Eelmised elud, lobotoomia ja elust peale surma filosoofilisemalt

Rumal oleks mitte nautida? Ehk teha ise endale keeruliseks võtmast vastu pidevalt muutuvaid järgmisi hetki, mis enam nii nauditavad ei pruugi olla?

Nauding orjastab ja teeb sõltuvaks. Müts maha kui suudad selle teadmisega ka sellest hetkest lahkuda ja võtta vastu uut hetke

Sellel filosoofial on vist oma nimi olemas juba, pole ju midagi uut või saan ma valesti aru - hedonism.

http://en.wikipedia.org/wiki/Hedonism

(18-11-2014 11:33 )Krt Kirjutas:  Hetkes ei ole mõtteradu ega möödarääkimist, vaid see on intuitiivne terviku haaramine. Te ületuupinud olete hetkest ikka väga kaugel.

Hetked on ju ometi igaühel. Samahästi võiks öelda, et sul pole gravitatsiooni

(18-11-2014 11:51 )Krt Kirjutas:  Kõik saavad hetkest kaugeneda, ka mina - oh teid lendureid küll.

Sa pead silmas oma hetke eitamist? Aga sa ju õpetad tunnistama vaid neid hetki, milles sisaldub nauding?

Ei pea eitamist silmas. Oleneb kuidas naudingut mõista. Lihtsalt puhtas hetkes on teatav nauding alati.

(18-11-2014 12:09 )Krt Kirjutas:  Ei pea eitamist silmas. Oleneb kuidas naudingut mõista. Lihtsalt puhtas hetkes on teatav nauding alati.

Kindel see, kui eitada kõiki muid komponente selles hetkes ja üldse laskuda hindamiseni hea-halb.

(18-11-2014 12:11 )Temimoor Kirjutas:  Kindel see, kui eitada kõiki muid komponente selles hetkes ja üldse laskuda hindamiseni hea-halb.

Puhtas hetkes ei ole eitust ega jaatust, pole ka hindamist.

(18-11-2014 12:20 )Krt Kirjutas:  

(18-11-2014 12:11 )Temimoor Kirjutas:  Kindel see, kui eitada kõiki muid komponente selles hetkes ja üldse laskuda hindamiseni hea-halb.

Puhtas hetkes ei ole eitust ega jaatust, pole ka hindamist.

Milline on see mittepuhas hetk? Või siis lihtsalt hetk kui eksisteerib veel ka puhas hetk? Kas see on mingi destilleeritud hetk, et saavutada puhast naudingut?

Mittepuhas hetk ongi destilleeritud hetk, kus energia ei voola läbi täieliku potentsiaali, kus ei osata elada ega surra.

Lõppeks jõuame ikka sinna, et on olemas "paremaid" (õigemaid,puhtamaid) ja "halvemaid" (vähem õigeid, puhtamaid) hetki. Semantika kõigest.

(18-11-2014 12:44 )Temimoor Kirjutas:  Lõppeks jõuame ikka sinna, et on olemas "paremaid" (õigemaid,puhtamaid) ja "halvemaid" (vähem õigeid, puhtamaid) hetki. Semantika kõigest.

Justkui tore ja õige, paraku see nii lihtne nüüd kah pole. Hetked võivad olla väiksemad, suuremad, asuda erinevates sagedustes, võivad olla ülevalt kärbitud ja alt kohitsetud - väga keeruline värk, kui puurima hakata. Sellegipoolest pole need veel kunagi hindavad tegevused ise.

(18-11-2014 12:51 )Krt Kirjutas:  Justkui tore ja õige, paraku see nii lihtne nüüd kah pole. Hetked võivad olla väiksemad, suuremad, asuda erinevates sagedustes, võivad olla ülevalt kärbitud ja alt kohitsetud - väga keeruline värk, kui puurima hakata. Sellegipoolest pole need veel kunagi hindavad tegevused ise.

Hetk ongi igasugune ja sisaldab kõike. Ise räägid pimeduse eitamisest ja ometi eitad ise teatud osi hetkedest ehk nende pimedust.

(18-11-2014 13:11 )Temimoor Kirjutas:  Hetk ongi igasugune ja sisaldab kõike. Ise räägid pimeduse eitamisest ja ometi eitad ise teatud osi hetkedest ehk nende pimedust.

Puhas hetk küünib taevast alla pimedusse välja, kõik muud hetked ei ole puhtad.

(18-11-2014 14:00 )murjam Kirjutas:  Puhast hetke saab kogeda aint "valgustunu" aka ise puhas. Muul juhul on see vaid mõttemäng, milega sa krt tegeled ehk ajad end mõistatuste loomisega hulluks

See ongi kõige suurem lollus mis inimestesse on sisendatud, kuna siia ilma võiks vabalt juba kõik lapsed sündida valgustunutena, kui neil vaid vanemate poolt hirme poleks kaasa antud. Ja seda hetke ei saa kuidagi taga ajada, sellele tuleb lihtsalt vaikuses avaneda.

(18-11-2014 14:19 )Minaelan Kirjutas:   Tore, et algusesse jõudsime. Muidugi on valgustunud lapsed taassünni osalised, sest muidu seda sõna kasutada ei saakski.
Ja tõsi see on, et meie ühiskonna reeglid ja normid rikuvad lapse koheselt ära...aga areng siiski toimub. Kõigepealt peame mõistma, et midagi on mäda, siis tuleb leida, et mis asi see mäda on...ja siis hakkame muutma seda....

Taassünd tuleb mängu ikka siis, kui ongi juba midagi mäda. Taas sünnivadki need, kes ei ole saanud elada lapselikult valgustunud elu. Loomuliku valgustumise taastamiseks pole vaja ka kuhugi areneda, vaja vaid üleliigne saast ja hirmud endast välja heita, aga muidugi see ei pruugi olla üldse kerge.

(18-11-2014 14:40 )Krt Kirjutas:  

(18-11-2014 14:19 )Minaelan Kirjutas:   Tore, et algusesse jõudsime. Muidugi on valgustunud lapsed taassünni osalised, sest muidu seda sõna kasutada ei saakski.
Ja tõsi see on, et meie ühiskonna reeglid ja normid rikuvad lapse koheselt ära...aga areng siiski toimub. Kõigepealt peame mõistma, et midagi on mäda, siis tuleb leida, et mis asi see mäda on...ja siis hakkame muutma seda....

Taassünd tuleb mängu ikka siis, kui ongi juba midagi mäda. Taas sünnivadki need, kes ei ole saanud elada lapselikult valgustunud elu. Loomuliku valgustumise taastamiseks pole vaja ka kuhugi areneda, vaja vaid üleliigne saast ja hirmud endast välja heita, aga muidugi see ei pruugi olla üldse kerge.

Taassünd on reaalne - aga kuidas sellest pääseda?
Vastus - hinge tasandil tuleb luua olukord kus sul ei ole enam hinges mingit viha ega kahetsust selle materiaalse maailma vastu. Sa ei ole enam kellelegi võlgu.
Oled hinge tasandil kõigile andestanud. Kõige ebaõigluse mis sinule on osaks saanud.
Nii lihtne see ongi. Samas nii raske et vähesed saavad sellega kohe hakkama.

(30-12-2015 14:01 )keeris Kirjutas:  Emmm, eelmiste elude mäletamine pole elu pärast surma, vaid elu pärast uuestisündi - mäluga eelmisest elust. Mis jääb surma ja uuestisünni vahele, sellele antud tsiteeritud lõik raamatust küll vastust ei anna.

Aga mul on paari lõigune mälestus lapsest saati, elude vahelisest olemisest, igatahes ssssee...

Kes maksavad adminne kinni ja milleks?

Kurja,varsti mehed mustas uksetaga

(09-05-2017 20:24 )Marimu Kirjutas:  Pavlik Morozov- pealekaebaja sümbol.
Tundub, et nii mõnigi, kes siin vaimsetes teemades kõige tihemini oma vaimsust demonstreerivad, väärivad topelt seda Pavlik Morozovi tiitlit.

http://ekspress.delfi.ee/kuum/pavlik-mor...d=69056139

Ei olnudki seda artiklit varem lugenud. Selgub, et Pavlik oli vaimselt alaarenenud, suutis 13. eluaastaks suurivaevu tähed ära õppida ega jaganud poliitikast tuhkagi.

Elu peale surma kinnitab aga ka USA bioloog ja teadusfilosoof Robert Lanza, kelle ajakiri Time tõstis hiljuti maailma saja mõjukaima inimese sekka.

Professor Robert Lanza väidab, et surm on vaid illusioon, mille loob meie teadvus. Lanzal on olemas kindel tõestus, et elu jätkub pärast surma – vastus peituvat nimelt kvantfüüsikas.

http://www.ohtuleht.ee/583409/elu-parast...-on-olemas

Lihtsalt meeldetuletuseks, sest Lanzast on eespool ka juba juttu. Olin unustanud.

(18-09-2017 16:16 )Härra võrratu Kirjutas:  Me ei teadnud enne sündi ka midagi,aga siin me oleme.

Paljud lapsed oma esimestel eluaastatel mäletavad oma eelnevaid elusid. Neid juhtumeid on juba nüüdseks palju dokumenteeritud. Guugelda.
Oma unenägudes mäletame ka killukesi eelmistest eludest.
Oleks ju Universumi poolt julm ja mõttetu, kui inimene elab ja õpib oma 30-40 aastat ning siis hakkab kiiresti hääbuma ning tema kogemused ja õpitunnid samuti.
Naljakas, et üle poole maailma rahvastest usub juba sajandeid reinkarnatsiooni kuid meie skeptikud siin veel kahtlevad. Eks igale oma aeg.

(18-09-2017 17:43 )Marimu Kirjutas:  

(18-09-2017 16:16 )Härra võrratu Kirjutas:  Me ei teadnud enne sündi ka midagi,aga siin me oleme.

Paljud lapsed oma esimestel eluaastatel mäletavad oma eelnevaid elusid. Neid juhtumeid on juba nüüdseks palju dokumenteeritud. Guugelda.
Oma unenägudes mäletame ka killukesi eelmistest eludest.
Oleks ju Universumi poolt julm ja mõttetu, kui inimene elab ja õpib oma 30-40 aastat ning siis hakkab kiiresti hääbuma ning tema kogemused ja õpitunnid samuti.
Naljakas, et üle poole maailma rahvastest usub juba sajandeid reinkarnatsiooni kuid meie skeptikud siin veel kahtlevad. Eks igale oma aeg.

inimese energeetilist karkassi võiks võrrelda kaardimajaga, ühel on see ülilihtne ja rohmakas, teisel keerulisem. Surm aga see mis selle kokku lükkab, et uut kaardimaja ehitada. Osad kivid lähevad täpselt paika, osad tulevad võõrastest kaardimajadest osad jäävad üldse kadunuks. See on suur juhus kui keegi mäletab midagi eelmisest kaardimajast. Nõidadega aga on teisiti, neil on need kivid tahtega liidetud ja suurem osa jääb alles, uuestisündides mäletatakse eelmiseid kogemusi ja kehastusi....küll ka mitte täielikult aga siiski. Uuesti alustada on siis kordades kergem kui vanal teel otsustatakse jätkata.
Palju see n.n. tavainimene oma emotsioonide ja eluga erineb loomast? Suht sarnane elu elamise pärast, nälg taob jalaga pe....sse ja ongi kõik, elu on lihtsalt elamine, täpselt nagu loomal. 30-40a. on suht pikk aeg midagi teha (kui sedagi antakse) ja enamus (mina kaasa arvatud) ei ole selle ajaga mitte kui midagi jalustrabavat korda saatnud. Surra aga on alati kergem kui on mingigi lootus, nagu juudi anektoodis juudiga kes esimest korda kohtus rabiga surivoodil.
Sellel teemal on Vigala Sass samuti kirjutanud ja pole üldsegi ime kui Sass kusagil vaikselt tegutseb ilma omale tähelepanu tõmbamata.

Kõige olulisem eelmiste elude uurimise puhul, on hinge valmisolek igasuguse info saamiseks, sest kui nüüd realistlikult mõelda, on inimesed Maa peal selleks, et õppida. Järelikult kehastutakse siia, sest midagi on jäänud õppimata, midagi olulist on jäänud märkamata või tegemata. Lühidalt öeldes, sa oled Maa peal, sest sa oled kuskil teinud mõne "vea", millest pead õppima. Tuleks meeles pidada seda, et alati ei ole võimalik ega ka vajalik oma vigu parandada, tuleb lihtsalt elada uuesti ja paremini.

http://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteer...d=80019948