[Chaos]

Mul oleks üks küsimus? Me ei saa võtta 20.sajandi suhteliselt vabamat olustikku indiviidi seisukohast, kanda seda suhteliselt teistsugusesse keskkonda väites, et ühiskond on koguaeg põhinenud tänasega sarnaselt, kus kõik ühiskonna liikmed said toimetada kuidas süda käskis. Ühesõnaga, esivanemate hingeelust me ju tegelikult ei tea s...gi. Ja kui see karmavõlg kandub koguaeg edasi, siis on ju sellise loogika järgi sellest teps võimatu välja tulla või ei? Ehk niipalju ei anna ühel põlvel head teha kui palju on vanemad põlved koguaeg halvasti teinud. Meie vaatevinklist. Või on see võlg ajastuga kaasaskäiv ja vastavalt olustikule muutuv????

[excubitoris]

Chaos - selle teema läbivaks jooneks peakski ju lähtuvalt pealkirjast, et karmat kui sellist olemas ei ole. Ei ole karma võlga ja karma kui selline tähendab ju lihtsalt ELUTEED - mida sa sellel teel teed seda sa teed. Kui sa teed halba siis võib see mingil hetkel sinuni tagasijõuda aga ei pruugi. Surm on teatud "reset" mis lähtestab sinu energia mudeli ja laseb selle taaskasutusse. Need eelmiste elude mälestused ei ole osa sinu karma rattast vaid "viga maatriksis" ehk üle maailmses infovõrgus kus kellegi teise elu informatsioon paelub sinu elu informatsiooniga ehk taaskäivitamises oli viga ja vana info "kleepus" külge.

See ütelus, et "ära tee teistele seda mida sa ei taha, et sulle tehtaks" on pigem selleks, et teistele edasi antud valu VÕIB sulle tagasi tulla ringiga enne kui toimub taaskäivitus ehk surm. Mida suurem on tekitatud valu seda kindlam ja kiirem on tagasilöök. Kui sa tapad teise isiku või enda siis sa lihtsalt vabastad energia ja ei midagi muud. Kõik muu selle ümber on usundite alusel toodetud moraalikoodeks mis muutub koos usundiga mille haardes inimene elab.
Ajaloos on piisavalt näiteid, kuidas "pahad" ühiskonnad on kokku kukkunud ja seda tuuakse kui näidet karmaratta kõikvõimsusest. Siin aga tekib mul alati küsimus - kui see on nii siis miks ajaloos väidetavalt olnud "head" ühiskonnad on samuti kadunud? Siin toimub hoopis mingi muu reeglite kogumik kui see karmaratas.

[Chaos]

Ma saan krti jutust aru küll. Pigem oli küsimus neile kes seda millekski ei pea. Et karma mis on hea ja mis on halb ei ole täna ja viis sajandit tagasi võrdelised. Ehk mida me peama täna halvaks ühiskonnaks ei pruukinud seda omas ajas ja ruumis sugugi olla.

Ehk see sama "ära tee teistele seda mida sa ei taha, et sulle tehtaks" ei ole alati olnud sama mis meil täna.

[excubitoris]

Ehk see sama "ära tee teistele seda mida sa ei taha, et sulle tehtaks" ei ole alati olnud sama mis meil täna.

Ütluse mõte ja sisu on alati sama - muutuvad ainult need asjad mida soovitakse või ei soovita.

[Chaos]

Ei ole ju nii. Näituseks tapmine. Nüüd on paha karma ennemuiste üllas tegu? Veel näituseks muistne vaba mees Saaremaal oli mees kes ise põldu ei harinud. Selleks olid naised ja orjad. Siis oli selline käitumine ülim ja eetiline. Nüüd tabu.

Nagu ma ütlesin ei tea me oma esivanemate hingeelust mitte s...gi. Ja siit tuli ka küsimus. Ons see võlg ajastuga kaasaskäiv ja vastavalt olustikule muutuv?

[Tulnukinimene]

On selline ütlemine:
"Mis on lubatud Jupiterile ei ole lubatud härjale."

[excubitoris]

Kus tabu kus mitte - Aafrikas panevad naised ja orjad põldudel siiani adra ees "rallit".
Tapmisega sama lugu - Eesti mehed "missioonidel" mitmes kohas ehk asi kes-keda mitte KAS.
Nende näidetaga haakub Tulnukinimese toodud härja ja Jupiteri ütlus täiega.

[tapsix]

Ei ole ju nii. Näituseks tapmine. Nüüd on paha karma ennemuiste üllas tegu? Veel näituseks muistne vaba mees Saaremaal oli mees kes ise põldu ei harinud. Selleks olid naised ja orjad. Siis oli selline käitumine ülim ja eetiline. Nüüd tabu.

Nagu ma ütlesin ei tea me oma esivanemate hingeelust mitte s...gi. Ja siit tuli ka küsimus. Ons see võlg ajastuga kaasaskäiv ja vastavalt olustikule muutuv?

Jah selles on Sul õigus: vabad mehed on orjadeks muudetud(dollarid silme ees).
Midagi ei käi Sul kaasas. Lihtsalt Sind on hulga parem juhtida kui Sa ennast pidevalt süüdi tunned. Selles ongi Kabalistide mängu võlu.

[Chaos]

Ehk orjapidamine tänapäeval (seda sõna otseses mõttes) oleks, siis karmavõla vaba? Ma satun segadusse

[tapsix]

Ehk orjapidamine tänapäeval (seda sõna otseses mõttes) oleks, siis karmavõla vaba? Ma satun segadusse

Vaata, "karmaratas" on goidele(lollidele) mõeldud. Need, kes teavad, ei tunne ju mingit südametunnistuse piina ja plaksutavad piitsa mõnuga.

[Eithea]

Ehk orjapidamine tänapäeval (seda sõna otseses mõttes) oleks, siis karmavõla vaba? Ma satun segadusse

Aasta parim nali , Chaos ja segaduses!

Mina ei tea, see karma hm, kui on ikka selline keskkond, kus ilma kedagi riivamata elada ei saa, siis karmatagu väljamõtlejad ise, mõningail on veel mingi seitse põlve sinu ...blaablaa jne... Mingi kompott süütundest ja sajatustest.

[Tulnukinimene]

On selline ütlemine:
"Mis on lubatud Jupiterile ei ole lubatud härjale."

Mina võtan seda ütlust nii: jumalinimesel (kelles on aktiveerunud sisemine päike/kristall, vastav sagedus) on palju rohkem võimalusi/suurem valikuvabadus kui loominimesel (keda valitseb ego, massimeel, mingi egregor).

aga üldiselt peaks see ütlus tähendama, et suurema eesmärgi (inimkonna) nimel võib nt. tappa.

Kuid Jupiter on nii võimas, et peatab pilguga/mõttega võitluse.

[Skarre]

Huvitav mõte oleks ka nn. olemise talumatu kergus (teemat käsitleb põgusalt ka sama pealkirjaga romaan). Juhul, kui kõik inimesed teadvustaksid endile, et kõik hetked on kaduvad, st minevik on ainult kogum lugusid, mis ei oma su üle mitte mingit võimu ning mitte miski pole tegelikult oluline, tagajärgi ei eksisteeri, siis ühiskonda ei eksisteeriks. Praegu koome me põlvkondade ja tsivilisatsioonide kaupa suurt "mõttevaipa". Pisut banaalne näide ehk, aga - sügavalt patriootlik inimene on nõus surema oma isamaa eest, kuna ta tunnetab, et seda on aastatuhandete kaupa teinud tema esivanemad. Inimese üks põhivajadusi on kuhugi kuuluda (ka kuulumine "mitte kuhugi" ehk siis üksikute huntide hulka on siiski sildistamine, kuulumine) ning karma (ükskõik, kuidas me seda nimetame), aitab "joonel püsida".

Samas ei tundu mulle isiklikult, et karma kui selline iseenesest kedagi orjastaks. Valik on ju olemas ka siin - tekitada endale "võlg" või mitte, või tegutseda hoopis enese seaduste kohaselt. Pigem on küsimus selles, kas vaadelda elu põhjus-tagajärg seose alusel ning võtta vastutus kõige enda tehtu eest, või panna kõik paha, mis juhtub, mingi müstilise "karma" arvele. Veritasu järgivates tsivilisatsioonides ma tean, et kui su isa maha koksan, võid-pead sina täpselt sama tegema, samal ajal, kui ma sulle teed pakun. See oleks siis justkui ühiskondlik kokkulepe, ja "karma" tuleneb pigem sellest. Samas meie ühiskonnas paneme me otsustamispunkti kuhugi mujale, teha võib, aga mitte vahele jääda.

[Linda]

Samas ei tundu mulle isiklikult, et karma kui selline iseenesest kedagi orjastaks. Valik on ju olemas ka siin - tekitada endale "võlg" või mitte, või tegutseda hoopis enese seaduste kohaselt. Pigem on küsimus selles, kas vaadelda elu põhjus-tagajärg seose alusel ning võtta vastutus kõige enda tehtu eest, või panna kõik paha, mis juhtub, mingi müstilise "karma" arvele. Veritasu järgivates tsivilisatsioonides ma tean, et kui su isa maha koksan, võid-pead sina täpselt sama tegema, samal ajal, kui ma sulle teed pakun. See oleks siis justkui ühiskondlik kokkulepe, ja "karma" tuleneb pigem sellest. Samas meie ühiskonnas paneme me otsustamispunkti kuhugi mujale, teha võib, aga mitte vahele jääda.

Mulle tundub, et "karmaõpetuste" algne taotlus ongi õppida-õpetada nägema põhjus-tagajärg seoseid ja vastutuse võtmist elamises. See millegi-kellegi arvele oma vastutuse kirjutamine on ühiskondlike moraalinormide tulemus. Tunti siin muret selle üle, et mis kunagi oli õilis, on nüüd kuritegu. Jah. Ühiskonnakorraldused muutuvad, vahetavad üksteist välja ja vahetavad välja ka moraalinormid: kehtestavad uued reeglid. Karmaseadusi ei peaks need puudutama tegelikult, kuid erinevatel põhjustel segatakse nees kaks kokku, kas teadlikult või alateadlikult. Karmaõpetusel pole mingit seost moraaliga, põhjus-tagajärjed ei küsi moraalist, need on ajatud printsiibid, mida tänapäeva inimene kuigi hästi näha ei oska. Ja mitte moraal ei põhine põhjus-tagajärg seostel, vaid neil tugineb eetika. Moraal tugineb võimueliidi huvidele. Eetikaga on aga suht defka, sestap teda enam eriti ka ei tunta ja segatakse ära moraaliga.

[tapsix]

Samas ei tundu mulle isiklikult, et karma kui selline iseenesest kedagi orjastaks. Valik on ju olemas ka siin - tekitada endale "võlg" või mitte, või tegutseda hoopis enese seaduste kohaselt. Pigem on küsimus selles, kas vaadelda elu põhjus-tagajärg seose alusel ning võtta vastutus kõige enda tehtu eest, või panna kõik paha, mis juhtub, mingi müstilise "karma" arvele. Veritasu järgivates tsivilisatsioonides ma tean, et kui su isa maha koksan, võid-pead sina täpselt sama tegema, samal ajal, kui ma sulle teed pakun. See oleks siis justkui ühiskondlik kokkulepe, ja "karma" tuleneb pigem sellest. Samas meie ühiskonnas paneme me otsustamispunkti kuhugi mujale, teha võib, aga mitte vahele jääda.

Mulle tundub, et "karmaõpetuste" algne taotlus ongi õppida-õpetada nägema põhjus-tagajärg seoseid ja vastutuse võtmist elamises. See millegi-kellegi arvele oma vastutuse kirjutamine on ühiskondlike moraalinormide tulemus. Tunti siin muret selle üle, et mis kunagi oli õilis, on nüüd kuritegu. Jah. Ühiskonnakorraldused muutuvad, vahetavad üksteist välja ja vahetavad välja ka moraalinormid: kehtestavad uued reeglid. Karmaseadusi ei peaks need puudutama tegelikult, kuid erinevatel põhjustel segatakse nees kaks kokku, kas teadlikult või alateadlikult. Karmaõpetusel pole mingit seost moraaliga, põhjus-tagajärjed ei küsi moraalist, need on ajatud printsiibid, mida tänapäeva inimene kuigi hästi näha ei oska. Ja mitte moraal ei põhine põhjus-tagajärg seostel, vaid neil tugineb eetika. Moraal tugineb võimueliidi huvidele. Eetikaga on aga suht defka, sestap teda enam eriti ka ei tunta ja segatakse ära moraaliga.

Siit tulenebki vajadus astuda "karmarattast" välja. See võib tähendada seda, et pead katkestama sugulussidemed, et vabaneda koormavast taagast("karmarattast").

[Krt]

Ajatu põhjus-tagajärje printsiip on minu silmis lihtsalt religioosse mulli ajamine. Kirjutamata sisemisel moraalil ja eetikal pole suurt olulist vahet, kui siis moraali on üldiselt peetud rohkem abstraktseks ja eetikat seostatud ka vastavalt tegutsemisega. St. et suur moraali lugeja võib teoorias justkui väga tubli olla, aga tegelikkuses ei käitu päris vastavalt ehk eetiliselt - teab küll peast õiget leiva retsepti, aga praktikas on veel nõrk leiba valmistama. Ühiskonna normid aga on juba ametlikult kirja pandud ja aktidega seadustatud reeglid, millel võimalik väljaspool - keskkonnas - ka näpuga järge ajada, nagu kokaraamatust. Sarnaselt nagu arenevad välised ühiskonna seadustatud normid, areneb ka sisemine moraal. Ideaalis võiksid need olla muidugi korrelatsioonis. Ehk kooli teises klassis käidaks ka vastava sisemise küpsuse juures, mitte ei punnitata esimese klassi tasemest lähtuvalt. Ja kümnenda klassi teadmiste juures hakkab rõhuvalt tüütama viienda klassi õppekava. Nullist aga alustavad ja nullis lõpetavad lõpuks kõik. Sest vägagi ajalik põhjus-tagajärg printsiip on see, et kui sündisid, siis järelikult ka sured, ja kui ei sure, siis järelikult ka ei ole sündinud.

[positiivne]

Ajatu põhjus-tagajärje printsiip on minu silmis lihtsalt religioosse mulli ajamine. Kirjutamata sisemisel moraalil ja eetikal pole suurt olulist vahet, kui siis moraali on üldiselt peetud rohkem abstraktseks ja eetikat seostatud ka vastavalt tegutsemisega. St. et suur moraali lugeja võib teoorias justkui väga tubli olla, aga tegelikkuses ei käitu päris vastavalt ehk eetiliselt - teab küll peast õiget leiva retsepti, aga praktikas on veel nõrk leiba valmistama.

Mulle tõesti meeldib, kuidas su hobused tormavad Respekt man.

Ma järgnevalt kopi/pasteetisin Wikist. Natukene kustutasin tsitaatidest liigset, sinu kirjtöö kontektsis tarbetut infot.

Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava, või komme. (Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. Filosoofiliselt saab sõnade eetika ja moraal tähendusi eristada.)

"Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika (arstieetika), spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika.

Ehk siis need "suurused" nagu "moraal", "eetika" on tõeliselt olulised ja seegi on tähtis ning tänuväärne, et nad on kirja pandud! Mõne "asja" saab inimene sünnikingiks, mõne aga eluülesandeks, mille tõttu peab aastaid ja aastaid õppima läbi kibeda kogemuse ja kaheldava võidurõõmu. Sallivus ja mõistatahtmine on alguseks hea küll. Ent maailm ei ole nii lihtne et sellest piisaks

Sinu jutu võtab kokku vist paremini kui miski muu lihtne küsimus, kas karmat mõjutavad, teod ja tegude tulemused, või mõtted.

[Krt]

Tavaliselt küsitakse, et mis on mingi jutu moraal? Mis viitab puhtalt sisemistele väärtustele, ja mitte materiaalsele. Samas aga moraalse käitumise puhul räägitakse juba eetilisest või mitteetilisest käitumisest, mis seotud juba rohkem välise tegutsemisega. Üldiselt ma ei ole absoluutselt nõus wikipedia seletusega, et moraal ja kultuur oleks mingi väline käitumisreeglite kogum. See on selgelt selline kõige taandamine üheks materialistlikuks sotsiaalteaduseks, kus lihtsalt ei taibata seda, et kehtestatagu palju väliseid seadusi tahes, ei ole nendest enamus inimesi sisemiselt sellegi poolest võimelised aru saama, sest nende sisemine moraalitase seda lihtsalt ei võimalda. St. välised saavad olla vaid poliitilised seadused ja aktid, aga mitte kollektiivne kultuur ja moraal, mis sünnib vaid seestpoolt ühisloomena. Ehk trüki palju kokaraamatuid tahes, aga kui inimesed nendest aru ei saa, siis nad ei suuda retsepte ka moraalselt taibata ega eetiliselt teostada. Seega moraal ei ole tegelikult minu silmis väliselt nõutavad (kirjutatud) reeglid, seadused ja aktid, vaid moraal on puhtalt sisemisest taipamisest tekkiv ühissubjektiivne mõõde ehk erinevate teadvuste vahelised tunnetuslikud siselepped. Need ei tule tegelikult kuskilt välisest ühiskonnast, vaid sisemistest vaimsetest ühisarusaamadest – välistest kokaraamatutest pole tolku, kui keegi neid sisemiselt tõlgendada ei suudaks. Sisemised ühistõlgendused ongi alles see, mis loob moraali ja kultuuri. Inimesed võivad küll näiliselt targa näoga ja silmakirjalikult osutada tehislikele füüsiliselt kirjutatud välistele käitumisnormidele, seadustele ja õpetustele, aga kui ikka vastavat sisemist moraalitaipu tegelikult pole, siis see moraali tase on lihtsalt kuskil madalamal levelil.
Kui küsida, kas olemist mõjutavad teod või mõtted, siis ma ütleks, et need kaks on ühe ja sama asja kaks eriaspekti. Väga lihtsustatult öeldes, selleks et midagi näha, on vaja tegutsevaid silmi. Selleks, et midagi mõelda, on tarvis tegutsevat aju. Karma seadus on minu silmis jätkuvalt inimkultuuri looming, mis on vaid väga üldises plaanis kehtiv, samas väga erinevalt tõlgendatav, ja seda ka suht vääralt. Karma seadust võib tõlgendada ka näiteks kui ühiskonnas valitseva keskmise kultuuri tahte kohaselt paindumist ehk sellele allumist, mis vaid moodustabki karmaratta. Karmaratta kohal on juba targemad vaimud ja all on lihtsalt ürgsed jõud, mille suhtes peavad kõik nagunii end järjestama. St. ka, et olgu välised seadusnormatiivid nii head ja üllad kui tahes, aga kui inimesed on sisemiselt harimatud ja madala moraaliga, siis need üllad normatiivid lihtsalt saadetakse pikalt ja p...sse - sinna kus parasjagu ise ollakse.

[excubitoris]

Eks see moraal ole nii seda kui teist - sisemisest tundest tulenev pannakse "kirja", et ei oleks mitmeti mõistmist. EI ole ju saladuseks, et on indiviide kellede sisemised pidurid on vahest lausa olematud.

[Krt]

Moraal on alati vaid sisemised kollektiivsed tähendused ehk ühised programmid. Välises ühiskonnas on vaid füüsilised ühikud ja toimingud. Kui hinnata väliseid toiminguid moraali põhjal, siis seda tehakse ikka vaid sisemiste tähenduste kaudu. Ilma selleta pole välises ühiskonnas mitte mingit moraali. Ja mitmeti mõistetavus jääb alati, kuni selleni välja et ei mõisteta üldse või siis kirjutatakse ümber. Sama moodi pole ka tarkvara sama, mis riistvara, aga nad toimivad alati vaid paralleelselt koos. Ma leian, et absoluutselt kõigis ja kõiges on mingi sisemine moraal, olgu see siis kui olematu tahes - isegi aatomitel on aatomite ja kvarkidel kvarkide ühine moraal. Kuigi inimeste moraaliga pole seal midagi ühist. Küll aga inimeste moraal peab all põhjas sisaldama ka kvarkide moraali.