13 USA osariiki kaaluvad kulla- ja hõbedastandardi kasutuselevõttu

Ameerika Ühendriikide 50-st osariigist 13 kaaluvad üleminekut kulla- ja hõbedastandardile või vähemalt otsivad alternatiive dollarile, kuna kardetakse peatset Föderaalreservi kollapsit.
13-ne USA osariigi seadusandjad – s.h. Minnesota, Tennessee, Iowa, South Carolina ja Georgia – ootavad oma osariigi valitsustelt heakskiitu seaduseelnõule, mille kohaselt osariigid laseksid käibele oma alternatiivraha või vähemalt arutaksid seda kui võimalust. Kõigest kolm aastat tagasi oli ainult kolm osariiki tulnud välja säärase ettepanekuga.
„Kui Föderaalreservi süsteemi tabab kauaoodatud kokkuvarisemine, siis sellega kaasnev hüperinflatsioon ja üleüldine kriis tekitaks täieliku kaose osariikide majanduses ja omavahelises suhtluses.“ ütles Põhja-Carolina Vabariiklaste esindaja Glen Bradley valuuta seaduseelnõu tutvustamisel eelmisel aastal.
Erinevalt individuaalsetest kogukondadest, millel on lubatud luua oma maksevahendeid – need peavad ainult olema selgelt eristatavad Ühendriikide dollaridest – keelab aga USA konstitutsioon osariikidel võtta kasutusele oma valuutat. Kulla ja hõbeda puhul on aga väike konks. Nimelt lubab Ühendriikide põhiseadus kasutada kuld- ja hõbemünte võlgade tasumisel.
Riigiõigusele spetsialiseerunud advokaadi Edwin Vieira (mees ise on tuline alternatiivse valuuta pooldaja) jaoks tähendab see säte konstitutsioonis rohelist tuld. „Kuna kulla hind on järjepidevalt astmeliselt tõusnud, samas kui dollari väärtus aina langeb, on see idee muutunud seadusandjate seas vägagi ahvatlevaks,“ märgib Edwin.

Loe edasi

Nüüd hakkavad Ameeriklased hambaid välja vahetama. Mustadeks päevadeks.

1913. aasta seadusega sai föderaalreserv 99 aastaks õiguse raha emiteerida....noh...vaevalt et need 13 osariigi seadusandjad seda ei teadnud.

Inimesed ei pea ju tööd tegema ja asju müüma "raha eest" - sama hästi võiks tööd teha ja asju müüa "kulla eest" (sarnaselt hõbeda, vase, raua, tsemendi, bensiini, puidu, elektri, jne eest).

Näiteid:
1) Lihtsa liinitöö tegija saab päevas 20 euro asemel 0.5 grammi kulda.
2) Keskmise palga saaja saab kuus 800 euro asemel 20 grammi kulda.
3) Elukutseline joodik võib pudeli süütevedeliku osta 2 euro asemel 0.05 grammi kulla eest.
4) Maja võib osta 80000 euro asemel 2 kg kulla eest.
jne.

Ehk raha kui selline (euro, dollar, kroon, rubla) võib ju olemas olla, kuid inimesed ei kasuta arveldusteks raha, vaid kasutavad arveldusteks väärismetalle - pangad ja valitsused võivad emmiteerida niipalju raha kui tahavad: kui keegi nende paberlipakaid ei kasuta pole midagi teha - kogu süsteem püsib koos vaid seni, kuni "jätkub lolle".

Bank of Amerika - juriidiliselt föderaalpank, de facto konksninade eraomand, üks föderaalreservi pankadst, ei aksepteeri SULARAHA hüpoteegi maksmisel! Neljast osat koosnev videoklipp. politsei ka mängus.

http://www.youtube.com/watch?feature=pla...FPAYqU5Pj0

Servast teemasse: Natukene rahast ja Föderaal Reservist | para-web.org

Mis aga puudutab seda kulla standardit siis kisma selle ümber käib juba ammu. Veel varem kui Föderaal Reserv
moodustati. Algsetl oli USA raha süsteem tagatud Valitsuse valduses olevate kulla ja hõbeda varudega.
Lisaks veel ka oli mängus ka nn "usalduse faktor" ehk raha anti välja mõnevõrra rohkem kui oli kulda ja hõbedat.
Kuna turumajanduse ja vabariikluse printsiibid olid veel au sees siis USA majandus kasvas ja seda ka veel siis kui
ta ametlikult kuulus Briti Kroonile. Juba siis olid City pankurid mures, kuna üha rohkem rikastuv elanikkond leidis
aega ka maailmaga tutvumiseks, ning elanike informeeritus paranes - lisaks kogunes sinna ka Euroopa "rahutum"
osa kes said aru, et Vanas Maailmas ei suudeta midagi ellu viia - kõik on pankade kontrolli all.
Peale iseseisvussõda (ja ka selle ajal) alustasid "Pangad" (sisuliselt Rotchildid koos oma käsilaste ja jooksupoistega)
suuremat sorti kampaaniat USA oma kontrolli alla viimiseks. First American Bank siis Bank Of Americas ja nii edasi.
Suudeti "ära osta" mingi osa Senaatoreid ja isegi Presidente - keda ära osta ei suudetud need tapeti lasuga kuklasse
nagu Lincoln või mürgitati nagu McKinley. Erapankade kontrolli vastu olid pea KÕIK esimesed presidendid ja mitmed
neist kes alguses selle läbi lubasid hiljem kahetsesid. Lisan lingi mõningate tsitaatidega nii neilt kui teistelt. Lugedes
neid peaks aru saama miks soovitakse minna tagasi kulla standardile.
Quotes About The Federal Reserve And Central Banking
Seek To Know

"Veneetsia rahaühik, tukat oli mitte lihtsalt kulla alusel, vaid oligi ise kullast, kindla prooviga.
Tundmatu oli nii inflatsioon kui ka devalveerimine. Kurss püsis sama 600 (!) aastat."
lk. 44/ ptk. "Üldine olukord"
tsitaat: Jaan Hatto raamatust "Kuhu kadus Eesti demokraatia?"

http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/kuhu...tia/588091

(08-02-2012 17:21 )Ott Sama Kirjutas:  "Veneetsia rahaühik, tukat oli mitte lihtsalt kulla alusel, vaid oligi ise kullast, kindla prooviga.
Tundmatu oli nii inflatsioon kui ka devalveerimine. Kurss püsis sama 600 (!) aastat."
lk. 44/ ptk. "Üldine olukord"
tsitaat: Jaan Hatto raamatust "Kuhu kadus Eesti demokraatia?"

http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/kuhu...tia/588091

Kui mälu ei peta, siis olid liivi ordul samuti kasutusel kullast tukatid....ja peenrahaks ka kuldmündid...võin ka eksida.

Leena, väga võimalik... ja kui nüüd minu mälu ei peta, siis: Saksa ning Liivi orduriigi seadused keelasid juutidele
nende riikide territooriumitel elamise ning kauplemise. Ühtlasi kujunes see (minu arvates) Liivi sõja põhjuseks.

(08-02-2012 23:51 )Leena Kirjutas:  Kui mälu ei peta, siis olid liivi ordul samuti kasutusel kullast tukatid....ja peenrahaks ka kuldmündid...võin ka eksida.

Et siis nüüd võetakse kasutusele need sajad tuhanded tonnid
(pidi see kelle oma olema?) maa-alustest hoidlatest? Ehh-eee...

Vau!!! Gotthard Ketleri, 46es. Viimase Liivimaa ordumeistri (1559-1562) kulden. Neid on vist ainult kaks järel...
Hirmkallis! Kas müüd?
Liivimaa kuldajastu lõpp!

(09-02-2012 00:52 )Ott Sama Kirjutas:  Vau!!! Gotthard Ketleri, 46es. Viimase Liivimaa ordumeistri (1559-1562) kulden. Neid on vist ainult kaks järel...
Hirmkallis! Kas müüd?
Liivimaa kuldajastu lõpp!

Kolm on neid järel!
Eesti Pank jahtis oma 10 aastat tagasi ühte,
kahjuks ei mäleta kas ka said kätte.
Esimest korda näppas üks eesti ärimees selle
nende nina eest, teist korda.. krt, no ei mäleta

(09-02-2012 01:00 )Päikeseinsener Kirjutas:  

(09-02-2012 00:52 )Ott Sama Kirjutas:  Vau!!! Gotthard Ketleri, 46es. Viimase Liivimaa ordumeistri (1559-1562) kulden. Neid on vist ainult kaks järel...
Hirmkallis! Kas müüd?
Liivimaa kuldajastu lõpp!

Kolm on neid järel!
Eesti Pank jahtis oma 10 aastat tagasi ühte,
kahjuks ei mäleta kas ka said kätte.
Esimest korda näppas üks eesti ärimees selle
nende nina eest, teist korda.. krt, no ei mäleta

Kolm??? Üks on Skt Petersburgis, Ermitages
teine, vist Rootsis, erakogus
nüüd see... kolmas?
Hind, ca 20-25.000 naelsterlingit

Pildi lingi järgi jõudsin siia.

Mul on kuri kahtlus, et see (teine) Rootsi... on üks ja see sama münt. See Hollandi lugu... on tõesti kahtlane.

(09-02-2012 01:33 )Ott Sama Kirjutas:  Mul on kuri kahtlus, et see (teine) Rootsi... on üks ja see sama münt. See Hollandi lugu... on tõesti kahtlane.

Ei oska kahjuks kommenteerida.
Ehk keegi foorumlastest on kursis?

Kuld kui jõukuse etalon on läbi aegade löönud inimestel silmad kilama. Enamus maailma riike hoiustab kulda ja ei kavatse seda käitu lasta ka praegusel murrangulisel ajal. Näiteks soovitati Itaalial võlakriisi katteks oma kullavarud maha müüa. Loomulikult ei ole Itaalia midagi nii rumalat teinud. Kulla väärtus on eelkõige psühholoogiline. See on üks usaldusväärseim „vihmavari“ ühiskondlike kokkulepete seas, sest kui võlakirjad seisnevad tühjadel lubadustel ja virtuaalsetel nullidel, siis kulda on võimalik käega katsuda.
Aastast 1900 on kulla väärtus tõusnud 4500%. Haruldased kuldmündid on aga tõusnud keskmiselt 7500% väärtuses[1]. Naljakal… pigem kurval kombel aga Eesti valitsus nii ei arvanud. Nimelt müüs Eesti Pank 1992. aastal tagasisaadud 11,4 tonnist kullast 11,1 tonni maha. Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Janno Luurmees sõnul vahetati kuld „likviidsemate ja tulusamate arenenud riikide võlakirjade vastu“. Ja nõnda olemegi kogu maailmas kullavarude hoiusega eelviimasel kohal[2].
Kulla maailmaturu hind on suuresti kontrollitud kõigest viie panga poolt Londonis: Bank of Nova Scotia, Barclays Capital, Deutsche Bank, HSBC ja Societe Generale. Antud pangad fikseerivad kaks korda päevas hinna, millega nad kulda ostavad ja müüvad. Enamus maailma börsid tegutsevad just nendel hindade põhjal.
Nagu ka sissejuhatusest võis välja lugeda, sõltuvad praeguse maailmakorra „kõige kõvemad“ riikide valuutad suurel määral kullast. Näiteks ajavahemikus 1961 kuni 1968 konspireerisid kaheksa maailma juhtivat riiki kulla hinna tehisliku odavnemise. Manipulatsioon toimus riikide keskpankade kaudu ja mõjutati just neid viite Londoni „kulla-panka“. Kuni tänase päevani on näha kulla börsihindadest, et turg on jätkuvalt kergesti mõjutatav. Kuidas nii?
Nimelt peaks ilma intresskasumita väärismetall – kuld – olema üsna kõikuva väärtusega vara. Just nagu on hõbe ja plaatina. Kui aga vaadata kuidas kõigub kulla hind, siis ilmneb, et viimase kümne aastaga on kulla hind tõusnud või langenud üle 5% ainult kümnel korral! Hõbeda hind on aga sääraseid „hüppeid“ teinud kümne aasta jooksul 80. korda ja nafta hind 137 korda. Kulla hinna stabiilsust saab seletada ainult teadliku manipulatsiooniga.

Loe edasi...

Vahet pole, mis vääring sul kattevaraks on - üks manipulatsioonide ohver kõik.

(26-03-2012 21:29 )euroruubel Kirjutas:  Vahet pole, mis vääring sul kattevaraks on - üks manipulatsioonide ohver kõik.

Kui vääringu all mõtled mis iganes siis eksid rängalt. Aga see puht minu isiklik arvamus.

Mis annab kullale väärtuse??? Jah, tänapäeval on kuld kõrgtehnoloogia-elektroonika valdkonnas nõutud, aga näiteks 200 aastat tagasi??? Kellel ja milleks seda vaja on? Isiklikult pole kunagi puudust tundnud.

(26-03-2012 22:43 )Lihtne Kirjutas:  Mis annab kullale väärtuse??? Jah, tänapäeval on kuld kõrgtehnoloogia-elektroonika valdkonnas nõutud, aga näiteks 200 aastat tagasi??? Kellel ja milleks seda vaja on? Isiklikult pole kunagi puudust tundnud.

Ole nüüd, Lihtne!.. küsi seda algatuseks, näiteks naistelt! Ja muide - ikka tunned kullast puudust! Loe kasvõi Pipit!

(26-03-2012 23:07 )Ott Sama Kirjutas:  

(26-03-2012 22:43 )Lihtne Kirjutas:  Mis annab kullale väärtuse??? Jah, tänapäeval on kuld kõrgtehnoloogia-elektroonika valdkonnas nõutud, aga näiteks 200 aastat tagasi??? Kellel ja milleks seda vaja on? Isiklikult pole kunagi puudust tundnud.

Ole nüüd, Lihtne!.. küsi seda algatuseks, näiteks naistelt! Ja muide - ikka tunned kullast puudust! Loe kasvõi Pipit!

Olen ka naine, kulda ei oma ja puudust temast ka ei tunne.

Kulla väärtus tuleneb sellest, et teda vajavad need kellest meie midagi ei tea.
Kaevandame seda neile ja oleme plaani täitmisega hädas.
Lisaks on kullal omadused millest meie pole veel aru saanud aga see on teise teema jutt.

Ka excubitorise mõte võib täitsa vett pidada, aga mina isiklikult usun, et kuld kui investeering on lihtsalt kõige vanem, usaldatum ja kindlam ühiskondlik kokkulepe. Kui toimub täielik majanduslik krahh ja ükski paberilipakas enam ei maksa midagi, siis kaldun arvama, et kulda ikka aktsepteeritakse... teatud ringkondades.