Eelmised elud, lobotoomia ja elust peale surma filosoofilisemalt

Kuna lobotoomiast (mälu kaotusest elude vahel) on siin VS poolt üsna ohtralt paljudes kõrvalteemades räägitud, siis mõtlesin, et võiks selle "lobotoomia olemuse" veidi selgemalt lahti kirjutada.

Esmalt aga väike kõrvalpõige maailmakõiksuse ülesehituse kohta, et "oleks terminid, millede baasil argumenteeritult vaielda":
1) Kõige lihtsam jaotus on: lisaks füüsilisele kehale on veel hing, vaim ja jumal/looja.
2) Veidi täpsem on teosoofia ja budismi 7 peenkeha põhine jaotus, kus lisaks füüsilisele kehale on veel: emotsioonikeha ja mentaalkeha, mis moodustavad hinge - ühtsuse=buddhi keha ja vaimsuse=atma keha, mis moodustavad vaimu - ning monaadiline=anupadaki keha ja jumalik=adi keha, mis moodustavad loojaliku keha (inimestel vaid algena tänu religioonide kauakestnud ajupesule meis peituva loojalikusse mahasurumiseks).
3) Samuti võiks kõike eelnevat aduda veel "ajaline ja ajatu" skaalal: füüsiline keha ja hing on ajalised (füüsiline keha kestab 1 elu; hing kestab mitmeid elusid kuni karma kadumiseni/nirvaanasse jõudmiseni) - kuid vaim ja loojalik keha on ajatud (nad eksisteerivad isegi väljaspool aega ja ruumi, kandes meie igavikulist olemust elust elusse).



Nüüd aga lobotoomia olemusest, ehk mälu kadumisest elude vahel:

a) Kõige primitiivsem mälu on seotud füüsilise kehaga: näiteks inimene ei tea "peast midagi", kuid suudab erinevad teadmised leida internetist või raamatutest: kuid peale füüsilise keha surma pole enam ligipääsu internetile ja raamatutele, ning ongi "teadmised kadunud" - ehk "appi, lobotoomia".

b) Veidi peenem mälu on nö "hinge põhine", kuid sinna talletunud teadmised (emotsioonid ja mõtted) "põlevad ära" kas surma järgses puhastustules, või hääbuvad neisse talletatud energia lõppemise tõttu: ning seetõttu ei kandugi järgmistesse eludesse üle eelmiste elude emotsioonid ja teadmised - ehk "appi, lobotoomia".

c) Veel peenem mälu on aga "vaimu põhine", ning sinna talletunud teadmised (mõistmine, intuitsioon, inteligentsus, eetika, vaimsus) säilivad elude üleselt, kuna nad on meie "igavikulise olemuse = kõrgema Mina" osad.
Probleemiks on aga see, et paljud inimesed elavad oma elu ära vaid "hinge-põhisena" (emotsioonides ja mõtetes), kuid ei suuda oma teadvust tõsta "vaimu-põhiseks" (mõista nähtuste laiemat olemust, hoomata intuitiivselt kõiges uues peituvaid väärtusi, suurendada enda inteligentsust, kasvatada oma eetilisi väärtusi, mõista üha rohkem vaimse ilma olemust) - seetõttu polegi imestada, miks ei mäletata oma eelmisi elusid - ehk vaimu tasandil pole mingit "lobotoomiat".


Nüüd oleksgi huvitav kuulata VS poolset nägemust, et kas lobotoomia toimib ka "vaimu põhiselt", või ainult "hinge ja füüsilise põhiselt".
Samuti seda, et millistele peenkeha tasanditele on see "Vana Impeerium = Orioni kurjus" need lobotoomia seadmed paigaldanud: kas vaid astaali ja mentaali, või ka buddhi ja atma tasandile.

Algaja nagu ma olen sel teel aga usun, et see lobotoomia ei ulatu vaimuni. V6ime mingil hetkel hakata mäletama ka eelmise elu surmahetke. K6lab hullumeelsusena?

Aga miks mäletada ainult eelmise elu surmahetke - parem ikka kõiki eelmisi elusid, kuid mitte niiväga argise elu-olu mõttes, vaid selles mõttes mida neist eludest õpiti igavikulises kontekstis (iga maine elu/kehastus on vaid nagu 1 päev igavikulisest elust vaimolendina).

Näiteks minule on osaliselt "meenunud" mitmed minu eelmised elud - näiteks 1752 -1830 elasin ma Põhja-Prantsusmaal, või Lõuna-Saksamaal naisena, kes tegeles esoteerikaga, ning kaugenes seetõttu oma perest (kuna see oli üsna lähedal, siis on sealt üsna lihtne mitmeid elu-olulisi detaile "üle kanda": näiteks mõista mehe kehas elades, kuidas naise kehas elades maailma tajutakse, jne) - sarnaselt mäletan ma elu Atlantise lõpu päevilt mingi preestri või õpetlasena - ning veelgi kaugemast ajast igasuguseid elusid külma ja kuuma kliimaga kohtades.

Aga teema üldisem mõte on selles, et lobotoomia ei tohiks olla nö "vaimu põhine" nähtus (atmale, kui puhtalt vaimsele igavikulise vaimu osale ei saa keegi midagi teha) - ehk lobotoomia saaks olla vaid hinge ja füüsilise keha põhine nähtus - ehk "lobotoomia on vaid juhmidele", ehk lobotoomiast saaks vaimsuse abil üle.

Kui inimene sureb normaalselt, ettenähtud ajsl. Ühinevad tema selle elu mälu, tema eelnenud elude mäluga. Mis mälukaotusest saab siin jutu olla? Minu õpetaja on vaim. Või surnud inimene. Tal on olemas nii mälu kui ka emotsioonid. Suudab täiesti adekvaatselt mõelda ja tegutseda. Ainuke mis tal ei ole, see on keha. Uuesti sündides moodustub kahe mälu, elu vahele läbipaistev sein. See on selleks et eelnenud elud ei hakkaks käesolevat elu segama. Siit ongi see tunne, näete – mälu on kadunud.
Vägivaldse surma puhul on teisiti. Surres lukustab materiaalse keha mälu, või lihasmälu, hinge – hinge koju neljaks päeva. Selle nelja päeva jooksul kaotab hing sidemed, nii selle elu mäluga kui ka eelnenud elude mäluga. Nendest saavadki need mustad hirmutavad koletised. Nemad otsivad omale keha. Nendel ei ole tõesti mälu. Isegi ajutist mälu mitte.

lahendused, mälupildid on lünklikud, aga mul on teravalt mälupildis hetk, et mu elamisse kus ma parajasti teevett valasin tungisid mingid tüübid (kahtlustan kristlasi) ja mu elamisest välja lohistasid ja poolsurnuks pistsid ning p6lema panid.
praeguses elus: tuli meeldib, noad on ebameeldivad, üle l6kke hüpata ei ole soovi olnud ja ei kipu ka, odad kui sellised tekitavad 66vastust

Eelmisi elusid saaks piltlikult võrrelda "batuudil hüppamisega" (1 hüpe = 1 elu/kehastus):

1) Kui lisada hoogu, siis iga järgneva hüppega tõustakse üha kõrgemale ja kõrgemale, kuni lõpuks ei kukutagi enam alla, ehk jõutakse Maa orbiidile (see on siis Nirvaanasse jõudmine, kus lihakeha pole enam vaja edasiseks arenguks) - kuid ka Maa orbiidilt (Nirvaanast) saab "edasi minna", ehk külastada teisi planeete ja tähesüsteeme: need on Nirvaana tagused "jumalikud maailmad", kus on veelgi kirkam valgus.

Seni kuni hoog on väike, nähakse õues oleval batuudil hüpates vaid 1. korruse aknast sisse, ning mingit arengut "justkui poleks" (hingepõhised teadmised, mis kustuvad) - kui aga natukenegi pingutada, siis hakatakse kõrgemale hüpates nägema ka 2. korruse akendest sisse, ning selline pingutuse ja tulemuse/eufooria suhe sööbib sügavale mällu (vaimupõhised teadmised, mis kanduvad elust elusse), andes inspiratsiooni veelgi suurema hoo saavutamiseks (veelgi suurematesse kõrgustesse püüdlemiseks).

2) Kui loobuda batuudil hoo lisamisest, siis iga järgneva hüppega kukutakse üha madalamale ja madalamale, kuni jäädakse batuudi põhja peale lebama - ilmselt selline analoogia ongi VS poolse "lobotoomia nägemuse" aluseks (inimene muutub iga järgmise eluga ühe lollimaks ja lollimaks).

Ehk lobotoomia olemus peitub "sisemise tule" kustumises, mis viib üha suuremasse vaimsesse langusesse - kui me aga lisaks oma "sisemisele vaimsuse tulele" rohkem kütet oma tahte abil, kaoks ka lobotoomia kuna nii suunduks me vaimse tõusu teele, hakates nii mäletama "vaimu-põhiselt" oma eelmisi kehastusi.

Kui otsida ulmest ka natuke sügavamat filosoofilist sisu, siis taipame, et "eelmised elud" ongi lihtsalt arengutasandid ühes ja ainsas siinses ja praeguses elus. Iga inimene alustab oma eluarengut sisuliselt samast punktist, kus toimus Suur Pauk, läbides edasi juba kiirendatult kõik evolutsioonilised arengulained, mis on juba u. 14 miljardi aasta jooksul toimunud. Väga laias laastus need arenguetapid ehk "eelmised elud" peale Suurt Pauku ongi igal inimesel: 1. füsiosfäär 2. biosfäär 3. noosfäär 4. hingesfäär 5. vaimusfäär. Kus loomulikult iga kõrgem elutasand jääb toetuma juba eelnevalt läbitud alumistele elutasanditele, ja see kõik toimub inimesega (vähemalt on potensiaal selleks) ühesainsas praeguses elus. Pärast inimese surma, aga kõik elutasandid varisevad tagasi kokku, kust kõik alguse sai - elumängus pole võitjaid. Olulist muud ulmelist sisu "eelmistel eludel" kainest filosoofilisest vaatest polegi.
Nüüd aga inimene, kes alavääristab keerukusastmelt madalamaid primitiivsemaid tasandeid ja olendeid, see tegelikult alavääristab sellega hoopis iseennast, mis mingil hetkel maksab talle endale ka karmilt ja vastavalt kätte. Näiteks, kui sa ei väärtusta väikest amööbi ja muidu looduskeskkonda, siis sellega sa ei väärtusta ka oma keha ja jääd varem-hiljem raskelt haigeks. Kui sa ei väärtusta mateeriat ja seda alalõpmata halvustad, siis see võib viia veelgi hullemate tagajärgedeni - juhtuvad näiteks raskelt surmaga lõppevad õnnetused. Seetõttu ongi mistahes vaimsusega tegelevatel inimestel oluline esmalt ikka kahe jalaga ka maapeal püsida ja mitte ärgu lootkugi keegi niisama üle oma rumalusevarju kuidagi hüpata, ilma et alumised "elutasandid" selgeks poleks õpitud, sest sel juhul kukuvad nad kolinal tagasi alla peagi nagunii.

Käisin regressiooni hüpnoosi all ja kogemus, mis ma sealt sain oli võimas. Üldiselt oli mul mingisugune aim eelmisest elust meditatsiooni abil, aga väga segane ja palju küsimusi. Nüüd sain pildi selgeks, see mida ma arvasin, et olid erinevad elud, olid eelmise elu erinevad kohad. Sain teada, kes ma olin ja kuidas ma surin. Hiljem guugeldasin seda nime ja selline inimene oli täitsa olemas, ühes linnakeses peetakse sellest mehest väga suurelt lugu ja tema surm oli kah täpselt selline nagu olin näinud. Siiski jäi sellel mehel palju asju hingele kripeldama ja mõningail määral on need mind ka selles elus kummitanud mõttetes, aga nüüd nagu tundub on tekkinud leppimine või maharahunemine, sest ta sai mida ta südamest soovis. Ta kartis väga, et tema otsustega ei jääda rahule, aga nii sajand hiljem tunnustati teda, et antud juhul oli see ainus tee. Ja mis minusse puutub, siis nüüdseks on need sarnased soovid ja mõtted kadunud mu peast, umbes nagu, et ma olen kõike juba varem teinud ja saavutanud, enam pole vaja rabeleda või unistada selle nimel.

Kui meeled on piiratud ühe kindla ainutõese usuteooriaga, siis kõik kogemused saavadki vaid antud teooriat ette kinnitada, sest piiridest lihtsalt välja pole huvitatud vaatama. Kui aga vahetada teooriat, siis näeb kogemusi täiesti teisest perspektiivist. Tihti kutsuvad teooriad ise vastavalt sellele kohaseid kogemusi esile.

(13-06-2014 12:54 )Minaelan Kirjutas:  Seega võib ju tõsi olla, et vahel mõnes unenäos sukeldume oma eelnevatesse eludesse.

Võib, aga ei pruugi. Unenäod on pigem kujutlusvõime vili. Ka need mida Sa näinud ei ole.

(13-06-2014 18:24 )Profaan Kirjutas:  

(13-06-2014 12:54 )Minaelan Kirjutas:  Seega võib ju tõsi olla, et vahel mõnes unenäos sukeldume oma eelnevatesse eludesse.

Võib, aga ei pruugi. Unenäod on pigem kujutlusvõime vili. Ka need mida Sa näinud ei ole.

Ei ole. Nad peegeldavad meie päevataaka, annavad nõu, näitavad tulevikku, isegi ravivad ...ja teevad paljut muud huvitavat, kui on soovi ja tahtmist neid uurida.

PS.
Kas sõprus, armastus ja hoolivus on ka kujutlusvõime vili?

(13-06-2014 18:24 )Profaan Kirjutas:  

(13-06-2014 12:54 )Minaelan Kirjutas:  Seega võib ju tõsi olla, et vahel mõnes unenäos sukeldume oma eelnevatesse eludesse.

Võib, aga ei pruugi. Unenäod on pigem kujutlusvõime vili. Ka need mida Sa näinud ei ole.

Ja kuidas selgitada kujutlusvõime viljana realistlikke, endelisi, selgeltnägijalikke, sümbolistlik endelisi ja sümbolistlik programmunenägusid?

(13-06-2014 18:29 )Minaelan Kirjutas:  Kas sõprus, armastus ja hoolivus on ka kujutlusvõime vili?

Elu ja meie maailm on ju illusioon (teadvuse kujutlusvõime vili) seega jah, need on ka kujutlusvõime viljad. Muidugi selle nurga alt vaadates võivad unenäod osade jaoks ka reaalsus olla millest nad saavad kujutlusvõime jaoks ideid jmt.

Kõik oleneb sellest, kuidas elu ja surma defineerida. Kui elu on lihtsustatult energiate liikumine ja surm mingite organismide ja ühendite lagunemine, siis on kahtlemata kõik olemas. Aga igasugused teooriad igavesest mateeriast sõltumatust pühast vaimust, sorri, lihtsalt polegi ealeski mitte kuidagi teaduslikult tõestatavad, ja seda juttu võib usutõdede pähe enda ja teiste lõbustamiseks alati pajatada. Kaasaja teadus ei tegele ega pole kunagi tegelenud vähimalgi määral sõltumatute vaimudega - see jääb vaid üksikute teoreetikute erahobiks. Siit aga lähevad alles asjad keeruliseks - mida teadlased võiks üritada antud teemaga seonduvalt uurida on pigem see, kuidas kvantenergiad tardunud infot salvestavad ja mis seaduspärasuste järgi need loodusjõududes kulgevad - uuesti sündivasse organismi edasikanduvad?

No Kage ja Profaan on ikka läbinisti materiaalsed inimesed.
Unenäod ei ole fantaasia vili vaid me viibime reaalselt vaimumaailmas.
Ehk saavad nii Kage kui Profaan aru sellest, et inimene on igavene vaim ja kogu kõiksus on "vaim".
Viibisin täna öösel ühes päriselt eksisteerivas maailmas. (vaimses).
Mul oli teadlik uni. See tähendab et tegutsesin unenäos teadlikult.
Nägin seal paljusid inimesi - lapsed ja noored olid.
Otsustasin kedagi kõnetada. Valisin siis välja ühe ja küsisin...
(veel ei tea kas rääkida - ehk liiga isiklik.)

(13-06-2014 22:02 )Veli Joonatan Kirjutas:  No Kage ja Profaan on ikka läbinisti materiaalsed inimesed.

Sa oled eksiteel, Veli Joonatan, kuna sa ei oska ridade vahelt lugeda. Pealegi ma loodan, et sa saad ise ka aru, et korrutamine, et "kuidas sa aru ei saa, et "inimene on igavene vaim ja kogu kõiksus on "vaim"" ei ole mingi selgitus vaid päheõpitud dogma.

(13-06-2014 07:45 )kalldunn Kirjutas:  

(12-06-2014 21:32 )excubitoris Kirjutas:  

(12-06-2014 21:20 )Krt Kirjutas:  Kõik võib olla, aga mida pole jätkuvalt, on teaduslik tõestus.

Lihtsalt huvi pärast - kuidas selline tõestus VÕIKS välja näha sinu arvates?

Tõestuse esimene faas on siin!
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6813
Egas ilmaasjata ei ole siia pandud küsimus -
Vaadake iseennast ja kirjeldage – missugune te välja näete?

Kuulge – mis te vaidlete? Olen juba aastaid tagasi siia kirjutanud, mis asi see elu ja surm on. Võiksime seal - selle üle edasi vaielda.
http://para-web.org/showthread.php?tid=5622

Jah, ollakse igavesed vaimud üksnes materiaalsete organismide paralleelse kogemisvõime tõttu, need kaks asja pole teineteisest kuidagi lahutatavad. Keerulised küsimused tekivad üksnes detailides - ehk mis ja kuidas täpsemalt. Veli Joonatani jonn on labane lapse mõistuse tase.

(13-06-2014 22:02 )Veli Joonatan Kirjutas:  No Kage ja Profaan on ikka läbinisti materiaalsed inimesed.
Unenäod ei ole fantaasia vili vaid me viibime reaalselt vaimumaailmas.
Ehk saavad nii Kage kui Profaan aru sellest, et inimene on igavene vaim ja kogu kõiksus on "vaim".
Viibisin täna öösel ühes päriselt eksisteerivas maailmas. (vaimses).
Mul oli teadlik uni. See tähendab et tegutsesin unenäos teadlikult.
Nägin seal paljusid inimesi - lapsed ja noored olid.
Otsustasin kedagi kõnetada. Valisin siis välja ühe ja küsisin...
(veel ei tea kas rääkida - ehk liiga isiklik.)

Ma mõtlesin, et jätkan seda postitust. Kuigi kage ja krt loobivad kaikaid kodaratesse.
Mina ei kavatse samaga vastata.
Edasine jutt siis nendele , kes mind usuvad.
Nagu on teada on vaimseid maailmu palju. Kui palju? - see arv on toodud ära ka iidsetes tekstides. Ma ei saa praegu seda öelda sest ei mäleta.
Inimese aju ja kogu närvisüsteem on vajalik ju selleks, et olla vahendaja vaimu ja materiaalse keha vahel.
Niisiis - uni ei ole fantaasia. Erinevaid vaimseid maailmu on "lõputult". See kõik on tõelisus mis seal juhtub.
Räägin siis selle teadliku unenäo lõpuni.
Nägin seal palju noori inimesi. Ootasin momenti et kedagi kõnetada. Huvitav mida vastatakse.
Mõtlesin siis, et küsiks õige - mis aasta praegu on? (olen seda kunagi teadlikus unes küsinud ja sain vastuseks aastaarvu. Umbes 1906 vist oli. Ümbruskond oli ka siis selline nagu tol ajal).
Siis otsustasin et targem on küsida kuupäeva.
Küsisin siis ühelt inimeselt kelle olin välja valinud - "Vabandage oskate te mulle öelda mis kuupäev täna on?"
Vastust ei tulnud.
Küsisin uuesti -" kas te teate mis kuupäev täna on?"
Vastus oli - "Tean".
Mina - "saate mulle siis seda öelda".
(meenutan et kõik toimus teadlikus unes)
Seepeale ta jäi hetkeks mõttesse ja vaatas mulle siis otsa. Tema nägu tõmbus laiale naerule ja ta ütles lõbusalt - "Ah sina siis oledki see kummituseproua aaaa!"
Ärkasin siis ja naersin südamest. Päev otsa oli hea olla.
Tahan öelda seda et kui saavad kokku erinevad maailmad
siis võime ise välja näha kummitustena seal teises maailmas.
Ei ole olemas surma ja mingeid "ajuvoolusi". Kõik on tõelisus.

Surmaallikast oleme sündinud ja sinna ka tagasi langeme - eluvalgus on vaid illusioon, mis pimedusemeres korraks lainetas.

(22-09-2014 15:52 )Minaelan Kirjutas:  Ja sinu soov sündigu! Mina olen seda usku https://www.youtube.com/watch?v=0ExnL5W0muA ja seega ka elan selliselt. Ise me valime oma elud .

Soovida ja valida saab vaid eraldatud lõputute illusioonide vahel, pajatasin kõigest kogu olemisest.

Jaaa, tõesti tore et einevad tõeillusioonid mõjutavad meie unenägusid erinevalt.

Inimene ongi hing kel on keha.Naljakas et inimesed eraldavad niimoodi ennast.Siin maailmas olemiseks on meil vastav nn rüü mis võimaldab meil siin elada.

Oleks ainult korraliku teadusliku uuringut mis peale vaadates koost ei laguneks nagu Newtoni raamatud vmt siiani avaldatud uuringud või ei tekitaks mitmeti mõistmisi või muid küsimusi. Aga vaat ei ole seega pingutage veel enda "teaduslike" uuringute ja kriitilise mõtlemisega.

(29-10-2014 12:00 )keeris Kirjutas:  nn eludevahelist eksistentsi ei saa tõenäoliselt kunagi teaduslikult põhjendada.

Ja mida mina siis ütlesin? Ja mida siin inimesed kogu aega korrutavad - teaduslikud tõendid, teaduslikud tõestused jne. Igal inimesel on omad kogemused ja kui teiste omi teaduslike tõendite ja tõestamise pähe esitada, kui pole võimalust üheselt näidate, et just sellega on tegu ja mitte millegi muuga, siis selle kohta võib ju öelda, et kriitilise mõtlemise puudumine.