Para-web'i suvine kokkutulek 2018


Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Psühhopaatia
Autor Sõnum
fallenboy
Tavaliige

Postitusi: 108
Liitunud: Dec 2009
29-11-2015 11:51
Postitus: #51
RE: Psühhopaatia
(28-11-2015 15:40 )Sinis Kirjutas:  Kõik me oleme pärit lapsepõlvest, seega sedasama: "Ma ei sündinud sellisena, mind tehti selliseks!" saaks iga inimene vajadusel kasutada. Ometi ei tee ta seda, kuna täiskasvanud inimene annab endale aru, et sellist hüüdlauset võib kasutada vaid indiviid, kes on ennast teadlikult taandanud vastutusest.

Lihtne on targutada, kui Sind ennast ei ole väärkoheldud lapsepõlves sellises mastaabis, et terve maailm muutub mustaks. Oled sa elanud 16 aastat pidevas hirmus, et inimene, kellest Sa sõltud, tuleb Sind ahistama, peksma, vägistama? Oled Sa 14 aastat elanud pideva hirmu all, et kui Sa näitad välja, mida tegelikult tunned, võivad kasuvanemad Sind minema saata, aga Sul pole mitte kusagile minna? Kujutad Sa ette, missuguseks muutub inimese mõttemaailm, kui ta oma väljakujunemiseas sellise mõttemalliga elab?

Keegi siin mainis, et võit enda üle on kõige suurem võit. Nõus. Sellisel juhul on psühhopaadid võitnud, sest nende kontroll enda üle on kordades parem, kui tavalisel inimesel -- enamik inimesi arvab, et kontrollib ennast, kuigi see on vale. Käitumine teistega sarnaselt ei ole kontrollimine, sootuks vastupidine. Ei tasu unustada, et psühhopaadid ei usalda miskit-keskit peale enda ja seetõttu kontrollivad ise kõike (ja kõiki), sest see on ainus viis, et ennast kaitsta. Kordan, et seda ei tehta, et teistele kannatusi tekitada, vaid selleks, et ennast kaitsta emotsioonides kõikuvate ja ennast mittekontrollivate inimeste eest, kes neile on põhjustanud nii tugeva trauma, et nende usk inimestesse kadus.

Mis puutub religiooni ja sektidesse, siis siingi ei tasu omistada psühhopaatidele erilisi oskusi -- suhteliselt lihtne on panna inimesi enda tahtmist mööda tegutsema, kui aru saada, mis inimesi motiveerib. Nagu korduvalt maininud, siis psühhopaati ei sega emotsioonid, küll aga nende ohvreid. Hea inimestetundjana suudavad psühhopaadid mängida inimeste emotsioonidega nagu karjus suudab manipuleerida lambakarja leivatükiga. Siinkohal küsimus -- kas selles on süüdi psühhopaat või inimmass, kes ei viitsi oma peaga natukenegi mõtelda ja jookseb alati teistega kaasa? Hitler võis küll välja käia idee, et juudid tuleks populatsioonist eraldada ja hävitada, aga kes selle ellu viisid? Mõtlemisvõimetud lambad, kes läksid hüüdlausega kaasa, ise sekunditki mõtlemata. Sarnane olukord eestlaste küüditamisel, kui teised eestlased näitasid näpuga, keda tuleks küüditada. 2007 hõikusid paljud inimesed, et oleme finanstkriisi äärel, meil on kinnisvarabuum, ärge ostke ülehinnatud kinnisvara, kuid jällegi -- kui paljud inimesed kuulasid? Kõik ostsid ja kõik tegid sama, mida tegid teised. Ja pärast kannatasid ja süüdistasid teisi. Hetkel on meie hulgas paljud, kes põhimõttekindlalt vihkavad Venemaad, pagulasi. Ratsionaalne, kaine-kalkuleeriv enesekontroll? Kaugel sellest. Keda süüdistada? Ega psühhopaadid väevõimuga kedagi enda sektidesse, pankadesse ei sunni...

Kui vaadata kuulsaid psühhopaate, siis neil kõigil on probleemne lapsepõlv, läbivalt probleemid vanematega -- nad on kas maha jäetud (emotsionaalselt või füüsiliselt) või väärkoheldud. Seda kinnitavad ka uuringud. Ma ei julge vaielda, kuid isiklikult arvan, et väited kaasasündinud vigadest (psühhopaatia, homoseksuaalsus) on pelgalt vastutuse mittevõtmine.

Võib-olla oleks meil kõigil psühhopaatidelt midagi õppida? Kõik me tahame olla elus edukad, kuid paljud ei saa sellega hakkama, põhjuseks ikka ja jälle enesekontroll. Selle asemel, et fokusseerida ennast mingile ülessandele, leiame põhjuse, et vaadata, mis Facebookis toimub. Selle asemel, et enda kaalu kontrolli alla saamiseks minna jõusaali ja ennast liigutada, otsime Delfist imedieete. Selle asemel, et enda vastu aus olla ja tunnistada, et meil on probleem enesekontrolliga, leiame vabandusi, mis lükkavad vastuse meist eemale. Me võiksime olla nagu psühhopaadid -- kui vaja midagi ära teha, siis lükkame emotsioonid kõrvale ja teeme ära. Sest psühhopaadid võivad küll teisi süüdistada selles, miks nad nad midagi tegid, kuid nad ei eita kunagi seda, et nad tegid. Paljud meist ei suuda teha midagi. Kui vingumine välja arvata.

Kui sa teed, mida sa tegid, siis sa saad, mida sa said
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Vesilik
Veteran

Postitusi: 1,519
Liitunud: May 2009
29-11-2015 12:14
Postitus: #52
RE: Psühhopaatia
Psühhopaatia on ikkagi haiglaslik hälve keegi ei tahaks elada ühiskonnas mida psühhopaadid absoluutselt kontrollivad see ongi ju kiibistamine ja nwo,mis paljudele ju ei meeldi.Psühhopaadid ja psühhopaatlik ühiskond toodavad psühhopaate juurde see on õigus aga see on oma vigase vaimu ja meelehaiguse levitamine,Vanaküla järgi oma veapunkti edasiandmine,paljundamine sellest vabaneda püüda asemel.
Hea artikkel:
Tsitaat:Religioon on kõige efektiivsem tööriist, et kontrollida populatsiooni vaimsel tasemel. Seda selle pärast, et enamus inimestest on sätitud uskuma, et religioon on tugevalt mõjutatud looja või jumala sõnade poolt. Selleks, et Kontrollijad saaksid meie üle võimu, peavad nad nõrgestama meie seesmist vaimset jõudu, mis annab meile mõtlemise, teadvuse ning intelligentsuse ehk hinge.

Tsitaat:Kui te tahate teada, kes on paljude sõdade ja planeedil toimuva hävituse taga, jälgige, kuhu liigub raha, ning see viib lõpuks välja religioossete asutusteni. Vaadakem kasvõi ristisõdasid.
- See more at:
http://www.telegram.ee/nwo/kuidas-kasuta...lrKLHYrLq5

Truth shall set you free.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
pila
Tavaliige

Postitusi: 184
Liitunud: Apr 2011
29-11-2015 12:18
Postitus: #53
RE: Psühhopaatia
(29-11-2015 11:51 )fallenboy Kirjutas:  Lihtne on targutada, kui Sind ennast ei ole väärkoheldud lapsepõlves sellises mastaabis, et terve maailm muutub mustaks. Oled sa elanud 16 aastat pidevas hirmus, et inimene, kellest Sa sõltud, tuleb Sind ahistama, peksma, vägistama? Oled Sa 14 aastat elanud pideva hirmu all, et kui Sa näitad välja, mida tegelikult tunned, võivad kasuvanemad Sind minema saata, aga Sul pole mitte kusagile minna? Kujutad Sa ette, missuguseks muutub inimese mõttemaailm, kui ta oma väljakujunemiseas sellise mõttemalliga elab?

Keegi siin mainis, et võit enda üle on kõige suurem võit. Nõus. Sellisel juhul on psühhopaadid võitnud, sest nende kontroll enda üle on kordades parem, kui tavalisel inimesel -- enamik inimesi arvab, et kontrollib ennast, kuigi see on vale. Käitumine teistega sarnaselt ei ole kontrollimine, sootuks vastupidine. Ei tasu unustada, et psühhopaadid ei usalda miskit-keskit peale enda ja seetõttu kontrollivad ise kõike (ja kõiki), sest see on ainus viis, et ennast kaitsta.

Aga selle inimese elus pole midagi muutunud, sest tema tegusid suunab hirm. Hirm oli lapsepõlves ja hirm teiste ees täiskasvanuna paneb kõike kontrollima nagu sa kirjutasid.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
fallenboy
Tavaliige

Postitusi: 108
Liitunud: Dec 2009
29-11-2015 14:21
Postitus: #54
RE: Psühhopaatia
Jah, Pila, see on tõesti nii. Kui elada terve elus hirmus, siis tegelikult ei teadvustata endale, et ka teisiti on võimalik, sest võrdlusmoment puudub. Siinsamas ja üldse elus mõistetakse hukka teistsuguseid inimesi, enamasti on hukkamõistjad inimesed, kes arvavad, et absoluutne õigus on neil, nende si** ei haise jne -- ehk inimesed, kes ei ole jõudnud veel arusaamani, et ka teisiti on võimalik, et maailm ei ole mustvalge, ei ole vaid minu viis või vale viis vms. Neil on samasugune mõtteviis, kui igasugustel *paatidel, kuid kuna naaber on samasugune ja kolleeg on samasugune, arvataksegi, et ollakse nn õige inimene. Täpselt nagu hitleriaegsel Saksmaal arvasid kõik, et täiesti õige on juute taga kiusata, sest teised tegid ka. Sarnane olukord hetkel Eestis Venemaa suhtes, kus inimesed arvavad, et "õige" on pidada Venemaad pahakas ja USA-d heaks, endalt küsimata "miks?". Enamasti käituvad nii rumalad inimesed -- need, kes kukuvad religiooni, reklaami lõksu. Head ohvrid psühhopaatidele Smile

Vesilik tõsi välja, et psühhopaadid juhivad maailma. Ja siis? Psühhopaate on võrreldes muu inimkonnaga kaduvväike protsent, kuid ometigi teevad kõik täpselt nii nagu psühhopaadid tahavad. Me arutleme siin, et pankurid on pahad, tööandjad on pahad, valitsus onpaha jne, aga kui aeg on midagi teha, siis kaovad kõik vaikselt kusagile ära. 1-4% inimestest juhivad 96-99% inimesi! See on ju absurd! Kui me poleks nii kuradi lollid, mõtlemisvõimetud lambad, siis ei saaks ju keegi meid juhtida. Me võime küll kiruda psühhopaate aga olgem ausad -- me oleme ise piinlikult lollid, et laseme seda kõike endaga juhtuda.

Kui sa teed, mida sa tegid, siis sa saad, mida sa said
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Mannu Eemal
Blondiin

Postitusi: 1,349
Liitunud: Aug 2010
29-11-2015 17:43
Postitus: #55
RE: Psühhopaatia
Enda säästmise nimel teistele haiget tegemine on alatu tegu. Ma võin seda mõista, aga ma mõistan selle ka hukka. Sest see hoiab käigus sedasama haigetsaamise-tegemise ahelat, mille all sa Fallenboy, kannatasid ja kannatad praegugi. Kas sa tõesti tahad selle jätkumist, nt oma laste peal?

Brain expedition.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
fallenboy
Tavaliige

Postitusi: 108
Liitunud: Dec 2009
29-11-2015 19:45
Postitus: #56
RE: Psühhopaatia
Marina, miks eeldad, et ma endast räägin?

Hukkamõistu osa ma usun -- meie neurootiline ühiskond mõistab kõik hukka, mis talle parasjagu ei meeldi, hoolimata sellest, et probleem on ühiskonna enda tekitatud. Praegusel hetkel targutavad kõik, kuidas ISIS on paha ja mõistavad nende teod hukka, ignoreerides ebamugavat tõde, et kui USA oma liitlasvägedega (Eesti kaasa arvatud) poleks aastaid tagasi üritanud enda agendat suverräänsetele riikidele peale suruda, poleks tekkinud ka ISIS-st. ISIS ei tee ju midagi muud, kui annab vastulööke agressorile. Hukkamõistu asemel peaksime vaatama tõsise näoga peeglisse. Täpselt sama on ka psühhopaatidega -- kas psühhopaadid tekivad iseenesest? Ei teki ju! Neid tekitavad tavalised inimesed, kes kergekäeliselt mõistavad hukka teisi, ehk nende mentaliteet on "mina tean paremini" ja astuvad seega samme võttes arvesse laste tegelikke vajadusi. Hukka mõistavad inimesed, kes ei suuda mõista ja tavaliselt ei suuda mõista... rumalad inimesed. Vabandust, aga nii see on.

Ma teen julge ennustuse -- 15 - 20 aasta pärast on meie ühsikonnas rohkem psühhopaate, kui hetkel, sest vaadates kui katkised on pered ja missuguste ilmavaadetega inimesed saavad lapsi ning kuidas neid lapsi kasvatatakse, siis eeldused psühhopaatide tekkeks on olemas. Mida me peaksime tegema -- lugema kannatajateks traumeerijaid ja mõistma hukka traumeerituid?

Statistiliselt kasvab aastast-aastasse psühholoogiliste muredega inimeste arv, mille tekkepõhjusteks meetakse jällegi muutuvat maailma. Jäetakse välja ütlemata, et heaoluühiskonnad kasvatavad mannetuid inimesi, kes ei saa endaga hakkama, kuid ühiskonna tolerantsus ja kahepalgelisus tekitab olukorra, kus nõrkus andestatakse ja peetakse lausa õiguseks. Paksude kohta ei tohi paks öelda, sest see haavab lodevate ja selgroota inimeste tundeid, varaste kohta ei tohi varas öelda, sest neil on inimõigused, joodikud on meil lausa jumaliku kaitse all, tegemist ju sõltuvushaigetega! Ja sellised lodevad, nõrgad inimesed, kelledele on tekitatud Jumala kompleks, saavad lapsi ja oma absoluutse tõe ning mustvalge maailmapildiga vormitakse indiviide, kes tahes-tahtmata saavad elu algusaastatel korraliku trauma osaks, mis võib (aga ei pruugi) viia selleni, et laps kasvab üles süsimusta maailmapildiga. Selleks ei ole üldse palju vaja -- isegi vihje sellele, et laps on takistuseks ja teda ei soovitud, on piisav, et tekitada lapses elukestev alaväärsuskompleks. Seda ei pea isegi sõnadesse panema -- piisab lapsest piisavalt kaua eemal olla (minna võimalikult kiirelt tagasi tööle), jätab juba suhteliselt suure jälje. USA-s levinud praktika paigutada vastsündinud eraldi tuppa elu alguspäevadel on tekitanud vastsündinutes piisavalt suure trauma (lapsed arvasid, et neid on hüljatud), et jätta jälg kogu eluks.

Kordan veel kord -- psühhopaadid on ohvrid ja nende hukkamõistmine teeb asja ainult hullemaks. Meie ümber on hordide viisi nõrku inimesei -- suitsetajad, joodikud, narkomaanid, paksud, saamatud, rumalad -- miks me neid ei mõista hukka? Teevad nad ju kordades rohkem kahju, nii füüsiliselt, emotsionaalselt, kui ka finantsiliselt?
Natuke ka kurba statistikat: http://omapere.ee/teabenurk/statistika/
(selle postituse viimane muutmine: 29-11-2015 20:10 fallenboy.)

Kui sa teed, mida sa tegid, siis sa saad, mida sa said
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Vesilik
Veteran

Postitusi: 1,519
Liitunud: May 2009
29-11-2015 21:13
Postitus: #57
RE: Psühhopaatia
Paneks vahepeal midagi lõbusat kah et teema liiga süngeks ei läheks
Time bandits Evil: "God knows nothing of the potential of the microchip.":



Truth shall set you free.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Sinis
ajas

Postitusi: 434
Liitunud: Jan 2013
29-11-2015 21:27
Postitus: #58
RE: Psühhopaatia
(29-11-2015 11:51 )fallenboy Kirjutas:  Lihtne on targutada, kui Sind ennast ei ole väärkoheldud lapsepõlves sellises mastaabis, et terve maailm muutub mustaks. Oled sa elanud 16 aastat pidevas hirmus, et inimene, kellest Sa sõltud, tuleb Sind ahistama, peksma, vägistama? Oled Sa 14 aastat elanud pideva hirmu all, et kui Sa näitad välja, mida tegelikult tunned, võivad kasuvanemad Sind minema saata, aga Sul pole mitte kusagile minna? Kujutad Sa ette, missuguseks muutub inimese mõttemaailm, kui ta oma väljakujunemiseas sellise mõttemalliga elab?

Jah, ega ma tõesti ei tea, kes millist lapsepõlve siin omab. Aga enda oma ma tean, et ära tunda midagi valust. Mul on kahju. Ent küsimus ei ole ju minu ega tema lapsepõlves, vaid inimestes, kes õigustavad oma kuritegelikke valikuid viletsa lapsepõlvega. (Kahtlustan, et neid, kelle lapsepõlv on olnud troostitu arvestades inimloomust, on arvuliselt rohkem kui neid, kes hindavad oma lapsepõlve õnnelikuks.)

Näiliselt on psühhopaadid oma valikute kaudu teinud õigeid järeldusi ja otsuseid. Vabastades endid kannatustest, laotavad nad kannatused ülejäänutele. Inimese areng võiks ju päädida kaasa tundmise, mitte põlgamisega. Kõiki meid on olud pisendanud ja psüühiliselt kahjustanud.

Inimeste lollpeadeks sõimamine, et nad on loodud toimima füsioloogiliste vajaduste rahuldamise najal, on mõttetus.

Paistab, et ütluses, et oma põllumaa ja elupaiga kaotamisega algab ebanormaalne elu, on liigagi palju tõde. Oleme töötegijad, mitte mõtlevad inimesed. Ilma mõtlemiseta aga puuduvad veendumused, et toimida olelusvõitluses inimestena.
(selle postituse viimane muutmine: 29-11-2015 21:31 Sinis.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Lorenz
Vana kala

Postitusi: 744
Liitunud: Feb 2011
29-11-2015 21:37
Postitus: #59
RE: Psühhopaatia
(29-11-2015 19:45 )fallenboy Kirjutas:  Natuke ka kurba statistikat: http://omapere.ee/teabenurk/statistika/

See statistika võib olla vähemalt osaliselt seletatav ka sotsiaaltöötajate suurema tööga.

Inimese enda hukka mõistmise ja tema tegude hukka mõistmise vahel on erinevus. Öelda, et psühhopaat on halb inimene, ei tundu väga mõistlik. Samas kui aga öelda, et psühhopaatidel on kombeks teha teatud halbu asju, siis see võiks ju isegi korrektne olla. See pole ka kellegi konkreetse inimese kohta öeldud siis. See põhjustab muidugi kohe eelarvamust kellegi kohta, kui saadakse teada, et ta on on psühhopaat, ning siit tuleb juba omaette teema eelarvamustest ja selle probleemsusest.

Tahtsin tegelikult seda öelda, et hukka mõistmistmisest pole vaja loobuda, sellel on oma tähtis koht ühiskonnas. Hukka tuleb mõista seda, mis on hukka mõistmist väärt, ja see on muidugi diskussiooni koht, et mis seda väärt on. ISIS-e näitel pole vähemalt minul kahtlust, et seda organisatsiooni saab tervikuna hukka mõista, kui poliitilise ja sümboolsee jõu, mis on läbinisti väärastunud. Seda täiesti sõltumatul lääne süüst selle organisatsiooni sünni juures. Ka sarimõrvari teod saab hukka mõista täiesti sõltumatult tema lapsepõlve hädadest. Sarimõrvar ise võib olla ohver ja ISIS omamoodi ka (kindlasti enamus selle liikmed), aga see ei sobi õigustuseks. See sobib vaid selgituseks. Selgitused on seejuures muidugi väga olulised, neist on palju õppida.
(selle postituse viimane muutmine: 29-11-2015 21:57 Lorenz.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
fallenboy
Tavaliige

Postitusi: 108
Liitunud: Dec 2009
29-11-2015 22:58
Postitus: #60
RE: Psühhopaatia
(29-11-2015 21:27 )Sinis Kirjutas:  Jah, ega ma tõesti ei tea, kes millist lapsepõlve siin omab. Aga enda oma ma tean, et ära tunda midagi valust. Mul on kahju. Ent küsimus ei ole ju minu ega tema lapsepõlves, vaid inimestes, kes õigustavad oma kuritegelikke valikuid viletsa lapsepõlvega. (Kahtlustan, et neid, kelle lapsepõlv on olnud troostitu arvestades inimloomust, on arvuliselt rohkem kui neid, kes hindavad oma lapsepõlve õnnelikuks.)

Näiliselt on psühhopaadid oma valikute kaudu teinud õigeid järeldusi ja otsuseid. Vabastades endid kannatustest, laotavad nad kannatused ülejäänutele. Inimese areng võiks ju päädida kaasa tundmise, mitte põlgamisega. Kõiki meid on olud pisendanud ja psüühiliselt kahjustanud.

Nagu ma juba eespool ka selgitasin -- selleks, et aru saada, mis on nn normaalne ja mis mitte, peab inimesel olema midagi millegiga võrrelda. Rumal on hukka mõista pimedat seetõttu, et ta ei oska selgitada, milline on elevant. Samuti on rumal eeldada, et psühhopaat teaks, kuidas võib ja kuidas ei või -- tal ei ole ju võrdlusmomenti. Ta on elu algusest saadik kogenud, et kõik inimesed on pahad -- lapse tutvuringkond on pisike ja kui kõige-kõige olulisem inimene talle halba teeb, siis ei saa ju eeldada, et ta peaks sellest üle olema, sest tegelikult nii asjad ei käi. Sest tal ei ole võrdlusmomenti. Pisikese kujuneva isiksuse kõige domineerivam tunne on hirm. Tal ei ole kusagile minna ja ta ei tea isegi, et tal on võimalik kusagile minna (seda enam, et laps hakkab umbes 1 aastaselt üldse aru saama, et ta ei olegi osa emast, et ta on eraldi-/iseseisev). Pisike laps, kes on täielikult täitunud hirmuga, kelle ainuke teadmine inimesest on, et need teevad halba ja seal ei ole mitte midagi, mida ta saaks teha, et ennast kaitsta. Lisaks arvab ta, et selline käitumine on oigustatud, et ta on paha ja vääribki seda. See inimene kasvab suuremaks, aga domineerivaks tundeks jääb siiski hirm. Suuremaks saades hakkab laps lugema inimesi, et aru saada, kus on oht ja kui suur see on. Ta hakkab märkama, et oma käitumisega saab ta ohtu ((kasu)vanemat) mõjutada ja hakkab seetõttu enese kaitseks muutma oma käitumist. Siin faasis õpib ta inimestele meeldimist ja nende manipuleerimist. Seda kõike selleks, et ennast kaitsta. Tal pole õrna aimugi, et tegelikult on inimestevahelistes suhetes valdavaks siiski armastus ja hellus. Kui ta puutub kokku armastusega, on ta esimeseks mõtteks, et keegi tahab teda kuidagi ära kasutada, sest tema kogemus ütleb, et siirast hoolimist ei ole olemas. Sest ta pole seda enda kujunemisfaasis kohanud. Kui pisike psühhopaat saab suure(ma)ks, teab ta, et inimesed on reeglina pahad ja et nendega hästi läbi saada, ei tohi neid ärritada ning tal on oskus inimeste käitumist analüüsida ning käituda vastavalt nii, nagu vaja, et saada mida tal just vaja on. Neil inimestel ei ole õrna aimugi, mida tähendab tingimusteta armastus, nende jaoks on armastus seks, sest mõnutunnet nad ikkagi tunnevad ja selleks, et seda jälle ja jälle kogeda, nad teavad, et peavad oma tüdruku-poisi suhtes üles näitama teatud käitumist. Kui neile rääkida, et nii ei tohi ja nii peab, siis nende jaoks on see paras hiina keel, neil ei ole õrna aimugi, millest jutt käib, nende jaoks on hea-halb täiesti tundmatud konseptsioonid. Kuritegelik või mitte, nende kompass on selle koha pealt katki.

Inimesed eeldavad, et psühhopaadid teavad, et nad on psühhopaadid, mis on jällegi vale arusaam. Eneste arvates on nad täiesti normaalsed inimesed. Jah, nad peavad ennast teistest paremaks, aga kes ei peaks, kui olla ümbritsetud kaaslastest, kelle mõtlemist ja arusaamist varjutavad emotsioonid (käituvad psühhopaatide jaoks arusaamatult), kes on laisad (psühhopaadid ei ole saanud seda endale lubada) ja ära hellitatud (vastupidiselt psühhopaatidele). Lisaks sellele saavad psühhopaadid hästi hakkama lasteaias ja koolis, sest kartes karistust täidavad kõik käsud ja kodutööd. See omakorda toob kaasa kiituse ja esiletõstmise, mis tõestab veelkord, et nad on teistest paremad. Hoolimata sellest ei muutu nad sugugi positiivsemaks, sest tunnevad ikka, et pole piisavalt head.

Nii nad liiguvad strateegiliselt läbi elu, üritades kõike ja kõiki enda ümber kontrollida. Varakult õpitud inimesetundmise, analüüsimise, strateegiate tõttu ja enda vajaduse tõttu kõike kontrollida liiguvad nad tahes-tahtmata juhtivatele kohtadel. Kindasti tuleb kasuks ka nende enesedistsipliin, mis oli elu algusaastatel elutähtis.

Sellised inimesed ei istu oma suurtes majades ja luksuslikes autodes ega hõõru käsi kokku, et sain sellele ja sellele ära teha. Kui keegi saab nende tõttu haiget, siis nad ei saa aru, et nad midagi valesti on teinud -- sest nad teavad, et nii asjad käivadki -- kui tahad midagi, siis vägivald (mida tema suhtes tarvitati ja mida ta pidas võrdlusmomendi puudusel loomulikuks) on üks arvestatav võimalus. Olgu see siis füüsiline või psüühiline, emotsionaalne. Me võime silmi keerutada, hukka mõista, tema jaoks jääb kõik see mõistetamatuks. Kaastunne, kui selline, on järjekordne müstiline emotsioon nende jaoks. Sarnaselt põlgusele. Nende emotsioonid on nii alla surutud, et neid ei pane psühhopaat tähele, sest elu algusaastatel olid need midagi, mida ta ei saanud välja kujundada.

Nad on ükskikud inimesed, kes iga heategu vaatavad kahtlustusega. Nad näevad igas asjas halbu külgi. Nad ei saa lubada endale valetamist. Nad on kalkuleerivad, külmad ja teavad, kuidas saada seda, mida vaja. Neil on kadedakstegev enesedistsipliin.

Ehk siis loota neilt arusaamist heast või halvast on mõttetu, nad ei ole sellega kunagi kokku puutunud, nad ei tea emotsionaalsel tasemel millest jutt käib. Nad kindlasti võivad teeselda ja matkida käitumist, mida nad on näinud. Neilt eeldada hea-halva vahel tegemist on sama hea, kui paluda kalal sügavalt ja rahulikult hingata. Olgu nad noored, täiskasvanud või vanurid. Mida pole, seda pole.

Muidugi ei ole kõik psühhopaadid sarnased -- mõned on natuke kahjustada saanud, mõni on täiesti katki. Noores eas on võimalik teraapiaga neid ravida, kuid vanemaks saades -- vana koer ja trikid Smile

Õelutsedes küsiks, miks täiskasvanud psühhopaat peaks ennast muutma, kui headest peredest, õnneliku lapsepõlve ja hea elu peal olevad inimesed ei suuda loobuda joomisest, suitsetamisest, liigsöömisest? Smile Joodikud tekitavad vast et rohkem kahju, sest neid on rohkem ja nad võivad olla tunduvalt vägivaldsemad. Suitsetajad rikuvad teiste tervist ja paksud ajavad enda lodevusega sotsiaalsüsteemi karile.

Kui sa teed, mida sa tegid, siis sa saad, mida sa said
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kage
naegleria fowleri

Postitusi: 3,797
Liitunud: Jun 2011
30-11-2015 10:14
Postitus: #61
RE: Psühhopaatia
"Inimene ei sündinud sellisena, ta tehti selliseks!"
Võtaks endast rääkimise välja, sest enamus inimesi ei saa sellest aru ja seega on selle lause kasutamine nende inimeste pärusmaa, nii enda kui teiste puhul, kes selle lause sisu mõistavad. St inimesed kes on enda ja teiste elu üle järgi mõelnud ja selle kaudu aru saanud miks nemad, ja ka teised inimesed, on selliseks kasvanud nagu nad on.

Kui selleni jõuda ja sellest aru saada, siis kaob ka süüdistamise ja hukkamõistu vajadus inimese suhtes ja avaneb võimalus temaga rääkida, temast aru saada ning leida lahendusi kuidas süüdistamise ja karistamise asemel/kõrval tegeleda inimese ja tema probleemidega.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
parahuviline

Postitusi: 3,156
Liitunud: Dec 2010
30-11-2015 10:28
Postitus: #62
RE: Psühhopaatia
Sageli kiputakse psühhopaatsust segi ajama nartsissistliku isiksusehäirega. Nartsissistlikud isikud on visionäärid, kes loovad maailma nii, nagu see nende pilgu järgi olema peaks. Nad rakendavad teised inimesed seda visiooni teoks tegema, olles ise samas äärmiselt tundlikud kriitika suhtes ja vähese empaatiavõimega. Näitena nimetatakse siinkohal Bill Gatesi Microsoftist, Steve Jobi Apple`ist ja Jack Welshi General Electricust. Neid eristab tippjuhist psühhopaatidest see, et nad soovivad muuta maailma. Psühhopaate huvitavad vaid nemad ise, nad on Babiaki sõnul parasiidid selle organisatsiooni jaoks, kus nad töötavad.

Tippjuhtidest psühhopaatidest umbes 50% puhul arvatakse põhjus peituvat geneetikas, ülejäänud poole on vorminud ühiskond ise. Ühiskondliku põhjusena nähakse peamiselt individualismikultust, ühiskondlike suhete nõrgenemist ja tänapäeva ärimudelit, mille suund reegleid rikkuda ja muudatusterohkus on loonud soodsa keskkonna psühhopaatide esilekerkimiseks.

Harvardi MeditsiiniKooli psühholoog Martha Stout, bestselleri „The Sociopath Next Door: The Ruthless Versus the Rest of Us“ (2005) autor nendib, et Rootsis ja Prantsusmaal on kiusamise vastane liikumine kaasa aidanud selliste seaduste vastuvõtmisele, mis raskendavad halastamatute psühhopaatide tegutsemist. Sotsiaalsete psühhopaatide kasvulavaks on Stouti järgi (Ameerika) individualistlik kultuur, kus igaüks mõtleb enda eest. Samas on tööalast tagakiusamist tunduvalt vähem idamaises kollektivistlikus kultuuris.
Mida Eesti kohta saab öelda? Ma ei eksi, kui ütlen, et meie organisatsioonikultuur on hoopis lähemal Ameerika omale.
Psühhopaadi tunnete veel ära tuntud mõttekäigust, et „kui ei meeldi, siis otsi uus töö. Ukse taga ootab hulk inimesi, kes võivad sinu tööd teha“.
Artikkel: Kas sinu ülemus on psühhopaat?
http://www.director.ee/kas-sinu-lemus-on-pshhopaat/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Digitaria
kõrreline

Postitusi: 668
Liitunud: Sep 2009
30-11-2015 12:48
Postitus: #63
RE: Psühhopaatia
Psühhopaadi tunnete veel ära tuntud mõttekäigust, et „kui ei meeldi, siis otsi uus töö. Ukse taga ootab hulk inimesi, kes võivad sinu tööd teha“

Sihukese lausega esinevad enam vähem kõik eesti tööandjad. Mu isiklik kogemus ütleb aga seda, et sellise suhtumisega ülemus määrab oma firma paratamatule allakäigule,mida väiksem firma , seda kiiremini see toimub. Sarnane lause näitab ka ülemuse enda ebaküpsust, oskamatust suhelda oma töölistega, oskamatust lahendada tööprobleeme ja ka seda et ülemus ise on läbipõlemise äärel. Eesti suurimaks probleemiks ongi harimatud arenguvõimetud tööandjad.
Just paar päeva tagasi lasi selle lause lendu mu oma hea tuttav,kellel on koristusfirma. Samas , kui ta räägib kuidas ta uut sobivat töölist otsib siis ..... CV-sid saadetakse sadade kaupa. Jah, järjekord on olemas, ei vaidle, AGA nende hulgas ei tarvitse olla isegi seda ühte mitte, kes antud tööga korralikult hakkama saab. Tuttavat tundes, ei saa öelda, et ta on psühhopaat, aga asju lähemalt teades, siis võin väita küll, et tal asi hakkab vaikselt puntrasse jooksma. Elame näeme.

Omada omamata.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Mannu Eemal
Blondiin

Postitusi: 1,349
Liitunud: Aug 2010
30-11-2015 18:24
Postitus: #64
RE: Psühhopaatia
Lugege see Martha Stouti raamat läbi. Ingliskeelsele viitas Nofretete, eestikeelsele ma ise.

Psühhopaadid tekivad ise, nii nagu introverdid ja ekstraverdid. See on geneetiline eripära. Kas selline inimene hakkab psühhopaadina käituma, see sõltub kultuurist ja ühiskonnast.

Psühhopaat ei ole ohver, ta meister näitama end ohvrina.

Õnnetu lapsepõlvega ja väärkoheldud inimene EI OLE psühhopaat. Ta võib käituda ja sageli käitubki teiste suhtes hoolimatult ja kuritegelikult. Tema hing on katki. Psühhopaadi hing ei ole katki, tema lihtsalt ei hooli teistest.

Inimkond käitubki nõrga ja lambakarjana sellepärast, et ei julgeta hukka mõista, vaid käib alalõpmata ninnunännu ja plutipluti, ära-siis-enam-nii-tee.
(selle postituse viimane muutmine: 30-11-2015 18:25 Mannu.)

Brain expedition.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
fallenboy
Tavaliige

Postitusi: 108
Liitunud: Dec 2009
30-11-2015 18:51
Postitus: #65
RE: Psühhopaatia
Siin üks video, kahjuks inglise keeles. Pisike tüdruk, kes emotsioonitult räägib, kuidas ta tahaks tappa ära enda kasuvanemad ja venna. Ehe näide sellest, kuidas inimese enesekaitsemehhanism lülitab välja emotsioonid. Tüdruk räägib ausalt, mida ta teha tahaks ja mida ta juba ka teha on üritanud. Kohati jääb ka valega vahele, kuid see on hämmastav, kui rahulikult, kaalutletult ta valetab, mitte ükski märk ei anna teda välja.

https://www.youtube.com/watch?v=ME2wmFunCjU

Kokku kolm klippi, kes ei viitsi kõiki vaadata, soovitan vaadata esimest ja viimast -- viimases klipis näidatakse tüdrukut peale teraapia algust, kui ta emotsioonid on (taas) äratatud ja ta saab esmakordselt aru, missuguseid kannatusi tema varajasem käitumine teistele põhjustas.

Kolmas klipp: https://www.youtube.com/watch?v=uAAVjvTaRNU

Minu arvates väga hea näide sellest, et psühhopaadid ei adu kuidagi, et nad midagi halvasti teeks, sest neil hea-halva mõõdupuu puudu.

Kui sa teed, mida sa tegid, siis sa saad, mida sa said
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Sinis
ajas

Postitusi: 434
Liitunud: Jan 2013
30-11-2015 23:30
Postitus: #66
RE: Psühhopaatia
Vaatasin veidi netis ringi ja kõlama jäi: psühhopaadiks sünnitakse ajuvea tõttu, mitte ei kujuneta läbi psüühiliste traumade. Kui traumade kahjustused võivad alluda n-ö ravile, kas ravimi või teraapia abil, siis psühhopaatide raviks seni sobivad meetodid puuduvad. Seega jutt ühiskondlikust vastutuse võtmisest neile tekitatud traumade tõttu ei päde. Küll aga võiks ühiskond oma liikmetele enam teadvustada psühhopaadi olemuse tunnusjooni tema märkamiseks ja soovitada siin käitumismustreid, mis aitaksid nendega tulemuslikumalt lävida.

Kõlama jäi seegi, et psühhopaatide maailmataju on dualistlik, sündmused on tajutavad hea ja kurja omavahelise võitlusena ning nad teevad selget vahet heal ja halval.

Enam tegi murelikuks tõik, et psühhopaatia on ühtlasi pärilik isiksusehäire.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
parahuviline

Postitusi: 3,156
Liitunud: Dec 2010
01-12-2015 10:24
Postitus: #67
RE: Psühhopaatia
Ajuveast räägivad ilmselt need, kes ei usu hinge olemasolu. Kui laps oma vanemaid vihkab, siis on ta saanud varases lapsepõlves hingelise trauma. Tema hing on katki ja ta on terveks eluks haavatud. Siin aitabki ainult teraapia. Kahjuks mitte igaühel ei ole teraapiast kasu. Ja paljud ei teagi sellisest teraapiast.

On ka kindlaks tehtud, et poliitikute hulgas on kirjeldatud hälbega isikute kontsentratsioon palju suurem, kui tavapopulatsiooni seas. Professor Hare on öelnud, et andetumad psühhopaadid võivad kahjustada väheseid, talendikad psühhopaadid võivad purustada ühiskondi.

Poliitikud on maailmas korda saatnud kõige koletumaid kuritegusid. Kes on maailmas enim tapnud ja hävitanud– poliitikud! Mao Ze Dong, Lenin, Stalin, Hitler, Pol Poth – nimekiri on pikk ja nende kõigi ühisnimetaja on – poliitikud, paljud neist demokraatlikult valitud. Viimase saja aasta jooksul on poliitikute riikliku vägivalla poolt tapetud hinnanguliselt 120 miljonit. Nüüd on meil kognitiivne dissonants viidud äärmuseni – maailma võimsaima riigi president on, kui asju õigete nimedega nimetada, Nobeli rahupreemia laureaat ja psühhopaadist massimõrvar. Või kuidas te teisiti nimetaksite näiteks droonidega otsustuskorras „terrorismis kahtlustatavate“ tapmist, tihti kaasnevate ohvritega täiesti kõrvaliste süütute inimeste, naiste ja laste seas? Kas saab end võimule manipuleerinud „parimaid sotsiopaate“, kes on loonud valedel põhineva süsteemi ja seda vägivalla abil toeavad, nimetada eliidiks? Muide, Nobeli rahupreemia kandidaat oli ka Hitler.

http://terviseportaal.com/index.php/maai...ued-roivad
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kage
naegleria fowleri

Postitusi: 3,797
Liitunud: Jun 2011
01-12-2015 10:27
Postitus: #68
RE: Psühhopaatia
(30-11-2015 18:24 )Marina Kirjutas:  Psühhopaadid tekivad ise, nii nagu introverdid ja ekstraverdid. See on geneetiline eripära. Kas selline inimene hakkab psühhopaadina käituma, see sõltub kultuurist ja ühiskonnast.

Psühhopaat ei ole ohver, ta meister näitama end ohvrina.

Õnnetu lapsepõlvega ja väärkoheldud inimene EI OLE psühhopaat. Ta võib käituda ja sageli käitubki teiste suhtes hoolimatult ja kuritegelikult. Tema hing on katki. Psühhopaadi hing ei ole katki, tema lihtsalt ei hooli teistest.
Sa ütled, et "Kas selline inimene hakkab psühhopaadina käituma, see sõltub kultuurist ja ühiskonnast" ja samas väidad, et "Psühhopaat ei ole ohver, ta meister näitama end ohvrina". Kui käitumine sõltub kultuurist ja ühiskonnast, st kasvatusest ja arusaamisest kuidas selliseid lapsi kasvatada ja arendada, siis on psühhopaat ju samasugune ohver kui iga teine inimene kes on väärkohtlemise, halva kasvatuse, hooletusse jätmise jne ohver lapsepõlves. Või on psühhopaadil juba sündides märk küljes, et teda ei saa kuidagi ohvrina käsitleda ükskõik kuidas temaga lapsepõlves käitutud või teda kasvatatud on?

Ja "Psühhopaadi hing ei ole katki, tema lihtsalt ei hooli teistest". Kui ta ei ole suuteline teistest hoolima, siis mina ütleks, et tema hing on sünnist peale katki või puudulik. Või oskad sa hinge olemust lahti kirjutada ja seletada miks psühhopaat ei ole katkise hingega?

Kõige parem on muidugi see, et kaasasündinud puudega inimene tuleb hukka mõista kaasasündinud puude pärast mille kohalt tal pole mitte midagi võimalik ise teha - isegi mitte kasvatuse osas. Aga mõistame hukka.
(01-12-2015 10:24 )Nofretete Kirjutas:  Ajuveast räägivad ilmselt need, kes ei usu hinge olemasolu.
Kas sa kunagi selle peale oled mõelnud, et füüsilise ja vaimse vahel on kahepoolne side (üks pool mõjutab teist ja teine esimest) ja hing tahtiski ajuveaga kehasse sündida ja psühhopaadi kogemust saada?
(selle postituse viimane muutmine: 01-12-2015 10:48 kage.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Lorenz
Vana kala

Postitusi: 744
Liitunud: Feb 2011
01-12-2015 12:04
Postitus: #69
RE: Psühhopaatia
(01-12-2015 10:27 )kage Kirjutas:  Ja "Psühhopaadi hing ei ole katki, tema lihtsalt ei hooli teistest". Kui ta ei ole suuteline teistest hoolima, siis mina ütleks, et tema hing on sünnist peale katki või puudulik. Või oskad sa hinge olemust lahti kirjutada ja seletada miks psühhopaat ei ole katkise hingega?

Evolutsiooniliselt stabiilsete strateegiate raames saab siia mingi seletuse anda. Kas see just eelnevale küsimusele vastab, seda ma ei tea. Üldiselt tuuakse inimeste evolutsioonilise psühholoogia üheks tähtsaimaks komponendiks välja koostöö, inimene on koostööle orienteeritud olend. Sellega käib koos kaasasündinud omadus inimesi usaldada. Usaldus ja koostöö on inimestele kasulik, sest grupis koos töötamine annab eelise igale indiviidile.
Selle kõrvale tekib aga kohe ka üks teine strateegia, mis indiviidile (ja tema geenidele) kasulik saab olla. See on usalduse kuritarvitamine ning sellega manipuleerimine. See teine strateegia eeldab paratamatult usalduse olemasolu ja selle pärast ei saa usalduse kuritarvitamise strateegia kunagi populatsioonis domineerida. Kui aga usaldus domineerib, siis selle kuritarvitamine võib olla väga kasulik mingile osale populatsioonist ja seega võib mingi osa populatsioonist areneda ja kohaneda seda eelist ära kasutama.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Eithea
Veteran

Postitusi: 2,568
Liitunud: Aug 2010
01-12-2015 12:20
Postitus: #70
RE: Psühhopaatia
(01-12-2015 10:27 )kage Kirjutas:  
(30-11-2015 18:24 )Marina Kirjutas:  Psühhopaadid tekivad ise, nii nagu introverdid ja ekstraverdid. See on geneetiline eripära. Kas selline inimene hakkab psühhopaadina käituma, see sõltub kultuurist ja ühiskonnast.

Psühhopaat ei ole ohver, ta meister näitama end ohvrina.

Õnnetu lapsepõlvega ja väärkoheldud inimene EI OLE psühhopaat. Ta võib käituda ja sageli käitubki teiste suhtes hoolimatult ja kuritegelikult. Tema hing on katki. Psühhopaadi hing ei ole katki, tema lihtsalt ei hooli teistest.
Sa ütled, et "Kas selline inimene hakkab psühhopaadina käituma, see sõltub kultuurist ja ühiskonnast" ja samas väidad, et "Psühhopaat ei ole ohver, ta meister näitama end ohvrina"

Või on psühhopaadil juba sündides märk küljes, et teda ei saa kuidagi ohvrina käsitleda ükskõik kuidas temaga lapsepõlves käitutud või teda kasvatatud on?

Ja "Psühhopaadi hing ei ole katki, tema lihtsalt ei hooli teistest". Kui ta ei ole suuteline teistest hoolima, siis mina ütleks, et tema hing on sünnist peale katki või puudulik. Või oskad sa hinge olemust lahti kirjutada ja seletada miks psühhopaat ei ole katkise hingega?

Kõige parem on muidugi see, et kaasasündinud puudega inimene tuleb hukka mõista kaasasündinud puude pärast mille kohalt tal pole mitte midagi võimalik ise teha - isegi mitte kasvatuse osas. Aga mõistame hukka.

Arusaamisks. Marina ütleb, et "Kas selline inimene hakkab psühhopaadina käituma, see sõltub kultuurist ja ühiskonnast" ja samas väidad, et "Psühhopaat ei ole ohver, ta meister näitama end ohvrina".
Ja sina Kage ütled:" Kui käitumine sõltub kultuurist ja ühiskonnast, st kasvatusest ja arusaamisest kuidas selliseid lapsi kasvatada ja arendada, siis on psühhopaat ju samasugune ohver kui iga teine inimene kes on väärkohtlemise, halva kasvatuse, hooletusse jätmise jne ohver lapsepõlves."

Selgitan kasvatus, mis sõltub kultuurist ja ühiskonnast ei seisne ainult väärkohtlemises, ohvriks olemises , hooletusse jätmises jne, mis kõik on koondlausena psühhopaadi tekkele kasvatuslikud stiimulid. Samasuguseks stiimuliks on ka kõike lubatavus, karistamatuse tunne ja teadmine, võimujanu kujundamine läbi eeskuju, teise inimese ärakasutamisega, millegi saavutamiseks, absoluutse enese ülimluslikuks pidamise kasvatamine, manipuleerimine oma tahte saavutamiseks alaa` kõik on lubatud võimu ja kasu nimel jne...s.h. ka edu kultus ükskõik milliste vahenditega.
Ühesõnaga, millistel alustel seisab ühiskonna edukuse mudel: kas eetikal või lolludelt tulebki jne..., millised on meie ärimehd ja riigiisad, kuidas on tulnud nende edu ja rikkus, kas väärtegudele on järgnenud õiglane karistus/kohtuotsus või pole seda üldse jne... Ja need VIP tegelased ei ole kuidagi ohvrid ehk väärkoheldud vaid üles haibitud, äärmiselt hästi hoitud, haritud jne tulevased parasiidid. Ühesõnaga lõpuks toodab neid kultuur ja ühiskond ehk eeskuju s.h. loodud meemid.

Zhao Cong - 牧 Shapherd
Byron Metcalf - Heart Warriors
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
fallenboy
Tavaliige

Postitusi: 108
Liitunud: Dec 2009
01-12-2015 12:24
Postitus: #71
RE: Psühhopaatia
Lisaks kõrvalmõtte: meil kasutatakse igausguste murede vabanduseks "geneetiline soodumus", "geenidest tulenev" jne. Juba pikemat aega on tõestatud, et inimesed suudavad ise enda geene sisse ja välja lülitada, niisamuti teeb seda keskkond, milles inimesed elavad.

Ma kindlasti ei julge vastu vaielda väitele, et miskit on-ei ole kaasa sündinud, kuid pigem ei võta selliseid väiteid tõsiselt, sest kui vaja, hakkavad meie teadlased ja filosoofid laulma laulu, et laps on sündides tabula rasa, valge kanvas, süütu jne, kuid unustavad selle niipea, kui vaja väita-tõestada midagi vastupidist. Näen siin jällegi inimeste suurepärast oskust endale valetada, et miski oleks mugavam-parem-õiglasem.

Enda kogemusest (eeldatavate) psühhopaatidega näitab, et tegemist on lapsepõlves tugeva trauma saanud inimestega (ema hülgas, vanemad olid ülinõudlikud, vägistamine), ka uuringud kinnitavad seda (paljud psühhopaadid on vanemate poolt hüljatud). Muidugi ei hakka pead andma, elus ei ole mustvalgeid olukordi ja olen pelgalt vaid asjast huvitatu.

Kui sa teed, mida sa tegid, siis sa saad, mida sa said
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
parahuviline

Postitusi: 3,156
Liitunud: Dec 2010
01-12-2015 12:32
Postitus: #72
RE: Psühhopaatia
(01-12-2015 10:27 )kage Kirjutas:  
(01-12-2015 10:24 )Nofretete Kirjutas:  Ajuveast räägivad ilmselt need, kes ei usu hinge olemasolu.
Kas sa kunagi selle peale oled mõelnud, et füüsilise ja vaimse vahel on kahepoolne side (üks pool mõjutab teist ja teine esimest) ja hing tahtiski ajuveaga kehasse sündida ja psühhopaadi kogemust saada?

Mõtlesin. Just mõtlesin, et ka kõige hullematel psühhopaatidel on hing. Kui nad lapsepõlves ei ole armastatud, aga oma edaspidises elus leiavad mõistmist ja armastust, siis nende hing areneb ja paraneb. Aga siia juurde lisandub muidugi ka vaimne pool. Kui ühiskond on skisofreeniline (Hitleri aegne Saksamaa, tänapäevane ühiskond jne), siis aitab ehk küll ainult eespool mainitud teraapia.
Lisaks ei tasu unustada, et ka usuliidrite ja pühakute hulgas on psühhopaate.
Missugune sündimata hing tahaks psühhopaadi kogemust saada juba enne sündi? Ehk see hing, kellel meeldib teisi kiusata?

Hiljuti tehtud katsed kinnitavad, et psühhopaatiliste kalduvustega inimesed püüavad neid ebameeldivaid ja antisotsiaalseid käitumisjooni rakendada just eeskätt kõige haavatavamate kaasinimeste peal.

Erinevalt levinud arusaamast ei ole suurem osa psühhopaate valimatud jõhkrutsejad või vägivallatsejad. Tegelikult võib psühhopaatilisi isiksuseomadusi täheldada keskeltläbi ühe protsendi juures inimestest, ja enamasti väljenduvad need omadused võimes teiste inimestega omakasu eesmärgil kalgilt manipuleerida.
Tehti katseid ja neil, kelle psühhopaatilised kalduvused olid teistega võrreldes veidi tugevamalt väljendunud,
olid paremini meelde jäänud need inimesed, kes olid pildi ja kirjelduse põhjal tundunud kurvailmelised ja vähem edukad. Eriti hästi olid meelde jäänud nukra näoga naised ja nende elu kohta esitatud andmed.
Tundub, et psühhopaatidel on hästi välja arenenud oskus leida inimrühmast üles just need kõige haavatavamad isikud.
Kuidas psühhopaat ohvri leiab:
http://www.horisont.ee/node/801
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Lorenz
Vana kala

Postitusi: 744
Liitunud: Feb 2011
01-12-2015 12:44
Postitus: #73
RE: Psühhopaatia
Eelneva fallenboy postitusega olen osaliselt nõus. Vähemalt selles osas, et geenid ei ole nii määravad, kui mõnikord mõtlema kiputakse, ning epigeneetika on praegu uus ja huvitav uurimisvaldkond. See evolutsiooniliselt stabiilse strateegia mõttekäik on samas üle kantav ka epigeneetilise või isegi puhtalt psühholoogilise arengu raamistikku. Nii ongi välja arenenud psühhopaatide klassifitseerimine primaarseteks ja sekundaarseteks psühhopaatideks. Viimased oleksid siis need, kes on keskkonna mõjude tõttu psühhopaatilisi iseloomuomadusi omandanud. Nii primaarsed kui ka sekundaarsed psühhopaadid omavad aga teatud eeliseid ühiskonnas hakkama saamisel. See on asjaolu, millele evolutsiooniliselt stabiilse strateegia idee tähelepanu juhib.
(selle postituse viimane muutmine: 01-12-2015 12:44 Lorenz.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
parahuviline

Postitusi: 3,156
Liitunud: Dec 2010
01-12-2015 13:14
Postitus: #74
RE: Psühhopaatia
Kui geenid ei ole nii määravad, siis paneb mõtlema, et miks kirjastatakse niisuguseid vananenud andmetele tuginevaid raamatuid? Raamat ilmus inglise keeles 2005 aastal.
Marina kirjutas:
Üks on jälle eesti keelde tõlgitud: Martha Stout "Sotsiopaadid meie ümber", Ersen 2015. Rõhutamata on seni ainult üks ja ülitähtis asjaolu, nimelt, et võim on pea ainus asi, mis psühhopaate (sotsiopaate) huvitab ja neid on võimuladvikus märgatavalt rohkem kui elanikkonna seas üldiselt.
Sellest raamatust Marina tõigi geenide kohta kirjutatu. Ise lugenud ei ole, aga tsiteerisin ühel lingil kirjutatut.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Lorenz
Vana kala

Postitusi: 744
Liitunud: Feb 2011
01-12-2015 13:49
Postitus: #75
RE: Psühhopaatia
Nofretete, mida sa täpsemalt vananenuks pead selle saamatu juures?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog