29-01-2013, 22:38
Tycho Brahe ja Ptolemaios - austa endast vanemaid
Kas maa tiirleb ümber päikese?
|
29-01-2013, 22:38
Tycho Brahe ja Ptolemaios - austa endast vanemaid
29-01-2013, 23:56
(Seda postitust muudeti viimati: 30-01-2013, 00:13 ja muutjaks oli ekacariya.)
Vist võib ka nii öelda et iga planeet tiirleb koos päikesega oma süsteemis ja iga sellise süsteemi keskmeks on masside tasakaalupunkt...või masside keskpunkt.
30-01-2013, 00:20
(29-01-2013, 14:56 )vasamasa Kirjutas:(29-01-2013, 14:16 )Nielander Kirjutas: Kõige lihtsam vastus su küsimusele on, et valgus liigub alati sama kiiresti ja seda kiirust ei ole võimalik ületada või isegi mitte aeglustada(samas keskkonnas). Kui valguse kiirusel liikuvast kosmoselaevast lasta taskulambiga välja valguskiir, siis suhtes laevaga liigub see ikkagi valguse kiirusel. Aga vaadates seda paigal olles kõrvalt ei liigu valguskiir 2X valgusekiirusega, vaid ikka ainult valgusekiirusega. Tundub mõistatuslik, kas pole? Kiiruse suurenedes suureneb ka keha mass, mis kiiruse lähenedes valguse kiirusele läheneb lõpmatusele. Seepärast saab valguse kiirus olla vaid objektidel, mille seisumass on null. ehk siis ei mingeid valguse kiirusel liikuvaid kosmoselaevu
30-01-2013, 09:04
(29-01-2013, 17:59 )vasamasa Kirjutas: Tycho Bahre süsteemis tiirleb ümber maa kuu ja päike , päikese ümber aga kõik ülejäänud planeedid ja komeedid. Põhimõtteliselt selline süsteem(vist) isegi klapiks vaatlusandmetega, sest erinevast perspektiivist võib võtta Maad kui ühe koha seisvana. Muidugi pole mingit teadusliku põhjendust miks peaks tohutu Päike ümber pisikese Maa tiirlema. Ümbes nagu kärbes keerutaks köie otsas 50kg sangpommi... Huvitav kuidas üldse geotsentrilises süsteemis põhjendati Päikese liikumist taustal olevate tähtede suhtes? Et tähed on kaugemal ja tiirlevad ümber Maa aeglasemas tempos? Maa, Päikese ja planeetide suuruste võrdlus:
30-01-2013, 10:19
Nielander aga sa loe need "tüki praod" ja "püti goorased" ära.
Kunagi poisikesena sai need loetud - põhjendused olid täitsa olemas. Oma moodi loogika ka - sellega ei pea nõustuma aga olemas see neil on.
30-01-2013, 10:24
(30-01-2013, 00:20 )Bret Kirjutas: Kiiruse suurenedes suureneb ka keha mass, mis kiiruse lähenedes valguse kiirusele läheneb lõpmatusele. Seepärast saab valguse kiirus olla vaid objektidel, mille seisumass on null.Seda ja eelneval lehel mainitut silmas pidades tekkis mul tunne, et valguse kiirus pole üldse mitte kiirus, vaid mingi muu omadus, millele meil mõistet veel pole. Et siis tavajuhul on kiirusega sarnane, aga siiski olemuselt midagi hoopis muud. Teaduses pole tundega midagi teha, aga ega ma teadlane olegi
30-01-2013, 10:56
(Seda postitust muudeti viimati: 30-01-2013, 10:56 ja muutjaks oli Nielander.)
(30-01-2013, 10:19 )excubitoris Kirjutas: Nielander aga sa loe need "tüki praod" ja "püti goorased" ära. Kunagi sai ka loetud, aga enam pole meeles mida tähtede kohta täpsemalt öeldi. Midagi tuleks nagu meelde, et tähed on kõige kaugema "sfääri" pinnal. Selle teemaga tuli meelde üks lugu: Filosoof Ludwig Wittgenstein küsis kord oma sõbralt: "Ütle mulle, miks inimesed alati ütlevad, et inimestel oli loomulik arvata, et Päike tiirleb ümber Maa, selleasemel et Maa pöörleb?" Sõber vastas: "Noh, sest ilmselgelt Maalt vaadatuna näib nagu Päike liiguks ümber maa." Wittgenstein küsis vastuseks: "No, aga kuidas siis muidu näiks kui Maa pöörleks?"
30-01-2013, 12:51
(30-01-2013, 10:24 )Marina Kirjutas:Mul tekib siin seos kehale pidevalt energia juurdeandmisega suurema kiiruse saavutamiseks ja kuna mass kasvab lõpmatu suureks selle kiiruse juures, siis tuleb valguse kiiruse saavutamiseks ka lõpmatult palju energiat kehale anda. Ja kui Higgsi väljaga arvestada, siis võib näiteks valguse kiirus olla piir millele lähenemisel tekib väljas liikumisel nii suur takistus välja poolt, et seda ei ole võimalik ületada.(30-01-2013, 00:20 )Bret Kirjutas: Kiiruse suurenedes suureneb ka keha mass, mis kiiruse lähenedes valguse kiirusele läheneb lõpmatusele. Seepärast saab valguse kiirus olla vaid objektidel, mille seisumass on null.Seda ja eelneval lehel mainitut silmas pidades tekkis mul tunne, et valguse kiirus pole üldse mitte kiirus, vaid mingi muu omadus, millele meil mõistet veel pole. Et siis tavajuhul on kiirusega sarnane, aga siiski olemuselt midagi hoopis muud.
31-01-2013, 09:53
(30-01-2013, 10:24 )Marina Kirjutas:(30-01-2013, 00:20 )Bret Kirjutas: Kiiruse suurenedes suureneb ka keha mass, mis kiiruse lähenedes valguse kiirusele läheneb lõpmatusele. Seepärast saab valguse kiirus olla vaid objektidel, mille seisumass on null.Seda ja eelneval lehel mainitut silmas pidades tekkis mul tunne, et valguse kiirus pole üldse mitte kiirus, vaid mingi muu omadus, millele meil mõistet veel pole. Et siis tavajuhul on kiirusega sarnane, aga siiski olemuselt midagi hoopis muud. Tõsi, valguse kiirus ei olegi tegelikult valguse omadus. Valguse kiirus on aegruumi omadus. Näiteks levib ka gravitatsioon valguse kiirusel. Teemaga seoses võib tuua huvitava näite: Kui päike peaks mingil põhjusel peaks järsku ära kaduma, siis maakera tiirleb ümber "päikese asukoha" veel umbes 8 minutit ehk nii kaua kui gravitatsioonilisel mõjul kulub aega maani jõudmiseks. Alles pärast seda muutub Maa liikumine "päikesesüsteemi" suhtes sirgjooneliseks. Naljaga pooleks võib seega öelda, et kui meie ei tea et päike olematuks muutus, siis ei tea seda ka füüsikaseadused.
31-01-2013, 10:01
(31-01-2013, 09:53 )Otto Kirjutas: Alles pärast seda muutub Maa liikumine "päikesesüsteemi" suhtes sirgjooneliseks. Naljaga pooleks võib seega öelda, et kui meie ei tea et päike olematuks muutus, siis ei tea seda ka füüsikaseadused.Hm, kahtlen, et muutub sirjooneliseks, sest leidub läheduses veel teisi planeete, mis hakkavad mõjutama seda liikumist.
31-01-2013, 10:08
(31-01-2013, 10:01 )tapsix Kirjutas:(31-01-2013, 09:53 )Otto Kirjutas: Alles pärast seda muutub Maa liikumine "päikesesüsteemi" suhtes sirgjooneliseks. Naljaga pooleks võib seega öelda, et kui meie ei tea et päike olematuks muutus, siis ei tea seda ka füüsikaseadused.Hm, kahtlen, et muutub sirjooneliseks, sest leidub läheduses veel teisi planeete, mis hakkavad mõjutama seda liikumist. Nende mõju oleks praktiliselt olematu. Planeetide mõju üksteise orbiitidele tekib kumulatiivselt miljardite aastate jooksul.
31-01-2013, 11:08
01-02-2013, 17:33
01-02-2013, 19:17
(Seda postitust muudeti viimati: 01-02-2013, 19:26 ja muutjaks oli Nielander.)
Kas sa teed nalja või räägid tõsiselt?
Edit: leidsin isegi väga hea lehekülje, kus keegi on Päikesesüsteemi massikeskme välja arvutanud. Tuleb välja, et juhul kui kõik planeedid oleksid ühel pool Päikest reas(reaalselt sellist juhust just naljalt ei juhtu), siis oleks päikesesüsteemi massikese umbes 800 000 km väljaspoolt Päikese pinda. Pidades meeles, et Maa on Päikesest 150 000 000km kaugusel, siis pole see massikese meile isegi mitte lähedal. Mianitud lehekülg(inglise keeles): http://mechanicalintegrator.com/2009/sol...r-of-mass/
02-02-2013, 06:08
Kõike ei ole võibolla arvestatud. Kuhu jäi Pluuto, kas Saturni mass on arvestatud koos rõngaste ja kuudega, kas Jupiteri mass koos kuude massiga , kas Marsi mass koos kuudega jne ?
02-02-2013, 08:00
(02-02-2013, 06:08 )vasamasa Kirjutas: Kõike ei ole võibolla arvestatud. Kuhu jäi Pluuto, kas Saturni mass on arvestatud koos rõngaste ja kuudega, kas Jupiteri mass koos kuude massiga , kas Marsi mass koos kuudega jne ? Ja siis veel tuleb arvestada Nibiruga Ja objektidega enne Kuiperi vööd. Ja lisaks Pluutole pidi seal olema veel terve parv neid pisikesi mida planeedikas ei taheta kutsuda. Ja samas mis asi on selle Kuiperi vööga? Kas see läheb ka sisse või mitte? Seega võimalusi on nihutamiseks siia-sina küll. (01-02-2013, 17:33 )vasamasa Kirjutas: Maa asub täpselt meie planetaarsüsteemi raskuskeskme punktis. Kõige suurem probleem antud loogika ja joonise juures ongi see, et planeedid peaksid sel juhul olema ühel joonel. Sellist olukorda aga praktiliselt ei teki, kuna planeedid liiguvad oma orbiitidel erinevate kiirustega. Seega ei muuda midagi ka juurde arvestatav mass.
02-02-2013, 14:23
(02-02-2013, 08:00 )excubitoris Kirjutas:(02-02-2013, 06:08 )vasamasa Kirjutas: Kõike ei ole võibolla arvestatud. Kuhu jäi Pluuto, kas Saturni mass on arvestatud koos rõngaste ja kuudega, kas Jupiteri mass koos kuude massiga , kas Marsi mass koos kuudega jne ? Need pisikesed objektikesed ei tohiks erilist rolli mängida. Planeetidest on kõige tähtsam ikkagi Jupiter - selle mass ületab kõikide teiste planeetide kogumassi ja jääb igasuguste asteroidide ja kääbusplaneetide jaoks üle kah. Need vööd(Kuiperi, asteroidi, Oorti pilv) nihutavad tegelikult massikeset just Päikese poole.
03-02-2013, 23:14
Asi lihtne, Päikese mass on suurem kui kogu kupatus kokku, mis ümber tema tiirleb. Kui kogu kupatuse mass oleks suurem siis see asi laguneks koost.
04-02-2013, 05:42
(03-02-2013, 23:14 )kosmosekutt Kirjutas: Asi lihtne, Päikese mass on suurem kui kogu kupatus kokku, mis ümber tema tiirleb. Kui kogu kupatuse mass oleks suurem siis see asi laguneks koost.Hm, et oleks tõesti huvitav teada iga planeedi massi ja kogu kupatuse massi. Siit võib kooruda täitsa huvitavaid järeldusi.
04-02-2013, 09:13
Meie võtame siin (üldiselt Maal) kõike lihtsalt - on mass ja ei ole massi.
Aga kui mass EI OLEGI kosmose mehhaanikas kõige aluseks? Viimaste kümnendite satelliitide lennud ja ka Voyager on näidanud, et isegi Päikesesüsteemis on asju millest aru ei saada. Seega - mass on vaid osa võrrandist - mis on see teine osa mida me ei oska veel näha aga mis mõjustab kõike meid ümbritsevat?
04-02-2013, 10:24
(04-02-2013, 09:13 )excubitoris Kirjutas: Meie võtame siin (üldiselt Maal) kõike lihtsalt - on mass ja ei ole massi.http://www.para-web.org/showthread.php?t...es+maakera Et on jahutud juba pikalt, aga tuld on vähevõitu.
08-02-2013, 18:41
Midagi on mäda !
Ametlikult tiirleb kuu nii, vastu kella : Miks on kuul just sellel poolel ( joonisel E ) kraatreid hulga vähem võrreldes W poolega ? Auto tuuleklaas saab sõidu ajal ju rohkem vihmapiisku kui tagaklaas. Niisama peaks kuu "edeots" meteooripilve läbides ka rohkem meteooridega pihta saama kui tagaots. Reaalselt näeme aga, et on vastupidi. Järelikult Kuu võib teistpidi ikka tiirelda ja siis ei jää päikselgi muud üle kui ümber paigal seisva Maa tiirelda !
08-02-2013, 18:53
(08-02-2013, 18:41 )vasamasa Kirjutas: Auto tuuleklaas saab sõidu ajal ju rohkem vihmapiisku kui tagaklaas.Palun lisa siia ka Päikese ümber tiirlemise suund ja päikesesüsteemi liikumise suund kosmoses leiduvate kehadega võrreldes aja jooksul, sest meteooripilv ei ole ühekorraga kõiki kraatreid Kuul tekitanud vaid need on tekkinud miljonite aastate jooksul. Ei saa võrrelda miljonite aastate jooksul kosmoses liikumist vihmasaju läbimisega.
08-02-2013, 19:10
Vahet pole , kust poolt meteooripilv tuleb .
Muidugi on tekkinud need kraatrid ammu ja pika aja jooksul, see ei loe, vastu edeotsa oleks aja jooksul ikka rohkem pauke pidanud trehvama. |
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: |
1 külali(st)ne |