•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 7
  • 8
  • 9(current)
  • 10
  • 11
  • 12
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 2Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Heroni massin toimetas juba antiikajal ja ilma mingite tulnukateta... Näiteks.
Vasta
(12-06-2018, 21:25 )Ill be back Kirjutas: Heroni massin toimetas juba antiikajal ja ilma mingite tulnukateta... Näiteks.
Heroni masinat väidetavalt kasutati väiksemateks töödeks: mingi eseme liigutamiseks, templi ukse sulgemiseks. Suurt võimsust sealt ei saa madala kasuteguri tõttu. Aur suunati ümbritsevasse õhku, kasutegur väike.
Vasta
tulnukatest ma ei räägigi, räägin tehnoloogiatest mis võimaldasid toota seadmeid, millega graniiti lõigata.
teine meile arusaamatu asi on võimekus tõsta meeletuid raskusi.
kes veel aru saanud ei ole siis - tahan öelda, et meiesuguste inimeste käes on olnud seadmed, millel oli võimekus kõike seda teha juba aastasadu tagasi. ja arvan, et veel hiljaaegu, nii 150 aastat tagasi neid välja toodi ja tööd tehti. sest kaevandatud, transporditud ja töödeldud graniidi hulk on meeletult suur.
väga raske on suurlinna ehitust ette kujutada, kui on olemas kolm asja - hobusevanker, kuvalda ja meisel. kuidagi vähevõitu.
auru truki võis ju üles ajada, aga mis tolku sellest on kui pole töökeha, instrumenti.
Vasta


lõhub 80 aastane ätt kiva.

Aind kas saab vanasse aega kanda, need haamrid- meislid nõuavad kvaliteetterast. (??)
Vasta
Kunagi oli raadios intervjuu kiviraiduriga. Ütles, et 30-selt arvas, et teab kividest kõike,nüüd 50-sena seda enam ei väida. Küsimuse peale kas saaks maakivist verstapostiga hakkama nagu EW aegadel tehti ütles, et ei, see oskus on kadunud, ainult "tummad tunnistajad" on siin - seal veel püsti. Nagu kõik käsitööd vajab kogemust ja see tuleb aastatega. Igast ei tulegi seda õiget meistrit nagu kõigil aladel.
Vasta
(07-06-2018, 08:48 )Ill be back Kirjutas: Väited Peterburi hoonete sammaste tarnimise kohta tulnukate poolt võib nüüd ilmselt kummutatuteks lugeda...

Kas see on tõesti isegi veidike vajalik?
Vasta
Entusiastid Kostroma linnas ühte soome graniidist tehtud sammast uurimas.


Vasta
et siis kuidas toorik soomest kostromasse sai? kaugevõitu nagu.
Vasta
(06-07-2018, 09:55 )TTT Kirjutas: et siis kuidas toorik soomest kostromasse sai? kaugevõitu nagu.

Laadoga järv ->Äänis järn ->Beloje järv ->Rõbinski järv ->Volga jõgi Kostroma. Kõik järved omavahel jõgedega ühendatud.

Vasta
Kas nüüd oleme jöudnud valatud kivideni?
https://www.youtube.com/watch?v=yaRwGIWLg28
https://www.youtube.com/watch?v=DmqAg5VKuZA

Ja siin möned tähtpuurimis jäljed, mida ma enne polnud juhtunud nägema.
https://www.youtube.com/watch?v=uMIudOPQJDc
Vasta
Peru. Jälle midagi, veits teise nurga alt.
Kas ajahetkel 5:58 pole mitte meiemöistes betoon?/valukivi/
https://www.youtube.com/watch?v=YMUZRGuYqY8
Vasta
Kõige paremini seletakski muistsete polügonaalsete plokkide valmistamist valamine. Ühes Ladina- või Kesk-Ameerika megaliitseid ehitisi demonstreerivas videos on näha suurt kiviplokki millel üks nurk ära lõhutud. Sees paljastub tühimike täis suvaliste kivikänkarate hunnik mis kuidagi mingi seguga seotud. Väliskiht on ühtlane ja terve. Tehnoloogia võis kujutada endast mingi suure vormi loomist mille sisse kallati või puistati mingi segu kividest ja veel millestki. Mingil viisil muudeti väline osa kivistunuks. Kuna hiidplokkidel on täheldatud ka tugeva kuumuse mõju jälgi siis võidi vormi väljaspoolt kuumutada segu kivistamise eesmärgil. Hiinas asuv üks maailma suurimaid seni teada olevaid megaliite kannab enda külgedel just selliseid märke mis viitavad valamisele. See tähendab neid ei toksinud meie pronksiaja eellased pronksist tööriistadega kaljudest välja vaid need valati. See megaliit on ehk praagina jäetud maha. Külgedel on näha tühimike ja pragusid mis võisid tekkida just valamise puhul. Miks muidu pidid pronkskirvestega varustatud töölised tegema ilusa sileda väliskülje sisse ebakorrapäraseid ja kaootiliselt asetsevaid tühimike ja pragusid? Ka selle kivi küljed ise on pigem valamisele iseloomuliku pinnaga kui kiviraiumisele.
Järgmiseks: sellistel plokkidel on pealmine külg, oluliselt siledam kui küljed. Kui betooni valada vormi ja jätta see kuivama siis eriti pealmine tahk või jääda peegelsile.
Plokkide alaservas olevad väljaulatuvad nukid. Kas nende kaudu juhiti kuivamisprotsessi ajal ära liigne vesi ja segumaterjal mille järel need tahkestusid niisugusteks nagu me neid näeme? Ja neid ei peetud vajalikuks ära hakata tahuma? Väidetakse, et nende abil oli plokke hea tõsta. Mitmetel fotodel on näha, et nende nukkide alaservad ei ole risti ploki seinaga nagu oleks vaja siis kui see peab kinni pidama köit vaid tugeva nurga all mis ei peaks köit kinni.
Lahtiseks jääb ikka teema, et miks nad ei valatud või siis kasvõi tahutud reeglipärase kujuga, ühetaolised ja paremini inimsoo kehalisi mõõte arvestades? Miks ei valmistatud ühekujulisi plokke või kive nagu teeme seda meie? Igati loogiline oleks just väikeste, üksteisega sarnaste kivide valmistamine ja nendest müüri ladumine. Milles seisnes ebakorrapärase kivimüraka eelis tevalise tellise ees? Kui neid polügonaalseid kivimürakaid vaadata siis nende kujudel ei ole loogikat. Hiiglaslik plokk mille ühes servas on väike nurk ära kaotatud ning teine sama suur mürakas - sellel on ühes nurgas väljaulatuv nukk. Maavärinakindluse mõttes ei saaks neid vaadta sest on müüre kus niisugused kivid pigem aitaks müüri lagunemisele kaasa kui kindlustaks terveksjäämise maavärina korral.
Seega kolm põhilist momenti: plokkide suurus, plokkide kuju ja plokkide ülitäpne ühendamine. Kolm peamist millele võiks otsida vastuseid. Lisaks veel siiani seletamatuks jäänut. Megaliitsed ehitised ja see tehnoloogia oli levinud üle maailma. Kuna rahvad ei reisinud ja mandritevahelisi matku ette ei võtnud siis kuidas sai see levida ühtlaselt kõigisse tolle ajastu kultuurikolletesse?
Osad plokid on magneetiliste anomaaliatega. Kompass hakkab tiirlema kui panna see ploki pinna vastu. Pakutakse seletuseks kivimi koostises olevaid mineraale. Mine sa tea...
Vasta
Kes viitsib, võib endale sellise müüri valada.
https://youtu.be/B6wCsAVk7oE?t=323
Vasta
Tsitaat:Miks ei valmistatud ühekujulisi plokke või kive nagu teeme seda meie? Igati loogiline oleks just väikeste, üksteisega sarnaste kivide valmistamine ja nendest müüri ladumine. Milles seisnes ebakorrapärase kivimüraka eelis tevalise tellise ees? Kui neid polügonaalseid kivimürakaid vaadata siis nende kujudel ei ole loogikat. Hiiglaslik plokk mille ühes servas on väike nurk ära kaotatud ning teine sama suur mürakas - sellel on ühes nurgas väljaulatuv nukk. Maavärinakindluse mõttes ei saaks neid vaadta sest on müüre kus niisugused kivid pigem aitaks müüri lagunemisele kaasa kui kindlustaks terveksjäämise maavärina korral.

Tehti kiva vastaval oma mugavusele, meie kasvule ei paista mõeldud olevat. Ja /või olid gravitatsiooni olud vähe teised, mis lubasid hiiglastel õitseda ka ja suured kiva pold üldse nii rasked.

Vot siuke spekulatsioon.
Vasta
On kohti, kuhu turiste ei lasta. Seal on ohtlik, variseb. Mõnes kohas on müür ühte massi kokku pudenenud, kas kivi halb või segu kehv ?
Vaadake pilte. https://eto-fake.livejournal.com/1327882.html



Vasta
Tsitaat:Paistab et kõik mäed ja orud siin planeedil on tekitatud kunstlikult. Sel pildil pole kaevanduskihte otseselt näha, kuid on ilmselge, et tegemist on kaevandusega.

Himaalaja, Uurali mäestik, Andid etc on kunstlikult tekitatud. Kogu maailma geoloogid tükkis nende teadusega ja kivimite vanuse määramisega on ühinenud kuritegelikeks seltsinguteks eesmärgiga kogu maailmale puru silma ajada. Tektoonilised laamade liikumised on näpust imetud etc, etc? Tõsiselt??
Vasta
vasamasa lingid 5+ !!
Lisan pildi tema lingilt - Siin tundub ,et seguga jändamisel on midagi untsu läinud... või mõnel muul põhjusel segu ei jõutud vormi valada?Kiskus juba liialt tahkeks ära?
[Pilt: 6085013-2833168.jpg]


Vasta
Valubetoon on küll ummiktee... Pigem tavaline vulkaaniline tardkivim oma sisse talletunud õhutaskute ja laava segunemine erinevate kivimitega enne tardumist. Küll on sellel pildil aga suurepärased spikrid selle kiviseina "ladumise" tehnoloogia mõistatuste lahendamiseks. Esiteks, neljakandiline auk; pehmem kivim vs kõvem kivi. Teiseks ladumise suund on ju alati alt üles, eks? Kõik need nurgad, kus kiviblokid lähevad "teineteise sisse" on suunaga ALATI allapoole. Kolmandaks, alati on vuukide ümbrus kaardus sissepoole... (vihje võimalikule vabanenud suurele energia hulgale?) Neljas ja kõige olulisem tähelepanek; kivide omavaheline kokkupuutepind POLE KUNAGI SIRGE, vaid kaootiliselt krobeline ja kivide konaruste kõrgematel kohtadel on ALATI kõrvutiasetseval kivil negatiivis lohk. Kuidas on see saavutatud? Nagu ikka, mulle meeldib jääda natuke mõistatuslikuks ja ärgitada teisi kaasa mõtlema ja hüpoteese püstitama.
Vasta
Google tõlge vene keelest: plokkide peamine koostisosa hüdrauliline lubi, mis saadi(900-1100С) lubjakivi põletamisel. Seejärel kustutati lubi veega ja saadi konsistents, mis sarnaneb taignale, savile või pehmendatud savile.

https://by-enigma.livejournal.com/24014.html
Vasta
Hiina. Yangshan. /vene keeles/
https://www.youtube.com/watch?v=fuy7VZWoWa0
Megaliitiline Jaapan
https://www.youtube.com/watch?v=1E9218vCn70
Vasta
(22-12-2018, 22:33 )Geargirl Kirjutas: Valubetoon on küll ummiktee...

Neljas ja kõige olulisem tähelepanek; kivide omavaheline kokkupuutepind POLE KUNAGI SIRGE, vaid kaootiliselt krobeline ja kivide konaruste kõrgematel kohtadel on ALATI kõrvutiasetseval kivil negatiivis lohk. Kuidas on see saavutatud?

Saavutati valamisega...

Vasta
Need blokid on peamiselt graniidist, graniit on magma kristalliseerumisel tekkinud kivim. Betooni saadakse kivimite ja vee segamisel TSEMENDIGA. Hüdrauliline lubi kõlab küll isuäratavalt teaduslikuna, kuid selle eestikeelne vaste on KIPS.

Vasta
Instituudi tehtud analüüs kohalikust karjäärist saadud kivimile ja kividele müürist.
Hall lubjakivi.

[Pilt: 115828_600.jpg?zoom=2]

https://mirvokrug.blog/2018/05/21/plasti...-kladki-v/

Vasta
Googeldasin sama autori teisi üllitisi; minu järeldus on, et tegemist on tavalise sensatsioonimaia parateaduslike võtetega manipuleeriva kirjanikuga. Samuti on viitamine kahele kõrgetasemelisele instituudile ilma konkreetsete teadlaste nimesid lisamata nõrk argument. Kogu tema argumentatsioon rajaneb kõrgel temperatuuril lagunenud lubjaühendite leidmisele ja selle seostamisele tsemendi tootmise protsessi sarnasusele. Endiselt usaldan ma rohkem wikit kes kinnitab graniidi kui levinuima materjali kasutamist Sacsayhuamánis.

Kuigi Sacsayhuamánis on jälgi mingist kataklüsmist, mille käigus vabanenud temperatuur on sulatanud kaljusid, on see hoopis omaette teema...
Vasta
Üks hea pilt, mis toob välja Lõuna-Ameerika pärismaalaste ehitiste eripära - nende müüride valmimisel kasutatavad kivide mõõtmed olid väga suure variatsiooniga. Tibatillukestest hiigelsuurteni. Tänapäevases standardiseerimises mitte just väga praktiline. Küll aga oma ajas ja elemendis. Pisut meie kiviaedu meenutav, kuid samas ideaalselt kivi-kivi kõrvale kokku "lõigatud".

[Pilt: IMG_3270.jpg]

Ja võrdluseks kõrvale juhuslik pilt meie kiviaiast:

[Pilt: 0_paisepilt_kiviaed.png]
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 7
  • 8
  • 9(current)
  • 10
  • 11
  • 12
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
3 külali(st)ne

Expand chat