Sirvisin selle teema siin läbi, vahepeal oli juttu St Peterburgi hoonete graniidist sammastest. Keegi näitas siin vingeid treipinke millega suurtest kiviplokkidest ilusaid ümaraid sambaid valmistatakse. Ei jäänud aga silma, et keegi oleks maininud, et paljud nendest Peterburgi sammastest on seest õõnsad. Kes oskab seletada kuidas on treipingiga võimalik sellises mõõdus graniitkivist sambad seestpoolt tühjaks treida?
Lühike 2 minutiline video kus on näha seest tühja sammast:
https://www.youtube.com/watch?time_conti...3wKgKSpgdE
The gilded Centre Dome, 87 ft. in diameter, rests on a drum surrounded by 24 hollow columns encased in granite, and each 42 ½ ft. high.
Nagu eelpool juttu oli olen ise ka arvamusel, et paljude vanade kivist ehitiste ehitamisel on kasutatud geopolümeer segusi ja vahel on ka kasutatud metallist armatuure.
Kui kedagi huvitab, leidsin kunagi patendi eelmise sajandi alguspoolest mis seletab kuidas valmistada tehislikku graniiti:
https://patents.google.com/patent/US1814012
http://patentimages.storage.googleapis.c...4012-0.png
Patent eeldab vist, et kivimass tuleks kuumutada 1540 kraadini, ei tea kui teostatav on terve pirakas sammas 1500 kraadini kuumutada ja seda õige kiirusega jahutada, võibolla ei pea tervet samba vormi korraga kuumutama..
Päris teema alguses võttis kasutaja
Digitaria pikemalt sõna valgustades meid ideega, et kõik mäed on tekkinud maapinna kaevandamise tagajärjel ja vulkaanid on kaevandusjääkide hunnikud. Sellel teemal ma oma seisukohta ei julge võtta, aga juhuslikult jäi silma, et ka meil siin eestis on tossavaid künkaid:
Kukruse mägi