Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Lääne ufoloogia fenomenid
Autor Sõnum
Bluedreamer
Tavaliige

Postitusi: 74
Liitunud: Sep 2010
22-12-2011 16:15
Postitus: #1
Lääne ufoloogia fenomenid
Lääne, eriti ameerika ufoloogia pakub maailma ufohuvilistele rikkalikku allikmaterjali. See on osalt voorus, teisalt ka tõsine puudus. Ameerika Ühendriikide suurus ja sellest tulenev teaduslik-tehniline baas ühes majandusliku kandepinnaga annab ufouuringuteks laialdase potentsiaali. Kui jätta kõrvale sealse valitsuse tõenäoline seotus tulnukatega, loob hollywoodilik meedium enim ufoteemalist infomüra stereotüüpide ja ilmsete müütide levitamise teel. Osa sellest on võimude tahtlik desinformatsioon rahva uinutamiseks, osa inimlik sensatsioonihimu, mis avaldub eriti selgelt nn mainstream-kultuuri vohamises.

Seda hinnatavamad on mõningate lääne uurijate püüded läheneda probleemidele teaduslikumalt. Aastate vältel uuritud ufofenomenid (grupivõõrandamised, mehed mustas, implantaadid, kariloomade mutilatsioonid, viljaringid jne) pole minetanud oma aktuaalsust ega poleemilisust. Alljärgnevalt soovitakse puudutada neist mõningaid, mille põhjalikumad käsitlused siinses foorumis veel puuduvad. Ühtlasi vaadeldakse fenomenide tähtsamaid poolt- ja vastuargumente, jättes otsustusvabaduse individuaalseks.


Grupivõõrandamine

1992. aasta 8. detsembril algas Houston UFO Networki juhtiva uurija Derrel Simsi eestvedamisel projekt, mille tulemustest kasvas välja kaasaegse ufoloogia üks märksõnu – grupivõõrandamine. See on eriti tähenduslik põhjusel, et tulnukate inimröövid evivad harva kollektiivset elementi.

Simsi plaan oli töötada grupi võõrandatutega, kellest mõnel oli korduvaid sarnaseid läbielamusi. Neilt alateadliku informatsiooni hankimiseks kasutati hüpnoosimeetodit. Seeriaviisiliste äraviimiste puhul on tähendatud, et vaadeldav metoodika mitte ainult ei anna uurijale rikkalikku infot, vaid võimaldab ohvritel järgmisel korral tundmatuga vähemvalulikult kohtuda. Humanistlikust seisukohast on eriti tähtis nn PAS-sündroomi (Post Abduction Syndrome) leevendamine.

Grupiliige 2DM (koodnimetus) teatas, et tal esinevad röövimisunenäod ja PAS-sümptomid, mille põhjuseid õnnestus hiljem selgitada. Üksteist mittetundvad ning rühmatöö käigus lahushoitud isikud 3JA, 34LC ja 17RP ütlesid, et neil on võõranduselementidega unenäod, ninaverejooksud ja gripitunnused-südamevaegused. Kui kõnealustelt isikutelt püüti liiga tungivalt infot saada, mainitud sümptomid süvenesid.

Simsi väitel õnnestus subjektidele võõrandamise ajal sisendatud implantaate (väikesed kudedesse sisestatud esemed) mõnel juhul eemaldada. Need olevat uurimisel. Paari päeva möödudes 2DM-ga läbi viidud seanssidel selgus, et tal oli 11. detsembri öösel kontakt, mille käigus võeti tema ninast välja element – siin suutsid tulnukad inimuurijaid edestada. Sarnane kontakt tabas ka ülejäänuid, kel oli käesoleval ööl nina veritsenud. 2DM-i järgmisel kohtumisel sisenes tema tuppa väike hall olend, kes soovitas 2DM-il talle õue järgneda.

Õues oli sinakasvalge valguskoonus. Tal kästi seista keset valgust ja hetk hiljem nägi ta avarat ümarat ruumi, kus viibis teisigi humanoide. Tehti kiire meditsiiniline uuring ja siis sisenes inimene. 2DM polnud varasematel võõranduskordadel inimest näinud. Inimene küsis, kust või miks 2DM teab, et teda on eelnevalt võõrandatud. Samuti küsis ta, kuidas 2DM sai teada võõrandamisnähtuse olemasolust ja milleks teda ufoloogid uurivad. Lisaks näidati 2DM-ile inimese aju maketti ning tal paluti osutada alateadvuse piirkonnale. Seda ta ei osanud. Seejärel visualiseeriti tema ajus pilt subjektist 7PH, kelle esitati samasisuline küsimus. Inimene lahkus.

Nüüd suunati 2DM teise ruumi. Uus keskkond mõjus teatud konverentsiruumina – selle valgustus ja mööbel erinesid eelmistest. Sisenes terve galerii mitmesuguseid tulnukavorme. Viimasena tuli inimene. Väikesed hallid lahkusid, kohale jäid kaks pikemat pruuni. 2DM-ile esitati taaskord küsimusi alateadvuse ja teiste võõrandatute kohta. Iga kord nägi ta neid oma vaimusilma ees. Lõpuks ka alasti ühises ruumis. Ometi käituti rollilikult, viibides otsekui transis. Röövijate debatt käis selle üle, kas jätkata röövitutega kontakte või mitte. Nüüd märkas inimene, et 2DM adub olukorda. Ta kutsus kaks halli, kes hoidsid subjekti käsi, mispeale 2DM-i võime toimuvat jälgida nõrgenes.

Tähelepanuväärne episood kogu loos on tulnukate küsimus, kas 2DM teab midagi valitsuse projektist Prometheus (tuumajõu kasutamine pikadistantsiliste kosmoseretkede huvides). Jälle viidi 2DM kõrvaltuppa ja pruunid toimetasid midagi ta nina kallal. Talle tagastati pidžaama, kästi riietuda ning tagasi koju oma voodisse minna.

9LT, 3JA ja 34CL andsid hüpnoosi all tunnistusi, et mäletavad viibimist universumis, sealhulgas 2DM-i nägemist. Ruumide kirjeldused langevad kokku nii üldjoontes kui isegi paljude detailide osas. Küll aga erinevad subjektide mälestused sealnähtud inimese osas. Üks subjekt nägi temas oma ammusurnud venda, teine Jumalat, kelle nägu varjas suitsune vine.

Derrel Simsi uurimus on väga pikaajaline. See vajab aega ja isoleerimist, et asjaosalised ei kopeeriks ja kodeeriks infot. Ent ometi signaliseerivad selle esmased tulemused üsna selgekujuliselt, et tulnukate inimröövid toimuvad reaalselt, suures ulatuses ja et tulnukate-poolne huvi inimkonna vastu hõlmab paljusid aspekte.


Teema kohta:

Ufopäevikud; Volke, Igor; Baltic Media OÜ; Tallinn; 1998; lk 157-159
http://www.v-j-enterprises.com/hufonabd.html - Adubctions in Houston
(selle postituse viimane muutmine: 05-02-2012 15:45 Bluedreamer.)

Isegi siis, kui ufonähtus osutub müüdiks, väärib see tähelepanu kui inimkonna üks suuremaid sotsiaalpsühholoogilisi fenomene.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
03-02-2012 23:22
Postitus: #2
RE: Lääne ufoloogia fenomenid
(22-12-2011 16:15 )Bluedreamer Kirjutas:  Simsi väitel õnnestus subjektidele võõrandamise ajal sisendatud implantaate (väikesed kudedesse sisestatud esemed) mõnel juhul eemaldada. Need olevat uurimisel. Paari päeva möödudes 2DM-ga läbi viidud seanssidel selgus, et tal oli 11. detsembri öösel kontakt, mille käigus võeti tema ninast välja element – siin suutsid tulnukad inimuurijaid edestada. Sarnane kontakt tabas ka ülejäänuid, kel oli käesoleval ööl nina veritsenud. 2DM-i järgmisel kohtumisel sisenes tema tuppa väike hall olend, kes soovitas 2DM-il talle õue järgneda.

Õues oli sinakasvalge valguskoonus. Tal kästi seista keset valgust ja hetk hiljem nägi ta avarat ümarat ruumi, kus viibis teisigi humanoide. Tehti kiire meditsiiniline uuring ja siis sisenes inimene. 2DM polnud varasematel võõranduskordadel inimest näinud. Inimene küsis, kust või miks 2DM teab, et teda on eelnevalt võõrandatud. Samuti küsis ta, kuidas 2DM sai teada võõrandamisnähtuse olemasolust ja milleks teda ufoloogid uurivad. Lisaks näidati 2DM-ile inimese aju maketti ning tal paluti osutada alateadvuse piirkonnale. Seda ta ei osanud. Seejärel visualiseeriti tema ajus pilt subjektist 7PH, kellele esitati samasisuline küsimus. Inimene lahkus.
Väga huvitav teema.
Lisaks ei teadnud varem midagi ufoloogist Derrel Simsist ja tema Houstoni pikaajalisest UFO-inimröövitute uurimisprojektist ja selle tulemustest.
Leidsin ühe lingi, kus ka selle ufoloogi pilt ja pilte ja lisajuttu ka implantaatidest:
http://www.legjoints.com/Implants/

Lisaks sellele on öeldud, et Darrel Sims on a Registered Hypnotic Anesthesiologist, Certified Master Hypnotherapist, Certified Master Neurolinguistic Practitioner, International Speaker, Licensed Private Investigator and Researcher of Alleged Human/Alien Encounters.
http://www.ufopsi.com/articles/derrelsims.html

Lisan nimekirja kuulsamatest ufoloogidest. Ehk koorub sealt teisigi tähelepanuväärseid lääne ufolooge-teadlasi välja:
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ufologists

Väga vähesed ufoloogid nendest on siiani foorumis kõne all olnud.
(selle postituse viimane muutmine: 03-02-2012 23:23 Müstik.)

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Päikeseinsener
Bännitud

Postitusi: 3,029
Liitunud: Jul 2010
04-02-2012 00:25
Postitus: #3
RE: Lääne ufoloogia fenomenid
Derrel Sims kodukas.

"You're all individuals"
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Bluedreamer
Tavaliige

Postitusi: 74
Liitunud: Sep 2010
05-02-2012 15:28
Postitus: #4
RE: Lääne ufoloogia fenomenid
Tänud eelpostitajatele tegelikult intrigeeriva teema „elluäratamise“ ja uute huvitavate lisaviidete eest. Hetkel Derrel Simsi ja tema projekti ülevaate lõpetamiseks lisaks massiliste inimröövide-implantaatide kohta veel seda, et isegi analüüsiva skeptikuna tuleks tunnistada kiibiteooria „dramaatilist potentsiaali“. Mõnede ufoloogide arvates on röövimise ohvriks langenud ligemale üks inimene viiekümnest (enamik seda ei mäleta). Selle arvamuse taustal ei tundugi jutud tulnukate invasioonist Maale enam absurdina. Milleks peaksidki maavälised korraldama inimkonnale mingi avaliku demonstratsiooni või pidama relvasõda, kui neil on võimalus vaid ühe nupulevajutusega juhtida meie emotsioone ning käitumist? Igatahes vajab see teema veel kunagi pikemat arutelu.


Kariloomade mutilatsioonid

Ufoloogia paljude vastakate valdkondade seast moodustavad loomade mutilatsioonid mõneti kummalise küsimärgi – ühelt poolt on need tuntud isegi pädevamatele reahuvilistele, ent teisalt eiravad antud temaatikat mitmedki professionaalsed ufoloogid. Seda lausa kuritegeliku ükskõiksusega. Mutilatsioonid, mille all peetakse silmas kariloomade - lehmad, hobused, lambad jne - seletamatuid vigastusi (kirurgilise täpsusega eemaldatud pehmed koed ja organid nagu mokad, keel, süda, aju, maks, suguelundid), millega kaasneb looma surm. Tihti on korjus ka verest tühjaks imetud, kahjustamata teisi siseelundeid või kehaosi. Isegi kaua väljasolnud korjuste puhul pole märgata erilist lagunemisprotsessi, kuna ümbruses levib tundmatu desinfitseeriva aine lõhn. Surnukeha väldivad kõik loomad. Fenomenile ei pöörataks nõnda suurt tähelepanu, kui liiga sageli poleks vahetult enne leide märgatud paanikas loomakarjade kohal lendavaid tundmatuid objekte. Niisuguseid kaasuseid teatakse tänaseks tuhandeid. Järgnevalt vaatleme, kuidas sai fenomen üldtuntuks ja tutvustame lühidalt alternatiivseid seletusi.

Kuuldused kummaliselt vigastatud veisekorjustest Inglismaal levisid juba 19. saj lõpul ning 20. saj algul. Laiemalt jõudsid mutilatsioonid avalikkuse teadvuseni 60. aastatel, kui ajakirjandus tõi esile Ameerika hobuse Sinppy/Lady kurva loo. 1967. aasta 7. septembri õhtul oli Colorado osariigis Alamosa linnast 30 km eemal asuvas farmis hobuste jootmiskord. Teiste seas jõi kogu farmi lemmik, kolmeaastane sarmikas hobu Lady. Loom kuulus Nelli Lewisele, kes oli ta saanud kingitusena oma abikaasalt, kuid elas naise venna Harry Kingi hoolel. Samal päeval nägi farmrahvas puude kohal hiilgavat ja surisevat eset. Järgmisel õhtul hobune jooma ei ilmunud. 9. septembri hommikul leidis Harry King Lady karjamaalt surnuna.

Imestust äratas korjuse seisukord. Ratsu turjalt ja peast oli puudu paar lihatükki. Polnud näha haavadele iseloomulikku verd, need kohad olid puhtad. Ümbruses levis ravimi või desinfitseeriva aine lõhn. Saja meetri kaugusel leiti maapinnas kuus väiksemat ümarat süvendit. Kagu suunas avastati 75meetrise läbimõõduga alalt musta nõge meenutavat ainet, mis moodustas ühtlase ovaalse kihi. Hobuse luud muutsid päeva-pooleteise vältel valgest punaseks ning seejärel mustaks. Musta ainega piirkond näitas kõrgenenud radioaktiivsust.

Mis oli sellisel preeriaalal (Alamosa linna ümber laiub liivane Sain Luis Valley org), kus leidub piisavalt karjavargaid koiottidest inimesteni, ühe hobuse surmas niivõrd erilist? Esiteks on antud kaasus üks esimesi meediasse jõudnud mutilatsiooni-juhtumeid ja avas üldtuntuks kujunedes tänaseni kestva samalaadsete kaasuste rea. Mainitud juhtumi puhul tegid aga ajakirjanikud ühe apsaka, mis illustreerib kujundlikult kõikvõimsa massimeedia voorusi ja puudusi stereotüüpide kujundamisel. Tegelikult kandis ohvriks langenud hobune nime Lady, ent millegipärast esitleti teda avalikkusele Snippyna, kes oli hoopis farmi teine hobune. Valenimi kinnistus ja täpsustust ei peetud enam vajalikuks. Sama eksitust on korranud paljud hilisemad ufoloogid. Teiseks on juhtum väljapaistev uurimise seisukohalt, kuna see sai harvaesineva teadusliku analüüsi osaliseks. Sellega tegelesid lokaalsed ametimehed, siis kohalikud keskonnanomaaliate uurijad (NICAP - National Investigations Committee On Aerial Phenomena) ja kohal olid ka vastmoodustatud Colorado ülikooli esindajad. Ülikooli rühma patoloog, kes töötas kosmoselendudega seotud haiguste spetsialistina, omandas haruldase loa Lady lahkamiseks. Lahang osutus sensatsiooniliseks – loomal polnud aju ega magu ning rindkeres olevad elundid olid kadunud. Tähtis on fakt, et enne lahkamist puudusid hobuse kehal sisselõiked. Spetsialistid välistasid inimtegevusliku ekstraheerimise võimaluse, rääkimata loomtekkeliste vigastuste esinemisest. Skeptikud süüdistasid pererahvast. Ometi abistas uurijaid juhus, mis pakkus hea võrdluse. NICAP-i mehed leidsid poolteist kuud hiljem naaberfarmist ilmselt maise surma läbi lahkunud hobuse. Korjusest levis ebameeldiv lõhn, see oli raipesööjate tallermaa. Lady turjalt leitud vähesed ussid olid surnud. Muide, Lewiste pere liikmed ja sündmuskohal käinud eksperdid põdesid pärast toimunut lühiajalisi tervisekomplikatsioone.

Mida arvata kariloomade mutilatsioonidest? Igal aastal registreeritakse arvukalt leide mitte ainult Ameerika Ühendriikides, vaid ka Mehhikos, Panamas, Puerto Ricos, Brasiilias, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja Rootsis. Läbi aastakümnete on pakutud neile „inimmõistuslikke“ lahendusi hullunud satanistide tegevusest kuni salajaste keemakatsetuseni. Üksikisikute aktsioonivõimaluse välistavad enamasti mutatsioonide massiline hulk ning ülimat kirurgilist täpsust tagava (laser)tehnika rakendamine. Isegi valitsuste salajased keemiakatsetused näivad olevat välistatud, kuna eraomandisse tungimise, karilooma varastamise, tema peal keemiarelva katsetamise ühes mutatsiooni lavastamise ja korjuse tagasitoimetamise asemel oleks lihtsam need loomad osta. Harvadel juhtumitel, mil sandistatud on suurem hulk loomi, tundub kari olevat justkui jalgadelt mahaniidetud. Vettpidavam näib olevat „hallide“ tulnukate teooria. Mitmetel puhkudel on tunnistajad näinud valguskiirega UFOsse tõmmatavaid hüsteeriliselt ammuvaid ja rabelevaid lehmi. Ekstraordinaarseks kuid veenvaks tuleb lugeda 1973. aasta maikuus Houstonis aset leidnud juhtumit, mida hiljem taandushüpnoosi seisundisse viidud ema ning tütar kirjeldasid kui inimröövi ja mutilatsiooni segu.

Millised on tulnukate mutilatsioonide võimalikud põhjused? Levinuim (samas üsa arvestav) hüpotees leiab, et osad tulnukaliigid vajavad Maal viibides elutegevuseks ja humanoidide-inimeste vaheliste hübriidide loomiseks imetajaid proteiini- ja süsivesiniketootjatena. Siit on ainult üks samm inimeste sandistamise või isegi tapmiseni. Igatahes on mutilatsioone kõige kõrgemal tasandil uurinud FBI ja CIA. Tulemused salastatakse. Lääne ufoloogidest on kariloomade mutilatsioonide uurimisel aastakümneid tänuväärset tööd teinud Linda Moulton Howe. Mutilatsioonide kõrgaeg oli 70. aastatel, mil ainuüksi Ameerika Ühendriikides registreeriti üle 10 000 leiu. Vahepeal vaibunud tendents pole siiski täielikult kadunud, nagu näitab selleski foorumis leitav Müstiku viide hiljuti Kansas City regioonis toimunule.


Teema kohta:

Raamatud

UFO. Müüt või reaalsus?; Simpson, Marek; Sünnimaa; Viljandi; 1998; lk 62-67
Ufopäevikud; Volke, Igor; Baltic Media OÜ; Tallinn; 1998; lk 157-159

Internet

http://en.wikipedia.org/wiki/Cattle_mutilation - Wikipedia kariloomade mutilatsioonidest
http://www.ufocasebook.com/doratyabduction.html - Houstoni inimrööv-mutilatsioon
http://www.qsl.net/w5www/mutilation.html - Linda Moulton Howe uuringutest
(selle postituse viimane muutmine: 05-02-2012 19:00 Bluedreamer.)

Isegi siis, kui ufonähtus osutub müüdiks, väärib see tähelepanu kui inimkonna üks suuremaid sotsiaalpsühholoogilisi fenomene.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nordicligths
Tavaliige

Postitusi: 160
Liitunud: Sep 2009
05-02-2012 18:21
Postitus: #5
RE: Lääne ufoloogia fenomenid
Väga põnev lugemine, kariloomade mutilatsioonide kohta on ameerikas tehtud ka film,mis vist väga tuntud pole. Pealkirjaks: A strange harvest, hetkel ka Youtubis kättesaadav.

Bill Cooper "Hour of the time" raadiosaated 1993-2001:
http://www.hourofthetime.com/wordpresste...ge_id=7576
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
05-02-2012 22:40
Postitus: #6
RE: Lääne ufoloogia fenomenid
Need loomade mutilatsioonid on õudust äratavad lood. Nii nagu ka inimeste mutilatsioonid, millisel teemal olen mutilatsioonide teemas ka kirjutanud.

http://www.para-web.org/showthread.php?t...latsioonid

Loomset kudet kasutatavat tulnukate toiduks.
FBI on mõned toimikud mutilatsioonide kohta ka avaldanud. Kunagi kuhugi teemasse tõin need ära.
Siin üks eelmise aasta uudis selle kohta:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...1&l=fplead
Seal öeldakse, et Kenneth Rommel, kes juhtis FBI loomade moonutamise projekti uurimist, kirjutas 5. märtsil 1980 järgmise memo: „Juulis 1978 nägi New Mexico osariigi Taose elanik teadetekohaselt ufot auto kohal hõljumas. Järgmisel hommikul leiti auto katuselt teadetekohaselt pulbrilaike.”
Kohalikud ütlesid FBI-le, et laigud olid pärit lehmanahkadest.

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Bluedreamer
Tavaliige

Postitusi: 74
Liitunud: Sep 2010
30-04-2012 21:08
Postitus: #7
RE: Lääne ufoloogia fenomenid
Viimastel kuudel on Para-Webi ufoteemades esile kerkinud arutelu fenomeni üle, mis kannab tingnimetust „mehed mustas“. Tegemist on lääne ufoloogia (mitte ainult) ühe kõige huvitavama, ent samas vasturääkiva fenomeniga, mille puudutamata jätmine oleks mugav, kuid äärmiselt lühinägelik valik. Järgnevate ridade vältel püüame sõnastada nähtuse üldkirjelduse, esitada ainestikku puudutavaid kõnekamaid kaasuseid ja viimaks toome esile fenomeni toetavaid või ümberlükkavaid argumente. Ühtlasi pole välistatud alternatiivsed hüpoteesid.


„Mehed mustas“ fenomeni olemus

USA filmitööstus üllitas 1997. aastal teadusfantastika sugemetega keskpärase komöödia „Men in Black“, millele järgnes käesoleva sajandi algul teine osa. Käesoleval ajal lubatakse juba kolmandat. Filmide süžee teljeks ongi needsamad mehed mustas ja kogum nendega seonduvat modernset folkloori, mis ringleb ameeriklaste seas alates 20. sajandi keskpaigast. Mis see siis on – kas vaid nn linnalegendide värvikamaid arhetüüpe, aga ehk midagi enamat - reaalselt eksisteeriv seletamatu nähtus või tõsiseltvõetav vandenõuteooria -; mille kõikvõimas kapitalism muundab müüdavaks klišeeks?

Paljud UFO-dega (esineb ka üksikuid abduktsioonide ohvriks langenuid) kohtunud inimesed teavad rääkida, et nendega on ühendusse astunud kahtlased ametiisikud, kes püüavad neid kogetust vaikima sundida. Ometi on külaliste välisime ja käitumine enam kui pentsikud. Tihtilugu kannavad nad nagu nõelasilmast tulnud, kuid vanamoodsaid musti ülikondi ning nende autodki on tumedat värvi kõrgtasemel limusiinid, ehkki aastat paar-kolmkümmend moest maas. Sageli on „ametnike“ näod mongoliidsed, nahavärv inimese jaoks ebanormaalne, naha tekstuur kunstlik ja nad muutuvad pikemate kohtumiste lõpupoole kummaliselt jõuetuks. On esinenud juhuseid, mil mingist energialekkest pomisev mees mustas lahkub kiirendatud korras, ent kaotab vaevalt üle lävepaku jõudnuna nähtavuse. Eriti grotesksetel juhtudel kõneleb tundmatu tuvastamatu aktsendi või imeliku tämbriga, kahekesi tulles pöördutakse teineteise poole pika numbrijadaga, mis näib tähendavat šifreeritud informatsiooni.

Niisugused lood hakkasid valdavalt Põhja-Ameerikas levima 1940. ja 1950. aastatel. Ilmselt ei tasukski neid naljakaid lugusid tõsisemalt mõtestada, kui nendega ei kaasneks hulga tõsisemaid nähtusi ja isegi dokumenteeritud fakte. Kuuldused meestest mustast saavutasid haripunkti 60. aastatel, kuni 1. märtsil 1967 saadeti laiali Ühendriikide õhujõudude ringkiri „Ennast õhujõudude ohvitserideks nimetavatest isikutest“. Nimelt teavitasid arvukad reakodanikud sõjaväelasi neid külastanud ja üsna rafineeritud stiilis ähvardanud väidetavatest õhujõudude ametnikest, kelle isikud ja mõnel puhul isegi nõutud dokumentidest üleskirjutatud andmed tunnistati hiljem kehtetuteks. Veelgi enam, mitmed üsna vähetähenduslike UFO-kaugvaatluste tunnistajad rääkisid ufoloogidele, kuidas sellised mehed leidsid nad üles juba siis, kui nad polnud juhtumist kellelegi rääkinudki. Mitmel korral tegid mehed mustas oma jutu sees vihjeid varasematele ufokontaktidele või kontaktisikutele. Üksikutel juhtudel veendi või lausa sunniti inimesi hävitama nende valduses olevaid materiaalseid tõendeid (fotod, filmilõigud) tundmatutest lendavatest objektidest. Eriti ekstraordinaarsetel kaasustel sattusid löögi alla mitmed aktiivsed ufoloogid, kes ilmselt tulemuslikuks osutunud veenmistöö tagajärjel loobusid senisest tegevusest.


Maury Islandi juhtum

Varaseim teadaolev „mehed mustas“ intsident toimus juunis 1947 ja kannab oma toimumiskoha järgi nimetust Maury Islandi (väike saar Washingtoni lähedal) juhtum. 21. juunil 1947 (kolm päeva enne Kenneth Arnoldi kuulsat vaatlust) töötas meremees Harold A. Dahl Maury Islandi lähedal, tõmmates paadi pardale vees triivivaid palke. Paadis olid peale Dahli veel tema poeg, kaastööline ja koer. Seltskond nägi nelja kuni kuute (esmane FBI raport kõneleb neljast või viiest) paadist ülelendavat „sõõrikukujulist“ objekti. Dahli väitel paiknes iga objekti keskel ringikujuline auk, millest võis hoomata sinist taevast. Keskmise augu siseääri kattis väiksemate aukudega „vooderdis“. Üks objektidest näis olevat rikkis, lennates hüplevalt ja teisi peaaegu riivates. Suurem häda saabus siis, kui õhulaeva pardal olevatest aukudest hakkas langema mingisugust metalset räbu. Vigastada ei saanud mitte ainult Dahli paat, vaid ka tema poeg. Surmava löögi sai koer. Dahli väitel tegi ta lendobjektidest mitu fotot ning võttis kaasa metallitükid. Metall meenutas esmasel hinnangul valget plekki, ent oli kergesti volditav nagu ajalehepaber.

Järgmisel päeval külastas Dahli mees, kes kutsus ta lõunale. Dahl nõustus. Mees kandis musta ülikonda ja sõitis uue 1947. a Buickiga. Dahl pidas teda sõjaväejõudude esindajaks. Lõuna käigus uuris mees temalt eilse vaatluse detaile. Dahl polnud just kõige avameelsem vastaja. Ometi andis mees hoiatuse, et kui lugu peaks kuidagi avalikkuse ette jõudma, kannatavad eelkõige Dahli pereliikmed. Hilisemad skeptikud on võidutsenud, kuna ajuti väitis Dahl olevat kogu juhtumi luiskeloo. Samas on ta väitnud, et kõik vangerdused pidasid silmas tema perekonna turvalisust.

Ohust hoolimata rääkis Dahl juhtunust paranähtustest huvituvale Fred Crismanile, kes oli Dahli kolleeg ja ühtlasi paadi kaasomanik. Koos pidasid mehed saeveskit, milles töödeldi vees triivivat toorpuitu. Dahli palvel sõitis Crisman saarele ja kogus rannalt veelgi tundmatut metalliräbu. Ta saatis osa sellest Chicagosse, palvega näidis tuvastada. FBI raporti järgi (desinformatsioon jälgede segamise eemärgil?) sattus leid kõigepealt Ray Palmeri kätte (ulmekirjanik ja väljaande Amazing Sience Fiction toimetaja) või hoopis Chicago ülikooli, kus seda ei suudetud tuvastada ning siis kasutult edasisaadetuna Ray Palmeri valdusse. 24. juunil 1947 leidis aset Kenneth Arnoldi teedrajav vaatlus. Piloot Arnold võttis ühendust Palmeri kui tuntud seletamatute nähtuste kajastajaga ja 1948. a hakul ilmunud ajakirja Fate avanumbrit ehtiski Kenneth Arnoldi lendtaldrikute lugu.

Arnoldile ei jäänud märkamata tema poolt vaadeldud objektide sarnasus „sõõrikutega“, mida oli kirjeldanud Dahl. Ta lendas Idaho osariigi pealinnast Boisest Tacoma linna, et kohtuda hotellis Winthrop Crismani, Dahli ja vähemalt kolme kõrgema armeeohvitseriga. Mitu päeva väldanud kohtumise keskel hakkas üks kohtunutest (FBI kahtlustab enim Crismanit) lekitama meediasse detaile vestlustest. Anonüümsete telefonikõnede kaudu informeeriti kohalikke poliitikuid.

Kaks Arnoldi taotlusel saabunud õhujõudude ohvitseri, kapten William L. Davidson ja leitnant Frank M. Brown, otsustasid naasta Californiasse juba Tacomasse jõudmise päeval. Dahlgi plaanis lahkumist, peljates mehe mustas ähvardust. Ohvitserid põhjendasid kiiret lahkumist seoses järgmisel päeval tähistatava õhujõudude pühaga (1.08.1947). Kui ametnikud valmistusid lahkuma, andis Crisman neile mõningaid materjalinäidiseid. Õnnetuseks kukkus nende lennuk alla Kelso linna lähedal üsna varsti pärast Tacomat, tappes mõlemad mehed. 2007. aastal raporteeriti avariipaiga taasuurimisest Mc Chordi mägismaal. Vrakki uurinud juurdlusgrupp selgitas, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga, mitte sabotaažiga. Ometi jäid põhjused rohkem kui salapärasteks – lennuk olevat kaotanud juhitavuse ootamatult purunenud vasaku tiiva ja sabaosas asunud vasaku mootori süttimise tõttu. Hämmastust tekib vassimine kahe lennukilt pääsenud isiku ümber, kes maandusid langevarjuga. Esimest mainisid võimud kui lennuki personali liiget, teist reisisaatjana. Tegelikult olid nad seersant Elmer L. Taft ja tehniline seersant Woodrow D. Matthews. Pikka aega põhjendasid õhujõud meeste salastatust nende ülesandega transportida salajast pagasit, alles pärast mõlema surma tunnistati antud isikute seotust Dahli-kaasuse uurimisega.

Crisman teavitas Arnoldit lennuõnnetusest järgmisel varahommikul ja kolmik kogunes tagasi hotelli, et arutada olukorda. Arnold oli vahepeal sinna kutsunud veel ühe isiku, kes osaliselt tuvastatud FBI dokumentide järgi on identifitseeritav kui kapten E. H. Smith (teatud allikates E. J. Smith) tsiviillennundusest. Smith oli juhtumisi FBI informaator. Tema ettekande järgi kohtus Arnoldiga ka Paul Lance ajalehe Tacoma Times toimetusest, rääkides talle anonüümse telefonikõne kaudu toimetusele edastatud kuuldustest, et ohvitseride lennuk tulistati Kelso kohal alla 20 mm kaliibriga relvast ja väidetavalt tulistati Rainieri mäelt (Washingtoni lähedal) leitud mereväelennukit sarnasest relvast. Helistaja isik jäi teadmata, kuid Smithi informatsiooni kohaselt polnud tegemist mehega.

Dahlilt küsiti fotosid, mida ta oli teinud lendtaldrikutest Maury Islandi vaatluse ajal. Grupp läks Dahli auto juurde. Dahl ei suutnud fotosid leida, tõdedes hämmastunult nende kaotsiminekut auto kindalaekast. Dahl märkis, et pildid olid halva kvaliteediga ja objektide kujutised hägused. Hiljem ta oma tunnistusi piltide suhtes ei muutnud. Hilisemad ufoloogid on püüdnud leida fotokoopiaid Crismani arhiivist, ent unikaalsed tõendusmaterjalid kadusid kui vits vette. Muide, grupp kohtujaid püüdis Dahli paadiga sõita Maury Islandile. Paadi mootor vedas alt. Kui Dahlilt küsiti, milliseid paadi detaile olid metallitükid vigastanud, osutas Dahl tuuleklaasile, signaalseadmele ja laternale. Smith möönis FBI-le, et antud kohad olid tõepoolest värskelt parandatud.

Kummaline on sündmuse peatunnistaja Harold A. Dahli jäljetu kadumine. Kas ta otsustas tunnistajate surmadest hirmutatult ise „kaduda“ või ta kaotati? Dahli poeg, kes sai Maury Islandi vaatluse kestel vigastada, põgenes Montanasse. Crisman, kes oli II maailmasõja veteran, kutsuti ootamatult järelteenistusse Alaskale ja saadeti varsti Gröönimaale. Paul Lance väljaandest Tacoma Times suri seletamatutel põhjustel kaks nädalat pärast Arnoldi informeerimist. Tähelepanu väärib Kenneth Arnoldi endaga toimunu. Lahkunud lennukil Tacomast, tegi ta vahepeatuse Pendeltoni linnas Oregonis, misjärel varsti peale õhkutõusmist hakkas tema lennuki mootor streikima. Napilt õnnestus lennuk maandada. Pole ime, et hilisemas elus jäi algul avatud ning kogemusi jagav Arnold tagasitõmbunud ja koguni tõrjuvaks meheks. Ilmselt mõjutasid teda ka FBI suunised. Kenneth Arnold suri 1984. aastal.

Ufouurija Albert K. Bender, kes Ray Palmeri esmaavaldustest inspireerituna püüdis levitada Dahli juhtumit, sulges aastal 1953 Rahvusvahelise Lendavate Taldrikute Büroo. Põhjuseks tõi ta kolme mehe mustas ähvardava külastuse. Mehed mustas fenomeni aitas massiteadvusesse viia tema raamat „Lendavad taldrikud ja kolm meest“, mis põhjustas konservatiivsemate ufoloogide seas kollektiivse pahameeletormi. Ometi on Dahli ja Crismaniga vahetult kokkupuutunud Palmer väitnud, et teda külastasid samuti mehed mustas, kes veensid Palmerit mitte avalikustama Kelso lennukatastroofi juhtumit. Kapten Edward J. Ruppelt, Sinise Raamatu projekti koordinaator, kuulutas 50. aastatel nn Maury Islandi juhtumi valeks. Alles viimasel ajal valikuliselt ja moonutustega FBI poolt avaldatud pindmised UFO-failid lubavad siiski väita, et asjassepühendatud institutsioonid teavad sellegi kaasuse osas avalikkusest kaugelt rohkem.


Juhumi kohta:

http://en.wikipedia.org/wiki/Maury_Island_incident - Wikipedia Maury Islandi juhtumist
http://www.ufoevidence.org/documents/doc1041.htm - Maury Islandi juhtumi seostest Kenneth Arnoldi vaatluse ja Roswelli katastroofiga
http://www.youtube.com/watch?v=uRwVpLK86ko - Dokumentaalsaade Maury Islandi juhtumi uuematest uuringutest


Lõpetaksin siinkohal, et kunagi jätkata. Väga pikk jada pole internetikeskkonnas parim esitusviis. Mida sügavamale ufoajaloo saladustesse tungida, seda rohkem tekib küsimusi antud kaasuse ja teema kohta üldisemalt. Et teema tundub vähemalt siinkirjutaja jaoks intrigeeriv, pakub see ehk teistelegi huvi.
(selle postituse viimane muutmine: 01-05-2012 13:21 Bluedreamer.)

Isegi siis, kui ufonähtus osutub müüdiks, väärib see tähelepanu kui inimkonna üks suuremaid sotsiaalpsühholoogilisi fenomene.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
01-05-2012 12:59
Postitus: #8
RE: Lääne ufoloogia fenomenid
Väga hea teave!Smile
Varasemas teemas, kus mehi mustas käsitletud, ei olegi nii huvitavat teavet:

http://www.para-web.org/showthread.php?t...hed+mustas

Ka ei teadnud, et Maury Islandi juhtum leidis aset kolm päeva enne Kenneth Arnoldi vaatlust.
Üldse see Maury Islandi juhtum on väga põnev. Harold A. Dahliga juhtunu näitab, kuidas asja summutada püüti ja näitab ka Kenneth Arnoldi juhtumit hoopis teisest suunast.

Kenneth Arnoldi juhtum on lisatud Para-web Wikisse:
http://et.para-web.wikia.com/wiki/Kennet...FO_vaatlus
Sisse saab sinna ka ülalt wiki alt.

Minu arvamus: küllap koksati Dahl maha. Juhtum summutati kõigi vahenditega. Huvitav, et see viimasel ajal taas päevakorda on tõusnud.
Mustad mehed, kes Palmeritki külastasid, on paljude ufoloogide arvates Maa-välised olendid, kes püüavad UFO-dega seonduvat inimeste eest varjata.
Tihti on neid nimetatud ka asiaatliku välimusega meesteks ja on arvatud, et maa all elab mingi kõrgem rass, kes saadab aeg-ajalt oma agente maapinnale.
Fenomen on aset leidnud vähemalt 20 riigis, sh USA-s, Kanadas, Inglismaal ja Venemaal. Nende olemasolu on tunnistanud ka USA valitsus. Sageli on nad tutvustanud end CIA või USA õhujõudude töötajatena, kes nad aga ei ole.
Igal juhul pakub see teema igati huvi. Loodan, et ka teistele foorumlastele.

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
xawa
Saidil

skeptik

Postitusi: 564
Liitunud: Mar 2010
16-05-2013 23:15
Postitus: #9
RE: Lääne ufoloogia fenomenid
Maury saare intsidendist vändatakse lühifilm. Võtete algusajaks on planeeritud vahetult enne jaanipäeva.
http://www.youtube.com/watch?v=bUT3fHXzOSY
http://www.facebook.com/MauryIslandIncident
http://www.mauryislandincident.com/

UFO - see on imelihtne!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog