• 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 8
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Petitsioon - ESM rahvahääletusele!
#1
Tsitaat:ESM rahvahääletusele!


AUSTATUD RIIGIKOGU

Meie, allakirjutanud, toetame Riigikohtu üheksat riigikohtunikku, kes olid eriarvamustel Riigikohtu üldkogu 12.juuli ESM otsuse suhtes. Riigimehelikes eriarvamustes on põhjalikult analüüsitud vastuolud ja vead, milles Riigikohtu üldkogu eksis.
Ühise seisukohana on eriarvamustes esitatud nõue, et Riigikogu peab korraldama ESM ratifitseerimiseks rahvahääletuse.

“Olen seisukohal, et Põhiseaduse täiendamise seadus ei anna Riigikogule õigust ratifitseerida ESM-i ilma rahvahääletust korraldamata”.
Jüri Ilvest, riigikohtunik http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222548595


“Kuna tegemist on põhiseaduse aluspõhimõtete riivega, mis on sätestatud põhiseaduse esimeses peatükis, siis on selliste riivete lubatavuse üle põhiseaduse §-st 162 tulenevalt õigus otsustada üksnes Eesti rahval kui suveräänil”.
Tambet Tampuu, riigikohtunik http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222548597

“Põhiseaduse § 162 sätestab selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt, et Põhiseaduse I peatükki „Üldsätted“ ja XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ saab muuta ainult rahvahääletusega. Just nimelt muuta: Põhiseaduse täiendamisega ei ole võimalik anda Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse aegumatusele ning võõrandamatusele kui aluspõhimõttele teistsugust sisu ja eesmärki selliselt, et muutumata jääks ühtne aluspõhimõtete süsteem tervikuna”.
Jaak Luik, riigikohtunik http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222548598

“Sestap peamegi mitmes mõttes diskuteeritavaks otsuse p-i 223 teksti: „Üldkogu on seisukohal, et PSTS § 1 tuleb käsitada nii volitusena ratifitseerida Euroopa Liiduga liitumisleping kui ka tulevikku suunatud volitusena, mis lubab Eestil kuuluda muutuvasse Euroopa Liitu. Seda tingimusel, et Euroopa Liidu aluslepingu muutmine või uus alusleping on põhiseadusega kooskõlas. Samas ei ole üldkogu hinnangul PSTS volituseks legitimeerida Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ega piiramatult delegeerida Eesti riigi pädevust Euroopa Liidule. Seetõttu peab eeskätt Riigikogu iga Euroopa Liidu aluslepingu muutmisel, samuti uue aluslepingu sõlmimisel eraldi läbi arutama ja otsustama, kas Euroopa Liidu aluslepingu muudatus või uus alusleping toob kaasa sügavama Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ja sellest tuleneva Eesti pädevuste täiendava delegeerimise Euroopa Liidule, seega ka põhiseaduse põhimõtete ulatuslikuma riive. Kui selgub, et Euroopa Liidu uus alusleping või aluslepingu muutmine toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, on selleks vaja küsida kõrgema võimu kandjalt ehk rahvalt nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust. Neid nõudeid tuleb arvestada ka siis, kui ESML toob kaasa muudatusi ELTL-is ja ELL-is“.
Soovime rõhutada kahtlusi, millest tegelikult kantuna on kirja pandud otsuse p 223, otsuse viimane ja lugeja jaoks ilmselt eeskätt kõlama jääv punkt. Need on kahtlused selles, et kas siiski juba ESML ise ei kujuta sisuliselt niisugust EL-i aluslepingute muutmist, mis oleks tinginud nõusoleku küsimist rahvalt.
Riigikohtunike Henn Jõksi, Ott Järvesaare, Eerik Kergandbergi, Lea Kivi, Ants Kulli ja Lea Laarmaa eriarvamus http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222548596

__________________________

Facebooki toetuskonto: http://www.facebook.com/events/246014675515183/

Anna sinagi oma toetusallkiri! Selline jõledus nagu ESM ei tohi ilma vastupanuta teoks saada!

Saada edasi oma kontaktidele, levita sotsiaalmeedias, foorumites ja netikommentaarides, pane üles blogis või kodulehel:

http://www.petitsioon.com/esm_rahvahaaletusele

EI ESM-le!!!
Vasta
#2
Lisan ühe artikli ka:
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/t...d=64674894
Vasta
#3
Puuks ja pepus.


Alari Kukkes 24.07.2012 20:59

On hämmastav, et niivõrd tähtsa otsuse tegemisel tahab valitsus mööda minna rahvast, eirates põhiseadust ning tuginedes kallutatud riigikohtule. Otsus mis otseselt puudutab järeltulevaid põlvi peab olema üldrahvalikult tehtud ning mingi üliväike grupp karjeristidest oravaparteilasi ei tohi omada õigust võtta vastu selliseid otsuseid.
vasta_kommentaarile teata ebasobivast kommentaarist -8 -1 +1 +48

Silver Ükssilm 24.07.2012 22:59

Paraku, kuna ESM on välisleping siis ei saa seda panna rahvahääletusele. Iseenesest absurd sest põhimõtteliselt on ju kõik kokkulepped mis kitsendavad meie iseseisvust vaid "välislepingud", see kala kirjutati meie põhiseadusesse sisse juba nende loojate poolt ja tolleaegne investeering teenib neile nüüd intresse.
vasta_kommentaarile teata ebasobivast kommentaarist -0 -1 +1 +2

Viron Shaman 24.07.2012 23:08

Mille eest siis meie valitsejad võitlevad nii et veri ninast väljas, kui ei saa panna rahvahääletusele tuleb seesama töö teha ära riigikoguga, miks peaksid riigikogulased kes täna rahva poolt valitud on koos oma partei tagatoaga veel järgmitel valimistel hääli saama, isamamüüjatel pole teed rahva valikutes.

Tõde on see, et Goldman & Sachs ning finantsisitidest tehnokraadid on kaaperdanud Euroopa. Demokraatiast on saanud vaid sõnakõlks ja seda kõike ettekäändel, et tagada keskpanga “sõltumatus” valitud rahvaesindajate “kuritarvituste” eest. Ent valitus ja rahvas on üks või vähemasti peaks olema ning demokraatlikult valitud valitsus peaks esindama rahvast. Eurooplasi on kelmusega sunnitud loobuma oma armastatud demokraatiast üksnes selle nimel, et loovutada võim kontrollimatutele finantspiraatidele – kurss, mille jälgedes tundub tänapäeval liikuvat enamus maailma riikidest.

Selle asemel, et allkirjastada drakooniline ESM-i leping, oleks eurooplaste jaoks võrreldamatult eelistatum tühistada lihtsalt Lisaboni leppe artikkel 123, mis lubaks koheselt Euroopa keskpangal väljastada raha otse hädasolevate liikmesriikide valitsustele. Alternatiivselt oleks mõeldav, et eurotsooni liikmseriigid läheksid majandusliku suveräänsuse taastamise teed, taastades oma riiklikud keskpangad. Need oleksid võimelised väljastama intressivaba raha, et finantseerida rahvuslikult olulisi majandusprojekte. Kuigi tegemist ei ole originaalse mõttega, on seda sammu kasutatud ajaloos korduvalt ja vägagi edukalt (nt Austraalias ja Kanadas).

Paraku elame tänapäeval maailmas, kus raha loomise ning krediidi väljastamise funtksioonid on muudetud parasiitilike rantjeede monopoliks – privileegiks, mida kasutatkse selleks, et pigistada riikide majandussüsteemidest elumahlad välja. Sellepärast ongi kriitiliselt oluline, et raha loomise võime tagastataks riiklike valitsuse pädevusse, sest krediit on avalik hüve, mida peab haldama ja väljastatama pidades silmas ühiskonna kui terviku huve.
http://www.decivitate.ee/?news_id=1153
Vasta
#4
Sant lugu, kui valitsusele oma pahameele avaldamiseks on vaid petitsiooni formaat jäetud. Nimi alla ja asi ants!
Nagu valimistel. Nagu pangast laenu küsides.
ESM? Kõiksugu E-stabilisaatorite tarvitamisest karastunud (EU)ID-maksumaksjate rahadega, kinnimakstud sihiliku
pangapoliitika ohvrid. Tavaline asi. Unistame korraks - kogu valitsuskabinet ajab korraga, nagu üks mees-naine,
ennast sirgu, tõmbab oma püksid ülesse ja häälitseb otsustavalt - AITAaab!
Saite naeru-nutuhoost üle? Ma tean, kehitate vaid pahaselt õlgu - kõlab nagu Joosep Goebbelsi propaganda.
Tunne on nagu.., aga oh.. ärge seda.. vaid sõnadesse pange! Häbelikult vaikiv demokraatia nii toimibki.
.. nimi ja kuupäev kiiresti alla!
Nagu valitsus, nii ka meie - arvamuste paljusus annabki summana ühe allaheitliku suhtumise. Ikka nämmutades läbi
keerukaid juriidilisi seaduskonstruktsioone. Selline keerukus ise.. on juba meie Põhiseadusega vastuolus!
Vasta
#5
Petitsioonist üksi ei piisa, selge see. ACTA vastased meeleavaldused fooliummütsikestega vähemalt tõmbasid tähelepanu. Vast oleks abi üheaegsetest aktsioonidest korraga mitmes riigis, aga see eeldab head organiseerimist.
Vasta
#6
Ja, võib nõustuda.
Esitan vaid ühe lihtsa küsimuse - millega on meil tegu?
Kas meie elu sisuks muutubki edaspidi protesteerimine kõiksugu ACTA`de, ESM`de vastu? Lihtsam on selle põhjus
kaotada, kui viimase pideva probleemitootlusega võidu joosta. Me rebime `nähtusega` võidu, makstes samaaegselt
makse `nähtusele`, mis sama raha eest meile uusi ja uusi ja.. ACTA-FACTA`sid sünteesivad.

Räägime nii, et meie sõnad ei sisaldaks teavet. Siis pole ka muret-kartust, et `nähtusele` lahendus leitakse.
Vasta
#7
/ESM on välisleping siis ei saa seda panna rahvahääletusele. Iseenesest absurd sest põhimõtteliselt on ju kõik kokkulepped mis kitsendavad meie iseseisvust vaid "välislepingud", see kala kirjutati meie põhiseadusesse sisse juba nende loojate poolt ja tolleaegne investeering teenib neile nüüd intresse./
Ühtpidi näitab see kui pika vinnaga toimub Euroühendriikide ehitamine, teistpidi võivad aga föderalistid lihtsalt irvitada lihtsameelsete peale, kes nõuavad põhiseadusega kehtestamata tegevust, rahvahääletust mida pole seaduslike võimaluste hulgas vastu hakata lihtsalt olemas.
Kogu petitsioon sel kujul võib olla föderalistide endi välja mõeldud libaprovokatsioon mis kanaliseerib rahva pahameele tühja jooksma ja laseb kummitemplil asja seadustada.
Rünne peab toimuma kummitempli pihta riigikogu näol, häbistada ja õiendada tuleb isiklikult iga föderalisti ja nendega kaasajooksiku kallal, iga poolthääletaja peab tundma et see tegu võib lõpetada tema poliitilise karjääri.
Muide Ott, enamik sinu tekste ei sisalda teavet ja oma tekstide järgi kõlbaks sa heaks poliitikuks, pool tundi kõnet aga kui analüüsima hakkad, siis polegi midagi öelnud.
Vasta
#8
Aitüma, VironShaman, soovituse eest! Võimalik isegi, et kulub varsti ära.
Ma ei tee siin saladust - VS. tähelepanek on õige. Tõepoolest, minu tekstid ei sisalda teavet.
Oma teksti, ma peidan viisi ning rütmi - sõnad, te kirjutate ise. Selles olete teie minust osavamad.
Siiralt.
Vasta
#9
Ei ole olemas "seaduslikke" või "ebaseadslikke" vahendeid ebaõiglusele vastu hakkamiseks.
Kui "keegi" (ka mitmuses) käitub sinu ja sinu omaste vastu nii, et see kahjulik siis on KÕIK
vahendid selle vastu võitlemiseks head.
Vasta
#10
Palvekiri Brüsseli tsaarile Balti kubermangust erimajandustsooni loomiseks koos katselise keskpanga taastamise ja oma raha emiteerimisõigusega, projekti tagavad ESMi vahendid.
Alternatiivselt oleks mõeldav, et eurotsooni liikmesriigid läheksid majandusliku suveräänsuse taastamise teed, taastades oma riiklikud keskpangad. Need oleksid võimelised väljastama intressivaba raha, et finantseerida rahvuslikult olulisi majandusprojekte. Kuigi tegemist ei ole originaalse mõttega, on seda sammu kasutatud ajaloos korduvalt ja vägagi edukalt (nt Austraalias ja Kanadas).
Keda kotib see mida rahvas ei taha, andke rahva rahulolematusele eesmärk, mitte halin.
Vasta
#11
Pakkuge konkreetselt välja, mida me saaksime teha.
Vasta
#12
Alguses, tuleb leida kõikide jamade ühine põhjus. On see olemas, siis leiab ka ravi selle vastu.


Vasta
#13
Konkreetselt saame organiseeruda kasvõi põlisrahva ja tema õiguste toetajaliikmetena, mängida mingite rahvusparteide ja iseseisvusliikumistega on mõttetu ja täielikult haavatav, kui võtta ette ükskõik millise partei loomine, siis istuvad seal esimestena föderalistide poolt kohale pandud ettekannete kribajad nii nagu Saksamaa natsiparteis oli enamik luure esindajaid ja pisike vähemus ullikesi kes tõemeeli juttu uskusid ja väliste regaalidega vehkisid. Usund kui selline oli juba ammu hävitatud.
Muidugi on kõike võimalik kontrollida ja isiksuste tegelikku mina skaneerida aga milleks, see on tähtis ainult põliseestlaste maagilise poole jaoks millele ei ole ligipääsu toetajaliikmetel. Maagilised rituaalid loodusjõudude endi kasutamiseks tulevad kui miski ähvardab meie maid ja metsi täielikult enda alla võtta. Aga ned on juba omaette jutud, fosforiidisõda on hea näide juba olnud edukast sõjast võõrvõimu vastu. Või mida kujutab endast täna sõja võitjate Lääne Euroopa okupatsioonitsoon sõjaväebaaside ja nüüd ka tulevase Euroühendriikidega kus võimul immigrandid ja rahvusriigid on hävitatud Ameerika eeskujul.
Esmane võimalus on pommitad kõikide saadikute meilbokse materjalidega ESMist ja selle olemusest, teiseks tuleb tekitada uus fosforiidisõda ja samuti materjalidega pommitada saadikuid.
Vasta
#14
(26-07-2012, 08:39 )Pohlatohlakas Kirjutas: Pakkuge konkreetselt välja, mida me saaksime teha.

See on teema kõige parem küsimus. Erutab. Vastus on ka olemas - toimetage vanaviisi edasi. Et sellistele küsimustele vastata on vaja aega ning pühendumist.


Vasta
#15
Et mida teha?

1. Mida me üldse tahame? Milline peaks olema see ihaldatav Eesti? Siht kuhu püüelda. Leiame esmalt selle kõiki osapooli rahuldava eesmärgi, et ei oleks Luige, Haugi ja Vähi moodi mõtetut tõmblemist.
Paraku tehnilist teostust ümarlauaks ette ei kujuta, väga lihtne on seda naeruväärseks tsirkuseks muuta.
2. Kes oleks see särav, aateline ning võimekas juht? Juht selle sõna tõelises tähenduses. Kes siis langetab lõpliku ning põhjendatud otsuse (näiteks autos olev seltskond võib rääkida mida tahes kuid ainult autojuht teeb lõpliku otsuse. Juhti võib muidugi vahetada, kuid mitte suvalisel ajal).
Kuidas välistada käpiknuku juhiks saamist? Või käpiknukuks muutumist?
3. Põliseestlastega ühinemine? Mis peaks andma tädi Maalile kindluse, et just Põliseestlased on need kõige õigemad ning ausamad? Mille poolest nad erinevad teistest poliitmaastikul olnutest ja olevatest? Näiteks mille poolest on nad paremad Isesesvusparteist või Radikaalidest?
Kui keegi suudab rahvuslikult mõtlevad inimesed ühe mütsi alla koondada, siis on juba pool võitu käes. Raske, kuid mitte võimatu.

Lisaks veel, et igasugune võimude huve kahjustav ettevõtmine saab vastavate organite tähelepanu osaliseks. Või kutsutakse auru väljalaskmiseks ning vastaliste selgitamiseks ise esile. Näiteks üks MRP-AEG asutajaliige ja hilisem Rahvarinde aktivist (Villu R.) oli KGB agent, ERSP ja Eesti Komitee aga kubises agentidest.
Miks peaksin uskuma, et nüüd asjad teisi on? Ja see ongi põhjuseks miks olen umbusklik uute liikumiste-parteide suhtes ja jäänud truuks aastatevanusele ja veel hingitsevale parteile...

Igathes edu ja jõudu võiduks!


Vasta
#16
Aga kes keelab sul oma parteis edasi olla ja ka selle partei liikmed tegelike aktsioonide juurde tuua, tähtis on kõigi ühine tulemus mitte võim või staatus mingis parteis. Põliseestlus on legaalne võimalus ennast mitte natsitada lastes eestlaste ühist föderalistide vastast poliitikat ajada. Maad, metsad ja riigivara ei tohi olla ainult rahasilmadega rahvuseta ja südametunnistuseta spekulantide tehingutasude objekt. Sahistavad. et Laar on oma tehingutega väga suured tehingutasud saanud.
Vasta
#17
Togli`lt väga head küsimused.
Et mõista, mida "me üldse tahame", tuleb eelnevalt määratleda "mida mina tahan?"
Olen seda tihti küsinud nii endalt kui ka teistelt. Minu jahmatuseks.. suur enamus,
minu poolt küsitletuist, ei tea mida nad tahavad.
Ilmselt pole häda veel nii suur, et seda märgata. Tahetakse rahu ja tahetakse veidike
säilitada seda hingamisruumi, mis on meile seni veel jäänud.

Minnakse Soome tööle, et vaid kodus rahu säiliks. Stabiilne maksevõimekus ongi kodurahu aluseks. Paraku, kaudsete ning otseste maksudega, valitsus ise õõnestab teie ja minu kodurahu. Samas - minu/teie maksevõimekust alandatakse sihilikult, et luua rahulolematust, mille ettekäändel omakorda, piirata taas minu/teie õigusi ning vabadusi. Siin pole just eriti raske mõista, millega see kõik lõppeb. Kommunismi oht pole kusagile kadunud! Viimane varjab ennast kõige selle taha, mida (mõne erandiga) demokraatlik süsteem lubab ning võimaldab. Kommuniste reedab aga nende endi käekiri ning suhtumine.

Ka igasuguseid KGBiite reedab nende suhtumine, nende käekiri. Mõni mees/naine ei usu isegi siis.. kui voodist teolt tabab!
Ikka kodurahu huvides. Nimetage asju ja nähtusi nende õigete nimedega ja kurjategijatele jääb siin maailmas vähem tegevusruumi. Nii lihtne see ongi.
Vasta
#18
Valitsus saatis ESMi ratifitseerimise eelnõu riigikogule, erakorraline istungjärk toimub 8. augustil kell 11.
http://www.e24.ee/919512/valitsus-saatis...igikogule/

Seega 8.augustil on kõigil võimalus Toompeal oma arvamust avaldada.

Ise katsun enne istungi algust kohal olla, ehk õnnestub isegi mõne saadikuga jutule saada. Usun sellest rohkem kasu olevat kui allkirjade kogumisest.

Vasta
#19
togli, kohalolek on üks asi, teine on kokku korjata kõik materjalid mis ESMi iseloomustavad ja iga rahvasaadiku meilboksi saata. Petitsiooni asemel tuleks teha lehekülg kust ESMI tegelik eesmärk ja jäledus ka kõige lihtameelsemale arusaadavaks muutuvad koos kõikide saadikute meiliaadressitega kust on võimalik otse saadikutele arvamusi saata. Ja muidugi sotsiaalvõrgustikud, ainult rumal ei kasuta neid seekord ära, nagu näed EE kohta tõmbuti juba tagasi ja uuesti tuleb see üles kui paratamatus ESMi sissemakse tegemiseks.
Vasta
#20
Ei tea, mis paganama rahva-steriilses parnassusel meie rahvasaadikud elavad, et nad ainult meiliboksi teel saadaval on?
Kas nad polegi meie pojad-tütred, isad-emad, vennad-õed ning kaaskodanikud-maksumaksjad? Ei näe, ei kuule, ei loe, ei
mõista.. ei saa aru!
Las nad olla, oma harmoonilises euroulmas-uimas. Olgu euronuts neile raske. Ärgem äratagem neid.
Vasta
#21
Las nad olla, oma harmoonilises euroulmas-uimas. Olgu euronuts neile raske. Ärgem äratagem neid.
Ott mis jura sa ajad, oled mingi ametlik müratootja või.
Vasta
#22
(26-07-2012, 15:55 )VironShaman Kirjutas: Las nad olla, oma harmoonilises euroulmas-uimas. Olgu euronuts neile raske. Ärgem äratagem neid.
Ott mis jura sa ajad, oled mingi ametlik müratootja või.

Ma ei talu naiivsust. Toon võimalikult tobeda võrdluse, et te mõistaksite kuidas päriselt rahvasaadikud, Riigikogus, meie "huve" teenivad. See majanduspoliitiline olukord, milles me momendil kaelani sees oleme - on otseselt meie valitud rahvasaadikute töö tulemuseks. On veel küsimusi?

Vasta
#23
Ott, mul on küll üks küsimus. Mida sa isiklikult oled teinud selleks, et asjad nii ei oleks?

Ma ei ütle, et kõik on lilleline ja ilus ning probleem pole. On ja piisavalt. Samas, kui tunde kulutatakse foorumis vaidlemisele ja poliitika üle kraaklemisele, siis tekibki kohe küsimus, et mida on inimesed ise teinud selleks, et asjad oleks teisiti. Niisama foorumis vaidlemine ei muuda midagi, kui midagi muuta soovitakse.
Vasta
#24
Mida ma olen teinud? Hea küsimus!
Olen olnud heauskne, seaduskuulekas ning oma riigile lojaalne kodanik.
Niisama, foorumis vaielda? Kas "niisama" loovutada oma mõtte- ja sõnavabadust?
Et midagi teha, selleks tuleb ju eelnevalt omavahel kokkuleppele jõuda. Või kuidas?
Pole midagi parata, et enne kokkuleppe saavutamist vaidlused puhkevad. Inimesed
on ju ühesugused. Tuleb neid ju vahest tuliselt veenda.. õigete erinevuste eelistes.

Muidu juhtubki, et ehitatakse "nõukoda" ilma ühegi aknata ja pärast on igal matsil õigus!

Vasta
#25
Ott kui sul nagu teisteski teemades õnnestub vaidlejad teema arutlemise asemel endale vastu vaidlema suunata ja teema sellega põhja kõrvetada, oled sa järjekordse sisuka vaidluse läbusse suunanud. 24 postitusest on 9 sinu sisutühjad ja isegi teema probleemi eitavad jutud. Kas pohlatohlakas väärib sellist läbustavat ja teistest ülesõitvat suhtumist.
Mida ma olen teinud? Hea küsimus!
Olen olnud heauskne, seaduskuulekas ning oma riigile lojaalne kodanik. Ole aga ära sega teiste mitteniiheausklikku lojaalsust kui miski riigis üle keeb ja rahvas otsustab mitte rahul olla nagu teemaalgataja sisemas tunneb.
Vasta
  
  • 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 8
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat