Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Maaelu, majandus ja (põlis)eestlus
#26
Arutelu kommentaariumis läheb teemasse: http://eestielu.delfi.ee/eesti/valgamaa/valga/elu/lugeja-korvalistes-kohtades-elavad-inimesed-ei-peaks-makse-maksma.

Tsitaat: nujah
26.10.2012 16:39 miss a tahad öelda, et sul seisaks elu püsti kui linnas tekkivat skpd sulle sinna maale ümber ei jagataks või?? Eesti mandril on VALD kus 10% laekuvast tulumaksust läheb ainuüksi vallavanema palgaks mis vahet seal on, kas sa sed maksu maksad või ei, ainult ära ärple ja pea ennast linnameestest paremaks, muidu nood jätavad su tõesti nälga.

Et jah, linnamehed jätavad maakad nälga ... vot see on juba tase Hrmm
Vasta
#27
(12-10-2012, 07:36 )excubitoris Kirjutas: Lihtne vastus - nende arvelt kes tööd teha ei viitsi.

Ehk seletad ka laiemale üldsusele - kuidas on võimalik rikastuda nende arvelt kes tööd ei viitsi teha? See ei ole isiklik norimine vaid püüd aru saada Teie mõttelaadist.
Vasta
#28
(27-10-2012, 19:18 )zzzxxxzzz Kirjutas:
(12-10-2012, 07:36 )excubitoris Kirjutas: Lihtne vastus - nende arvelt kes tööd teha ei viitsi.

Ehk seletad ka laiemale üldsusele - kuidas on võimalik rikastuda nende arvelt kes tööd ei viitsi teha? See ei ole isiklik norimine vaid püüd aru saada Teie mõttelaadist.

Vaata inimesed on juba sellised - ühed on ettevõtlikumad kui teised.
Teoreetiliselt on võimalik panna ka need laisemad ettevõtlikumat tööd
tegema. Seega need kes on ettevõtlikumad teevad tõsisemalt tööd.
Harivad maad, teevad metsa, kasvtavad mida-keda iganes ja jõukus
tuleb. Teised aga eelistavad vaikselt oma popsikohas istuda - saada
piisavalt, et kõht täis ja küljealune kuiv. Või siis linnas oma aeg kuskil
laua taga ära venitada (see, et meil kontorotte on rohkem kui VAJA on
minu meelest asi mis ei vaja üle vaidlemist ega tõestamist) ja palka.
Need inimesed ei viitsi keerutada, sebida, asju ajada, et neil oleks siis
rohkem kui teistel.
Laias laastus ei ole see minu meelest väga paha asi. Inimesed on ju
siiski erinevad. Seni kui see "jõukas" pool teeb seda mida ta teeb
AUSALT - ilma valetamise ja varastamiseta on asjad "jonksus". Aga
kahjuks ei ole see alati mitte nii.
Ja see ongi "kellegi arvelt" - looduse varud on piiratud - kui üks harib
ühte põldu, raiub ühte metsa ja püüab ühes järves (pole just parim
näida aga pika mokaga käib küll) siis teised seal seda enam teha EI saa.
Kuna loodus on ÜKS siis selle ühe osa erastamine kellegile on kellegi
teise arvelt - see teine seda teha ju ei saa.

Kas see vastas sinu küsimusele?
Vasta
#29
(27-10-2012, 19:42 )excubitoris Kirjutas:
(27-10-2012, 19:18 )zzzxxxzzz Kirjutas:
(12-10-2012, 07:36 )excubitoris Kirjutas: Lihtne vastus - nende arvelt kes tööd teha ei viitsi.

Ehk seletad ka laiemale üldsusele - kuidas on võimalik rikastuda nende arvelt kes tööd ei viitsi teha? See ei ole isiklik norimine vaid püüd aru saada Teie mõttelaadist.

Vaata inimesed on juba sellised - ühed on ettevõtlikumad kui teised.
Teoreetiliselt on võimalik panna ka need laisemad ettevõtlikumat tööd
tegema. Seega need kes on ettevõtlikumad teevad tõsisemalt tööd.
Harivad maad, teevad metsa, kasvtavad mida-keda iganes ja jõukus
tuleb. Teised aga eelistavad vaikselt oma popsikohas istuda - saada
piisavalt, et kõht täis ja küljealune kuiv. Või siis linnas oma aeg kuskil
laua taga ära venitada (see, et meil kontorotte on rohkem kui VAJA on
minu meelest asi mis ei vaja üle vaidlemist ega tõestamist) ja palka.
Need inimesed ei viitsi keerutada, sebida, asju ajada, et neil oleks siis
rohkem kui teistel.
Laias laastus ei ole see minu meelest väga paha asi. Inimesed on ju
siiski erinevad. Seni kui see "jõukas" pool teeb seda mida ta teeb
AUSALT - ilma valetamise ja varastamiseta on asjad "jonksus". Aga
kahjuks ei ole see alati mitte nii.
Ja see ongi "kellegi arvelt" - looduse varud on piiratud - kui üks harib
ühte põldu, raiub ühte metsa ja püüab ühes järves (pole just parim
näida aga pika mokaga käib küll) siis teised seal seda enam teha EI saa.
Kuna loodus on ÜKS siis selle ühe osa erastamine kellegile on kellegi
teise arvelt - see teine seda teha ju ei saa.

Kas see vastas sinu küsimusele?

Ei.
Kas pean küsimust täpsustama või proovid uuesti vastata? Ja kui ei soovi sellele vastata (ebamugav küsimus), siis ütle. Ei käi peale.
Vasta
#30
Kui kahele inimesel antakse võrdse suurusega maalapp harimiseks ja üks ei viitsi rohkem harida kui poolt sellest ning teine jõuab ja viitsib lisaks enda maalapile ka esimese söödis poolt harida, siis saab ju teine esimese viitsimatuse arvelt tööd teha jõukamaks.

Kui ma nüüd oma oletusega mööda ei pannud, siis ehk selgitad miks selline vastus sulle ei sobi või mida sa selles mõttekäigus valesti näed olevat, sest sinu eeldused ei aita kuidagi teisiti vastamisele kaasa.
Vasta
#31
(27-10-2012, 21:00 )kage Kirjutas: Kui kahele inimesel antakse võrdse suurusega maalapp harimiseks ja üks ei viitsi rohkem harida kui poolt sellest ning teine jõuab ja viitsib lisaks enda maalapile ka esimese söödis poolt harida, siis saab ju teine esimese viitsimatuse arvelt tööd teha jõukamaks.

Kui ma nüüd oma oletusega mööda ei pannud, siis ehk selgitad miks selline vastus sulle ei sobi või mida sa selles mõttekäigus valesti näed olevat, sest sinu eeldused ei aita kuidagi teisiti vastamisele kaasa.

Kui üks viitsib teise poolt harida siis ilmselt maksab ta ka sellele poolele haritava maa kasutamise eest. Kust tuleb kellegi arvelt? Keeruline?
Ja on ka üsna huvitav teada saada kuidas selline case saaks võimalik olla. Et antakse. Kahele inimesele. Kes annab ja millistel alustel.
Vasta
#32
Kui see ei vasta siis kas loll oled sina või loll olen mina.
Üksi ei oska küsida teine vastata - või räägime erinevaid keeli.
Või veel mingi põhjus millele ma pihta pole saanud.

Vastasin nii, kuidas mina asja näen.
Kui see sulle ei sobi on probleem sügavam.

Kage poolt pakutud näitest lähtudes:
Ilmselt ei ole aluseks. Ilmselt paistab Päike
ja kumab Kuu, siravad Tähed taevalaotuses jne...
Ei ole siin maailmas midagi ilmset - tänapäeval
isegi mitte surm ja maksud.
Püüa üle olla.
Vasta
#33
(27-10-2012, 22:03 )zzzxxxzzz Kirjutas: Kui üks viitsib teise poolt harida siis ilmselt maksab ta ka sellele poolele haritava maa kasutamise eest. Kust tuleb kellegi arvelt? Keeruline?
Ja on ka üsna huvitav teada saada kuidas selline case saaks võimalik olla. Et antakse. Kahele inimesele. Kes annab ja millistel alustel.
See oli oletuslik ja äärmiselt lihtsustatud näide. Kui elulist soovid, siis palun väga - inimene ei viitsi enda puuküttega korteriga tegeleda ja elab vanemate juures ning keegi ei viitsi vanavanemate maakohaga tegeleda. Selle viitsimatuse arvelt saab inimese tuttav, kes viitsib rohkem rabeleda, tasuta kasutusõigusega korteris elada ja enda perega maal käia ning seal omale juurikaid kasvatada ja muuga tegeleda.

Kasu on selles suhtes mõlemapoolne, et elukohtadega tegeletakse ja need lihtsalt ei lagune, aga üks tegeleb linnas oma tööga ja laseb rohkem jõudval inimesel enda viitsimatuse arvelt jõukust juurde saada.

Vasta
#34
Marina, sa oled sattunud ehtsate luuletajate seltskonda. 33 postitust ja peale ilutseva sõnadevahu ei ühtki praktilist nõuannet. Ega sa üksi saagi midagi ei muuta ega ilma lepinguteta toota, vaata parem kui palju sinu ümber on samasuguseid tootmisvahenditeta maaomanikke kellele tagastati küll maa aga ei tagastatud tootmisvahendeid. Tootmisvahenditest ei moodustatuid koos tagasisaadud maadega ühistuid vaid need ärastasid endale esimehed ja direktorid ettenägelikult koos keskastme juhtidega muutes niiviisis endised majandid tootmisvõimetuteks või sundides omanikke müüma maad metsad endale tühise raha eest. Osa andsid maad rendile sest tootmisvahendid kuulusid ju endistele majandijuhtidele. Rendil antud maad kurnavad suurtootjad huumusest tühjaks, keemia kasutamine tapab mullas oleva elu.
Räägin kõige viimase intensiivtootmise jutu mis kuulsin ühelt kalaturustajalt töötlejalt Norra lõhe kohta. Kala kasvatatakse lahtede sumpades kuid lõhedel on parasiidid kes nende nahal elavad ja elumahladest toituvad. Parasiitide tõrjeks lisatakse lõhede toidule kemikaale mis hävitavad nii parasiidid kui kogu sumpade all oleva merepõhja elustiku, tulemuseks on suured elutud ja surnud merepõhja piirkonnad. Seesama toimub ka intensiivpõllumajanduses eriti just rendimaadel mille elustiku ja huumuse eest rentnikud ei mõtlegi hoolitseda sest see on neile võõras mure. Kuna idaturg oma põhjatu tarbimisega kadus siis pole ka keegi huvitatud rohkem tootmisest kui EU tootmiskvoodid lubavad. Siin saaks toota ainult sellist kaupa mis oleks poes müüdav lõppprodukt. Linna on poodidesse ilmunud nii külmutatud marjad, head talumahlad ja toormoosid, talupiim ja kõik mis sellest saab toota jne. Aga seda ei saa toota ilma algkapitali omamist sisseseade ja masinate ostuks, kuid sellele pangad ei kipu laene andma ja laenudele kõike üles ehitades on juba algusest peale teada pankrott ja maade minek pangale omade omanike käsutusse. Aitaks kui maaomanikud kes täna suurtootjatele maid välja rendivad ise otsustaks ühistud luua ja selline nišš luua mida on kasulik toota. Mida konkreetselt kohtadel võimalik teha on igal pool erinev ja sõltub nõudlusest. Aga kuulata siinsete luuletajate juttu ei toimu midagi ega hakkagi toimuma.
Kuigi ausalt ka ise meenutan maaelu mil suvel oli tööpäev niigi 14 tundi ja sinna lisaks oma tööd heinateol lehmale ja maaharimine sügisene kartulivõtt jne tapvad. Talvine töö aga miinimumpalgaga ei korvanud sugugi suvist rabelemist. Täna seda ei tahaks või peaks see töö nii palju sisse tooma, et talve võiks Hispaanias veeta aga talu seda ju ei lase.
Vasta
#35
(27-10-2012, 18:17 )Marina Kirjutas: Arutelu kommentaariumis läheb teemasse: http://eestielu.delfi.ee/eesti/valgamaa/valga/elu/lugeja-korvalistes-kohtades-elavad-inimesed-ei-peaks-makse-maksma.

Tsitaat: nujah
26.10.2012 16:39 miss a tahad öelda, et sul seisaks elu püsti kui linnas tekkivat skpd sulle sinna maale ümber ei jagataks või?? Eesti mandril on VALD kus 10% laekuvast tulumaksust läheb ainuüksi vallavanema palgaks mis vahet seal on, kas sa sed maksu maksad või ei, ainult ära ärple ja pea ennast linnameestest paremaks, muidu nood jätavad su tõesti nälga.

Et jah, linnamehed jätavad maakad nälga ... vot see on juba tase Hrmm
Aga asja lükatakse vaikselt sinna poole. Siinsetest mulisejatest ma ei näe eriti maal elavaid inimesi. Miks nad peaksidki ambrasuurile viskuma? Ühelgi linnamehel pole asja PRIA-sse,TTI-sse või Veterinaar- ja Toiduametisse.Nende asutuste kaudu aga juhitaksegi elu maal, ehitatakse müüre millest peab mats üle ronima, ainult et iga müüri taga on järgmine jne. Programm on kasumit toota, siis on lootust toetustele. Sellele järgneb veel rida tingimusi. Osa meetmeid nõuab toetuse tagasi kui on avastatud väikseimgi rikkumine( mahekoolitusel ühel loengul puudumine).
PRIA-s on juba rasvased konksud mängus, kuni selleni välja et peadki nii tegema nagu ülevalt nõutakse http://www.maaleht.ee/news/video/varia/v...d=64964824 Hrmm
Moraal loost: mida vähem sa ennast nendega seod, seda rahulikumalt magad. Kes enam ei maga rahulikult, siis tehakse pakkumine millest on raske keelduda ja nii lähevadki maad ja varad investoritele üle. Süsteem viib selleni, et mõne aja pärast ongi maa ilma sõjata vallutatud.Ph34r2

Vasta
#36
Palju selles http://www.para-web.org/showthread.php?tid=5580&page=50
teemas pooleteist aasta jooksul postitusi on olnud, Vironshaman? Terve eepos juba kogunenud Sul sinna. On sellest mingit kasu ka olnud? Miskit on kasvõi Sinu jaoks selgemaks saanud?


Kunagi soovitasid kuskil teemas kellegil siin kõik jätta ja Soome tööle minna. Elik siis rahanomaadiks hakata.

Nähtavasti on see lugupeetava arusaam Eesti elu edendamisest ja põliseestlusest.
Kui inimene ei saa aru ühe või teise tegevuse vajalikkusest, loomulikult on antud tegevus talle raske. Olgu siis selleks tegevuseks kasvõi tikutoosi tassimine.
Vasta
#37
Mis see põliseestlus on - nõidrahavas, iidsed Hüperborealased? Kas peabki suurtootmist olema? Külas võiks olla jaotatud, kes mida kasvatavad, ja siis omavahel vahetada, ka teenused (leivaküpsetamine, juukeslõikus jne.) Eestimaa on täis jõukohti, allikaid, kive, kivistisi (riffe), metsi, kuid ei teata suurt midagi nende omadustest ja kasutamisest. Näiteks kuidas toimib rändrahn, mis omadused on meie oma lubjakivil jne.jne. Kui suured teadjad ühineksid ja saaks infoväljast(või kuidas keegi nimetab) selle teabe tagasi (ei teata isegi lodjapuust midagi), võiks eesti olla ainulaadne energoturismimaa (võib ilusama nime välja mõelda).Smile
Vasta
#38
Maal on metsikult igav. Selles pole kahtlustki. Seda suudavad taluda vaid kohalikud, kes on täpselt sama igavad
nagu nende loodud ümbruski.
Äsja jooksis liiva para-sünnipäev-kokkutulek, sest meil pole h ä i d valikuid, sest selleks puuduvad meil võimalused.
Pole(ks) probleemi kui: "Tln-Trt maanteel kena ja õdus kõrts. Saun kah olemas, verandalt vaade ....jõele. Saab ööbida,
hind selline, et ei viitsi viimase pärimisega ennast tülitada. Söök-jook, kõik kohapeal olemas. Kõrts toimib 24/7.
Kohalikud, käivad siin vahetustega tööl. Kõik see söök-jook ja muu vajalik - on kah kohalik". Unistage edasi. Sellist pole.

Turismitalud!? Olgem nüüd, turismi.. wtf! Elamegi nagu turismi-elu, kus käsikäes reisivad ühise varalepingu alusel,
turist-mees/naine kes elavad panga turismikodus, koos oma läbirännulastega ja kodutute lemmikloomadega!
Elu meil selline! Muidugi on elu selline, kui valikuid pole. Sellepärast maaelu ei edenegi, sest hästi ei julgegi, sest mine tea
äkki kellelegi ei meeldi.. parem ikka nii.. igavalt.
Vasta
#39
(29-10-2012, 18:28 )Ott Sama Kirjutas: Maal on metsikult igav. Selles pole kahtlustki. Seda suudavad taluda vaid kohalikud, kes on täpselt sama igavad
nagu nende loodud ümbruski.

Mis sinu elu mitteigavaks muudab? Räägi meile, ehk saame mitteigava elu retseptiSmile
Vasta
#40
(29-10-2012, 19:08 )zzzxxxzzz Kirjutas:
(29-10-2012, 18:28 )Ott Sama Kirjutas: Maal on metsikult igav. Selles pole kahtlustki. Seda suudavad taluda vaid kohalikud, kes on täpselt sama igavad
nagu nende loodud ümbruski.

Mis sinu elu mitteigavaks muudab? Räägi meile, ehk saame mitteigava elu retseptiSmile

Pagan, kui hea küsimus! Retsept on lihtne - ole ilma oleksita.
Vasta
#41
(28-10-2012, 02:31 )VironShaman Kirjutas: Kuigi ausalt ka ise meenutan maaelu mil suvel oli tööpäev niigi 14 tundi ja sinna lisaks oma tööd heinateol lehmale ja maaharimine sügisene kartulivõtt jne tapvad. Talvine töö aga miinimumpalgaga ei korvanud sugugi suvist rabelemist. Täna seda ei tahaks või peaks see töö nii palju sisse tooma, et talve võiks Hispaanias veeta aga talu seda ju ei lase.

Hmmmmm... Mul nüüd tekkis küsimus, et kuidas sinusugusel üle 60a mehel sai olla, sügaval nõukaajal (ma oletan sinu nooruses). Isiklikud loomad, põlumaa, heinamaa???????? Kust sa need said? Minu lähedased käisid sellepärast isegi siberis ära. Ja kus need maad nüüd on jäänud? Tagastati õiguspärastale omanikele?

Vasta
#42
(29-10-2012, 18:28 )Ott Sama Kirjutas: Maal on metsikult igav. Selles pole kahtlustki. Seda suudavad taluda vaid kohalikud, kes on täpselt sama igavad
nagu nende loodud ümbruski.
Äsja jooksis liiva para-sünnipäev-kokkutulek, sest meil pole h ä i d valikuid, sest selleks puuduvad meil võimalused.
Pole(ks) probleemi kui: "Tln-Trt maanteel kena ja õdus kõrts. Saun kah olemas, verandalt vaade ....jõele.
Kevadel, lapse sünnipäeval ütles üks kümne aastane tüdruk: "Igav on ainult rumalal ja laisal!"

Olen kõik need 10 metsas elatud aastat võimaldanud kokkusaamiseid-laagreid korraldada, sel suvel, tõsi küll, üksik- isikutel. Kuna siin on väga tugev väekoht (lisaks terrassile jõe kohal ja saunale Bleh) siis üritasin selgusele saada kuidas mõjub inimestele. Selgus, et võimendub see mis inimeses on. Kuigi aktiveerub ka inimese kristall, ei pruugi see püsiv olla.

Pakun välja h e a valiku/võimaluse - tulge kevadel talgutele! Smile
Vasta
#43
/Hmmmmm... Mul nüüd tekkis küsimus, et kuidas sinusugusel üle 60a mehel sai olla, sügaval nõukaajal (ma oletan sinu nooruses). Isiklikud loomad, põlumaa, heinamaa???????? Kust sa need said? Minu lähedased käisid sellepärast isegi siberis ära. Ja kus need maad nüüd on jäänud? Tagastati õiguspärastale omanikele?/
Uuri lähiajalugu.
Vasta
#44
Tsitaat:Hmmmmm... Mul nüüd tekkis küsimus, et kuidas sinusugusel üle 60a mehel sai olla, sügaval nõukaajal (ma oletan sinu nooruses). Isiklikud loomad, põlumaa, heinamaa???????? Kust sa need said? Minu lähedased käisid sellepärast isegi siberis ära. Ja kus need maad nüüd on jäänud? Tagastati õiguspärastale omanikele?
1960-70nendatel võis igal kolhoosinikul olla 2 ha põllumaad, 1 lehm + vasikas, lisaks muud pudulojused mida iganes pidada tahtsid. Lisaks anti veel kasutada heinamaad ja metsa kütte tegemiseks. Niiet kui peres oli 3-4 kolhoosis töölkäivat inimest (või ka kunagi seal töötanud pensionäri), siis võis olla kokku kena väike popsi majapidamine. Mõnel julgemal oli loomi rohkem ka, eks need aeti siis metsa kui loomaloendaja tuli. Aga see oli ikkagi võõrvõim, mis valitses, ja see oli kõigil meeles.

Aga ajalugu mäletati hästi. Lastele tehti varakult selgeks, et üks asi on see, mida räägitakse ametlikus raadios ja televisioonis, raamatutes ja koolis, teine asi on see, mis tegelikult oli.

Ja jube imestama ajab see, et nüüdseks on siginenud peale põlvkond inimesi, kes sinisilmselt usuvad seda, mida ametlik meedia pasundab, arvates, et see on nüüd midagi põhimõtteliselt uut ja ausamat kui see, mis nõukaajal oli. Või okupatsiooniajal nagu Leena ütleks, kuid see polegi enam nii täpne määratlus, sest uus okupatsion on vaikselt sisse imbunud.
Vasta
#45
Ja Marina - kõige hirmsam on see, et see "uus põlvkond" usub siiralt ja sinisilmselt seda mida tolleaegsed lehed kirjutasid. Muid allikaid neid ju varsti enam üldse ei ole. Kirjutati ju tollal töövõitudest ja kenadest kohtadest (ega kõik ka päris vale polnud), kuid jäeti ju kirjutamata kõigest sellest mis ka reaalselt olemas oli - (ka) kohalike partei ülemuste omavolist mis ulatus läbi terve tollase riigiaparaadi. Ringkäendusest "omade" (tavaliselt jällegi nii partei kui muude organite) hulgas jne jne. Inimeste süüdi lavastamisest ja lihtsalt nende "kaotamisest". Aga seda ju lehed ei kirjutanud. Nüüd loevad uue põlvkonna esindajad neid lehti ja ütlevad, et mis teil viga oli!? Ja ega suurt "viga" polnudki - unustatakse vaid mis oli selle suhtelise ja välise heaolu hinnaks.
Vasta
#46
Olen nõus - rumalal ning laisal inimesel on igav.
Anno 2012, ja eestlus annab samm sammult ära oma eluruumi tükkis selle pinna all olevate juurtega.
See on masendavalt kurb ja ühtlasi ka.. maru igav.
Ma ei tea, mis mul viga on, aga iga kord kui ma juhtun lugema Balthasar Russowi "Liivima kroonikat",
siis ma erutun automaatselt. Eriti seal, kus kirjeldatakse elu vanal-heal Liivimaal.
Sõna "lineaarne arenguprogress", omandab selle mainitud kirjelduse taustal õige sisu, mida saab väljendada
heliga, mille üheks põhiomaduseks on selgelt tajutav hais.
Oleme igavad puritaanid.
Vasta
#47
(30-10-2012, 11:04 )Marina Kirjutas:
Tsitaat:Hmmmmm... Mul nüüd tekkis küsimus, et kuidas sinusugusel üle 60a mehel sai olla, sügaval nõukaajal (ma oletan sinu nooruses). Isiklikud loomad, põlumaa, heinamaa???????? Kust sa need said? Minu lähedased käisid sellepärast isegi siberis ära. Ja kus need maad nüüd on jäänud? Tagastati õiguspärastale omanikele?
1960-70nendatel võis igal kolhoosinikul olla 2 ha põllumaad, 1 lehm + vasikas, lisaks muud pudulojused mida iganes pidada tahtsid. Lisaks anti veel kasutada heinamaad ja metsa kütte tegemiseks. Niiet kui peres oli 3-4 kolhoosis töölkäivat inimest (või ka kunagi seal töötanud pensionäri), siis võis olla kokku kena väike popsi majapidamine. Mõnel julgemal oli loomi rohkem ka, eks need aeti siis metsa kui loomaloendaja tuli. Aga see oli ikkagi võõrvõim, mis valitses, ja see oli kõigil meeles.

Aga ajalugu mäletati hästi. Lastele tehti varakult selgeks, et üks asi on see, mida räägitakse ametlikus raadios ja televisioonis, raamatutes ja koolis, teine asi on see, mis tegelikult oli.

Ja jube imestama ajab see, et nüüdseks on siginenud peale põlvkond inimesi, kes sinisilmselt usuvad seda, mida ametlik meedia pasundab, arvates, et see on nüüd midagi põhimõtteliselt uut ja ausamat kui see, mis nõukaajal oli. Või okupatsiooniajal nagu Leena ütleks, kuid see polegi enam nii täpne määratlus, sest uus okupatsion on vaikselt sisse imbunud.

No eraomand on mulle küll üllatus. Neid piimapukke mäletan ma ka. Aga lähiajaloost, kui sa mäletad, siis küüditati maainimesed (talunikud) selleks, et hakkaksid toimima nö kolhoosi süsteem. "ei individuaalsusele" maad loomad võeti ära ja pärast siberist tulekut neid maale tagasi ei lastud. Siis mulle on küll vastukarva, et "Kolhoosnik" haris OMA maad jutt.

Vasta
#48
(30-10-2012, 17:23 )Chaos Kirjutas:
(30-10-2012, 11:04 )Marina Kirjutas:
Tsitaat:Hmmmmm... Mul nüüd tekkis küsimus, et kuidas sinusugusel üle 60a mehel sai olla, sügaval nõukaajal (ma oletan sinu nooruses). Isiklikud loomad, põlumaa, heinamaa???????? Kust sa need said? Minu lähedased käisid sellepärast isegi siberis ära. Ja kus need maad nüüd on jäänud? Tagastati õiguspärastale omanikele?
1960-70nendatel võis igal kolhoosinikul olla 2 ha põllumaad, 1 lehm + vasikas, lisaks muud pudulojused mida iganes pidada tahtsid. Lisaks anti veel kasutada heinamaad ja metsa kütte tegemiseks. Niiet kui peres oli 3-4 kolhoosis töölkäivat inimest (või ka kunagi seal töötanud pensionäri), siis võis olla kokku kena väike popsi majapidamine. Mõnel julgemal oli loomi rohkem ka, eks need aeti siis metsa kui loomaloendaja tuli. Aga see oli ikkagi võõrvõim, mis valitses, ja see oli kõigil meeles.

Aga ajalugu mäletati hästi. Lastele tehti varakult selgeks, et üks asi on see, mida räägitakse ametlikus raadios ja televisioonis, raamatutes ja koolis, teine asi on see, mis tegelikult oli.

Ja jube imestama ajab see, et nüüdseks on siginenud peale põlvkond inimesi, kes sinisilmselt usuvad seda, mida ametlik meedia pasundab, arvates, et see on nüüd midagi põhimõtteliselt uut ja ausamat kui see, mis nõukaajal oli. Või okupatsiooniajal nagu Leena ütleks, kuid see polegi enam nii täpne määratlus, sest uus okupatsion on vaikselt sisse imbunud.

No eraomand on mulle küll üllatus. Neid piimapukke mäletan ma ka. Aga lähiajaloost, kui sa mäletad, siis küüditati maainimesed (talunikud) selleks, et hakkaksid toimima nö kolhoosi süsteem. "ei individuaalsusele" maad loomad võeti ära ja pärast siberist tulekut neid maale tagasi ei lastud. Siis mulle on küll vastukarva, et "Kolhoosnik" haris OMA maad jutt.

Lahmida pole mõtet, chaos, mu vanemad - kuni õigusjärgsete omenikele vara tagasi andmiseni - elasid sellisel kolhoosi poolt "antud" "eraomandil"

Tegemist oli sellise "vaikselt aksepteeritud" põllumajandusega - ametlikult sellisest "eraomandist" ei räägitud, aga oli vaikselt heaks kiidetud ENSV mõistes kõige kõrgemal tasemel - muidu poleks kolhoosid julgend nii teha.

Paberitel ikkagi kolhoosi maa, mis siis mitteametlikult erakätes.
Vähemalt sai kvaliteetse söögi kätte, kuigi tööd oli ikka omajagu, aga tasus ära.

Igast peenramaad-suvilamaad on hoopis omaette teema.



Vasta
#49
Ega kõik nii lilleline polnudki.
OMA maad harisid peale seda, kui kolhoosis töö tehtud. See kuidas keegi seda oskas ühendada või asju ajada olenes tema leidlikusest ja oskusest õiges kohas õiget klouni mängida.
Ehk siis, kui ikka henategu oli, olid tööpäevad seal ühismajandis täpselt nii pikad kui nad olid. Oma heina niitsid ja võtsid üles peale kolhoositööd. Sellel ajal pidi olema inimene nutikas ja kaval. Vastasel juhul oleks tenäoliselt ka kusagile asumisele saadetud.

Aga rääkida, et veneajal polnud kellelgi majapidamist on väärkujutlus ja mina küll ei kujuta ette, kus kohast selline. Loomulikult ei olnud see nii lihtne, et ütled, et see siin on minu maa ja minu lehm. Maa oli kolhoosi oma ja seda sai n.ö kasutada. Lehmaga oli ka see lugu, et sa pidid teatud hulga piima sinna piimapuki peale viima. Kui su lehma piim aga liiga rammusaks osutus, siis oli ka oht, et lehm viiakse minema ja saad asemele mõne teise vissi, kes vähem ja lahjemat piima annab.

Nii, et sul oli õiguse oma väiksele põllulapile ja paarile loomale, kuid arvestama pidid sa seda, et kõike seda said teha saa alles peale kolhoositööd. Nii, et polnud üldse haruldane, kui naabritädi kes pensionil oli, käis päeval lehma lüpsmas ja põrsast söötmas.

Vasta
#50
Jah.
Ja seepärast ei maksa imestada kui VS 14-tunniseid tööpäevi nimetas.

Eks neid varjukülgi oli veelgi. Maaparandus näiteks, mis vääramatu jõuna üle armsakssaanud maastike üle käis, muutes kõik ühtlaseks ja suureks põlluks.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat