Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Naftatipp – kui enesestmõistetav kaob
#1
“Iga harjumatu teadmine siin maailmas peab läbima kolm etappi. Alguses peetakse seda täiesti naeruväärseks. Teises etapis püütakse seda vihaselt vaidlustada. Kolmandas etapis võetakse see kõigi poolt omaks, nagu iga teine täiesti enesestmõistetav tõsiasi.“ – Arthur Schopenhauer

Raha kaotab väärtust, elatustase langeb, demokraatia on muutunud farsiks, inimeste meelepaha kasvab – eelnev iseloomustab meie karmi reaalsust. Ometi ei loobuta müstilisest majanduskasvu-idüllist, lootus jääb. Vähemalt riigimeedia peab säärast nooti hoidma. Üldjuhul otsitakse negatiivse nähtuse põhjustajaks kindel süüdlane, mille kallal pingsalt kuid tulemuseta tegeleda. Lähis-Ida kriis põhjustab illegaalset immigratsiooni, pankade vastutustundetu laenamine põhjustas majanduskriisi, globaliseerumine põhjustab rassivaenu jms. Kuid mida ütleksite, kui väita, et enamuse praegustest globaalsetest probleemidest tekitab üks kindel nähtus – musta kulla vähenemine?

See võib täitsa nii olla.

Praegune “heaoluühiskond” baseerub naftal. Sisuliselt ei ole võimalik leida meie elukeskkonnas eset, mis ei oleks tehtud kas otseselt naftast või naftat kasutades. Tumeda olluse edulugu peitub tema ideaalsetes keemilistes omadustes. (Täpsustuseks: nafta ja naftasaadused on erineva süsivesinikkoostisega vedelikud.) Tegemist on äärmiselt kõrge energiasisaldusega maavaraga – teiste fossiilkütustega võrreldes ei ole tal vastast. Kõigele lisaks on tegemist vedela energiakandjaga, mistõttu on seda lihtne transportida.

Võrdluseks – mõne tuntuma energiakandja keskmine energiasisaldus kaaluühiku kohta:
  • toornafta 46 MJ/kg
  • kivisüsi ehk mustsüsi 24 MJ/kg
  • vanapaber 19 MJ/kg
  • kuiv küttepuit 18 MJ/kg
  • ligniit ehk pruunsüsi 14 MJ/kg
  • kuivatatud lehma- ja kaamelisõnnik 13 MJ/kg
  • energiarikkaimad põlevkivideposiidid (sh Eestis) 11 MJ/kg
  • segaprügi 7 MJ/kg
  • põlevkivideposiidid maailma keskmisena 5 MJ/kg

[Pilt: energiasisaldus.jpg]

Loe edasi...
Vasta
#2
Mina seda toornafta vähenemist nii draamatiliselt ei võtaks. Kui hakkab otsa saama, siis võetakse kasutusele kivisüsi ning pruunsüsi. Ka neist saab diiselkütet ja bensiini.
Näiteks meie oma maapind sisaldab tooriumi ja uraani koguses millest saab meie rahva energiavajadus rahuldatud üle kahekümne tuhande aasta (vist 28 tuhat aastat tänapäeva tuumajaamade tehnoloogiaga). Piisavalt pikk aeg mingi muu energiaallika kasutuselevõtuks.
Sionistide korraldatud segadus maailmas on teine teema, mõistliku asjaajamise korral mahuks inimesi maamunale kaks korda rohkem ja keegi ei oleks näljas ega külmas.
Vasta
#3
(27-06-2013, 15:33 )Elderm Kirjutas: “Iga harjumatu teadmine siin maailmas peab läbima kolm etappi. Alguses peetakse seda täiesti naeruväärseks. Teises etapis püütakse seda vihaselt vaidlustada. Kolmandas etapis võetakse see kõigi poolt omaks, nagu iga teine täiesti enesestmõistetav tõsiasi.“ – Arthur Schopenhauer





Praegune “heaoluühiskond” baseerub naftal. Sisuliselt ei ole võimalik leida meie elukeskkonnas eset, mis ei oleks tehtud kas otseselt naftast või naftat kasutades.



Loe edasi...

Osaliselt on sul õigus. Aga ära lasku leheneegrite tasandile! Kui võtta ainult mootorikütsus siis sellele on ammu alternatiiv leitud. USA-s oli kaks venda kes sellega tegelesid üks nendest tapeti kui läks seda esitlema.
Siin mõned lingid
http://hydrogen-news.blogspot.com/
Stanley MEYER Resonant Electrolysis CellSystem
http://prometheus.al.ru/phisik/meyer.htm
Водяной топливный элемент Мейера
Stanley MEYER Resonant Electrolysis Cell

http://www.scribd.com/doc/4110288/Run-Ca...collection http://www.google.ee/search?q=%D0%A1%D1%...TF-8&hl=et

http://www.google.ee/search?q=%D0%A1%D1%...44&bih=697
http://www.rexresearch.com/meyerhy/meyerhy.htm

Tegelikult üritatakse pööblil ajuloputust teha. Kujuta ise ette mis juhtub kui näiteks homme on teade et naftat võite oma lõbuks põletada. Kui aga tahate autot tankida siis pange aiavoolik paaki. Nafta saaduseid on ka võimalik sünteesid. Mõtlen praegu neid asju mida me kasutame igapäeva elus. Ei lasku siin üksikasjadesse.
Vasta
#4
Nafta pole päris see mida meile on räägitud. Tegemist EI ammu surnud biomassi jääkidega vaid nn Maa "mahladega". Sellest on netis palju materjale. Parim tõestus on see, et vaikides on USAs näiteks kasutusele võetud puurkaevud mis olla ametlikult tühjaks pumbatud juba ammu enne 1970ndaid. Nüüd on nad jälle täis.
See on eraldi teema kas me peaksime seda naftat just kütuseks põletama...
Vasta
#5
(27-06-2013, 19:31 )excubitoris Kirjutas: Nafta pole päris see mida meile on räägitud. Tegemist EI ammu surnud biomassi jääkidega vaid nn Maa "mahladega". Sellest on netis palju materjale. Parim tõestus on see, et vaikides on USAs näiteks kasutusele võetud puurkaevud mis olla ametlikult tühjaks pumbatud juba ammu enne 1970ndaid. Nüüd on nad jälle täis.
See on eraldi teema kas me peaksime seda naftat just kütuseks põletama...

Miks Sa püüad midagi tõestada? Pealegi, kui Sa tead mis see "nafta" tegelikult on siis räägi teistele ka. Kahtlustan väga, et nafta on see sama ollus selle sama koostisega mis kooliõpikus kirjas. Kontrollimine peaks olema võimalik ka keskkooli haridusega inimesel üsna odavate vahenditega.
Vasta
#6
(27-06-2013, 16:14 )togli Kirjutas: Mina seda toornafta vähenemist nii draamatiliselt ei võtaks. Kui hakkab otsa saama, siis võetakse kasutusele kivisüsi ning pruunsüsi. Ka neist saab diiselkütet ja bensiini.
Näiteks meie oma maapind sisaldab tooriumi ja uraani koguses millest saab meie rahva energiavajadus rahuldatud üle kahekümne tuhande aasta (vist 28 tuhat aastat tänapäeva tuumajaamade tehnoloogiaga). Piisavalt pikk aeg mingi muu energiaallika kasutuselevõtuks.
Sionistide korraldatud segadus maailmas on teine teema, mõistliku asjaajamise korral mahuks inimesi maamunale kaks korda rohkem ja keegi ei oleks näljas ega külmas.

Oletame, et planeet Maa tarbib päevas 100 ühikut kütust X. Kütus X on taastumatu ressurss, aga annab kuradima head energiasaagist: näitlikult, üks mees peab tegema 1 tööpäeva, et saada 3 tööpäeva jagu energiat. See energia-allikas on üks ja ainus.

Teine teada olev hea energia-allikas annab 1 tööpäevaga kõigest 0,5 tööpäeva energia, mistõttu on selle tootmine täiesti arutu. Lähed tööle, kulutad selle peale 10 raha ja tööpäeva lõpus saad 5 raha. Mõttetu.

Ühtäkki hakkab kütus X otsa lõppema. Nüüd peame seda kaevama sügavamalt. 1 tööpäevaga saame kõigest 2 tööpäeva jagu energiat, kuni varsti saame 1:1...

Mis teeme?
Vasta
#7
Faraday aga võta siis kooliõpik pihku - aja näpuga järge ja tõesta.
Ära raiska enda ja teiste aega tühja kraaklemisega.
Vasta
#8
(27-06-2013, 21:07 )excubitoris Kirjutas: Faraday aga võta siis kooliõpik pihku - aja näpuga järge ja tõesta.
Ära raiska enda ja teiste aega tühja kraaklemisega.

Hetkel tegid seda sina. Kuna sa väitsid, et tead "nafta" olemusest rohkem siis ehk räägid hoopis sellest, mitte kraaklemisest. Vähemalt oleks teemakohane. Rääkimise all pean silmas arukat juttu, mitte kahtlasi linke.
Vasta
#9
(27-06-2013, 20:51 )Elderm Kirjutas: Ühtäkki hakkab kütus X otsa lõppema. Nüüd peame seda kaevama sügavamalt. 1 tööpäevaga saame kõigest 2 tööpäeva jagu energiat, kuni varsti saame 1:1...

Mis teeme?

Me lihtsalt ei jõua selle 1:1 suhteni. Päikesepaneelid on üle selle suhte (paranedes pidevalt ning kiiresti) ja resurss on sisuliselt piiramatu.

Sa aga mõtlesid taastumatuid energiavarusid ilmselt. No kui need saavad otsa (sajandite pärast) siis on aeg juba edasi liikunud. Fusiooni energia on ilmselt tuleviku muusika, kui see ükskord kommertslikult kasutatavaks suudetakse teha. Tõenäoliselt suudetakse. Praegu lähenetakse sellele vähemalt kolmest eri suunast (z-masin, laserfookus, erinevad tokamakid). Igaüks annab juba energiat välja ka. Esialgu küll veel üksjagu vähem kui 1:1 suhtes.
Vasta
#10
Avastati võimalus toota autokütust otse.. õhust!
Teadlased uurisid organismi nimega Azotobacter vinelandii, mis elutseb lämmastikku siduvate taimede nagu näiteks sojaubade juuri ümbritsevas mullas, vahendab Discovery News ajakirjas Science avaldatud kirjatükki. Ning leidsidki vanaadium nitrogenaasi, mis tavaliselt lämmastikkust ammoniaaki toodab, käitumises iseäralikke nähte – selgus, et ensüüm suudab süsinikmonooksiidist (CO) propaani tekitada. Propaanist pole aga bensiin enam kaugel, usub teadlane Markus Ribbe ning on kindel, et suudab ensüümi vastavalt modifitseerida, et see autokütust tootma hakkaks.

No tore tore, aga huvi pakkuma hakkas eluslooduses nö. käigu pealt toodetav propaan natuke teises mõttes. Siis ei pruugi ju üldse paika pidada senised kujutelmad nafta ja maagaasi tekkest. Mitte et nüüd kohe midagi ümber lükataks, kuid mõni taastumatu asi võib osutuda vägagi taastuvaks. Kunagi keegi teoretiseeris midagi nafta teistsugusest tekkest kui seni arvatakse, aga paraku tema vastavaid kontrollkatseid edu ei krooninud. Võib ka olla, et otsis valest kohast.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Kui suur mürakas purustaks Maa? hulkuv hing 2 2,003 29-11-2018, 00:00
Viimane postitus: Lorenz
  Maa kui omaette eluvorm messa 50 20,931 10-10-2014, 19:10
Viimane postitus: Minaelan
  Inimene kui ülielusolend??? kal 60 19,233 14-10-2013, 19:21
Viimane postitus: euroruubel

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat