[Drnv]

Kolisin nüüdseks peaaegu kolm kuud tagasi Haapsalu vanalinna. Mu korter asub täpselt Haapsalu piiskopilinnuse kõrval(st, et müüri välimine osa on mul koduhoovis). Varem olen ma ühe korra keset ööd üles ärganud selle peale, et kuulsin, kuidas keegi asetas kive üksteise peale. Sellest polnud hullu- vaatasin mõnda aega müüri poole ja see lõppes, hommikuks olin selle unustanud.
Alguses elasin korteris koos oma ekspoisiga. Kuu aega tagasi läksime me lahku, suure tüli saatel, tema kolis välja.
Eilse ööni on vaid olnud mõni üksik juhtum( keegi koputab korduvalt vastu seina; ukselinki lõgistatakse, kuid kedagi pole jms), need ei häiri mind, korterisse kolides olin arvestanud, et miskit sellist võib ette tulla.
Aga alates eilsest ööst( 19.02 vastu 20.02) läks asi veidraks. Elame korteris sõbrannaga kahekesi ja külla tuli minu poissõber koos sõbraga, seega ööbisime korteris neljakesi. Minu ja sõbranna voodid on paigutatud magamistubades seinte äärde, seega nad ei ole akende ega ustega paralleelselt. Mina magasin koos oma poisiga oma toas, minu voodis, sõbranna magas samuti oma voodis ja sõber magas maas madratsil. Kuna toas oli veidi jahe, siis ta pani madratsi ahju ette( põhimõtteliselt magas siis peaga ahju poole ja jalgadega akna poole).
Mina olin läbi une hüüdnud:" Ma ei lase sind minema, ma hoian sind kinni!"vms. Sõbranna hüüdis läbi une:" Jätke mind rahule!" Ja sõber, kes ahju ja akna vahepealsel osal magas rääkis meile hommikul, kuidas keegi oli teda pidevalt madratsilt alla lükanud, rohkem toa keskele. Ta oli vastu puigelnud ja ronis pidevalt madratsi peale tagasi. Ühel hetkel oli keegi teda lihtsalt jalgadest tirima hakanud. Ja kui see trall lõppes ja ta uuesti magama hakkas jääma, tundis ta, nagu keegi magaks ta selja taga ja hingaks talle kuklasse. Sõber, küll täismees, oli nii hirmul, et ta ei julgenud öösel isegi wc-sse minna.
Ma tean, et see kõik võib olla lihtsalt kokkusattumuste jada vms.
Kuna ma olin teisipäeval väga närvis(tööl probleemid+ inimesed vedasid alt), siis otsustasin ma joonistama hakata. Alguses kritseldasin niisama ja kustutasin kõik jälle ära... nii vähemalt kolm korda. Ja ühel hetkel ma ei mõelnud endam midagi, lihtsalt pisarad voolasid ja ma joonistasin kõik endast välja, võimalik, et vihaga. Pildil oli viimaks kujutatud inglit, kel on seljal kriimustused ja üks tiib küljest rebitud. Ma tõepoolest ei tea, miks ma midagi sellist joonistasin.
Eile õhtul vaatasin uuesti seda pilti ja kuna see tundus minu meelest hea joonistus, otsustasin selle seinale panna. Kinnitasin selle korraliku koguse nätsuga seinale. Pilt ei jõudnud vist poolt tundigi seinal rippuda, kui ta sealt alla sadas. Panin selle uuesti seinale. Ja selline kukkumine toimus vähemalt 5-6 korda. Hiljem avastasin, et pildi alumise ääre keskele on tekkinud jälg, nagu pilti oleks üritatud pooleks rebida. See jälg/rebend pole pikk, umbes 1 cm, kuid siiski, maas polnud selle koha peal midagi, mis oleks saanud sellist jälge tekitada.
Terve eilse õhtu olid pidevalt nii minu kui ka sõbranna ihukarvad püsti. Tundsid, kuidas keegi kuklale puhus või lihtsalt seda, et me pole korteris kahekesi.
Helistasime tuttavatele, kes teavad sellest valdkonnast veidi rohkem. Soovitusi järgides panime põlema viis küünalt, otsisime välja Meie Isa palve ja lugesime seda koos valjuhäälselt igas ruumis. Alustasime minu magamistoast. Palve läks kaks korda sassi, sest ühel hetkel muutusid mu põlved nii nõrgaks, et ma seisin vaevu püsti. Sõbranna tahtis asja pooleli jätta, sest ma olin näost lumivalge ja ta kartis, et ma kukun kokku. Mina aga nõudsin jätkamist. Kolmandal korral minu toas palvet lugedes oli olukord juba enamvähem normaalne. Meil on korteris kokku kaheksa ruumi, lugesime palvet absoluudselt igas ruumis. Korteri siseses esikus palvet lugedes tekkis jälle sama hull tunne, kui minu magamistoas. Ühel hetkel hakkas väga halb ja mu kuklal hakkas nii külm, et ma pidin sellele käe peale panema. Tegime asja siiski lõpuni ja lasime ka kõigil viiel küünlal lõpuni põleda.

Kuna juba enne minu sündi on minuga inglijuhtumid kaasas käinud, siis soovitati mul see pilt väljas ära põletada. Tuttav, kes tegeleb vaimudega, arvas, et see on väga halb, et just mina sellise pildi ja just selliste emotsioonidega joonistasin.

Veel on mulle pakutud välja varianti, et ehk sõnus mu ekspoiss miskit ära.

Kas meie ajud on krussis ja me mõtleme üle või peaksin ma reaalselt selle pildi ära põletama ja korteri kadakasuitsuga ära puhastama?

Ma ei palugi midagi muud, kui lihtsalt teie arvamust asjast.

[vainka]

Kas see ei või kuidagi asjaga seotud olla, et te elate Valge Daami linnuse kõrval?
Te ütlesite et kuulsite kuidas keegi koputab vastu seina ja laob kive üksteise peale.
Kivide värk võib olla see, kui Valget Daami müüriti sisse ja koputamine ehk see, et ta tahtis sealt välja saada?

[Drnv]

Väga võimalik, et see on asjaga seotud, kuid miks see just nüüd pihta hakkas ja nii hullult?

[Lacoste]

Näita pilti.

[Drnv]

[Päikeseinsener]

Kivide värk võib olla see, kui Valget Daami müüriti sisse ja koputamine ehk see, et ta tahtis sealt välja saada?

Kuna Valge Daam on kõigest legend ja ei essugi enamat,
siis jääb arusaamatuks....

[vainka]

See on väga kenasti joonistatud pilt. Kas te oskategi nii ilusasti joonistada või tuli see iseenesest tol päeval kui olite stressis?

[Drnv]

Ma olen lapsest saati joonistanud, seega veidi praktikat on ja minu jaoks on see eelnevate joonistustega võrreldes keskmisel tasemel. Aga ma tänan. (:

[Heakuulaja]

Tere,

Küsige omanike käest kas enne teid ka seal on midagi ebatavalist toimunud. Kui ei ole siis on teile sõnum hingelt kes siin kinni. See üks variant.

Teine veidi kehvem on see kui kohalik elanik(kes teid praegu segab) pole rahul teie eluviisidega ja proovib teist lahti saada. Siis jääte kaotajaks teie(tavaliselt) Kui tahate võita läheb vaja spetsialiste.

Kõik ebamaine ja esmalt ebameeldiv ei pruugi alati olla, et tegu on kiusava vaimuga. Proovige temaga suhelda ja teada saada mis ta tahab teile öelda. Küsige ta nime. Kui vaja siis kasutage usaldusväärsete meediumite abi.

[positiivne]

On kordunud imelike asju sul seal? Võimalusel pea päevikut. Kuna sa joonistad väga pikka aega, on sul mõnevõrra arenenud kujutlusvõime. Pealegi paistab et sa viljeled nn sümbolismi ning oled pelgalt seepärastki juba vastuvõtlikum sellistele " para-ideedele". Nii et ära erutu. Üldjuhul ei maksa hirmu tunda. Suured silmad tekkivad ja kujutlusvõime hakkab tööle

[murueit]

Olles ise sünnipäraselt Haapsalu inimene, mäletan, et kunagi kooliajal oli liikvel linnalegend piiskoplinnuses aset leidnud õudustest, mis siiamaani linnakodanikke selles piirkonnas kummitavat. Kuna minu koolitee viis läbi lossipargi ja talvisel ajal tuli minna-tulla pimedas, mäletan, et ei julgenud pärast selle info kuulmist tükk aega oma tavalist kooliteed käia
Kas seal midagi ka tegelikult toimub, ei oska öelda. Minu täiesti isiklik arvamus on aga, et suurteks rahvaüritusteks ja pralledeks see koht siiski ei sobi. Kindlasti saab "põliselanike" rahu sel ajal häiritud.
Joonistus on väga kaunis. Läbi kunsti maailma vaatav inimene on kindlasti silmale nähtamatu osas keskmisest vastuvõtlikum.
Keegi soovitas eespool pidada sellekohast päevikut, see on väga hea soovitus. Saad sel moel kindlasti pildi selgemaks.
Ja veel - mida suurem hirm, seda suurem külgetõmme. Hirmutab meid aga see ju, mida me ei tunne.

[troll]

Tere!
Kuna sinu hobi on minu eriala, julgen öelda - hästi tehtud. Pean aga kurvastusega tõdema, see ei ole hea pilt ja soovitaks sul see tõesti põletada ja tuhk tuulde puistata. Mainisid, et sa justkui ei saanud arugi, kuidas pilt valmis. Kui inimene, kes oskab joonistada, on sügavas stressis, võib juhtuda, et tema kätt hakatakse "juhtima" ja pilt valmib "koostöös" kellegiga.
Olenevalt, kes juhib, võib pilt tulla positiivne või vastupidi. Sinu pilt on vastupidi. Ilmselt juhtis see, kes su korteris mürgeldab. Mida mina pildil nägin- ingel, kellelt on rebitud (just rebitud, mitte murtud) üks tiib. Haava servas on alles vaid üks väike sulg, mille all on löögi jälg ehk verevalum. Ingli keha on kaetud veretilkadega, veri voolab ka taustal, mitte ainult inglil. Ma ei näe seljal küünistamise jälgi vaid trelle ehk siis vangistust. See on sõnum. Selline on minu nägemus asjast.
Tavalised küünlad siin ei aita. Mine õigeusu- või katoliku kirikusse, palu pühitsetud küünlaid ja ehtsat viirukit. Kui soovid, võid mulle kirjutada privaatsõnumi. Loodan, et saad abi.

[lahendused]

Need nö "ingli tiivad" on arenenud olendite mentaalkeha ülemises osas (kausaalkehas, ehk karmalises kehas) olevad moodustised, millede olemus seisneb "ühendustees" loomisvõimelise inimese olemuse ja kõiksuse vahel.

Igasugu selgeltnägijad ja tundelised kunstnikud näevad inimeste/olendite "peenemaid kehasid", ning nad üritavad nähtut kujutada füüsilise reaalsuse analoogiate abil (inimene, kelle küljes on linnu tiivad).

Samas pole need tiivad "lendamiseks", vaid nad on ühenduskanalid kõiksuse ja arenenud inimese olemuse vahel - ehk midagi sellist, nagu nö "pühapaiste".

Mida arenenum olend/inimene, seda rohkem "tiibu" tal on: lisaks 2-le ülespoole suunatud tiivale on olemas ka 4 tiivaga (2 üles, 2 alla), ning veelgi suurema tiibade arvuga (näiteks 4. pühitsuse läbinud arhati kausaalkehas on 12 "tiiba", mis hakkab sarnanema juba päikesega).

Keda see "tiibade teema" huvitab, siis võiks vaadata ühe ingliskeelse teosoofia raamatu (Man Visible and Invisible) alguses olevaid värvilisi jooniseid (link avaneb väga ruttu):
http://www.mahatmacwleadbeater.org/Man_V...le-CWL.htm
Eriti joonist XXI (kus on kujutaud "4-tiivalist" arenenud inimese karmalist keha)
ning joonist XXVI (kus on kujutatud "12-tiivalist" veelgi arenenuma inimese, ehk arhati karamlist keha).



Mis aga puudutab nö "ära rebitud ingli tiiba", siis see peaks tähendama teatavat mõtlemisvõime/loomisvõime vägivaldset kadu: ehk inimene/ingel ei saa enam suhelda kõiksusega.

Lisades siia kõrvale ristiusu hoone läheduse, siis on ilmselt tegu mingi kunagise kohaliku Eesti nõia-selgeltngäija-teadjamehega vaimuga, kelle tajusid/võimeid on ristiusu kirik üritanud oma võigaste rituaalide abil "kinni panna".

[positiivne]

Lugedes Lahendused-i selgitust ülaltoodud piltidele rabas mind äratundmine, et samale asjale on nii palju erinevaid selgitusi, millest ükski ei olegi ehk vale vaid avab "kõnealuse probleemi" erinevaid olemusi - näitab erineva nurga alt. Meenub et vaatasin, vene sensitiivi saadet "Bitva ekstrasensov" ja seal need valitud inimesed väga kitsalt seatud ja kirjeldatud ülesande lahendasid kõik ent igaüks omal moel. Ja iga kord oli selge mulje, et sensitiiv ei eksi.
Käesoleva pildi kohta saab üpris veenvaid selgitusi põhjendusi kirjutada õige mitmes võtmes ilma esoteerikasse laskumata, kuigi kunstis on esoteerikat sees "per se".

[Drnv]

Olen nüüdseks eelmainitud korterist välja kolinud. Jah, seal juhtus veel veidraid asju peale minu viimast postitust. Veidrad kolinad jms. Kõige hirmuäratavam vahejuhtum oli aga selline- sõbranna ööbis minu pool. Tegin kaminasse tule, see oli seal juba mõnda aega põlenud kui me otsustasime magamistuppa minna. Siiber oli täiesti kindlalt korralikult avatud, mõlemad nägime seda. Olime teises toas, rääkisime juttu ja lõpuks mõtlesime magama minna. Otsustasin veel enne seda oma poisssõbrale helistada. Kõne ajal tundsin toas suitsuhaisu. Otsimise käigus selgus, et kamin ajas suitsu sisse kuna siiber oli täielikult kinni. Mitte kumbki meist vahepeal teises toas ei käinud, korteris polnud kedagi peale meie ja uks oli lukus. Tol päeval olime me mõlemad nii väsinud, et kui ma poleks oma poisssõbrale helistanud, siis me oleksime magama jäänud ning seega hommikul poleks me enam ärganud.
Järgmisel päeval puhastasin korteri kadakasuitsuga vastavalt juhistele. Keegi sellest ei teadnud peale mu vanemate. Ning kui mulle õhtul sõbrannad külla tulid(mõlemad olid korduvalt ka ise samas korteris veidraid asju ja tundeid kogenud), ütlesid nad kohe, et seal on palju parem olla, kui enne. Kahjuks kestis selline täielik vaikus vaid umbes kaks nädalat. Seejärel hakkasid jälle kostma veidrad koputused, seletamatud hääled( olen eluaeg maamajades elanud, tean, milliseid hääli vanad majad tekitada võivad), ning isegi sammud.
Majaomanikuga ma kahjuks asjast rääkida ei jõudnud. Küll oli aga vahejuhtum, kui's olin koos majaomanikuga koos all apteegis ning tagumistest ruumidest kostis veidraid kolinaid. Tol hetkel majaomaniku nägu vaadates tundus küll, nagu ta teaks midagi.

Ma ei usu, et asi hirmust tulenes. Ma ei karda neid. Minu seisukoht oli selline, et las nad siis olla. Vähemalt seni, kuni nad kellelegi liiga ei tee ega järgmisi joonistusi lõhu.

Edit: Paar õhtut peale selle postituse tegemist tuli mulle külla üks naine, kellega ma sel teemal arutlesin. Hiljem liitusid meiega ka mu kaks eelmainitud sõbrannat. Peale mõnetunnist jutuajamist naine lahkus, lubades õhtul preestriga läbi astuda ja palvet lugeda. Naise lahkumisest oli ehk möödas tund. Istusin sõbrannaga diivanil ja otsisime midagi internetist. Tubade vahelised uksed olid lahti ja magamistuppa vaadates nägin, et pildi vasak alumine nurk on lahti tulnud. Mõtlesin, et pole hullu, otsime soovitud asja üles ja lähen panen selle kinni tagasi. Köögist kostus kolksatus(pigem heli, nagu keegi oleks kahvliga vastu klaaspurki löönud) ning automaatselt hakkas pilt seinal ülikiiresti kiikuma, kinnitudes seinale vaid ülemise vasaku nurgaga. No see pilt kiikus seal ikka tõsiselt kiiresti ja ühel hetkel lendas hooga seina ja kapi vahele nii, et vaid alla poole joonistusest välja paistis. Otseloomulikult olid kohe pisarad silmis, ihukarvad püsti. Lugesime issameie palvet valjuhäälselt. Sellest väga abi ei olnud. Ainus, mis veidikenegi kõigi enesetunnet parandas, oli see, kui mina endal kahe käega peast haarasin ja peaaegu karjusin, et kaduge siit minema. Kui teised seda ütlesid, siis see ei aidanud.
Helistasime mu tuttavale, kes on ka varem selliste asjadega tegelenud. Ta käskis mul teise tuppa minna, tule kustutada, istuda. Edasist ma avalikult kirjeldada ei soovi. Sellist kogemust ma ei soovi isegi oma vihavaenlasele mitte. Kogu selle nn. "rituaali" käigus ma hirmu ei tundnud aga niipea, kui ma sain loa tule põlema panna ja toast lahkuda, tabas mind täielik paanikahoog. Ma reaalselt rebisin ukse lahti ja astusin toast välja. Kuna ma ei tahtnud sõbrannadele midagi öelda, kummardasin ja pigistasin oma jalgu. Seejärel vaatasin nende poole ja nad sattusid paanikasse. Hiljem, kui olin rahunenud, väitsid nad, et hakkasid mind kartma, kuna mu silmad olid suured, punased ja iirised süsimustad. Pealse kogu seda jama tundsin ma end 2-3 tundi väga nõrgana.

[DragonLady25]

Vaatasin su postitust ja ütlen ausalt et see pilt mis sa joonistasid on appikarje teispoolsusest.Hääled ja sammud on sinu tähelepanu püüdmiseks.Inglitiivad sümboliseerivad vabadust-murtud tiivad aga vabaduse vötmist,haavad seljal aga igavest hingevalu(legendi järgi müüriti neiu keelatud armastuse pärast).Rääkisid et pilti oleks nagu üritatud katki rebida-vöibolla sealsele vaimule ei meeldinud see pilt vöi tuletas talle midagi meelde mis vöis teda ärritada.
Müstika on see et sul selle ahjusiibriga selline asi juhtus.Vöibolla ei tahtnud vaim et sa seal korteris elaksid ja üritas sind minema ajada sealt.Hea oli et ära kolisid.

[Drnv]

Täiesti võimalik. Kuid mind huvitab veel selline asi, et kuna ma nendega/temaga seal nii tihedalt kokku puutusin, siis ega nad juhuslikult mulle järele ei tule?

[Psühholoog]

Täiesti võimalik. Kuid mind huvitab veel selline asi, et kuna ma nendega/temaga seal nii tihedalt kokku puutusin, siis ega nad juhuslikult mulle järele ei tule?

Ei pruugi, aga olgu ära öeldud, et see on võimalik.