Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
MUST-VALGE KARMAHULLUS
#51
Kui lõpetad oma lause mingi kavalalt humoorika puändiga ära, siis jõuad ehk ka keskmeni... sealt edasi ei jää enam palju puudu, et siit vabalt edasi liuelda.
Vasta
#52
(21-09-2012, 14:06 )Krt Kirjutas: Kui tüüpiline reinkarnatsiooniteooria koos karma-maagiaga oleks tõeliselt universaalselt kehtiv, siis peaks looduses toimuma justkui vääramatu taandareng – lihatoidulised kehastuks toiduhierarhia allpoololevate loomadena, taimetoidulised taimedena, taimed omakorda mineraalidena jne.
(21-09-2012, 14:06 )Krt Kirjutas: Tekib küsimus, kuidas kõrgemad liigid said evolutsiooniliselt üldse väljaareneda, kui sisuliselt kedagi tappa, kahjustada ega süüa ei tohi, ilma et see halva karmana tagasi pöörduks?.
Tekivad samad küsimused...
Vasta
#53
Jaah, tervitused sullegi - siia eksinud hing!

Tagant järgi hinnates, ütleks et esimene lõik on antud teksti juures kõige üldisem ja samas kõige keerulisem taibata, mis sobiks tegelikult vabalt mistahes filosoofilise arutluse sissejuhatuseks, kui selle sõnastust natuke selgemaks teha.

Teine lõik seab antud tekstis kõige konkreetsemalt üldse kogu karmateooria kahtluse alla. Muidugi tuleb taibata, et kahtluse alla on seatud esmalt must-valge karmateooria mõistmine ehk ma siin arutlen peamiselt iseendaga mingil tasandil. Aga teema arutlemiseks on tasadeid teisigi, mitte vaid see tasand.

Kui kolmas lõik oli nonsens, siis võib selle üle vaid rõõmustada - seega ta täitis oma eesmärki kõige tõhusamalt, nimelt elu ei meikigi alati sensi. Laugh
Vasta
#54
(15-01-2013, 15:00 )Balzzar Kirjutas:
(21-09-2012, 14:06 )Krt Kirjutas: Kui tüüpiline reinkarnatsiooniteooria koos karma-maagiaga oleks tõeliselt universaalselt kehtiv, siis peaks looduses toimuma justkui vääramatu taandareng – lihatoidulised kehastuks toiduhierarhia allpoololevate loomadena, taimetoidulised taimedena, taimed omakorda mineraalidena jne.
(21-09-2012, 14:06 )Krt Kirjutas: Tekib küsimus, kuidas kõrgemad liigid said evolutsiooniliselt üldse väljaareneda, kui sisuliselt kedagi tappa, kahjustada ega süüa ei tohi, ilma et see halva karmana tagasi pöörduks?.
Tekivad samad küsimused...
Ehk maksab vastust otsida siis oma hierarhiakontseptsioonist: on suur tõenäolsus, et see ei päde wink
Vasta
#55
Teeme siis enda jaoks pädevaks.
Vasta
#56
(06-02-2013, 17:37 )Krt Kirjutas: Teeme siis enda jaoks pädevaks.

Tead, kullake, isegi sinul pole nii ohtrat sõnaseadet, et ilmaasjade olemust selle taseme jaoks pädevaks väänata wink
Vasta
#57
Aga mis siin üldse keerutada. Proovige loogikaviga ümber lükata... loogiliseks muuta.
Vasta
#58
Viskasid lumepalliga laternaposti, aga tabasid aialippi. Ja siis tuleb see:
(06-02-2013, 17:21 )Krt Kirjutas: Kui kolmas lõik oli nonsens, siis võib selle üle vaid rõõmustada - seega ta täitis oma eesmärki kõige tõhusamalt, nimelt elu ei meikigi alati sensi. Laugh
Laugh



Vasta
#59
(06-02-2013, 18:12 )Balzzar Kirjutas: Aga mis siin üldse keerutada. Proovige loogikaviga ümber lükata... loogiliseks muuta.

Et need "kõrgemad liigid" keda selleks a'priori harjutud pidama ja hierarhia, mille inimene kirjeldanud, pole tegelikult mitte need, kuidas näha tahetakse. Kui neis mitte kinni olla, kaob loogikaviga ära. Kui tahta loogiliseks muuta, tuleb alustada teisest otsast vaatamist ja leida pädevam loogika.
Vasta
#60
See sagedus, toon, energia mida inimene välja saadab, see aktiveerib vastava programmi e. saatuse. Kui inimene muudab ennast, oma sagedust, olemust, aktiveerub hoopis teine nn. saatus. Kui jõutakse nn. valgustuseni (kõike Teatakse kuna ollakse ühenduses üliteadvusega), luuakse ise oma saatus, sõna ja mõttega.
Vasta
#61
(06-02-2013, 17:26 )Linda Kirjutas:
(15-01-2013, 15:00 )Balzzar Kirjutas:
(21-09-2012, 14:06 )Krt Kirjutas: Kui tüüpiline reinkarnatsiooniteooria koos karma-maagiaga oleks tõeliselt universaalselt kehtiv, siis peaks looduses toimuma justkui vääramatu taandareng – lihatoidulised kehastuks toiduhierarhia allpoololevate loomadena, taimetoidulised taimedena, taimed omakorda mineraalidena jne.
(21-09-2012, 14:06 )Krt Kirjutas: Tekib küsimus, kuidas kõrgemad liigid said evolutsiooniliselt üldse väljaareneda, kui sisuliselt kedagi tappa, kahjustada ega süüa ei tohi, ilma et see halva karmana tagasi pöörduks?.
Tekivad samad küsimused...
Ehk maksab vastust otsida siis oma hierarhiakontseptsioonist: on suur tõenäolsus, et see ei päde wink

Hierarhia kontseptsiooni võib ju argumendist kõrvale jätta ja järgi jääks siis järgnev:
Looduses peaks toimima vääramatu areng: lihatoidulised taimetoidulisteks ja siis taimedeks (edasi mineraalideks?).
On see pädev lähenemine?
Vasta
#62
Just seda silmas pidasingi, et ei ole pädev. Toitumisahelet tavatsetakse vaadata justkui hierarhilisena ja vastavuses vaimse arengu tasemetega, samas pole toitumisahel ei lineaarne ega nö tasemetepõhine kõrgem-madalam kontekstis, see kõik on suhteline. Millegi suhtes kõrgem või arenenum võib mõne teise tahu suhtes olla arengust maas ja need kaks miskit võivad sealjuures samas koosluses olla, ühes kehas näiteks või hulk primitiivseid organisme ühes hinges. Ka vaimu ja füüsise arengud võivad küll üksteist mõjutada, kuid ei peegelda sellises vastavuses, mille põhjal siin taaskehastumiseteooriad ebaloogilisteks loeti.
Vasta
#63
Ma kahjuks olen natukene segaduses hetkel ja prooviksin siis täpsustada. Lisaksin veel, et teen seda puhtalt neutraalsest huvist ja ei kaitse juba ette hierarhilist või siis risomaatilist lähenemist, sest ei saa päris täpselt vaidluse sisust aru.
Minu meelest oli algne küsimus selles, et kui kellegi toiduks tarbimine on halb (tapmine --> halb karma?) siis peaks tapetav järgmises elus olema tapetav (üldises plaanis) ja see peaks siis viima arenguni (väldin mõistet 'taandareng'), kus iga hing jõuab välja kas taimeks sündimiseni, või lausa mineraalini. Mis puutub kooslusesse, siis kas ma saan õieti aru, et seal halba karmat justkui ei tekki? Näiteks hunt, kes sööb elusalt lumme kinni jäänud kaitsetut põtra, on otse loomulikult osa looduslikust kooslusest ja väga vajalik lüli seal. Kas see käitumine on siis karmaneutraalne, kui see on loomulik koosluses olevale liigile? Kui keegi ütleb, et ta peaks järgmises elus põdrana sündima, kes sööb kanarbikku, kuni hunt ta elutee lõpetab ja siis edasi kanarbikuna, kas see on vale?

Edasi küsiksin ma toiduahela hierarhilisuse kohta. Kui seda vaadelda hierarhiana, aga mitte vastavuses olevaks vaimse arengu tasemega, siis kas see oleks korrektne? Minu meelest oleks.
Vasta
#64
ma seda toitumisevärki ei näe isegi mitte ahela vaid pigem võrgustikuna ja ei pea võimatuks, et sellest ka teatud tingimustel saab olla täiesti sõltumatu, aga hierarhiana kindlasti mitte - olemuselt siis pole tegemist hierarhiaga. Küll aga on toitumise kaudu suurepärane võimalus hierarhiaid kujundada ja selle levelitele igatsugu tüüpe aheldada kas füüsilise jõu (sealhulgas looduse vägistamine) kui ka filosoofiliste muinasjuttudega, misläbi saab aheldada usu ja hirmu kaudu. Hierarhia niisiis mu silmis on ikka inimtekkeline kontseptsioon, mida iseenesest ei tekki - allutusmehhanism. Niiet toitumisele saab pmst vaadatagi vaid nii nagu ise toitutakse: millest oled sõltuv, sellele allud ja millest vaba sellest vaba.

Halva karma kohapealt olen suht õlgukehitav sessuhtes, et jällegi, mismõttes halb - või hea - jälle suhteline ju. Aga põhjustagajärg seosed näikse toimivat küll ja need ongi hääd vahendid, mida vaadata ja millest annab ehk ka miskit õppida. Nt. ma ei samavääristaks toiduks tarbimist ja tapmist. Ei üht ega teistpidi. Kui on vaja toituda, siis on vaja ja päris retsikombel killimine see siis justkui pole, teisalt, teinekord on vaja ka tappa, ilma, et erilist isu oleks... Aga kanarbik-põder-hunt arenguredelit mulle tõesti kusagilt ei paista, et võiks olemas olla Laugh ja eks nõnna ole ka nende hindudega, et miskite geeniuste ärataipamisi on sõnastatud, edasi antud ja tõlgendatud mitut moodi.
Vasta
#65
No ok, ma siis norin edasi. Mitte paha pärast, ega mulle lihtsalt ei mahu hästi pähe, kuidas saab toiduahelast olla sõltumatu näiteks. Hundid ei hakka ju lehti selga kasvatama!? Inimesed muidugi võivad teoreetiliselt näiteks tuumareaktoritest saadud energiaga ühel hetkel endalesünteetilist toitu kasvatama, aga me oleme ka üks väga erandlik liik siinkohal. Üldiselt tuleb kogu looduses ringlev energia Päikeselt ja selle püüavad kinni taimed. Mitte ükski loom ei saa energiat otse Päikeselt. See on siis toiduahela alumine ots. Taimetoidulised loomad saavad oma energia taimedelt ja annavad edasi lihatoidulistele loomdele. Energia liigub selles süsteemis rangelt ühes suunas. Energia liikumine ongi aga aluseks toitumisahela kontseptsioonile. Hierarhia ei tähenda siinkohal kellegi paremust/halvemust, vaid lihtsalt seda, et üks klass liike toitub teistest, tarbivad teiste energiat. Samuti on uuritud seda, kui palju kõrgemaid liike suudavad toiduahela madalamad liigid ära toita. Näit 10000 kreveti kohta elab 1000 viidikat kelle kohta elab 100 ahvenat kelle kohta elab 10 haugi, kelle kohta elab 1 kalakotkas. Eelnev lihtsustatud näide pole ju inimeste välja mõeldud looduse allutamise vahend, see on lihtsalt teadmine loodusest.
Vasta
#66
Minugipoolest, ei vaidle neile seostele sugugi vastu ja seda näengi võrgustikuna - vastasmõjud ja seosed, kõige erinevamad, mitte üksnes energia liikumine. Praegusel hetkel see liikumine on kindlasti vaadeldav ahelana - paljud seosed on seda, aga see pole mujaoks jäik, muutumatu ja igavene ning nagu leherootsul või jõel on sel omad harud, neil omakorda jne.
Vasta
#67
(06-02-2013, 23:25 )Lorenz Kirjutas: üks klass liike toitub teistest, tarbivad teiste energiat. Samuti on uuritud seda, kui palju kõrgemaid liike suudavad toiduahela madalamad liigid ära toita. Eelnev lihtsustatud näide pole ju inimeste välja mõeldud looduse allutamise vahend, see on lihtsalt teadmine loodusest.

Toiduahel ongi sundolukord. Erinevad liigid on aheldatud kindlasse süsteemi kus nad peavad elama, sööma kedagi ja olla söödud.
Vasta
#68
(06-02-2013, 23:25 )Lorenz Kirjutas: Mitte ükski loom ei saa energiat otse Päikeselt. See on siis toiduahela alumine ots. Taimetoidulised loomad saavad oma energia taimedelt ja annavad edasi lihatoidulistele loomdele. Energia liigub selles süsteemis rangelt ühes suunas. Energia liikumine ongi aga aluseks toitumisahela kontseptsioonile. Hierarhia ei tähenda siinkohal kellegi paremust/halvemust, vaid lihtsalt seda, et üks klass liike toitub teistest, tarbivad teiste energiat.

Energia liigub selles süsteemis rangelt ühes suunas? Khmm...
Kui toitumisahel on hierarhia siis peaksid karni- ja omnivooridest imetajad olema surematud ja lõputult kasvama.
Ehk siis bakterid ja vaglad, kes su pintslisse pistavad, kui kooled, polegi osa toiduahelast? Muidugi võivad su nahka pista ka mingid raipesööjad (näiteks rongad, hundid, rebased), kui juhtud metsas hinge heitma. Või kui kooled kodus, siis kasvõi su oma kass, kui tal kõht ikka väga tühjaks läheb ja korterist enam muud süüa pole võtta.
Vasta
#69
(07-02-2013, 01:52 )zen faran Kirjutas: Energia liigub selles süsteemis rangelt ühes suunas? Khmm...
Kui toitumisahel on hierarhia siis peaksid karni- ja omnivooridest imetajad olema surematud ja lõputult kasvama.
Ehk siis bakterid ja vaglad, kes su pintslisse pistavad, kui kooled, polegi osa toiduahelast? Muidugi võivad su nahka pista ka mingid raipesööjad (näiteks rongad, hundid, rebased), kui juhtud metsas hinge heitma. Või kui kooled kodus, siis kasvõi su oma kass, kui tal kõht ikka väga tühjaks läheb ja korterist enam muud süüa pole võtta.

(07-02-2013, 01:52 )zen faran Kirjutas: Energia liigub selles süsteemis rangelt ühes suunas? Khmm...
Kui toitumisahel on hierarhia siis peaksid karni- ja omnivooridest imetajad olema surematud ja lõputult kasvama.
Millest selline arvamus? Nende toidulaua suurus sõltub ju vaid sellest, kui palju on seda neist all pool. Karni- ja omnivoorid konkureerivad oma toidulaua nimel ja ma ei mõista, kuidas nende elu peaks kerge olema. Surematus ja kasv ei puutu ju ka eriti asjasse.

(07-02-2013, 01:52 )zen faran Kirjutas: Ehk siis bakterid ja vaglad, kes su pintslisse pistavad, kui kooled, polegi osa toiduahelast?
On ja ilmselgelt on nad selle tipus.
Keegi ju ei ütle, et on olemas vaid üks toiduahel, millele kogu loodus allub. On mitmeid ja mõnes on tippkiskjad lõvid, teises hundid ja kolmandas kotkad neljandas mingi raipesööja ja kõige tipus pole kiskjad, vaid on bakterid ja vaglad, nagu sa mainisid. Neid viimaseid küll palju ei mainita, ju nad siis ei huvita eriti kedagi selles kontekstis.
Ma siinkohal ei proovi üldse kellelegi seda hierarhia teemat peale suruda ja kui keegi viitsiks mulle oma versiooni lahti seletada, siis palun väga.
(06-02-2013, 23:49 )Balzzar Kirjutas: Toiduahel ongi sundolukord. Erinevad liigid on aheldatud kindlasse süsteemi kus nad peavad elama, sööma kedagi ja olla söödud.
Mulle tundub, et see ongi idee, mida samsara endas kannab. Mõnes mõttes on ka ju kastisüsteem sellest kantud. Inimene sünnib mingisse keskkonda, kus tal on oma kindel koht ja kust ta lahkuda ei saa. Lihtsalt ei saa. Ühes kunagi vaadatud dok filmis räägiti india inimeste geneerilisest mitmekesisusest ja sellest, et kastid on geneetiliselt peaaegu omaette rassid, kuigi välimuselt sarnased. Kastide vahel pole suuremat segunemist olnud tuhandeid aastaid ja see oli vist kaupmeeste klass, kelle seas on paljudel tavanarkoosi suhtes ülitundlikkus. See on geneetiline eripära, mida teistel kastidel pole. Operatsioonile minnes peavad inimesed seega kindlasti oma kasti ütlema, nagu veregrupi.

Karma on nagu viis selle süsteemiga toime tulemiseks. Kannata see jama ära ja saad parema elu uuestisünniga. Inimestele ei sobi selline range hierarhia (kui nad just tipus pole) ja karma idee on esialgne inimlik väljapääs suht ebainimlikust süsteemist. Ma olen tegelikult isegi kusagilt kuulnud esialgse hinduismi võrdlemist omamoodi looduliku olelusvõitlusega. Jumalad on seal kusagil kõige tipus, siis on kõrgemad kastid ja lõpuks puutumatud, kes on sisuliselt nagu loomad ja oma eluajal polnud kellelgi lootust oma kohalt edasi liikuda. See on võimuhierarhia, mis neil väga sügavalt juurdunud on. Ma ei tea, kas see vaid tundub mulle, või ongi karmis võimuhierarhias palju süüd, et inimesed lihtsalt ei salli hierarhiaid? Need nagu ahistavad ja piiravad ja inimene ei taha olla ahistatud ja piiratud?
Vasta
#70
(06-02-2013, 23:35 )Linda Kirjutas: Minugipoolest, ei vaidle neile seostele sugugi vastu ja seda näengi võrgustikuna - vastasmõjud ja seosed, kõige erinevamad, mitte üksnes energia liikumine. Praegusel hetkel see liikumine on kindlasti vaadeldav ahelana - paljud seosed on seda, aga see pole mujaoks jäik, muutumatu ja igavene ning nagu leherootsul või jõel on sel omad harud, neil omakorda jne.

Leheroots ei ole tegelikult võrgustik, vaid ühe algoritmi genereeritud muster. Eelnev link on sõnajala lehe kohta, aga teistsuguse algoritmiga modelleeritakse ka teistsuguseid lehti ja puuvõrasid ning terveid metsi tegelikult. Üks huvitav fraktaal on ka H puu.

Kuigi muidugi, looduses on palju keerulisi seoseid. Mõned on jäigemad kui teised ja eks loodus areneb kogu aeg. Energia allikas on meil suht muutumatu ja selle liikumine on sadade miljonite aastatega ilmselt suht hästi paigas. Mis aga pidevalt muutub on liikide omavaheline suhestumine parema ellujäämise nimel. See pole otseselt energia, mis seda nn punase kuninganna efekti töös hoiab. Pigem on see asjaolu, et kui teised liigid arendavad välja oma eeliseid, mis omakorda võivad sõltuda mingitest teistest liikidest, siis peavad kõik sellega kaasa minema. Pidevalt liikuvas keskkonnas võib seismine tähendada tagasi liikumist.
Pidev kohanemine ellujäämiseeliste nimel on jõud, mis tõukab tagant evolutsiooni. Evolutsioon on selles mõttes konkreetne jõud, mis suunab looduse arengut. Mitte vaid liikide arengut eraldivõetuna, vaid kogu koosluste tervikute arengut. See koosluste tervik süsteemina, kus iga liik üritab suurendada oma vitaalsust, tihti teistega huvitavalt koostööd tehes, on vast midagi, mida võiks risomaatiliseks nimetada. Mitte hierarhiliseks siis.
Vasta
#71
(07-02-2013, 02:24 )Lorenz Kirjutas:
(07-02-2013, 01:52 )zen faran Kirjutas: Energia liigub selles süsteemis rangelt ühes suunas? Khmm...
Kui toitumisahel on hierarhia siis peaksid karni- ja omnivooridest imetajad olema surematud ja lõputult kasvama.
Millest selline arvamus? Nende toidulaua suurus sõltub ju vaid sellest, kui palju on seda neist all pool. Karni- ja omnivoorid konkureerivad oma toidulaua nimel ja ma ei mõista, kuidas nende elu peaks kerge olema. Surematus ja kasv ei puutu ju ka eriti asjasse.

Hierarhia on vertikaalne, nagu sa mainisid - ülenev, ühesuunaline. Looduses seda ei eksisteeri, see on vaid inimese mõttemudel asjade enesele lihtsustamiseks.
Energia ringleb. Toit, orgaaniline materjal ringleb.

(07-02-2013, 02:24 )Lorenz Kirjutas:
(07-02-2013, 01:52 )zen faran Kirjutas: Ehk siis bakterid ja vaglad, kes su pintslisse pistavad, kui kooled, polegi osa toiduahelast?
On ja ilmselgelt on nad selle tipus.
Keegi ju ei ütle, et on olemas vaid üks toiduahel, millele kogu loodus allub. On mitmeid ja mõnes on tippkiskjad lõvid, teises hundid ja kolmandas kotkad neljandas mingi raipesööja ja kõige tipus pole kiskjad, vaid on bakterid ja vaglad, nagu sa mainisid. Neid viimaseid küll palju ei mainita, ju nad siis ei huvita eriti kedagi selles kontekstis.

Tipus? Mis tipus? Mäe tipus või? Smile1
Mulle tuleb niisuguse jutu peale silmeette koomiline pilt justkui mingist veidrast akrobaatikatrupist, kus loomad üksteise otsa ronivad ja kõige kõrgemal hoiab inimese ninal tasakaalu bakter. No ja siis grupeerutakse jälle ümber ja kõige otsas on näiteks hiir. Jne. jne.
Nii et need "tipud" ehk siiski pole nii ilmselged, kõik sõltub hetke situatsioonist, mida vaadelda.
Mind kusjuures bakterid ja vaglad ning igasugu muud lagundajad väga huvitavad, sest nemad on just see lüli, mis muudab looduse ringlevaks.
Vasta
#72
(07-02-2013, 04:06 )zen faran Kirjutas: Energia ringleb.
Paluks siis selguse huvides mõnda näidet, kuidas energia ringleb. Ma võin ju proovida ise aru saada, aga lihtsam oleks vist, kui sa seletaksid.
No ok, on olemas taimed, kes söövad putukaid, aga nende põhjal ei saa vast liiga kaugeleulatuvaid järeldusi teha. On neid ju vaid mõned liigid.
Vasta
#73
(07-02-2013, 04:10 )Lorenz Kirjutas:
(07-02-2013, 04:06 )zen faran Kirjutas: Energia ringleb.
Paluks siis selguse huvides mõnda näidet, kuidas energia ringleb. Ma võin ju proovida ise aru saada, aga lihtsam oleks vist, kui sa seletaksid.
No ok, on olemas taimed, kes söövad putukaid, aga nende põhjal ei saa vast liiga kaugeleulatuvaid järeldusi teha. On neid ju vaid mõned liigid.

[Pilt: 0_quiz-2.1-07.gif]

Kusjuures alati öeldakse toiduvõrgustik, mitte toiduhierarhia, eksole.
Kui sa võtad ringist oma huvides mingi lõigu vaatluseks välja ei tähenda see, et looduses ka niimoodi oleks.
P.S Ja on müned kalad kes söövad inimesi, nt haid. Laugh
Vasta
#74
Vaatasin seda pilti ja rohult vaid lähtuvad nooled ja karule ning kotkale vaid suunduvad. Ok karult ja kotkalt peaks üks nool ka suunduma lagundajatele, aga kus siin energia ringlus on? See pilt ei aidanud mind eriti kahjuks. Mis puudutab toidu võrgustikku, siis võib selle all ka ju toitaineid silmas pidada ja see pole ilmtingimata energia. Taimedele on energiat mitte sisaldavad mineraalid toitaineteks.
Nojah, ka karud ja tiigrid näevad inimest toiduna mõnikord ...
Mis puudutab seda mõne lõigu välja valimisse, siis just selles võti ongi ilmselt. Meie erimeelsuse võti ma mõtlen. Ma arvan, et mõne lõigu välja valimine ja selle uurimine võib olla väga kasulik ja süsteemi mõistmiseks ka äärmiselt vajalik. Vaatad, kuidas konkreetselt energia liigub, vaatad, kuidas toitained liiguvad, vaatad ... midaiganes. See on selline inseneri pilk mine meelest. Igati kasulik ju. See, et kas ka looduses asi reaalselt nii toimib - ma arvan, et toimib küll, muidu poleks ju mõtet niimoodi vaadelda. Loodus toimib lihtsalt nende osade tervikuna ja tuleb osata ka tervikut näha. Selle vastu ma ei vaidle üldse. Minu probleem on vaid see, et osasid saab ju ka eraldi vaadelda ja tervikust on nii palju raskem aru saada, kui selle osade toimimine pole selge.

Oh juudas, ma unustasin ära, et chrome ei hoia teksti alles peale refreshimist ja pikk jutt läks kaotsi ...
Igatahes nägin ma üht mõttevälgatust, mis võib küll natukene imelik tunduda oma filosoofilises olemuses.
Mulle meenus nimelt Martin Heidegeri idee, et maailm on holistiline. Ei tea küll kas see tema orginaalne idee oli, aga asja tuum on igal juhul selles, et kui me viitame mingile mõistele, näit 'tool', siis on see mõiste paratamatult seotud ka mõistega 'inimene' ja mõistega 'loodus' jne. Sisuliselt on kõik mõisted kõigi mõistetega seotud ja see on vast tõeline risomaatilisus. Vb isegi see, mida Félix Guattari orginaalselt silmas pidas, kui ta risomaatilisuse mõiste kasutusele võttis. Minu meelest on see aga epistomoloogiline väide, mitte ontoloogiline. Teisisõnu, see käib minu meelest teadmiste kohta, mitte selle kohta, mille kohta need teadmised on. Mida see antud kontekstis tähendada võiks on see, et kas me mitte mõnikord üle ei pinguta selle 'kõik on kõigega seotud' mõttega? Meie teadvuses võib tõesti kõik kõigega seotud olla, aga kas see ka väljas nii on? See võib olla, aga need seosed võivad olla hoopis teised, kui me ootame ning mõnes oodatud kohas võib seos ka hoopis puududa. Noh, see oleks igal juhul õigustus minu soovile asju tükkideks lahti võtta kohati ja nende tükke eraldi uurida.
Vasta
#75
(07-02-2013, 04:25 )Lorenz Kirjutas: Ok karult ja kotkalt peaks üks nool ka suunduma lagundajatele, aga kus siin energia ringlus on? See pilt ei aidanud mind eriti kahjuks. Mis puudutab toidu võrgustikku, siis võib selle all ka ju toitaineid silmas pidada ja see pole ilmtingimata energia. Taimedele on energiat mitte sisaldavad mineraalid toitaineteks.

Nii-nii, et kus on energiaringlus? Taimed muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks st energia salvestatakse keemilistesse ainetesse (glükoos-tärklis). Mineraale on taimel vaja valkude ja rasvade sünteesiks ja neid on omakorda vaja, et üles ehitada taime keha millega üldse fotosünteesida. Fotosünteesiks vajamineva pigmendi, klorofülli koostisesse kuulub Mg ioon.
Ehk siis kõik, mis pole otseselt energia on suunatud energia vahendamisele või säilitamisele ja seetõttu on aine-ja energiaringe alati seotud.


(07-02-2013, 04:25 )Lorenz Kirjutas: Nojah, ka karud ja tiigrid näevad inimest toiduna mõnikord ...

Geoloogilise aja mõistes "natuke aega tagasi" olime me ikka kohe päriselt nende toit Smile1 Situatsioon oli teine, eksole,

Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat