22-06-2012, 14:04
Lapates läbi artikleid viljaringide kohta, sattusin põnevale loole, mis leidis aset Saksamaal. Kuna selle kohta on viljaringide teemades juba mitmeid kordi linke ja videoid toodud, aga mõned foorumlased ei ole seda lugu veel ehk kuulnud, siis toon selle pikemalt eraldi teemana ära.
Huvi pakub lugu seepärast, et esmakordselt kätkeb see juhtum nii muistsete aegade mõistatusi ja salapäraseid põllusõõre, kui ka UFO-fenomeni ja kontakte.
1991.a. suvel ilmusid Saksamaa põldudele 26 ringi ja joonist ja neist kõige intrigeerivam ja keerulisem oli üks, mis avastati 22.juuni varahommikul Alam-Saksimaal asuvas Grassdorfis.
Kummaline joonis oli 300 jalga pikk, 150 jalga lai ning kattis 45 000 ruutjala suurust maa-ala. Tegemist on seitsme sümboli ja 13 ringiga, kusjuures keskmisse ringi on joonistatud rist, kujutades niiviisi iidset saksa päikesesümbolit.
Tervikuna meenutab joonis Skandinaavia kaljujooniseid, millel on jäädvustatud Põhjala rahvaste jumalate "taevased sõjavankrid".
Koha läheduses, kus joonis tekkid, asub Waldenberg. Ennemuistsel ajal asus seal peajumal Wodanile pühendatud paganausutempel, mille Karl Suur 18.saj.lõpul hävitas, et lasta selle asemel kirik püstitada.
Iidsel ajal asus seal püha mets (Heilige Holz), mida sakslased keskaja lõpuni tõesti pühaks pidasid. Arheoloogid on veendunud, et mets oli püha ligi 4000 aastat - seda ei puudutatud kuni 19.sajandini.
Põllu omaniku Werner Heirenbergi kinnituse kohaselt olid joonised vilja sisse kujundatud nii hoolikalt, et ta jättis otsekohe kõrvale igasugused kahtlused, et tegu võiks olla pettusega.
Tim Schunemann, kes mõõtis jooniseid 24.juulil, jutustab:
"Ringid olid peaaegu ideaalselt korrapärased. Kõrrestikuringi sisse kujundatud ilus sümmeetriline spiraal keerdus kellaosutu liikumise suunas ning kõrred polnud murdunud."
Uurijad kontrollisid radiaktiivsust. Aeg-ajalt näitas skaala radioaktiivsusepuhanguid, mis ületasid lubatud maksimaalset fooni rohkem kui 76,6 %. Hiljem näidud alanesid. Looduses pole see paraku võimalik, sest radiatsioonifoon on püsiv suurus.
Saadi ka teada, et üks kohalik elanik Christian Fiedler nägi kell 1.30 öösel selle paiga kohal oranžikat tuld. See pulseeris kord heledamalt, kord tuhmimalt, rippudes põllu kohal või lennates edais-tagasi. Kell 2 kuulsid tised pealtnägijad katkendlikku "köhivat" heli, mis sarnanes helikopteri müraga, kuid olid tugevam.
Grassdorfi joonis kutsus ajakirjanduses esile furoori. Palju inimesi jooksis kohale seda mõõtma. Paljudel olid kaasas biolokatsiooniraamid või -pendlid, greigeri loendurid või metalliotsijad. Üks neist avastas kolmes ringis metalli. Ta palus luba kaevata ja sai selle.
Umbes kahe jala sügavuses leidis ta kolm rasket metallist plaati, mille läbimõõt oli 10-12 tolli ning mis olid üleni kaetud mulla ja liivaga. Ta sõitis plaatidega ära ja saatis hiljem põllu peremehele ühe plaadi foto. Hämmastava kombel oli sellel kujutatud sama joonis mis põllul!
Farmitööline Kemal tõrjus kõik kahtlused nagu võinuksid plaadid olla sinna hiljaaegu paigutatud.
Saksa advogaadid kinnitasid Heirenbergile, et tema maalt leitud plaadid on tema eraomand. Kui "aareteotsija" talle helistas, teatas farmer sellest. Pärast seda lõpetas too farmergiga igasugused suhted.
Augustis demonstreeris ennast Heissiks nimetav mees kohalikus ajalehetoimetuses kolme ümmargust plaati.Koos toimetajaga läks ta juveliiri juurde. Viimane tegi avastuse, et, et plaadid on tehtud erakordselt puhtast metallist: üks oli eriti kõrge prooviga nn vanast kullast, teine hõbedast, mis oli juveliiride kasutatavast puhtam, kolmas pronksist.
1991.a. sai väljakaevamiste ajal põllul viibinud härra Pfeiffer selle plaatide lesidjaga kokku. Ta sai teada, et kullast plaat oli juba tükkideks saetud ja müüdud ühele juveliirile. Teised kaks plaati olid samuti maha müüdud.
Üks saksa selgeltnägija ja kontaktler sai "tähevendade" läkitusest teada, et plaadid olid sinna, kus prageu põld, pandud "u. 300 aastat tagasi kui kogu inimkonnale mõeldud tõendusmaterjalid teise planeedi asukate külaskäigu kohta".
Selgeltnägija sõnade kohaselt olid need valistatud erilisest metallist, mida maine teadus ei tunne.
Teisel seansil 23.dets. 1991 öeldi kontaktlerile, et "metallurgilise uurimise abil võb hõlpsasti kinnitada plaatide ebamaist päritolu".
Plaadid saadi kätte ja neile tehti metallurgiline analüüs.
Sõltumatu uurimise tulemusi kinnitas föderaalne laboratoorium.
Nagu selgus, sisaldas pronksist plaat peale vase 10-15% inglistina, 1% niklit ja raua jääke.
Hõbe oli ülimalt puhas, imevähese rauasisaldusega (vähem kui 0,1 %).
Siiani aga ootab lahendamist küsimus: kes ja miks mattis plaadid maa sisse?
Allikas: Australian International UFO-Flying Saucer Research, aug. 1996.
Video, kus näidatakse plaate ja viljaringi:
http://www.ufoufos.com/2011/11/16/circle...p-circles/
Huvi pakub lugu seepärast, et esmakordselt kätkeb see juhtum nii muistsete aegade mõistatusi ja salapäraseid põllusõõre, kui ka UFO-fenomeni ja kontakte.
1991.a. suvel ilmusid Saksamaa põldudele 26 ringi ja joonist ja neist kõige intrigeerivam ja keerulisem oli üks, mis avastati 22.juuni varahommikul Alam-Saksimaal asuvas Grassdorfis.
Kummaline joonis oli 300 jalga pikk, 150 jalga lai ning kattis 45 000 ruutjala suurust maa-ala. Tegemist on seitsme sümboli ja 13 ringiga, kusjuures keskmisse ringi on joonistatud rist, kujutades niiviisi iidset saksa päikesesümbolit.
Tervikuna meenutab joonis Skandinaavia kaljujooniseid, millel on jäädvustatud Põhjala rahvaste jumalate "taevased sõjavankrid".
Koha läheduses, kus joonis tekkid, asub Waldenberg. Ennemuistsel ajal asus seal peajumal Wodanile pühendatud paganausutempel, mille Karl Suur 18.saj.lõpul hävitas, et lasta selle asemel kirik püstitada.
Iidsel ajal asus seal püha mets (Heilige Holz), mida sakslased keskaja lõpuni tõesti pühaks pidasid. Arheoloogid on veendunud, et mets oli püha ligi 4000 aastat - seda ei puudutatud kuni 19.sajandini.
Põllu omaniku Werner Heirenbergi kinnituse kohaselt olid joonised vilja sisse kujundatud nii hoolikalt, et ta jättis otsekohe kõrvale igasugused kahtlused, et tegu võiks olla pettusega.
Tim Schunemann, kes mõõtis jooniseid 24.juulil, jutustab:
"Ringid olid peaaegu ideaalselt korrapärased. Kõrrestikuringi sisse kujundatud ilus sümmeetriline spiraal keerdus kellaosutu liikumise suunas ning kõrred polnud murdunud."
Uurijad kontrollisid radiaktiivsust. Aeg-ajalt näitas skaala radioaktiivsusepuhanguid, mis ületasid lubatud maksimaalset fooni rohkem kui 76,6 %. Hiljem näidud alanesid. Looduses pole see paraku võimalik, sest radiatsioonifoon on püsiv suurus.
Saadi ka teada, et üks kohalik elanik Christian Fiedler nägi kell 1.30 öösel selle paiga kohal oranžikat tuld. See pulseeris kord heledamalt, kord tuhmimalt, rippudes põllu kohal või lennates edais-tagasi. Kell 2 kuulsid tised pealtnägijad katkendlikku "köhivat" heli, mis sarnanes helikopteri müraga, kuid olid tugevam.
Grassdorfi joonis kutsus ajakirjanduses esile furoori. Palju inimesi jooksis kohale seda mõõtma. Paljudel olid kaasas biolokatsiooniraamid või -pendlid, greigeri loendurid või metalliotsijad. Üks neist avastas kolmes ringis metalli. Ta palus luba kaevata ja sai selle.
Umbes kahe jala sügavuses leidis ta kolm rasket metallist plaati, mille läbimõõt oli 10-12 tolli ning mis olid üleni kaetud mulla ja liivaga. Ta sõitis plaatidega ära ja saatis hiljem põllu peremehele ühe plaadi foto. Hämmastava kombel oli sellel kujutatud sama joonis mis põllul!
Farmitööline Kemal tõrjus kõik kahtlused nagu võinuksid plaadid olla sinna hiljaaegu paigutatud.
Saksa advogaadid kinnitasid Heirenbergile, et tema maalt leitud plaadid on tema eraomand. Kui "aareteotsija" talle helistas, teatas farmer sellest. Pärast seda lõpetas too farmergiga igasugused suhted.
Augustis demonstreeris ennast Heissiks nimetav mees kohalikus ajalehetoimetuses kolme ümmargust plaati.Koos toimetajaga läks ta juveliiri juurde. Viimane tegi avastuse, et, et plaadid on tehtud erakordselt puhtast metallist: üks oli eriti kõrge prooviga nn vanast kullast, teine hõbedast, mis oli juveliiride kasutatavast puhtam, kolmas pronksist.
1991.a. sai väljakaevamiste ajal põllul viibinud härra Pfeiffer selle plaatide lesidjaga kokku. Ta sai teada, et kullast plaat oli juba tükkideks saetud ja müüdud ühele juveliirile. Teised kaks plaati olid samuti maha müüdud.
Üks saksa selgeltnägija ja kontaktler sai "tähevendade" läkitusest teada, et plaadid olid sinna, kus prageu põld, pandud "u. 300 aastat tagasi kui kogu inimkonnale mõeldud tõendusmaterjalid teise planeedi asukate külaskäigu kohta".
Selgeltnägija sõnade kohaselt olid need valistatud erilisest metallist, mida maine teadus ei tunne.
Teisel seansil 23.dets. 1991 öeldi kontaktlerile, et "metallurgilise uurimise abil võb hõlpsasti kinnitada plaatide ebamaist päritolu".
Plaadid saadi kätte ja neile tehti metallurgiline analüüs.
Sõltumatu uurimise tulemusi kinnitas föderaalne laboratoorium.
Nagu selgus, sisaldas pronksist plaat peale vase 10-15% inglistina, 1% niklit ja raua jääke.
Hõbe oli ülimalt puhas, imevähese rauasisaldusega (vähem kui 0,1 %).
Siiani aga ootab lahendamist küsimus: kes ja miks mattis plaadid maa sisse?
Allikas: Australian International UFO-Flying Saucer Research, aug. 1996.
Video, kus näidatakse plaate ja viljaringi:
http://www.ufoufos.com/2011/11/16/circle...p-circles/
![[Pilt: proov_077.JPG]](http://www.upload.ee/image/2446899/proov_077.JPG)
