[Pirx]

Räägiks siis oma kummalistest kogemustest, mis on kogunenud nelja aasta jooksul töötades Põltsamaa lossis. Loss ise on küll varemetes ja kunstikooli ruumid, kus ma töötan on ehitatud ligikaudu 20 aastat tagasi. Põltsamaa linnuse ehitamist alustati juba 1272. aastal, nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist. Hoone üks sein, (kus asub ka kunstikool) ongi lossimüür. Kool ise asub keldri ruumides.
Kuna ma ise ei ole kohalik, siis tööle minnes jään ma sinna korraga 4 päevaks ja ööbin samades ruumides.
Algul ööbisin ma ruumis, mis oli lihtsalt avatud sopp pika koridori peal ja diivan kus ma magasin jäi veel koridori sirge peale. Üldiselt mulle meeldib üksi olla ja omaette omi asju nokitseda teha, aga seal õhtul üksi olles on mul tihti seletamatult kõhe tunne olnud. Kõiksugused hääled ja kolinad on ju võimalik panna õues mühiseva tuule, ventilatsiooni või rottide/hiirte arvele.
Öösel olen ma terve kompleksi peale ainuke inimene majas... isegi lossimüüri väravad suletakse minuteada ööseks.
Kõheda tunde tõttu jätsin ma alati ööseks raadio vaikselt mängima ja mingi väiksema tule põlema. Olles väga kerge unega ärkasin ma aga tihti üles tundega, et miski läks justkui mööda koridori must mööda või tundega nagu keegi jälgiks mind. Olen isegi kuulnud kõrval saalis kedagi öösel raudjalgadega tabureti otsa koperdavat.
Mingi aeg läks asi eriti hulluks ning ärkasin öösiti korduvalt üles higise ja hirmununa, tundes justkui keegi suruks mind rinnust jne... Jah ma tean ja olen lugenud palju unehalvatuse kohta, kuid mulle tekib ikkagi küsimus, kui unehalvatus tekitab peas sulle ettekujutuse, mis sind nö halvatuses hoiab, siis miks nii paljud inimesed, kes asjast enne pole kuulnud ega omavahel pole rääkinud, näevad ja tunnevad täpselt samu asju... ehk kujutavad täpselt samu asju endale ette (et keegi on rinna peal, surub otaette, kes näeb tumedat kogu, kes halli karvast mehikest... ) Kuna vaimud/hinged/energiad misiganes saavad mõjutada tehnikat, elektrilisi seadmeid, siis kas ei saa nad mõjutada või sekkuda meie unestaadiumidesse või niiöelda tekitada neid halvatusi meile?
Ok see selleks... ärev olin ma seal küll ja vähe maganud... kõik eeldused selleks, et unehalvatust kogeda. Ükskord ööbis seal veel üks töökaaslane ja samas ruumis ning mul oli ikkagi seletamatult kõhe ja halb seal olla ja muidugi jälle korduvad halvatused öösel. Ükskord isegi ärkasin selle peale, et tundsin, kuidas keegi mind jalgadest sakutas.
Ükskord siis õhtul sulgesin koridori uksed, öeldes kõva häälega, et siinpool olen mina ja sinul pole siia asja... ole kusagil mujal. Pärast seda oli tükk aega rahu.
Nüüd saime endale uue puhkeruumi, mis ei ole ka enam koridori peal. See on selline väike rõduservaga ruum lae all, kuhu saab väiksest trepist minna. Lakke on krohvi sisse tehtud ühe õpilase lõputööna ilus ingli fresko. Raudvoodis magades on see ingel otse mu näo kohal. Ma pole ise eriti usklik, aga selles ruumis on palju parem tunne magada. Kummaline on ka see, et selles ruumis pole eriti kärbseid/sääski ning mitu korda olen tähele pannud, et poolik õun ei lähe ka pruuniks.
Nüüd hiljuti päise päeva ajal oli aga selline lugu. Olin veel koos kahe õpilasega ühes läbikäidavas klassis, lapsed tegid oma ülesandeid. Järsku ütles keegi mehehääl mulle selja tagant: "No tere!" Pöörasin ringi ja ukse peal polnud kedagi... vaatasin siis teiselepoole koridori peale. (majja saab suviti mõlemaltpoolt maja ja seal käib tihti inimesi kas kunstipoes või kedagi otsimas jne.) Kedagi ei olnud ja ma küsisin veel lastelt, et kuhu ta läks. Need vaatasid mulle segase pilguga otsa, et kes? Ometigi oli see nii selge hääl ja tuli samast lähedalt.
Vot sellised sellised kogemused.
Väga pole oma ülemusega ka nendest seikadest rääkinud, sest ta peaks mind kindlasti hulluks või üleväsinuks ja leiaks, et ma ei tohi ikka väsinuna tööd teha jne. kuigi väsimus ongi pigem nendest seikadest põhjustatud.
Seega mõtlesin, et jagan seda teiega siin.

[Wilholmensis]

Kas on kellelgil soovitada parimaid fotokaamera sadistusi surnuaias pildistamiseks, et vaime jäädvustada?
Päevasel ajal näiteks peam samuti ISO tundlikkus kõrge olema aga siis on järgmine preobleem - pildid tulevad liiga heledad isegi väiksema särituse puhul, otsitav kummitus on niigi hele ja see sulanduks pildi sisse.

[TriinuMeoww]

Päris huvitav. Kas oled teistelt töötajatelt küsinud, et kas keegi kuulnud/näinud midagi?

[Pirx]

No...
ma olen küll osadest asjadest teistele rääkinud, aga teised pole vist midagi tähele pannud. Ülemus muigas ja ütles, et küllap rotid krõbistavad ja ma lihtsalt kardan. Aga sellel hirmul ja niisama kõhedusel on vahe. Siis kui see mingi seletamatu hirm keset ööd peale tuleb, siis see on ka ikka nii suur hirm et on. vahel ärkan keset rahulikku magamist äkitselt hirmuga üles, nii et külma ja kuuma värinad üle kere.
Samas meid on ainult kaks, kes me seal ööbime ja seda teist ma näen harva, sest me oleme korda mööda tööl.
Päevase juhtumise juures aga oli veel kaks inimest, kes ei kuulnud seda selget ja kõva häälega öeldud "no tere".
Seda ma aga ei tea, kas ma olen lihtsalt tundlikum selliste asjade suhtes või teised lihtsalt leiavad sada muud seletust oma juhtumistele.
Ma tean, et ülemus on ise ka laagri ajal lastele nalja teinud ja rääkinud mingit kohalikku legendi puukingadega Magnusest, ja siis ise öösel puukingadega laka peal käinud, et lastel põnev oleks

---

Kas on kellelgil soovitada parimaid fotokaamera sadistusi surnuaias pildistamiseks, et vaime jäädvustada?
Päevasel ajal näiteks peam samuti ISO tundlikkus kõrge olema aga siis on järgmine preobleem - pildid tulevad liiga heledad isegi väiksema särituse puhul, otsitav kummitus on niigi hele ja see sulanduks pildi sisse.

Seda oleks ise ka huvitav teada.
Kuigi ise ei julgeks vist niimoodi konkreetselt pildistama minna.
Konkreetset vajadust nagu selleks ei ole ja kes teab, mis või kes pärast jälitama jääb.

Ühes saates oli juttu aga ühest huvitavast videokaamerast, mis salvestas pilti kogu värviskaalas. Video pilt oli ise selline sinakas toonis mustvalge, aga jäädvustas paljut seda, mida palja silma ega tavalise kaameraga ei jäädvusta. See oligi põhimõtteliselt vaimude tabamiseks ehitatud. Äkki on peale selle ISO siiski võimalik midagi veel fotoaparaadi juures tundlikkumaks keerata.

[Wilholmensis]

tundlikkust saab peale ISO tõsta ka infrapunafiltritega, aga need toimiksid teatud valgustuses.

[TriinuMeoww]

No...
ma olen küll osadest asjadest teistele rääkinud, aga teised pole vist midagi tähele pannud. Ülemus muigas ja ütles, et küllap rotid krõbistavad ja ma lihtsalt kardan. Aga sellel hirmul ja niisama kõhedusel on vahe. Siis kui see mingi seletamatu hirm keset ööd peale tuleb, siis see on ka ikka nii suur hirm et on. vahel ärkan keset rahulikku magamist äkitselt hirmuga üles, nii et külma ja kuuma värinad üle kere.
Samas meid on ainult kaks, kes me seal ööbime ja seda teist ma näen harva, sest me oleme korda mööda tööl.
Päevase juhtumise juures aga oli veel kaks inimest, kes ei kuulnud seda selget ja kõva häälega öeldud "no tere".
Seda ma aga ei tea, kas ma olen lihtsalt tundlikum selliste asjade suhtes või teised lihtsalt leiavad sada muud seletust oma juhtumistele.
Ma tean, et ülemus on ise ka laagri ajal lastele nalja teinud ja rääkinud mingit kohalikku legendi puukingadega Magnusest, ja siis ise öösel puukingadega laka peal käinud, et lastel põnev oleks

---

Kas on kellelgil soovitada parimaid fotokaamera sadistusi surnuaias pildistamiseks, et vaime jäädvustada?
Päevasel ajal näiteks peam samuti ISO tundlikkus kõrge olema aga siis on järgmine preobleem - pildid tulevad liiga heledad isegi väiksema särituse puhul, otsitav kummitus on niigi hele ja see sulanduks pildi sisse.

Seda oleks ise ka huvitav teada.
Kuigi ise ei julgeks vist niimoodi konkreetselt pildistama minna.
Konkreetset vajadust nagu selleks ei ole ja kes teab, mis või kes pärast jälitama jääb.

Ühes saates oli juttu aga ühest huvitavast videokaamerast, mis salvestas pilti kogu värviskaalas. Video pilt oli ise selline sinakas toonis mustvalge, aga jäädvustas paljut seda, mida palja silma ega tavalise kaameraga ei jäädvusta. See oligi põhimõtteliselt vaimude tabamiseks ehitatud. Äkki on peale selle ISO siiski võimalik midagi veel fotoaparaadi juures tundlikkumaks keerata.

Kui millalgi peaksid teist öösel viibijat kohtama, vöiksid tema käest küsida, kas midagi on kuulda olnud. Vöibolla ei julge tema ka rääkida sellest teistele vms. Aga oleks huvitav teada küll.

[Pirx]

vestlesin ükspäev oma töökaaslasega ja küsisin, kas tema pole tööjuures midagi kahtlast kuulnud, näinud.
Ta vastas, et ei ole küll, ainult et vanas ööbimiskohas (seal koridori peal oleval diivanil, kus mul kõik ebameeldivad kogemused on olnud) ei saanud ta hästi magada, et ärkas pidevalt, kõhe oli ja nägi halba und.

[Pirx]

Nonii... tööjuures toimuvale on tulnud lisa.
Nimelt eelmisel nädalavahetusel, kui töökaaslane oli tööjuures juhtus selline asi: Tavaliselt ta on nv seal üksi ja see tähendab, et ta toimetab ühes ruumis ja ülejäänud maja on pime ja tühi. Seekord oli üks ema oma 6a pojaga ka seal midagi meisterdamas. See laps käib koguaeg oma emaga kaasas. On selline õrnake ja raskeid haigusi juba noorena põdend. (ehk siis tundlikum ja vastuvõtlikum ehk)
Suured olid seal valges ruumis ametis ja poiss käis seal koridori vahet. Ütles kellelegi tere ja nagu rääkis vaikselt. Töökaaslane mul vahepeal küsis veel, et kas keegi tuli, kellega sa räägid? Poiss ei vastand midagi. Ikka käis seal koridori peal vaatamas midagi. Seisis pikalt ja jälle nagu rääkis kellegagi. Töökaaslane läks vaatama ja küsis uuesti, et kuhu ta läks, see kellega sa räägid? Poiss ütles, et siin on ju. Suurtel oli muidugi kõhe, aga töökaaslane üritas leebelt seletada, et nojah.. meil siin elavad sellised majavaimud jne. et poissi mitte ära hirmutada. Ta selline väga häbelik ja mõtlik. Koju minnes oli poiss veel emalt küsinud, et aga MIS see oli?
Nii et ei tea, mida ta siis nägi ja mida temaga rääkis.
Kui näen seda poissi, siis üritan uurida, aga ei taha nagu hirmutada ka. Kardan, et ta ei taha rääkida ka ja ei taha tema ema suhtes ka ebaviisakas olla.