(20-10-2019, 08:00 )Ill be back Kirjutas: Peaasi on ise uskuda, väitis juba suur Stanislavski. Olgu tegemist ükskõik millise ...hmmm...jamaga...või ekslike faktide pealt tehtud järeldustega. Maailm on siiski vast pisut keerulisem, et kõike annaks ühe rahvuse kraesse keerata.
Silmaringi avardamiseks võiksid Tyto jutus mõned kõige silmatorkavamad ekslikud faktid välja tuua. Mina õppisin ajalugu ammu ja see oli nõukogude versioon ajaloost. Poola rünnakukavatsusted võis ekslik olla? Või?
Aga et praegune ametlik ajalooversioon mõned tahud välja toomata jätab, seda ma olen viimasel ajal uskuma hakanud. Eelkõige I MS suhtes. Helen Rappaporti
raamatut lugedes (e.k pealkiri ei tule meelde) ning Jüri Kotšinevi
kuulates (lugenud veel pole) tuli ette pilt, mis näitas, et selle sõja puhkemises
oli suur annus ässitamist ja mingile inimlikule autundele apelleerimist. Euroopa valitsejad olid tollal
nii kuradi sugulased, et riigipeade kokkusaamised meenutasid suguvõsa kokkusaamist sünnipäevalaua ümber. Meiegi vanemale põlvkonnale tuttav olukord, kus lauldi ja napsitati. Sugulased muidugi tülitsesid, kuid vennatapusõjani üldjuhul ei oleks mindud. Sõnasõjani ja üksteise mustamiseni aga küll. Seega oleks ikka tõenäolisem olnud, et tüliküsimused oleks diplomaatiliselt lahendatud. Või mis?
Aga et Nikolai II oli auküsimustega manipuleeritult
sunnitud mobilisatsioonikäsule allakirjutama, see nagu nähtub, oli fakt. Sellest keeldumiseks oleks pidanud olema Trumpi taolin arrogantne ja jäärapäine tugev isik, kes ta aga ei olnud. Oli mõjutatav pehmo.
Ja mida mina väita tahan, on see, et maailmasõdade puhkemise osas on vähem või rohkem osakaalu suurtöösturite huvidel, kes manipuleerisid tollaseid riigipäid. Ja kuna need töösturid olid juuri rahvusest, siis see ajaloo külg on maha vaikitud. Aga Tyto viga on see, et ta väidab selle ajaloo majandusliku külje
ainupõhjuseks olevat.
Nii ... minu seisukoht oli see. Arutlust palun.
Ja lisan veel II MS kohta.
Paistab et üsnagi üldine
rahva suhtumine kahe MS vahel oli üsnagi eitav ja rahuihkav. Seda nii ilukirjanduse baasil kui ka muul baasil (kuhugi Saksamaale ehitati rahutemplit). I MS ajal vennastuti kaevikutes (sakslased ja prantslased). Sõja mõttetust rohujuure tasandil tajuti. Kuid kuskil kõrgemal tajuti jällegi sõja kasulikkust. Ka siin foorumis on mõned ütelnud, et sõda soodustab tehnika arengut ja ergutab majandust või kuidagi nii.
Sõdade vallapäästmises on
alahinnatud tegur majanduslik külg ja
ülehinnatud tegur poliitiline külg (kuna demokraatias on poliitikud ikkagi nagu rahva esindajad).