Gooti katedraalid. Canterbury katedraali saladused.

Kas teist keegi on külastanud seda paika? Mul endal oli kord selline võimalus...Ilus, kuid kuidagi kõhe oli seal erinevates ruumides viibida. Kes teab, mida need seinad ja peidetud salakambrid endast rääkida võiksid...
(Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal.)
Mida huvitavat teate Canterbury katedraali kohta?

Need vanad gooti katedraalid tekitavad kõik kõhedust. Selles küll ise käinud seni veel pole.

Siin üks paradoksaalne link selle katedraali kohta, kus palju suuri pilte ja muud huvitavat.
http://www.paradoxplace.com/Photo%20Page...erbury.htm

Natuke lisajuttu Cantebury katedraali kohta.
See on anglikaani peakirik. Seda (enne oli seal väike pühamu) hakati ümber ehitama 1070.aastal. Ajalukku on läinud sellega, et 1170 mõrvati seal nelja rüütli poolt peapiiskop Thomas Becett. Arvatakse, et kuningas Henry II käsul.
Becetti sarga kohta räägitakse imelugusid.
See asus peaaltari taga ja Henry VIII lasi selle 1538.a. hävitada.
„Cantebury lood“ pani 14.sajandil kirja Geoffrey Chaucer. Need on ilmunud ka eesti keeles a.2006.
Katedraal paistab silma uhkete mosaiikakendega.
Turistid käivad vaatamas Becketi mõrvapaika loodepoolses põiklöövis ja pihitooli, kus Henry II kahetses seda, et lasi peapiiskop Thomas Becketi mõrvata. Veel on seal Musta Printsi Sark.
Mis see on - seda ma seni veel ei tea.
Minu arvates sobib küll iidsete ehitiste alla.
Aga kas ühest katedraalist eriti arutleda on.
Samas teema Gooti katedraalid võiks küll olla. Saab neid omavahel võrrelda.
Ja mine tea, mis huvitavat leiaks.

Seda hakkasin isegi arvama, et liiga väike teema tuleks vist... Ja teisedki gooti katedraalid ja muud ehitised selles ajastus pakuvad pinget.
Eriti huvitav on muidugi veel Notre Dame Pariisis jne.
(Olen unes kunagi ammu näinud, et lendan kiriku löövide peale -see tundus kuidagi väga kummaline, kuna tegemist oli vist Notre Dame-ga.

Notre Dames ma olen käinud. Võimas!
Ehk sa vaatasid "Jumalaema kirik Pariisis" filmi. Ise kunagi nägin unes ette filmikatkendeid.
Notre Dame koduleht:
http://www.notredamedeparis.fr/spip.php?rubrique2

Eelmisel aastal sai Notre Dame katedraal 850 aastat vanaks:

http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-20800151
Lingil video vanadest tornikelladest.

Lummav ehitis. Tund aega kulub seal hoones nagu pühitult. Palju nikerdusi, skulptuure ja erinevaid ruume. Kahjuks ei oskagi samuti väga palju rohkem erilist infot peale üldtuntud info kosta.

Canterbury katedraali kohta üks ing.k link...
http://www.canterbury-cathedral.org/conservation/

Seal on isegi kirikuraamatud jne.
http://www.findmypast.co.uk/content/cant...-registers

Katedraalidest üldisemalt.
The Sword in the Stone: Fulcanelli reveals the Secret of the Cathedrals
http://vincentbridges.com/?p=98

Richard Cassaro (Masonlikud kodeeritud sõnumid katedraalides) ing.k
http://www.richardcassaro.com/forbidden-...cathedrals

Notre Dame müstilised saladused.
Mystery - Secrets of the Notre Dame Cathedral.
http://www.youtube.com/watch?v=mABxr6cvNSg

Mõtlesin, et kus kohast ma varem Canterbury katedraali kohta olen lugenud ja lõpuks meenus.
Nimelt on Colin Wilsoni ja Rand Flem-Ath raamatus "Atlantise kavand" (e.k-s 2002) kirjutatud Canterbury katedraali kohta peatükis Giza algmeridiaan järgmist:

Enne Augustinuse saabumist Inglismaale oli Canterbury saksi kuninga Ethelberti pealinn. Ethelbert loovutas paganliku templi asukoha Augustinusele.
See paganlik tempel oli ehitatud paika 45/45. Augustinus järgis Gregorius Suure dekreeti paganlikele kultusepaikadele ehitamise kohta, rajas sinna kloostri ning hakkas hiljem selle lähedale katedraali ehitama.

See 45/45 tähendab, et Canterbury asus Hudsoni lahe pooluse ajal põhjalaiusel 45 kraadi. Ja kuna see asus 30 kraadi Gizast põhjas ja ühtlasi 30.pikkuskraadil, on see Giza suhtes paik 30/30.
Esimene katedraal ehitati sinna pärast Augustinuse saabumist a. 597 pKr.
Raamat käsitleb teooriaid selle kohta, et vanaaja tuntumad paigad olid ehitatud
täpselt kindlaksmääratud kindlatele punktidele.
Autor ristis need punktid pühadeks laiuskraadideks.
Püha laiuskraad 30 on veel Avebury/Stonehenge ja Pyongyang.
Raamatu lõpus on maailma pühapaikade tabel ja kaugus Yukoni poolusest.
Samuti kuldlõike laiuskraadid tänapäeval, Hudsoni lahe pooluse ja Yukoni pooluse ajal.
Ja Canterbury on samuti ära märgitud.

Suured tänud! ... Just midagi ma seoses nende laiuskraadidega aimasin ja silmas pidasin...ei osanud kuskilt alustada. Mõtlesin ka nende ley liinide peale ja sellest, et see oli ju üks esimesi nn. tähtsamaid gooti ehitisi Inglismaal.

Jah, see on tähtis katedraal.
Inglismaal on teisi iidseid pühapaiku ka: Bath ja Rosslyn ja Avebury ja Glastonbury,
Kahjuks ei ole veel lähemalt katedraalidega tutvunud.
Meelde on jäänud põrandalabürindid keskaegsetes kirikutes ja katedraalides. Kuulsaim labürint asub Prantsusmaal Chartres´i katedraali põrandal (12.saj.)
Ja muidugi on eriti kaunid katedraalide vitraažaknad.

Siin on veidi andmeid Chanterbury peapiiskopi Baldwini kohta ing.k
http://en.wikipedia.org/wiki/Baldwin_of_Forde

Oli peapiiskop Canterburys 1185 - 1190. Õppis Bolognas teoloogiat. Algselt oli tsistertslasest munk. Richard I saatis ta Pühale Maale ristiretkele, seal ta ka suri.
Eugene III vennapoeg, kes oli samuti alguses tsistertslane ja hiljem paavst Roomas 1145 -1153...
Kõik teed viivad Rooma...
"Inglismaal märkisid mõned kloostrite kirjamehed, näiteks Canterbury katedraali Gervase sakristaan muret ristisõja pärast, kui see puudutas otseselt nende usuasutust. Osad mungad avaldasid tõsist pahameelt peapiiskop Baldwini vastu. Ristisõjavaimustus polnud sugugi üleüldine, vaid pigem mõõdukas ja asjaoludest sõltuv." Jumala sõda - Christopher Tyerman 2010

Berthold ( oli Liivimaa piiskop) tsistertslane. Harjumaal- Padise klooster, nende asutatud.