseks või süsteemseks loogikaks. See funktsioon aitab inimesel loogiliselt mõelda (mõelda loogiliselt ja toimida loogiliselt sotsioonikas pole üks ja sama. Nende toimingute eest vastutavad erinevad funktsioonid. Mõtlemine on introvertse loogika, toiming aga ekstravertse loogika käsutuses). Struktuurne loogika võimaldab inimesel süstematiseerida informatsiooni, koguda andmeid ning manipuleerida nendega süsteemi demonstreerimiseks. Selle funktsiooni abil inimene on võimeline terve rea tunnuste seast eristama kõige olulisemaid ning üldistama objekte nende tunnuste kohaselt. Introvertse loogika abil samuti hinnatakse objektide hierarhia, hierarhiliste süsteemidesse kuuluvate inimeste alluvust.

http://www.hot.ee/sotsioonika/aspektid.html

Muudetud: 24-9-05 kell 11:56:56 Wolfgirl

Tänu uute teaduslike instrumentide arengule on intuitsioon muutunud millekski selliseks, mida saab uurida teadusliku meetodi abil.

Süda tekitab võimsat ja mõõdetavat elektromagnetvälja. Magnetokardiograafia on meetod, mille abil mõõdetakse südame elektrilise tegevuse loodud välja. Peavoolu teadus on jõudnud arusaamani, et inimsüdame välja tekitatud resoneerivad sagedused mõjutavad vastastikku ka teiste ümbritsevate inimeste välju. See mõju on iseäranis tugev lähima paari meetri ulatuses, aga väidetavalt on seda toimet mõõdetud ka sadade meetrite kauguselt.

Süda tegutseb peaaegu nagu teine mõistus, millel on oma teadlikkus.

Heartmathi instituut on organisatsioon, mis keskendub südame teaduslikule küljele ning selle suhtele aju, närvisüsteemi ja planeedi energiaga. Instituudi uuringud on näidanud üha uuesti ja uuesti, et inimese süda on otsekui "väike aju", millel on mõistusest sõltumatu intuitiivne intelligentsus.

Uuringud tõestavad südame intuitiivse intelligentsuse olemasolu

Avastati ka seda, et meeste ja naiste intuitiivne intelligentsus erines tugevalt ning naised tabasid intuitiivset informatsiooni sagedamini ja rutem kui mehed. Spirituaalne arusaam, et naised on paremini ühenduses oma intuitsiooni ja emotsioonidega, ei ole seega vaid mingi new age filosoofia. Nüüd on ka teaduslikult tõestatud, et intuitsioon on päriselt olemas, südamel on seoses intuitiivse informatsiooniga ajust tähtsam roll ning naised on südamekesksemad kui mehed.

Lisatud ka hämmastav video Heartmathi instituudilt, mis selgitab südame intelligentsust ning selle rolli õnne leidmises, inimsuhetes ja ülemaailmses ühtsuses.

http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/tea...d=72174387

Kusjuures selliseid artikleid ja "teaduslike uuringuid" lugedes ning neisse süvenedes tekib pikapeale intuitsioon mis juba artikli lugemisel ütleb, et tegu ei ole teadusliku tõestusega vaid ülejala tehtud uuringuga mis heal juhul võib mingi vihje anda, aga mitte midagi enamat. Ja see intuitsioon tuleb südamest ja tundega.

PS! Ülaloleva uuringu valguses võib järeldada, et kunstsüdamega inimesed on tundetud ja ilma intuitsioonita inimesed.

Oled ehk süvitsi uurinud südame teaduslikku külge ja südame suhteid aju, närvisüsteemi ja planeedi energiaga?
Miks peaksid Heartmathi instituudi uuringute tulemused olema tõele mittevastavad?

Uued uurimused HeartMathi instituudilt osutavad ka sellele, et inimeste mõtted ja emotsioonid mõjutavad ka meid ümbritsevaid inimesi ning keskkonda.
Instituudi teadurid on leidnud kinnitust seisukohale, et aju ja südame vaheline suhtlus mõjutab meie maailmataju ning kui inimene kogeb positiivseid emotsioone (näiteks tänulikkus või armastus), siis süda edastab seda tunnet suure elektromagnetilise välja abil. See tähendab, et lähedalasuvad inimesed suudavad tunnetada teise inimese positiivseid emotsioone ning ammutada sellest alateadlikult infot. Ühtlasi saab aju ja südame koostöös mõjutada kogetavaid emotsioone: kui inimene muudab oma mõtlemist positiivsemaks, hakkab süda muutma magnetvälja kodeeritud informatsiooni, pannes keha uskuma, et hetkel kogetaksegi positiivset.

Neil on ka oma koduleht, kust saab lisateavet.
Tegelikkuses kasutavad kõik inimesed igapäevaelus intuitsiooni, iseasi kui palju seda teadvustatakse. Intuitsiooni on võimalik ka arendada kui see mingil põhjusel ei taha hästi töötada.

Ja kas sina oled üldse selle instituudi poolt tehtud uuringutesse süvenenud ja neist aru saanud? Ja oskad ka instituudi uuringutele toetudes öelda kas kunstsüdamega inimestel kaovad intuitsioonid ja tunded?

Intuitsioon on tegelikult võime jõuda teadmiseni sõnade abita – tunnetada tõde, ilma et oleks antud selgitusi. Intuitsioon toimib väljaspool aega ja ruumi, see on ühendus kõrgema minaga.

Et peavooluteadlased ka sellele küsimusele tähelepanu pühendavad - see on ju hea.

(16-08-2015 12:22 )kage Kirjutas:  Kusjuures selliseid artikleid ja "teaduslike uuringuid" lugedes ning neisse süvenedes tekib pikapeale intuitsioon mis juba artikli lugemisel ütleb, et tegu ei ole teadusliku tõestusega vaid ülejala tehtud uuringuga mis heal juhul võib mingi vihje anda, aga mitte midagi enamat. Ja see intuitsioon tuleb südamest ja tundega.

(17-08-2015 18:51 )Nofretete Kirjutas:  Intuitsioon on tegelikult võime jõuda teadmiseni sõnade abita – tunnetada tõde, ilma et oleks antud selgitusi. Intuitsioon toimib väljaspool aega ja ruumi, see on ühendus kõrgema minaga.

Nonäed, ma jõuan vaikselt enda kõrgemale minale lähemale.

(17-08-2015 20:11 )kage Kirjutas:  Nonäed, ma jõuan vaikselt enda kõrgemale minale lähemale.

Sa oled temaga kogu aeg koos olnud, sünnist saati.

Mulle endale on viimasel ajal tundunud, et intuitsioon on meie teejuhtide ehk vaimsete abiliste mõtted, suunised või ideed...meie abistamiseks.
Olen vahel oma mõtetes ja ka sõnades nende poole pöördunud mingi probleemi lahendamiseks (imelik, et "nad" tulevad meelde vaid suures hädas või kriitilises olukorras ) ja alati imestanud, kui ülikiiresti tekib pähe toimiv lahendus.

(17-08-2015 20:42 )Minaelan Kirjutas:  Sa oled temaga kogu aeg koos olnud, sünnist saati.

Ma tean jah, üks jumal ja üks tõde. Ma ei ole veel niikaugele jõudnud ja seega kirjutasin enda intuitsioonist mitte sinu omast. See tähendab, et ma kirjeldasin lihtsalt natuke enda intuitsiooni mis tuleb õppimise, harjutamise, loogika, mõtlemise ja muu sarnase teel kuna mul mingit muud intuitsiooni ei ole, sest selle kumuleerunud kogemuse kogus tekitab ka vahel intuitiivseks kutsuda võiva tunde, et midagi on valesti või õigesti või mingi hea mõtte pähe tuua isegi siis kui seda kohe seletada ei oska, et miks see tuli. Siiani olen enda peal näinud, et pikapeale võib ka intuitsiooni kohta käivatele miks küsimustele vastuseid saada ja kuna inimesed võivad intuitsiooniks ükskõik mida pidada mille kohta ei tule kohe vastust küsimusele "kuidas mul võis seline mõte pähe tulla!?", siis mainisin ka seda vaatenurka.

Ja mul pole midagi selle vastu kui ma sellisel intuitsioonil ennast juhtida lasen, sest siis ma tean, et seda teen mina ise (ma ei hakka ennast kõrgemaks minaks nimetama kuna mulle meeldib võrdsus).

(17-08-2015 20:42 )Minaelan Kirjutas:  Mulle endale on viimasel ajal tundunud, et intuitsioon on meie teejuhtide ehk vaimsete abiliste mõtted, suunised või ideed...meie abistamiseks.
Olen vahel oma mõtetes ja ka sõnades nende poole pöördunud mingi probleemi lahendamiseks (imelik, et "nad" tulevad meelde vaid suures hädas või kriitilises olukorras ) ja alati imestanud, kui ülikiiresti tekib pähe toimiv lahendus.

Nähtamatud abilised kindlasti on. Aga appi tulevad vaid siis kui südamega nende poole pöörduda. Juba vanal ajal ütlesid ju inimesed "Süda ei valeta." Ja neil oli õigus. Ka nende uusimate uuringute valguses.

Intuitsioon on tavakeeles aimdus, vaist või sisetunne. Uuringud on näidanud, et vaid 20% meie aju hallainest on hõivatud teadliku mõtteprotsessiga.

Kage, tänapäeval on olemas uudissõna tundetaip.
Seda on pakutud võõrapärase termini emotsionaalne intelligentsus vasteks.
Tundest taipamiseni.
http://www.horisont.ee/node/1614

Nipid, kuidas õppida järgima oma intuitsiooni

Kui oled õppinud palju aastaid oma intuitsiooni alla suruma ja seda mitte kuulama, siis on selge, et intuitsiooni tunnetamine ei saa selgeks üleöö. Anna endale aega ja ole kannatlik. Siin on mõned head nipid, mis aitavad sul oma sisehäälega paremini kontakti saada.

Kuula oma südamehäält. Intuitsioon ei tule meie peast, see tuleb universumist läbi südame. Kui sa milleski kahtled, siis vali südame hääl. Süda peab olema kerge ja rõõmust laulma.

Ava oma kolmas silm. Kolmanda silma avanemine ehk käbinäärme aktiveerimine soodustab intuitiivsete võimete kasvu. Kolmas silm ja intuitsioon moodustavad koos ühtse terviku.

http://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteer...d=73430347