Lugesin läbi oma loodud ühe vana teema. Mõtlesin, et huvitav oleks teada kuidas on inimeste vaated muutnud selles suhtes.
Sattusin mingi aeg tagasi ühele youtube videole mis algas sellega, et peategelane sattus avariisse ja sai surma. Kohtus siis teiselpool isikuga kes väitis end olevat tema ise tulevikust ja kes saatis ta tagasi maale teise kehasse, aga sõnumn oli selles, et me kõik oleme üks, kui sureme sünnime uude kehasse uude aega, uude kehasse. Võibolla minevikku võibolla tulevikku võibolla selle hukkunu isa kehasse. Aega, kui sellist meie mõistes, pole olemas.
Huvitav teooria.
Vahel mõtlen, et äkki polegi teist tuba olemas ja see tekib sinna alles siis kui ma sinna lähen ja pole olemas midagi muud kui mina ja sina ja me oleme kõik üks. Erinevas ajas, erinevas kehas, erinevas kohas. Sina kes seal mulle vastab oled mina ja mina kes ma seda loen oled sina.
Seega teemasse- kas me kehastume sellesse aega järjest rohkem mingil põhjusel. On see seotud arenguga, et mida arenenumaks saame seda rohkem peame seda momenti kogema et edasi liikuda, sest areng ju seda tähendab et järjest keerulisemaks läheb?
Ah ja need foorumi liikmed kes ei usu taasündi või hinge kui sellise olemasolusse palun mitte vastata, et sugutung on üli suur. Ei ole teema püstitusega eriti kooskõlas.