Iapetus - Saturni tehiskaaslane?

Vist pole sellest siin räägitud:
http://www.enterprisemission.com/moon1.htm
Hoaglandi fantaasia on muidugi piiritu, aga vähemasti "vöö" olemasolus ei saa kahelda küll mitte - Saturni kaaslast Iapetust ümbritseb (või kulgeb vähemalt pildil nähtavas ulatuses ca 1300 km) piki ekvaatorit umbes 20 km laiune ja 13 km kõrgune mäeahelik. Otselink pildile:
http://www.enterprisemission.com/images_...gh-Res.jpg

Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Vist pole sellest siin räägitud:
http://www.enterprisemission.com/moon1.htm
Hoaglandi fantaasia on muidugi piiritu, aga vähemasti "vöö" olemasolus ei saa kahelda küll mitte - Saturni kaaslast Iapetust ümbritseb (või kulgeb vähemalt pildil nähtavas ulatuses ca 1300 km) piki ekvaatorit umbes 20 km laiune ja 13 km kõrgune mäeahelik. Otselink pildile:
http://www.enterprisemission.com/images_...gh-Res.jpg

Mind huvitavad sellised asjad, et miks sellel 1. pildil inimesed peal on ja 2. pildil sellel kuul ekvaatori koha peal on selline rant, nagu oleks planeet selle koha pealt kokku pandud?

Tsitaat:Algselt postitas: Foks
Mind huvitavad sellised asjad, et miks sellel 1. pildil inimesed peal on ja 2. pildil sellel kuul ekvaatori koha peal on selline rant, nagu oleks planeet selle koha pealt kokku pandud?

Jäägu need 1. pildi inimesed selle pildi teinud kunstniku (Chesley Bonestell ) südametunnistusele (võid paari ta teist pilti näha siin: http://www.novaspace.com/ARTIST/ChesleyBonestell.html) ... aga teine pilt ... jah, kui vaid teaks ... mis Iapetus selline välja näeb ... kardan, et keegi ei tea ... üks salapärasemaid asju siin Päikesesüsteemis ... keegi võiks sinna minna ... lähemalt uurida ...

Pool Iapetuse pinnast on hele ja teien pool tume.
http://www.windows.ucar.edu/tour/link=/s...l&edu=high


Muudetud: 1-6-05 kell 23:46:00 Villem

Muudetud: 1-6-05 kell 23:46:22 Villem

Ja - nagu Hoagland väidab - olevat ta ka kohatult kandiline nii suure taevakeha kohta.

Ja seal selles tekstis oli veel kirjas, et see oleks nagu 'ehitatud' selliseks kandiliseks. See tagab selle, et radariga ei saa toda asja näha vms. Kahtlane igatahes, minuarust see nüüd küll looduslik pole, kuid kas just mingi planeedisuurune relv?

Radar ei näe kandilisi asju?

Üldiselt on nii, et kui asi on kandiline, siis on ainult kindlad suunad, kuhu see lõviosa radarikiirest põrkab. Nt. stealth tehnoloogial põhinevad masinad on ka suht kandilised.

Jah, just see stealth tehnoloogia ... seal oli sellest ka kirjas, et kuidas sellelt radarikiiret ära põrkavad lihtsalt.

Siinkohal siis seletage misasjad on radarikiired.

Need on raadiolained mida radar välja saadab ja siis objektilt tagasipeegeldununa töötleb.

Tsitaat:Algselt postitas: Villem
Pool Iapetuse pinnast on hele ja teien pool tume.

Võib veel vast lisada, et nii on see vaid "palja silmaga" vaadates. Sellesama radari jaoks on Iapetuse mõlemad pooled üheheledused - mida on seletatud niiviisi, et see tumedam materjal on suht õhukene kiht heledama pinnal, kust radarkiirgus suht hõlpsalt läbi tungib ... Siin
http://www.metaresearch.org/msgboard/top...PIC_ID=498
on veidi juttu sellest, kust selline must kiht võiks pärit olla.

val küsis ühes teises teemas, et mis põhjustas ühel teisel Saturni kuul - Mimasel - sellise koletu armi.

"Armi" nimi on Herscheli kraater (William Herscheli auks, kes avastas Mimase 1789 aastal), kraatri läbimõõt on 130 km (1/3 Mimase läbimõõdust). Kuigi Maal leidub suuremaidki (nt hiljuti avastatud 500 km kraater Antarktika jääkilbi all), on Mimas oma Herscheli kraatriga ehk läbimõõtude suhte poolest rekordimees meie Päikesesüsteemis. Arvatakse, et ega palju puudunud, et see pauk oleks ta tükkideks löönud. Kraatri sügavus on 10 km ja tema keskne mägi kõrgub 6 km üle kraatri põhja. Link
Aga kui küsida, et mis siis ikka, siis küllap mõni teine sarnane aga väiksem kera ... ehkki vali küsimus oli küllap inspireeritud HadzhiOgloe poolt uuesti tõstatatud ja siin teemas eespool käsitletud Hoaglandi teooriast Iapetuse olemusest ja muistsetest "tähesõdadest".
Ja val ning HO - veelkord vabandust, et teie postidega halvasti käitusin.

Kuidas ära seletada maalt väljakaevamiste käigus leitud "sfääre", mis on nagu miniatuursed Iapetus'ed?

Tsitaat:Algselt postitas: Inime
Kuidas ära seletada maalt väljakaevamiste käigus leitud "sfääre", mis on nagu miniatuursed Iapetus'ed?

mõni viide või link äkki?

Tsitaat:Algselt postitas: Flash

Tsitaat:Algselt postitas: Inime
Kuidas ära seletada maalt väljakaevamiste käigus leitud "sfääre", mis on nagu miniatuursed Iapetus'ed?

mõni viide või link äkki?

Nt siin (umbes lehekülje keskel).

Cassini tegi 10.09.2007 oma lähima möödalennu Iapetusest (1640 km Iapetuse pinnast, st umbes satelliidi läbimõõdu kauguselt). Kõik andmed salvestati, aga nende edastamine oli saanud kesta vaid 21 minutit, kui äkki - põmm-trahh! - lõi üks kosmilise kiirguse osakene segi miski lüliti, mispeale kõik seadmed läksid turvarezhiimile (safe mode). NASA loodab siiski andmed mõningase hilinemisega kätte saada (NASA uudis - mis aga ei ütle veel, et kõik juba OK on).

Siin siis pilte kah!

Muudetud: 12-9-07 kell 20:07:15 Hallucigenia

Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
val küsis ühes teises teemas, et mis põhjustas ühel teisel Saturni kuul - Mimasel - sellise koletu armi.

"Armi" nimi on Herscheli kraater (William Herscheli auks, kes avastas Mimase 1789 aastal), kraatri läbimõõt on 130 km (1/3 Mimase läbimõõdust). Kuigi Maal leidub suuremaidki (nt hiljuti avastatud 500 km kraater Antarktika jääkilbi all), on Mimas oma Herscheli kraatriga ehk läbimõõtude suhte poolest rekordimees meie Päikesesüsteemis. Arvatakse, et ega palju puudunud, et see pauk oleks ta tükkideks löönud. Kraatri sügavus on 10 km ja tema keskne mägi kõrgub 6 km üle kraatri põhja. Link
Aga kui küsida, et mis siis ikka, siis küllap mõni teine sarnane aga väiksem kera ... ehkki vali küsimus oli küllap inspireeritud HadzhiOgloe poolt uuesti tõstatatud ja siin teemas eespool käsitletud Hoaglandi teooriast Iapetuse olemusest ja muistsetest "tähesõdadest".
Ja val ning HO - veelkord vabandust, et teie postidega halvasti käitusin.

Hallu uuri sellist weebi lehte nagu ElectricUniverse - seal ilusad jutud selelst mis selliseid kraatreid tegelikult on loonud, sest kui paned tähele siis kraatri keskel olev "kõrgendik ja mitmed teised anomaaliad sarnaste kraatritega lubab oletada, et nende tekkepõhjuseks EI OLNUD kokkupõrge.

Sest isegi loogiliselt võttes siis selline litakas mis on lausa üle 10% pindalast oleks selle Mimose ikkagi tükkideks virutanud.

Tsitaat:Algselt postitas: excubitoris
Hallu uuri sellist weebi lehte nagu ElectricUniverse - seal ilusad jutud selelst mis selliseid kraatreid tegelikult on loonud, sest kui paned tähele siis kraatri keskel olev "kõrgendik ja mitmed teised anomaaliad sarnaste kraatritega lubab oletada, et nende tekkepõhjuseks EI OLNUD kokkupõrge.
Sest isegi loogiliselt võttes siis selline litakas mis on lausa üle 10% pindalast oleks selle Mimose ikkagi tükkideks virutanud.

Tänud viite eest, saan aru, et see link on siis see (kus, jah, ka asjakohane artikkel Mimase kohta), sest neid "elektrilisi universume" on igasuguseid.

Üldiselt: puht elektrilistele jõududele universumis on, jah, (ehk teenimatult vähe) tähelepanu osutatud, kuna arvatakse, et põhilised struktuure formeerivad ja protsesse tekitavad/käigus hoidvad tegurid on gravitatsioon, magnetväljad, elektromagnetiline (ja muud) kiirgus. Rääkimata siinkohal tumedast ainest / tumedast energiast, millel aga elektriga eriti pistmist ei saa olla*. Elektri sellise "alahindamise" põhjuseks on hõlpsasti liikuvate elektrilaengute olemasolu - vaevalt saab kusagile suurem potentsiaalide vahe tekkida, kui laengud panevad ajama ja nullivad selle ära. Muidugi on situatsioone, kus on võimalik laengute kogunemine ja järgnevad vägagi dramaatilised lahendused - no seesama äike lähedase näitena. Ehk märksa suuremateski mastaapides kusagil kosmilise tolmu pilvedes.
Mis nüüd puutub Mimase kraatrisse, siis pole ma muidugi mingi astrokollisioonide spetsialist, julgeks seepärast teha vaid järgmised märkused:
(1) kui see kera, millele millegagi pihta pannaks, veel selline "pisut nätske" on, ehk ei pea ta siis ka kohe hoogsalt tükkideks lendama?
(2) sellist tsentraalset kõrgendikku on täheldatud paljude suuremate kraatrite korral (ka Maakeral ja teistelgi planeetidel) ja geoloogidel on miski oma arusaam, kuidas selline tekkib. Umbes vist nii, et väga suure paugu korral käitub pinnas mitte enam kui tahke monoliitne aine, vaid pigem kui vedelik, kuhu langeb veetilk. Hoopis suurte kraatrite korral on täheldatavad lausa mitmekordsed rõngasvallid.
(3) ega see "universumi elektrikutegi" poolt antud seletus Mimase kraatri tekeks just väga lihtne pole - mitu elektrilise lahenduse "filamenti", mis pöörlevad ühise telje ümber. Niipalju seda veebikohta uurida ei jõudnud, et oleksin aru saanud, kust ja kuidas selline tekkib.

* Et saaks, selleks peaksid vastavate väljade kvandid kandma elektrilaengut, siis aga oleks kohe olemas ka tugev interaktsioon elektromagnetvälja, sh valgusega.

Aga kui juba kraatrijutuks läks, siis pakuks omalt poolt vastu kah mõned eksootilised kraatrid - täpsemalt siis ühe eksootilise kraatritekke teooria. Austraalia teadlased Robert Foot ja Saibal Mitra väidavad, et pisikraatrid ateroid Erosel (ja paljudes muudeski kohtades) on tekitanud "peegelainest" metoriidid (BBC uudis - ega see enam nii väga uus uudis olegi, aastast 2002). Peegelaine moodustavad hüpoteetilised peegelosakesed ja see on (oleks) tavaainega väga nõrgas vastasmõjus - teie "peegelteisik" võiks teist vabalt läbi minna, niiet kumbki midagi ei märkaks.

Mina olen hetkel kahevahel. Meie siin Maal ei saa väita, et see või teine kraater tekkis nii või naa. Seda saame väita alles siis kui sinna lähme ja täpsemalt uurime. Seni aga me ARVAME kuidas need kraatrid said tekkida. Vahest ajab kopsu üle maksa mõnede "tõsiste" teadlaste väide, et olla saab ainult nii nagu neile koolius õpetati. Seda elektriliselt mitte inertset universumi mudelit on pakutud juba hallidest aegadest saati ning moodsamad teadlased on hakanud vaikselt sõna võtma, et ruum meie planeedi ümber ei ole nii inertne midagist kui arvata võib.

Seega hetkel ei lähe võitlusse kummagi teooria eest vaid pakun inimestele kes "särtsuga" universumist veel midagi kuulnud ei ole võimaluse ka seda uurida ;-)

Muideks loe seda thunderboltse rohkem - seal päris huvitavat juttu ka ...

Lugesin kunagi ammu üht artikli koopiat, "KUS KIRJELDATI TÄHESÕDU"need tehis planeedid loodi nimme kaitseks"TEISTE" vastu.Üks lähim tiirleb MARSI" ümber.Miks muidu need sateliidid seal alla kukuvad. See on kasutusel ja aktiivne siiani.Viimane "KOSMOSE SÕDA" toimus ligi 250 000 a. tagasi juba sel ajal oli maa asustatud.Head uurimist.

Mimasel olev kraater on täiesti normaalne nähtus meie Universumis. Selliseid keskkõrgendikuga kraatrid tekivad siis, kui kui pinda tabab suur meteoriit, mis paneb pinnase vedeliku kombel lainetama. Selliseid kraatreid nimetatakse komplekskraatriteks. Maal leidub neid rohkesti. Kusjuures kõige väiksem komplekskraater, mis on Maalt leitud, asub meil Eestis, Kärdlas, selle diameeter on neli kilomeetrit. Vanuseks peetakse u. 455 miljonit aastat.

Iapetuse vöö on mootor.
Nimetatakse päikesevöö (kuna igal päikesel on ka selline, et kosmilises ruumis liikuda).

Tsitaat:Algselt postitas: HadziOgloe
Iapetuse vöö on mootor.

Jah, miks mitte. Las ta olla. Ärgu ainult keegi segi ajagu nende mootoritega, mis reaalses maailmas reaalseid asju liigutavad.

Tsitaat:[i]... igal päikesel on ka selline, et kosmilises ruumis liikuda

Newton küll ütles, et inertsist ja gravitatsioonist aitab ...

Mhmm - tundub, et polegi siia teemasse siis pannud seda lugu mis avab tipakene rohkem seda Iapetuse teemat. Sellest ja muustki on sellisel lehel nagu Enterprisemission (http://www.enterprisemission.com) pikem, hetkel 6 osaline, artikkel koos piltidega sellest kuust ja tema imelikest omadustest. Ilma pikema jututa annan siis siia esimese 6 osa lingid ja reklaamin ette juba ära, et sellelt veebilehelt on veel tulemas 7s osa - või nad vähemalt lubavad. Jõudu ... (i)

Esimene osa, Teine osa, Kolmas osa, Neljas osa, Viies osa, Kuues osa ...

PS. Iga artikli lõpus on ka otse link järgmisele.