[Priest]

Krt, ära pahanda aga mulle tundub,et äkki oled seeni söönud?! Mis asi on füüsiline tarkvara??? Jõledam sõlm tuli sisse neid kahte sõna kõrvuti vaadates.

[Dana]

Sellisel juhul pole sul mingit vahet mis juhtub peale seda kui Sind enam pole. Nagu tuttavas üteluses: Peale mind tulgu või tuumasõda. Seda ma nimetangi eluteeks ja eluteevalikuteks. Igaüks teeb oma valikud iseseisvalt ja elab oma valikute järgi.
Mina tean asju nii nagu olen neid alati teadnud. Mõni teine teab teisiti. Igal ühel oma elutee.

Teema siiski oli pigem soovimiste ja mõtete suunamiste teemast ning nende tagajärgedest.

[Krt]

Priest, arvuti tarkvara ongi tegelikult füüsiline, seda lihtsalt ei täpsustata. Mistahes kompuutri "vaimu sissepuhumine" käib ikka füüsilise kaudu.

Dana, sa räägi vaid enda eest, mitte ära mõtle mulle siin rumalusi pähe. Ma olen teadlik, et kõik olendid ja deemonid on omavahel suguluses, ja järeltulevatele põlvedele ma loomulikult midagi halba ei soovi. Paraku peavad nemad ilma minuta juba ise hakkama saama, mina saan vaid hoiduda oma eluajal tuumanuppu vajutamast. Ei saa ma kõiki teisi kontrollida ja nende eest vastutust kanda, peale iseenda. Ja see jutt pole minu elutee, vaid minu nägemus/tõlgendus sellest.

[kage]

Vaimu saab võrrelda vaid ekraanpildile ilmuva füüsilise tarkvara peegeldusega, mitte füüsilise tarkvara endaga. Seega arvuti tarkvara ja ekraanil ilmuvat tarkvara saab väga hästi eraldada. Ehk arvutis võib tarkvara füüsiliselt olla, aga ekraanpildil on see täiesti omaette keelde tõlgitud. Füüsilist maailma kogetakse vaid läbi ekraanpildi ehk vaimu, sest ka füüsiline tarkvara paralleelselt töötab. Ekraanpilt ise kunagi füüsilise tarkvara sisse ei poe, sest nad on alati lahus, aga töötavad paralleelselt, lihtne.

Ehk jätad arvutid tulevikus oma võrdlustest kõrvale kuna sul paistab olevat reaalsusest täiesti lahknev arusaam arvuti töötamisest ja seega tuleb arusaadava võrdluse asemel välja seosetu sõnamulin.

PS! Ülalolev ei ole plakat vaid süljekauss. Ja arvuti tarkvara ei ole füüsiline.

[Priest]

Niisiis oleme joodiku joomarluse lõppemise teemast jõudnud müstilisse IT maailma .

---

Kui arvuti tarkvara on füüsiline, siis ma nõuan homme töö juures IT meestelt, et nad mulle Windows 7 ja MS Office'i pakitult lauale paneksid . Ja mitte poest saada olevate DVD plaatidena ja vastavates karpides.

[Krt]

Kui arvuti tarkvaral pole füüsilisega mingit seost, siis palun ütle, miks seda füüsiliselt mõjutatakse ja liigutatakse? Olete targad sülitama, aga ega asja detaile isegi päris täpselt tea.

[Dana]

Krt, kui sina ei usu uuesti kehastumusse ja sellesse, et elutee on olemas. Ehk siis sünnid ja sured ja laguned algosadeks. Mis siis sellest nii halba on?
See on sinu uskumine ja keegi ei võta seda sinult ära. Ammugi mitte ei taha ma, et keegi mõne minu arvamuse peale kukuks oma tõde muutma. Ma eeldan, et selles foorumis olevad inimesed on üsna hästi teadlikud kes nad on, miks nad on ja mis moodi maailm välja näeb ning nad ei tulnud siia oma veendumusi ümber kujundama.

[Krt]

Ma vaatan, et sa Dana ikka armastad maru palju teiste eest kõike eeldada ja teada. Mina näiteks vastupidi ei tea, ja just selle siin olengi. Paraku inimvaimu kehastumine on teadaolevate füüsika seaduste kohaselt vähemalt utoopia. Ja arvutimaailmas ükski programm kuskil "õhus" ka ilma füüsilise kandjata ei ripu. Muud midagi, sorry.

[Dana]

Selge Krt. On sinu tõde ja minu valearvamus. Oled sa nüüd õnnelik?

[Krt]

Ei tea kas täitsa vale või mitte, lihtsalt pole piisavalt tõendeid, mis kinnitaks selle tõesust. Kõik inimeste sellealased kogemused midagi tähendavad, aga mida täpsemalt, pole minul teada.

[Celtic]

Tegelikult, kahtlen, kas teema algatuseks toodud jutt ikkagi päriselt juhtunud on. Tegemist on tüüpilise arhetüüpse mõistulooga, lihtsalt tänapäevasemas võtmes. Neid soovide täitumise ja mittetäitumise jutte räägiti kõikides kultuurides, meieni on jõudnud ehk näitlikuna nii džinnide jutte, muinasjutte kuldsest kalakesest, kes täidab soove ning kindlasti ka iidne Vana-Kreeka müüt kuningas Midasest, kes soovis kulda ja sai kulda. Nende lugude moraal on alati üks - ole ettevaatlik selles, mida sa soovid ja kuidas sa soovid, sest soovide täitumisel toimib alati kaoseteooria.

[Dana]

Seda ma võimalust olen ma ka kaalunud:

Muidugi võib siit minna filosoofiliseks ja hakata arutlema, kas arstide hoiatus oli tõsiselt võetav ja kas see sekkumine teise inimese ellu ilma temalt luba küsimata lõppkokkuvõttes ikka oli õige. Need on vast küsimused, millele me iial ühest ja tõeset vastust ei saa. Mõni skeptik võib ka seada kahtluse alla selle, kas antud autoõnnetus oli üldse mingi "nõidumise" tagajärg. Teine võib öelda, et inimese eluteele määratud õnnetused juhtuvad nii ehk naa ning muuta seda on üsna võimatu, mis tähendab, et õnnetus oleks pidanud nagunii juhtuma. Kolmas võib öelda, et naine ja "nõid" ei oma siin mingit rolli. Tegemist oli mehele saadetud n.ö viimase tõsise hoiatusega, et kui jätkad kustutatakse su eluküünal.

Mõtte jõud on alati võimas olnud ja soovimistega ning väljaütlemistega tasub ettevaatlik olla. Aga kui on valida, kas mõelda halba või head, siis valik ikka selle teise.

Tegelikult peaks inimene üldse asjadesse, millest tal täpset ülevaadet ja arusaama pole, ettevaatlikult suhtuma.
Meil aga on POP kõike proovida millest me midagi ei tea. Terve internet kubiseb kõikvõimalikest koolitustest ja vidinatest mis kõik peaks meie "nõiavõimeid" suurendama. Rääkimata nendest mis lihtsate lahendustega meie "ülivõimeid" avavad.

Minu isiklik arvamus kõikvõimalike hädade põhjuse kohta ongi see, et inimesed tegelevad liiga palju asjadega millest neil puudub täpne arusaam. Kohe kui paar korda elus näed unes midagi ja see täide läheb, mõned korrad on midagi ette tuntud/tajutud, tormatakse oma võimeid otsima. Varsti leitakse mõni "õpetaja", peale väikest õpetust minnakse üle praktikale ja üsna varsti teatatakse, et olen sensitiiv, shamaan, maag ja ravitseja tont teab mis posija veel. Kõige hullem selle juures on see, et sellest hetkest nad on sügavalt veendunud, et neile on kõik selge, kõik nende nägemused ja kujutlused on puhas ja vankumatu tõde.

Võite mulle vastu vaielda, kuid need nn "ametid" on antud väga üksikutele ja väljavalituile. Kindlasti ei ole nad lihtsalt inimesed, kes kunagi midagi nägid või tajusid ja siis neid arendada on proovinud.

[Ott Sama]

Danal on õigus. Eks ikka oma sotsiaalsest kadedusest aetuna, ignoreerides põhjani oma eredalt väljapaistvat keskpärasust -
me usaldame jäägitult tummiseid "ülivõimete"-koolitusprogramme. Eriti veel neid, mis on timmitud oma eksklusiivsusega.. vähe
soolasemaks. "Mina tahan ka seda!"

Heategu ei jää karistamata. Rumalus ka. Tihti, kohe päris tihti, aetakse need sõnad omavahel segamini. Mõni meist on kohe nii hea inimene, et kõigil hakkab korraga piinlik. On ikka hull lugu, kui head inimest hakkab vaevama igavus!

Tuleb omada natukenegi kurjust, millega endalt, oma heateo tagajärgi maha pesta, et säästa ennast ebaõiglasest karistusest.

[Dana]

Kas peab asja nimetama alati heaks ja kurjaks. Pidevalt mõelda, et kas ma nii käitused olen hea või olen halb.
Mina isiklikult lähtun n.ö harmooniast või tasakaalustatud eksisteerimisest.
Esmatähtis on, et kõik mida ma teen või olen, teen ja olen olles üdini aus enda vastu. Kui teen asju, mida ei pea just kõige õigemaks, siis ei otsi sellele vabandust vaid teadvustan endale, et antud tegu või olemine pole kooskõlas minu arusaamade ja tõekspidamistega.
Näiteks, kui ma sooviks surnuaiast mõnda taime paljundada ja koju viia, siis ma mitte ei mõtle mingit vabandust välja mõne põhjendusega miks ma seda võin teha vaid teadvustan, et teen seda mida kohe kindlasti tegema ei peaks. (PS. Mina isiklikult ei teeks seda kohe kindlasti mitte. See oli vaid üks näide)

[Müstik]

Nii paluti tal panna kirja oma soov ja "nõia" abiga siis see soov ka täitmisele saadeti.
Naine nimelt palus, et juhtuks mingi ime, et mees enam juua ei saaks, sest muud lahendust ta ei näinud. Kõik raviasutused jne mõjusid vaid kuni esimese pitsini.
Pea kuu hiljem juhtus aga see, et mees sattus autoõnnetusse ja sai maksakahjustuse. Selle viimase tõttu ei saanud ta tõesti enam juua. Üks pits viina oli talle sama hea kui teisele kaks liitrit.

Nüüd siis tekib küsimus. Kas naine soovis mehele halba, või soovis seda "nõid"? Kas naise sõnum oli halb? Kas oleks ta pidanud nõia juurde minemata jätma? Kas oleks pidanud ta midagi muud tegema?
Lõpuks, kas sõnum oli hea või halb?

Mõtlema panev lugu. Küllap oli siiski saatus nii ette määranud, mitte see naine ja nõid ei olnud süüdlased.
Soovis, et mees lõpetaks joomise ei olnud midagi halba.
Kui mees ka ise oleks soovinud, et ta oma joomisega teistele halba ei põhjustaks, siis oleks ta saatusetee ilmselt teise suuna võtnud. Põhiline, et inimene ikka ise otsustaks, mida elult tahab.
Ja püüdleks edasi oma valitud eluteel.
Nõiad võivad asja hoopis vussi keerata.

[Ott Sama]

Sina naine olema, mina mees olema. Harmoonia on kahtlemata hea ja mõnusalt laisk olek, aga.. sul lihtsalt ei lasta
seda kaua nautida. Ikka trügib keegi sinu pinnale, ikka vedeleb keegi teeservas, ikka avastad võõra käekese oma taskust,
ikka.. jne.
Tihti pole lihtsalt seda aega, et olukorras õigeid otsuseid teha. Mõned otsused peavad juba ette valmis olema, tagataskust
võtta.. nagu peenraha.

[Dana]

Kas see olukord takistab sul enda vastu aus olema? Kas see olukord, kus üks tuhandest varastab su raha, tingib selle, et sa vihkad ka kõiki teisi 999-t ja eeldad, et nad kindlasti himustavad su raha?
Mul tekib sellistel puhkudel alati üks küsimus. Kuidas inimene jaksab ja suudab nii palju kahtlustada, karta, vihata? Lihtsalt, kuidas see ta seda suudab.
Kui ma pole terve päeva jooksul naeratanud tunnen end juba haigena. Kui see vältab mitu põeva, siis jäängi haigeks. Mul tekib apaatia kõige ja kõigi suhtes, millega kaasneb väsimus, kuigi ma pole midagi teinud, olen n.ö surmani väsinud.

Ma lihtsalt vajan asju ja sündmusi, mis toovad mulle naeratuse näole. Kas või üht teadet, et kellegil midagi hästi on läinud ja ta on õnnelik. Hiljuti üks tuttav kirjutas mulle, et ta on armunid. Mul oli hoobilt naeratus näol tema kirja lugedes. Siiras ja soe tunne tekkis, mis tõigi naeratuse näole.
Asjatult pole öeldud, et keera nägu päikese poole, siis jäävad varjud seljataha.

Üldse võiks selliseid ütelusi tõsisemalt võtta. Neid peitub rohkem tõdesid kui kapitäies teaduskirjanduses.

[Ott Sama]

Danale vastates - eks eesti meeste keskmiselt lühem eluiga ongi vastuseks sinu küsimusele. Nad ei jaksa kaua.
Aga erinevalt neist, olen mina märksa lobisemishimuline. Püüan just nimelt olla aus, sest ma tunnen, et ma hakkan
kõigest sellest väsima.
Sellest hoolimata, suudan ma siiski naeratada ja tunda rõõmu pisiasjadest. Naudin täiega.. ka kõige sitemat Eestimaa
ilma. Vastik ilm on nagu hea kirjandus.

[Müstik]

Kui ma pole terve päeva jooksul naeratanud tunnen end juba haigena. Kui see vältab mitu põeva, siis jäängi haigeks. Mul tekib apaatia kõige ja kõigi suhtes, millega kaasneb väsimus, kuigi ma pole midagi teinud, olen n.ö surmani väsinud.

Ma lihtsalt vajan asju ja sündmusi, mis toovad mulle naeratuse näole. Kas või üht teadet, et kellegil midagi hästi on läinud ja ta on õnnelik. Hiljuti üks tuttav kirjutas mulle, et ta on armunud. Mul oli hoobilt naeratus näol tema kirja lugedes. Siiras ja soe tunne tekkis, mis tõigi naeratuse näole.
Asjatult pole öeldud, et keera nägu päikese poole, siis jäävad varjud seljataha.

Mul venis praegust posti lugedes suu kõrvuni! Tänud Dana, et foorumisse sära sisse tõid!
Elu pole sugugi nii trööstitu, et foorumis peaks kogu aeg näitama kui mustades värvides (või hallides) elu nähakse. Elu on väga mitmepalgeline ja iga päev võib tuua üllatusi ka sealt kust seda sugugi oodata ei osata.

[Erfekt]

Kahtlused, valu ja kannatused tulevad egost - struktuur, mis taotleb püsivust, maailmas, kus kõik muutub. Armastuse kogemused, ehk need, mis tulevad inimese tõelisest olemusest, toovad ainult rõõmu.
teadvuse kogemus on see, et see lülitab end ühest kohast teise. Näiteks võib näha unes ennast linnukesena vüi loomana või teise inimesena jne. Ning uskuda samal ajal, et ise oledki see, mida unes koged.

[Krt]

Armastuse reaalsus on ühisväärtused ja jagatud kogemused, mida ilma üksikegodeta ei teki. Ka valu ja kannatusi saab armastuses jagada, aga ega see veel tõeliseks olemuseks sellest muutu. Teadvus ongi ego, mingit teist ega kolmandat tähendust egol pole, on vaid erinevad ego-teadvuse tasandid ja Väevõimed. Igal tasandil võivad ilmneda omad patoloogiad, näiteks liiga tõsiselt enda linnukeseks olemist uskudes. Samamoodi on ka Armastusereaalsuses omad võimalikud patoloogiad. Ega kui mingi füüsiline kehaosa haige peaks juhtuma olema, siis ta sellest veel vähem tõeliseks ei muutu. Ka haige käsi on vägagi tõeline, mille raviga tuleb võimalikult igakülgselt tegeleda.

[Erfekt]

Armastuse- ehk eluenergia on olemas igas ühes, tingimusteta.
Õnn on inimese sünniõigus ja see, kuidas ta end kogeb, pole piiratud materiaalsete asjade poolt ega olene tema rahakoti paksusest või muudest tingimustest, kui ta ei tunnista neid tingimusi enda ainsa, piiratud reaalsusena.
Välisest tuleva vahel otsustades valib inimene kuidas ta oma tulevast elu mõjutab aga tema tõeline, muutumatu olemus pole kunagi piiratud (rolli poolt, mida ta parasjagu mängib).
Ego eksisteerib teadvuses ja on selle poolt loodud. Isiklik ego on üsna imeline ja samas tavaline paradoks.

[Krt]

Armastus ja Eluenergia on täiesti kaks isereaalsust. Teaduses näiteks tegelevad eluenergia uurimisega füüsikud ja keemikud-bioloogid, Armastusega aga moraali- ja eetikafilosoofid. Õnn ja õnnetus kindlasti sõltub ka mateeriast, mitte niivõrd selle kvantiteedist, kui kvaliteedist, mis peegeldub edasi teadvuses. Inimese algne olemus ongi tingimusteta Kaos, seal pole inimesest enam tõesti midagi alles. Teadvus = Ego, mis koosnevad nende pisematest hulkadest ja õppetundidest. Armastus on seotud alati vähemalt kahe subjekti ühendusega.

[Dana]

Armastuse teema on meil juba olemas:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...t=armastus

[Krt]

Headus ja armastus on suht sünonüümid.