•  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • ...
  • 12
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 2Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
#76
On tõesti räägitud. Ma tean seda ja ma ei vaidle vastu ja teatud ringkondades on see tänagi kõneaineks Laugh Aga vahet pole, millest kuskil räägitud on. Rääkida võib paljustki ja räägitaksegi paljustki. Antud juhul siis dioriidist. Paraku seda kivimit seal pole. Ka sinul on võimalus minna kohale ja toksida tasakesi mõnest kivist tükike lahti ning saata see pimetestile mõnda geoloogiakeskusse. Kui leiad sealt dioriiti, oled ära teeninud suure tähelepanu ajaloolaste seas. Mu endine klassivend näiteks läks 2011 lõpus suure hurraaga sinna "tõde otsima." Ei leidnud midagi.

Videos saab ajamärki ise linkida kui teha hiirega paremklõps õigel hetkel video kohal ja siis validagi ajamärgiga URLi kopimine.

Sisu kohta aga nii palju, et just selliste vendade juttu dioriidist ma üritangi ümber lükata. Mu eeltoodud link on muide spetsiaalselt iidsete tulnukate sarja ümberlükkamiseks loodud. Ma arvan, et dioriidi kasutamist ehitusplokkides tuleb sul küll millegi kivikõvaga tõestada. Link Ancient Aliensi videole jääb siinkohal tsipa lahjaks.
Vasta
#77
Põiklesid kõrvale küsimusest: kuidas? Kui palju oskustööjõu ressurssi(orje) kulub sinu pakutava kõvade kivide töötlemistehnoloogia viljelemiseks? Kui kaua võis kesta Päikesetempli (mille maht on umbes kümme Giza kompleksi) ehitus?
Vasta
#78
Ei põigelnud sest lihtsalt ei näinud sellist küsimust. Vastust hetkel, varahommikul ei tea aga ma olen päris kindel, et sellele võib leida vastuse või viite vastavast vikiartiklist. Proovi.
Vasta
#79
(26-04-2017, 08:36 )NelliN2 Kirjutas: http://www.mysteriousman.net/andres/puma...usdorf.pdf
Nagu püramiidi teemas vihjasin, ei lähe enam kaua kui saab teatavaks see kõik. Vihjeks nii palju, et kivimid võeti algosakesteks ja pandi uuesti vastavalt vormile kokku, sellest ka "tunduvad just kui betoonivalu valmisdetailid olevat".
Vasta
#80
Tulnuka jutt on tõe lähedal või päris tõsi. Ega seal väga ei lõigatud ega puuritud, kivim jahvatati peeneks ja pandi uuesti kokku.
Nii lihtne see ongi.
Vasta
#81
Kõlab nagu tavaline mörditegu?
Vasta
#82
Kas just nii tavaline, aga sinnakanti. Muidugi ka lõigatid suuri tükke ja neid veeti ning tõsteti, aga keerukad vormid on valu tulemus.
Paljud mõistatuslikud asjad on metalli või puidu väljaroostetamise/kõdunemise tagajärg - asja ennast enam ei ole, järel on nö kivist "negatiiv" asjast enesest. Muda, sodi ja tuhk mis seadmeid ja masinaid enda alla matsid on tänaseks kivistunud, metall aga lihtsalt kadunud, selle asemel on tühik.
Ja meie siin "puurime"....
Vasta
#83
(28-04-2017, 07:19 )Tulnukinimene Kirjutas:
(26-04-2017, 08:36 )NelliN2 Kirjutas: http://www.mysteriousman.net/andres/puma...usdorf.pdf

Nagu püramiidi teemas vihjasin, ei lähe enam kaua kui saab teatavaks see kõik. Vihjeks nii palju, et kivimid võeti algosakesteks ja pandi uuesti vastavalt vormile kokku, sellest ka "tunduvad just kui betoonivalu valmisdetailid olevat".

Eks anna siis ikka kõigile teada kui aeg ükskord küps. Mis sa ikka siin enne õhtut hõiskad Laugh
(28-04-2017, 08:30 )muca Kirjutas: Tulnuka jutt on tõe lähedal või päris tõsi. Ega seal väga ei lõigatud ega puuritud, kivim jahvatati peeneks ja pandi uuesti kokku.
Nii lihtne see ongi.

Ja niisama pulli pärast viskasid nad Gizas sinna mördi sekka ka vastava aegkonna fossiile. Mujal õnnestus neil imetäpselt algse kivimi looduslikku struktuuri imiteerida. Kõiki suletiste ja värkidega. Milleks muuks kui ikka selleks, et tulevikus areholooge petta.

Ma loodan, et ka selle lennuka teooria tõestamine on sul sama lithne.
Vasta
#84
Paljud usuvad veel täna, et Kuu pealt saab küll pilti edastada, aga mitte häält. Seda sellepärast, et hääl levib õhu kaudu, pilt aga valgusega.
Seega, et asjadest aru saada, on sul tarvis nii õhku, kui ka valgust.
Vasta
#85
Kui inimesel enam midagi sisukat lisada pole aga keel ikka veel sügeleb, hakkab ta mõttetusi rääkima.
Vasta
#86
Mõttetuteks peavad teiste mõtteid need, kes enam ise midagi aru ei saa.
Mitte kellegi mõte ei lähe tühja. Ja sõnad samuti Smile.

(29-04-2017, 02:07 )murjam Kirjutas: "Aga sõnad ei hävi." (Jeesus)
Vasta
#87
Sisuks siis veel kord:

Lõigati ja puuriti ning valati. Palju, mida me näeme ja siin arutame, ei olegi puurimised ja lõikamised. Ka loodus on ise "valanud" inimese loodud "vormidesse", vormid ise on tänaseks
olemasolu lõpetanud.
Vasta
#88
Ei valanud keegi. Kui jutt just betoonist pole aga jutt pole betoonist.
Vasta
#89
Jurak Rumi.
Polnud kuulnudki enne sellisest kohast.
Nad on ikka jälle viitsind toksida.
https://www.youtube.com/watch?v=2RL5kpuV4gE
Vasta
#90
https://www.youtube.com/watch?v=7KNba4GtZU8
Tunni sisse on pakitud kuulsaid ja vähem kuulsaid ehitisi koos fotodega lähiminevikust.
https://www.youtube.com/watch?v=jDeGNMkzbvM
https://www.youtube.com/watch?v=ehbBl1xdpjY
Veel pilte kummalistest ehitistest ja asjadest.
Vasta
#91
Hoysaleswara tempel.
https://www.youtube.com/watch?v=qPn0NsZDtkk
Frees vöi käbinääre?wink
Vasta
#92
Käsitöö . Kui vaadata tagant poolt teist pooleliolevat posti, on näha üleval kanti ja sooni , treipingi töö ei ole igatahes.
[Pilt: 83811401.jpg]
Vasta
#93
Kas varemetes Babolovo palees olevast u 46 tonni kaaluvast Tsaari-vannist on kusagil teemas juttu olnud ?https://en.wikipedia.org/wiki/Babolovo_Palace Algne graniidikamakas millest Vasily Suhhanov 10 aastaga koos abilistega selle vanni välja tahus olla 160 tonni kaalunud ja oli pärit Soomest kusagilt saarepealt?Keegi teab ehk miskit rohkem.
Kuda sellist kamakat Sankt-Peterburgi kylje alla vinnata ? Sakslased olla IIMS ajal tahtnud seda midema sealt lohistada aga see olla osutunud võimatuks ettevõtmiseks.
[Pilt: Colossal-Bath-Tub.jpg]


Vasta
#94
Sakslased tahtnud... Aga osutunud... Tore, umbmäärane kõneviis. Aga kas siis ikka tahtsid ja ei suutnud? Selgita see kõigepealt täpselt välja.

Mis puutub aga sellesse, et ei suutnud, siis kindlasti oleks suutnud kui oleks piisavalt tahtnud. 160 tonni liigutamine 2MS ajal oleks olnud küll tükk tööd ja nõudnud oluliste ressursside rakendamist. 160 tonni oleks tollal ilmselt ühele raudteevagunile liig olnud. Mis mõistagi ei tähenda, et see oleks olnud inimesele liigutamiseks liig, sest raudteed ja vaguneid ei peagi projekteerima mõttetult raskete koormate jaoks. Teiseks oleks vaja läinud vastavaid kraanasid, mis oleks tulnud kohale toimetada jne. Ilmselt tähendas see "ei suutnud" lihtsalt seda, et ei peetud otstarbekaks.
Vasta
#95
Barabar Cave.
https://www.youtube.com/watch?v=ShObd9t_0Oc
Yangshan
https://www.youtube.com/watch?v=agYFLjN00dk
Hampi
https://www.youtube.com/watch?v=4P18F6LrIVo
Vasta
#96
Jalutuskäik Cairo muuseumis
https://www.youtube.com/watch?v=S6Y0Dzl0RCA
Vasta
#97
Tjaa, egiptlased oskasid tõesti hästi kive raiuda. Ikkagi tuhandeid aastaid kogemusi ja ropult vaba aega.
Vasta
#98
(15-10-2017, 12:18 )seenetoorik Kirjutas: Sakslased tahtnud... Aga osutunud... Tore, umbmäärane kõneviis. Aga kas siis ikka tahtsid ja ei suutnud? Selgita see kõigepealt täpselt välja.

Mis puutub aga sellesse, et ei suutnud, siis kindlasti oleks suutnud kui oleks piisavalt tahtnud. 160 tonni liigutamine 2MS ajal oleks olnud küll tükk tööd ja nõudnud oluliste ressursside rakendamist. 160 tonni oleks tollal ilmselt ühele raudteevagunile liig olnud. Mis mõistagi ei tähenda, et see oleks olnud inimesele liigutamiseks liig, sest raudteed ja vaguneid ei peagi projekteerima mõttetult raskete koormate jaoks. Teiseks oleks vaja läinud vastavaid kraanasid, mis oleks tulnud kohale toimetada jne. Ilmselt tähendas see "ei suutnud" lihtsalt seda, et ei peetud otstarbekaks.

Iidsetele džunglirahvastele või egiptlastele oli muidugi väga "otsatarbekas" sadu t kaaluvaid kiva välja raiuda, ülitäpseteks lihvida ja nendest gigantseid rajatisi ehitada. Rajatisi mida kellegil eriti nagu vaja ei olnudki...
Vasta
#99
Kui sakslased tahtsid siis sakslased said... Suuri asju liigutada...
https://en.wikipedia.org/wiki/Schwerer_Gustav
Vasta
Tsaari vanni kätte saamiseks oleks olnud vaja suur osa paleest maha lammutada kuna palee ehitati ümber vanni.
Vann kaalub 48 tonni ja mahutab u 12 000 liitrit vett.Kusagilt soome saarelt toodud graniidikamakas millest see valmis meisterdati kaalus 160 tonni.Mind huvitab selle 160 tonnise juraka teekond 1820 aasta paiku(kuidas transporditi jne).Tundub keeruline ettevõtmine olevat ,eriti kui see tõesti saarepealt pärit oli.Kahjuks ei ole veel leidnud vastust sellele...
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • ...
  • 12
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat