Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Kas maa tiirleb ümber päikese?
#26
Tycho Brahe ja Ptolemaios - austa endast vanemaid wink
Vasta
#27
Vist võib ka nii öelda et iga planeet tiirleb koos päikesega oma süsteemis ja iga sellise süsteemi keskmeks on masside tasakaalupunkt...või masside keskpunkt.
Vasta
#28
(29-01-2013, 14:56 )vasamasa Kirjutas:
(29-01-2013, 14:16 )Nielander Kirjutas: Kõige lihtsam vastus su küsimusele on, et valgus liigub alati sama kiiresti ja seda kiirust ei ole võimalik ületada või isegi mitte aeglustada(samas keskkonnas). Kui valguse kiirusel liikuvast kosmoselaevast lasta taskulambiga välja valguskiir, siis suhtes laevaga liigub see ikkagi valguse kiirusel. Aga vaadates seda paigal olles kõrvalt ei liigu valguskiir 2X valgusekiirusega, vaid ikka ainult valgusekiirusega. Tundub mõistatuslik, kas pole?

Ei saanud vastusest aru, lähed üle kosmoselaevadele.
Ma lähen ka siis üle:
Kui kaks kosmoselaeva kõrvuti paralleelselt lendaksid ühes suunas, ühel joonel, ühesuguse valguskiirusega. Ütleme, et nende vahel on 50 m .
Ühel laeval on külje peal täisnurga all paigutatud laser suunaga teisele kõrval lendavale kosmoselaevale. Kas sel juhul laserimpulsiga teisele kosmoselaevale pihta saab ? Ise ma mõtlen, et peaks ette laskma.
Laserkiirele ju ei kandu üle liikuva laserkahuri inertsjõud nagu püssikuulile liikuva püssitoru inertsjõud.

Kiiruse suurenedes suureneb ka keha mass, mis kiiruse lähenedes valguse kiirusele läheneb lõpmatusele. Seepärast saab valguse kiirus olla vaid objektidel, mille seisumass on null.

ehk siis ei mingeid valguse kiirusel liikuvaid kosmoselaevu Smile
Vasta
#29
(29-01-2013, 17:59 )vasamasa Kirjutas: Tycho Bahre süsteemis tiirleb ümber maa kuu ja päike , päikese ümber aga kõik ülejäänud planeedid ja komeedid.
Tycho Bahre pakkus oma süsteemi välja peale Kopernikut.

Põhimõtteliselt selline süsteem(vist) isegi klapiks vaatlusandmetega, sest erinevast perspektiivist võib võtta Maad kui ühe koha seisvana. Muidugi pole mingit teadusliku põhjendust miks peaks tohutu Päike ümber pisikese Maa tiirlema. Ümbes nagu kärbes keerutaks köie otsas 50kg sangpommi...

Huvitav kuidas üldse geotsentrilises süsteemis põhjendati Päikese liikumist taustal olevate tähtede suhtes? Et tähed on kaugemal ja tiirlevad ümber Maa aeglasemas tempos?

Maa, Päikese ja planeetide suuruste võrdlus:
[Pilt: sun-etc.jpg]
Vasta
#30
Nielander aga sa loe need "tüki praod" ja "püti goorased" ära.
Kunagi poisikesena sai need loetud - põhjendused olid täitsa olemas.
Oma moodi loogika ka - sellega ei pea nõustuma aga olemas see neil on.
Vasta
#31
(30-01-2013, 00:20 )Bret Kirjutas: Kiiruse suurenedes suureneb ka keha mass, mis kiiruse lähenedes valguse kiirusele läheneb lõpmatusele. Seepärast saab valguse kiirus olla vaid objektidel, mille seisumass on null.
Seda ja eelneval lehel mainitut silmas pidades tekkis mul tunne, et valguse kiirus pole üldse mitte kiirus, vaid mingi muu omadus, millele meil mõistet veel pole. Et siis tavajuhul on kiirusega sarnane, aga siiski olemuselt midagi hoopis muud.
Teaduses pole tundega midagi teha, aga ega ma teadlane olegi wink

Vasta
#32
(30-01-2013, 10:19 )excubitoris Kirjutas: Nielander aga sa loe need "tüki praod" ja "püti goorased" ära.
Kunagi poisikesena sai need loetud - põhjendused olid täitsa olemas.
Oma moodi loogika ka - sellega ei pea nõustuma aga olemas see neil on.

Kunagi sai ka loetud, aga enam pole meeles mida tähtede kohta täpsemalt öeldi. Midagi tuleks nagu meelde, et tähed on kõige kaugema "sfääri" pinnal.

Selle teemaga tuli meelde üks lugu:
Filosoof Ludwig Wittgenstein küsis kord oma sõbralt: "Ütle mulle, miks inimesed alati ütlevad, et inimestel oli loomulik arvata, et Päike tiirleb ümber Maa, selleasemel et Maa pöörleb?" Sõber vastas: "Noh, sest ilmselgelt Maalt vaadatuna näib nagu Päike liiguks ümber maa." Wittgenstein küsis vastuseks: "No, aga kuidas siis muidu näiks kui Maa pöörleks?"
Vasta
#33
(30-01-2013, 10:24 )Marina Kirjutas:
(30-01-2013, 00:20 )Bret Kirjutas: Kiiruse suurenedes suureneb ka keha mass, mis kiiruse lähenedes valguse kiirusele läheneb lõpmatusele. Seepärast saab valguse kiirus olla vaid objektidel, mille seisumass on null.
Seda ja eelneval lehel mainitut silmas pidades tekkis mul tunne, et valguse kiirus pole üldse mitte kiirus, vaid mingi muu omadus, millele meil mõistet veel pole. Et siis tavajuhul on kiirusega sarnane, aga siiski olemuselt midagi hoopis muud.
Mul tekib siin seos kehale pidevalt energia juurdeandmisega suurema kiiruse saavutamiseks ja kuna mass kasvab lõpmatu suureks selle kiiruse juures, siis tuleb valguse kiiruse saavutamiseks ka lõpmatult palju energiat kehale anda. Ja kui Higgsi väljaga arvestada, siis võib näiteks valguse kiirus olla piir millele lähenemisel tekib väljas liikumisel nii suur takistus välja poolt, et seda ei ole võimalik ületada.
Vasta
#34
(30-01-2013, 10:24 )Marina Kirjutas:
(30-01-2013, 00:20 )Bret Kirjutas: Kiiruse suurenedes suureneb ka keha mass, mis kiiruse lähenedes valguse kiirusele läheneb lõpmatusele. Seepärast saab valguse kiirus olla vaid objektidel, mille seisumass on null.
Seda ja eelneval lehel mainitut silmas pidades tekkis mul tunne, et valguse kiirus pole üldse mitte kiirus, vaid mingi muu omadus, millele meil mõistet veel pole. Et siis tavajuhul on kiirusega sarnane, aga siiski olemuselt midagi hoopis muud.

Tõsi, valguse kiirus ei olegi tegelikult valguse omadus. Valguse kiirus on aegruumi omadus. Näiteks levib ka gravitatsioon valguse kiirusel.
Teemaga seoses võib tuua huvitava näite: Kui päike peaks mingil põhjusel peaks järsku ära kaduma, siis maakera tiirleb ümber "päikese asukoha" veel umbes 8 minutit ehk nii kaua kui gravitatsioonilisel mõjul kulub aega maani jõudmiseks. Alles pärast seda muutub Maa liikumine "päikesesüsteemi" suhtes sirgjooneliseks. Naljaga pooleks võib seega öelda, et kui meie ei tea et päike olematuks muutus, siis ei tea seda ka füüsikaseadused.


Vasta
#35
(31-01-2013, 09:53 )Otto Kirjutas: Alles pärast seda muutub Maa liikumine "päikesesüsteemi" suhtes sirgjooneliseks. Naljaga pooleks võib seega öelda, et kui meie ei tea et päike olematuks muutus, siis ei tea seda ka füüsikaseadused.
Hm, kahtlen, et muutub sirjooneliseks, sest leidub läheduses veel teisi planeete, mis hakkavad mõjutama seda liikumist. wink

Vasta
#36
(31-01-2013, 10:01 )tapsix Kirjutas:
(31-01-2013, 09:53 )Otto Kirjutas: Alles pärast seda muutub Maa liikumine "päikesesüsteemi" suhtes sirgjooneliseks. Naljaga pooleks võib seega öelda, et kui meie ei tea et päike olematuks muutus, siis ei tea seda ka füüsikaseadused.
Hm, kahtlen, et muutub sirjooneliseks, sest leidub läheduses veel teisi planeete, mis hakkavad mõjutama seda liikumist. wink

Nende mõju oleks praktiliselt olematu. Planeetide mõju üksteise orbiitidele tekib kumulatiivselt miljardite aastate jooksul.

Vasta
#37
(31-01-2013, 09:53 )Otto Kirjutas: Tõsi, valguse kiirus ei olegi tegelikult valguse omadus. Valguse kiirus on aegruumi omadus. Näiteks levib ka gravitatsioon valguse kiirusel.
Tänud, Otto! Vot see on loogiline. Vähemalt minu loogika kohaselt, muidugi võib olla ka muid vaatenurki.

Vasta
#38
(30-01-2013, 09:04 )Nielander Kirjutas: Muidugi pole mingit teadusliku põhjendust miks peaks tohutu Päike ümber pisikese Maa tiirlema. Ümbes nagu kärbes keerutaks köie otsas 50kg sangpommi...

Maa asub täpselt meie planetaarsüsteemi raskuskeskme punktis.
Tal e saagi tiirelda.
[Pilt: maa2.png]





Vasta
#39
Kas sa teed nalja või räägid tõsiselt?

Edit: leidsin isegi väga hea lehekülje, kus keegi on Päikesesüsteemi massikeskme välja arvutanud. Tuleb välja, et juhul kui kõik planeedid oleksid ühel pool Päikest reas(reaalselt sellist juhust just naljalt ei juhtu), siis oleks päikesesüsteemi massikese umbes 800 000 km väljaspoolt Päikese pinda. Pidades meeles, et Maa on Päikesest 150 000 000km kaugusel, siis pole see massikese meile isegi mitte lähedal.

Mianitud lehekülg(inglise keeles): http://mechanicalintegrator.com/2009/sol...r-of-mass/
Vasta
#40
Kõike ei ole võibolla arvestatud. Kuhu jäi Pluuto, kas Saturni mass on arvestatud koos rõngaste ja kuudega, kas Jupiteri mass koos kuude massiga , kas Marsi mass koos kuudega jne ?
Vasta
#41
(02-02-2013, 06:08 )vasamasa Kirjutas: Kõike ei ole võibolla arvestatud. Kuhu jäi Pluuto, kas Saturni mass on arvestatud koos rõngaste ja kuudega, kas Jupiteri mass koos kuude massiga , kas Marsi mass koos kuudega jne ?

Ja siis veel tuleb arvestada Nibiruga Laugh Bleh
Ja objektidega enne Kuiperi vööd.
Ja lisaks Pluutole pidi seal olema veel terve
parv neid pisikesi mida planeedikas ei taheta kutsuda.
Ja samas mis asi on selle Kuiperi vööga?
Kas see läheb ka sisse või mitte?

Seega võimalusi on nihutamiseks siia-sina küll. Smile
Vasta
#42
(01-02-2013, 17:33 )vasamasa Kirjutas: Maa asub täpselt meie planetaarsüsteemi raskuskeskme punktis.
Tal e saagi tiirelda.
[Pilt: maa2.png]

Kõige suurem probleem antud loogika ja joonise juures ongi see, et planeedid peaksid sel juhul olema ühel joonel. Sellist olukorda aga praktiliselt ei teki, kuna planeedid liiguvad oma orbiitidel erinevate kiirustega. Seega ei muuda midagi ka juurde arvestatav mass.

Vasta
#43
(02-02-2013, 08:00 )excubitoris Kirjutas:
(02-02-2013, 06:08 )vasamasa Kirjutas: Kõike ei ole võibolla arvestatud. Kuhu jäi Pluuto, kas Saturni mass on arvestatud koos rõngaste ja kuudega, kas Jupiteri mass koos kuude massiga , kas Marsi mass koos kuudega jne ?

Ja siis veel tuleb arvestada Nibiruga Laugh Bleh
Ja objektidega enne Kuiperi vööd.
Ja lisaks Pluutole pidi seal olema veel terve
parv neid pisikesi mida planeedikas ei taheta kutsuda.
Ja samas mis asi on selle Kuiperi vööga?
Kas see läheb ka sisse või mitte?

Seega võimalusi on nihutamiseks siia-sina küll. Smile

Need pisikesed objektikesed ei tohiks erilist rolli mängida. Planeetidest on kõige tähtsam ikkagi Jupiter - selle mass ületab kõikide teiste planeetide kogumassi ja jääb igasuguste asteroidide ja kääbusplaneetide jaoks üle kah.
Need vööd(Kuiperi, asteroidi, Oorti pilv) nihutavad tegelikult massikeset just Päikese poole.
Vasta
#44
Asi lihtne, Päikese mass on suurem kui kogu kupatus kokku, mis ümber tema tiirleb. Kui kogu kupatuse mass oleks suurem siis see asi laguneks koost.
Vasta
#45
(03-02-2013, 23:14 )kosmosekutt Kirjutas: Asi lihtne, Päikese mass on suurem kui kogu kupatus kokku, mis ümber tema tiirleb. Kui kogu kupatuse mass oleks suurem siis see asi laguneks koost.
Hm, et oleks tõesti huvitav teada iga planeedi massi ja kogu kupatuse massi.
Siit võib kooruda täitsa huvitavaid järeldusi. wink

Vasta
#46
Meie võtame siin (üldiselt Maal) kõike lihtsalt - on mass ja ei ole massi.
Aga kui mass EI OLEGI kosmose mehhaanikas kõige aluseks?
Viimaste kümnendite satelliitide lennud ja ka Voyager on näidanud, et
isegi Päikesesüsteemis on asju millest aru ei saada.
Seega - mass on vaid osa võrrandist - mis on see teine osa mida me
ei oska veel näha aga mis mõjustab kõike meid ümbritsevat?
Vasta
#47
(04-02-2013, 09:13 )excubitoris Kirjutas: Meie võtame siin (üldiselt Maal) kõike lihtsalt - on mass ja ei ole massi.
Aga kui mass EI OLEGI kosmose mehhaanikas kõige aluseks?
Viimaste kümnendite satelliitide lennud ja ka Voyager on näidanud, et
isegi Päikesesüsteemis on asju millest aru ei saada.
Seega - mass on vaid osa võrrandist - mis on see teine osa mida me
ei oska veel näha aga mis mõjustab kõike meid ümbritsevat?
http://www.para-web.org/showthread.php?t...es+maakera
Et on jahutud juba pikalt, aga tuld on vähevõitu. wink

Vasta
#48
Midagi on mäda ! Shock

Ametlikult tiirleb kuu nii, vastu kella :
[Pilt: nimetaj.jpg]


Miks on kuul just sellel poolel ( joonisel E ) kraatreid hulga vähem võrreldes W poolega ?

[Pilt: kuubd.jpg]

[Pilt: screenshot8bqj.jpg]

[Pilt: screenzg.jpg]

Auto tuuleklaas saab sõidu ajal ju rohkem vihmapiisku kui tagaklaas.
Niisama peaks kuu "edeots" meteooripilve läbides ka rohkem meteooridega pihta saama kui tagaots.
Reaalselt näeme aga, et on vastupidi.


Järelikult Kuu võib teistpidi ikka tiirelda ja siis ei jää päikselgi muud üle kui ümber paigal seisva Maa tiirelda ! Bleh


Vasta
#49
(08-02-2013, 18:41 )vasamasa Kirjutas: Auto tuuleklaas saab sõidu ajal ju rohkem vihmapiisku kui tagaklaas.
Niisama peaks kuu "edeots" meteooripilve läbides ka rohkem meteooridega pihta saama kui tagaots.
Palun lisa siia ka Päikese ümber tiirlemise suund ja päikesesüsteemi liikumise suund kosmoses leiduvate kehadega võrreldes aja jooksul, sest meteooripilv ei ole ühekorraga kõiki kraatreid Kuul tekitanud vaid need on tekkinud miljonite aastate jooksul. Ei saa võrrelda miljonite aastate jooksul kosmoses liikumist vihmasaju läbimisega.
Vasta
#50
Vahet pole , kust poolt meteooripilv tuleb .
Muidugi on tekkinud need kraatrid ammu ja pika aja jooksul, see ei loe, vastu edeotsa oleks aja jooksul ikka rohkem pauke pidanud trehvama.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Lame Maa! Jason 884 151,568 24-02-2024, 16:59
Viimane postitus: Arlich
  Kas universum on analoogne või digitaalne ehk holograafiline? xcad 53 8,608 23-11-2021, 15:36
Viimane postitus: xcad
  Mis asjad on Maa dimensioonid või sagedused? ragingliz 59 28,219 30-11-2020, 20:12
Viimane postitus: Q11
  Kas planeedid reastuvad ühele joonele? Veli Joonatan 31 20,352 04-07-2020, 19:08
Viimane postitus: Lorenz
  Algab Maa-taoliste planeetide otsing Tutanhamon 92 31,245 27-02-2017, 16:26
Viimane postitus: Nielander
  Kas vesi on eluks vajalik? cool004 24 9,970 11-03-2016, 11:27
Viimane postitus: Müstik
  Kas leidsin meteoriidi? scorp 12 6,045 06-11-2009, 23:23
Viimane postitus: THOR-00
  Päikese tsüklid excubitoris 8 6,107 06-07-2009, 14:04
Viimane postitus: kaddak1910
  Kas elame kaksiktäht süsteemis? kaddak1910 26 10,152 30-10-2008, 11:18
Viimane postitus: kaddak1910
  Üheksandike ütlusi Päikese kohta seffe 9 6,149 29-10-2008, 23:20
Viimane postitus: kurk

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat