Juhuslikult sattusin psühhotroonika kohta materjale otsides Valeri Sotševanov artiklile
SOODSAD GEOPATOGEENSED TSOONID – BIOENERGIA VÕIMENDID.
Artikkel on väga huvitav ja kuna kasutaja igihali on ka vastava teema teinud, siis toon ta siia kopituna ära, Enn Parve tõlkena:
Geoaktiivsete tsoonide esinemist looduses ei saa tänapäeval enam mingil moel kahtluse alla seada. Ühtäkki jääb siiski lahti nende diferentseeritus (seosed ja taustsüsteemne paigutus) teiste geofüüsikaliste väljade osas või suhtes. (Vihje mõtisklusteks!) Paraku on uurijatel kombeks saanud välja tuua enamjaolt taolisi geoaktiivseid tsoone, mis kannavad ebatervislikku iseloomu ja neid püütakse seostada kas siis maakoore ehituse erisustega, maa-aluste vete arvukuse ning koguseliste kõikumistega, mitmesugustesse võrgustikesse ristumistega või siis päikese ning muude kosmiliste kiirgustega. (Jällegi koht „seedimiseks“; ehk siis millega veel võib olla seoseid?)
Ent nagu pluss ja miinus ikka, või tuli ja vesi, hea ja kuri, nii ka geoaktiivsed tsoonid omavad väga erinevat sisu, mõjutavad bioloogilisi (elu infot kandvaid) objekte ja subjekte erineva polaarsuse all: nii „positiivselt“ kui „negatiivselt“ (inimmõistuse poolt pakutud füüsilist maailma iseloomustavad mõisted, millega loomulikus kosmilises keskkonnas pole midagi mõtestada – on ju? – E. Parve lisa).
Minu (Sotshevanov) poolt käsitletavates uurimustes oli geoaktiivsete tsoonide määramise meetodiks biolokatsiooniline „fotovõte“. (Mida arvate?) Nagu üldiselt teada, on ju raamide või pendli pöörlemistel kaks suunda – kellaosuti liikumisega pärisuunas ja vastupidi. Siit kasvaski välja alateadlik arvamus, et vastu kellaosuti liikumist pöörlev füüsiline indikaator (pendel, raamid) näitab ebasoodsat ja pärisuunaline liikumine soodsat geoaktiivsust.
Minu (Sotshevanovi) arvates on taoline lähenemine ebaõige. Asja tuum on selles, et inimese energeetiline „süsteem“ omab samuti kahte poolust. Kolm ülemist põhienergia kanalit ehk tshakrat omavad „positiivset laengut“ (mõtle ka pendli pöörlemisele), kolm alumist aga omavad „negatiivset laengut“. Südamekanal ehk „anahata“ tasakaalustab mõlemad polaarsused. (Mida arvata taolisest lähenemisest ja millised on mõjud – kui on? – biolokatsioonilise töö kvaliteedile, tulemuste väärtuste iseloomule? – E. Parve küsimus)
Siit võime järeldada, et geoaktiivsetes tsoonides, kus pendel pöörleb pärisuunaliselt, toimub intensiivne energeetiline mõjutus ülemistele energiakanalitele. Vastupäevase pendlipöörlemisega geoaktiivsetes tsoonides aga saavad energiaimpulsilise koormuse alumised energiakanalid. Seega pikaajaline energeetiline mõju ühtedele või teistele tshakratele põhjustab organismis polaarsusliku tasakaalutuse! (Koht mõtisklusteks!)
Kahtlemata , taolistes geoaktiivsetes tsoonides tegutsemine vihjab nende kuulumisele ebasoodsate grupeeringusse. (??? – E. Parve küsimärgid) Sel juhul – milliseid tsoone lugeda siis tervislikeks ja milline on nende kindlaksmääramise metoodika? Sellele küsimusele vastamine oligi meie uurimistöö eesmärgiks.
Uurimisaluste paikkondade otsinguil võeti aluseks ametlikult tunnustatud ajaloolised faktid ja nende kronoloogia, see tähendab ajaline paigutus tinglikul skaalal, mis iseloomustab planeedi Maa biogeofüüsikalist kulgemist kosmilistes tsüklites. (Teades, kui palju on nn. ajalugu ümberkirjutatud vastavalt teatud kindlate „süsteemide“ mahitusel, tekib küsimus faktide ja kronoloogia ja isikute suhtelises tõesuses! – E. Parve)
Peale selle arvestati sakraalsete kohtade seostatust kindlate isikutega, kelle nn. vaimne tõus toimus kuidagi nagu liiga äkki või spontaanselt, ilma nähtavate või siis teadaolevate põhjusteta, ent ometi seotuna teatud kindla paikkonnaga. Mind (Sotshevanovit) huvitasid ka konkreetsed asukohavaliku meetodid, mida kasutati suure hulga õigeusu kirikute või pühamute ehitamiseks just nimelt sinna, kuhu nad ehitati.
Edaspidiselt selguski, et ainult mõned, iseäranis üksikud pühamud olid seotud geoaktiivsuselt soodsate paikadega ja asukohavaliku metoodikat kui sellist – ei eksisteeri! (Väga huvitav seisukoht, kas pole? – E. Parve)
Uurimuste läbiviimisel kasutati kahte tüüpi füüsikalisi indikaatoreid ehk siis „raame“:
- L- kujulisi nikkel-kroomist raame, mille traadi läbimõõt oli 2 mm ja käepide plastmassist
- L-kujulisi spiraali keeratud terasraame, mille traadi läbimõõt oli 1,5 mm ja käepide eboniidist.
Uurimusi teostati üle kogu Venemaa territooriumi – Tshukotkast ja Zapoljarjest kuni Pamiirini. Peale selle ka paljudes Bulgaaria, Tshehhoslovakkia ja Soome rajoonides. Selgus, et tegelikkuses väljaliselt tugevate ja polaarsuselt soodsate geoaktiivsete tsoonide esinemine kujutab endast harva, laialivalguvat (s.t. kaootilist) ja unikaalset nähtust. (Kas ikka tõesti??? – E. Parve)
Geofüüsikalised anomaaliad, milliste esinemine on seotud just taoliste paikadega, on oma iseloomulike näitajate poolest järsu erinevusega tavalistest biolokatsioonilistest anomaaliatest. L-kujuline sirge traadiga raam teeb neis tsoonides liikudes harvu, katkendlikke kõikumisi kord vasakule kord paremale, see tähendab, et toimub mitmekordne polaarsuse märgi (+ või -) muutus. (Koht mõtisklusteks! Ja küsimus: millistel alustel eristab Sotshevanov „tavalist“ biolokatsioonilist anomaaliat tugeva geoaktiivsusega alast või kohast?)
L-kujuline spiraali keeratud traadiga raam aga – näitab kõrvalekaldeid tasakaalust ainult tsoonide piiril ja selle ületamisel. Seejärel algab aga pidev kellaosuti pärisuunaline pöörlemine ja küllalt suure intensiivsusega: 30-40 pööret/10 meetri peale. (Mõelge taolise energeetilise liikumise informatsiooni üle – millist sisu see kannab? – E. Parve)
Nüüd paar näidet konkreetsetest paikadest ja konkreetsetest inimestest.
Esimene neist avastati Valaami saarel Laadoga järves. Seotud on see koht Valaami kloostri rajaja igumeen (kloostriülem kreeka-katoliku kirikus) Damaskiniga. Ta oli noorim paljulapselises vene talupojaperes. Tveri kubermangu põlluharijast Damaskin sattus Valaami saarele 22 aastaselt, kus kuni 30 eluaastani oli lihtne munk-teenistuja. Teiste hulgast ei paistnud ta silma mitte millegagi ja oli peamiselt hõivatud „roojaste“ töödega hobusetallis, sigalas, köögis. Damaskin oli ka kirjaoskamatu. Seejärel 30-aastasena pöördub ta elama erakuna askeetluses, valib ise omale elupaiga ja ehitab sinna onnikese.
Ja siis, 7 aasta möödudes, toimub selle inimesega imepärane metamorfoos (isiksuse muutus). Kirjaoskamatu talupoeg asub liidripositsioonile kloostri usulises hierarhias. Ta lausa tõmbab saarele ligi arhitekte, kunstnikke; tema osavõtul toimub Valaamil mitmete uute majandusvaldkondade tormiline sünd ja areng, toimuvad isegi muutused kohalikus looduses – hakkavad kasvama täiesti uued puu- ja taimestikuliigid. Ta viib sisse vaimuliku kirjavahetuse mitte ainult Euroopaga, vaid ka Hiinaga. Näiteks saab tema heaks sõbraks Peterburgi Kunstide Akadeemia president Fedor Jordan.
Sisuliselt kõik nähtused, asjad, ilmingud ja ehitised, mis tänaselgi päeval tõmbavad ligi tohutul hulgal turiste, said alguse igumeen Damaskuse poolt . Millest siis ikkagi sellised mastaapsed muutused kirjaoskamatu talupojaga?
Tervelt 7 aastat viibis ta aga äärmiselt aktiivses soodsa polaarsusega paikkonnas ja sugugi mitte viimasel kohal mõjudest polnud täielik üksindus, askeetlus ja pikaajaline pidev viibimine peaaegu et meditatiivses seisundis. Tänu kõigele sellele toimus tema organismis meie keskmiste inimvõimete mitmekordne võimendus. Ta elas kõrge vanaduseni (86 aastat), töötas pidevalt ja palju ning üldse hoidis aktiivset eluviisi.
MÄRKUS: Siinkohal tasuks arutleda selle üle, millisest energeetikast ja informatsioonist lähtuvalt toimub tänase päeva seisuga vaimselt arenenud ja vaimsete väärtustega tegelevate inimeste sõna otseses mõttes NOORENEMINE kõigil kolmel tasandil (füüsis, psüühika ja teadvuse teadlikkus!? – (E. Parve)
Tänaseks päevaks on see eluterve energeetikaga geoaktiivne tsoon täidetud turismi marsruutidega, seal viibib pidevalt palju erinevat energo-info maatriksit kandvaid inimesi. Seetõttu on selle paiga tegelikku ja tõest energiaväge pea võimatu õigesti kasutada ja mõista! (Viimane on minu poolt lisatud lause – E. Parve)
Teine, ehk võib-olla veelgi võimsam geoaktiivne paikkond on seotud sellise isikuga Venemaa ajaloost nagu Sergius Radonezhski. Sisuliselt on ka selle mehe vaimne kasvamine sarnane eelmise isikuga. Peale võimsa füüsilise tervise – ta läks jalgsi Zagorskist Moskvasse, kusjuures rännakul möödus isegi ratsameestest – omandas see mees ka üliaktiivse vaimse laengu. Tänu tema pingutustele ja vaimsele „imagole“ tõusis Venemaa võitlusesse mongoli-tatarlaste vastu ja seda ühiselt. Ta koondas taltsutamatud vene vürstid, kes lõpuks tunnistasid Moskva vürsti ülimuslikkust ning viis väed Kulikovo väljale. Ja nii absurdne kui see ka ei tundu: kõige vapramad ja tulihingelisemad võitlejad vene vägedes olid mungad Radonezhskile alluvatest kloostritest – Peresvetist ja Osljabljast!
Tänasel päeval asub nende kohal Troitski katedraal, mis alati on täis religioosseid usklikke ja loomulikult turiste.
Minu (Sotshevanov) arvates on seal geoaktiivse tsooni eluterve mõju küllaltki piiratud (peaks mõistma sõna „vähene“ kontekstis). (Huvitav, millest taoline järeldus? – E. Parve) Siiski biolokatsioonilise anomaalia iseloomulikke näitajaid on võimalik uurida. Ja nagu selgus, osutusid need sarnasteks Valaami saarel toimivatega. (Kas ikka võib nõnda üks-üheselt ülekantuna väita?)
Väga huvitavateks kujunesid biolokatsioonilised eksperimendid Kizhi saarel sealsel kirikukogukonna territooriumil, kus geoaktiivseid anomaaliaid ei avastatud. Hiljem, vestlustest kohalikega selgus, et püha paik asus hoopis selle saare teises otsas ja põlistest aegadest saadik on just sinna toodud ööd veetma haigeid, kes peale seda paranesid. Kunagi oli asunud täpselt tollel kohal ka vana puukirik, mis aga maha põles ja uus oli ehitatud hoopis mujale. (Tuletage meelde, kui palju on taolise „peitemängu“ iseloomuga pühasid kohti Eestis! Esmalt meenub näiteks Esku kabel Lääne-Virumaal Võsu lähistel metsas. Ka seal on kabel suhteliselt neutraalse geoaktiivsusega, ent tõeline iidne püha hiis asub hoopis praeguse hoone taga surnuaia puude all. Mida arvata – miks nii toimiti? – E. Parve)
Tänasel päeval eksisteerib see püha paik tühja „kõrbekünkana“ ja miski ei sega seal läbi viimast uuringuid või pikemaajalist viibimist geoaktiivses tsoonis. Hiljem selgus huvitav tõsiasi, et iidsetel aegadel oli see koht olnud pärimuslik paganausu templi asupaik!! (Minu poolt pandud hüüumärgid ja koht mõtisklusteks – E. Parve)
Eelkristlikel aegadel põhines inimeste kohavalikugeenius ehk hinnang puhtal kujul füüsilisel ja hingelisel tunnetusel. Tolleaegsete inimeste looduselähedus võimaldas anda õigeid otsustusi ühe või teise paiga eluterve või siis vastupidi ebasoodsa mõju kohta. Nõnda tekkisidki „pühad kohad“, allikad „tervendava“ veega, raviomadustega puud, jne. (Loomulikult on ka veel teisi algmõjusid peale tunnetuse. Siingi teile mõtlemist-vaagimist! – E. Parve)
Seega teadmised taoliste geoaktiivsete tsoonide olemasolust on palju vanemad kui kristlus ning kirikud ehitati nendele kohtadele just sellepärast, et juurida inimmälust välja „paganlus“ ehk siis suruda peale kultuslik religioossus.
Nüüd kui rääkida eksperimentide käigus tekkinud järeldustest, siis peab ütlema, et geoaktiivsete tsoonide üldised läbimõõdud kõiguvad 10-st kuni 100 meetrini. Raamide pöörlemise intensiivsus või muud reaktsioonid on samuti väga erineva iseloomuga, kuid peab ütlema, et tänapäeval ei sõltu need enam pelgalt kindla geoaktiivse tsooni enda energeetikast, vaid ka tehnogeense „risustatuse“ astmest, see tähendab sinna ehitatud uutest hoonetest, rajatistest, suurtest seal viibivatest inim- ja transpordihulkadest, mis kõik kokku alandavad väga tugevalt „pühade paikade“ tõest energeetikat! – Väga õige tähelepanek, on ju!? (E. Parve)
Samuti võib jõuda huvitavate järeldusteni, kui jälgida neis paigus kasvavat taimestikku. Puud on seal alati väga võimsad ja korrapärase krooniga. Kui on tegemist marjade või seentega, siis neid on seal palju ja nad valmivad alati varem, kui ümbruskonnas. Allikad ja kaevud on kohaliku elanikkonna hulgas väga lugupeetud oma puhtuse, karguse, läbipaistvuse ja tervendavate omaduste poolest. Ent siiski, esialgu jääb taoliste geoaktiivsete fenomenide kindlakstegemine küll ainult biolokatsioonilise „fotovõtte“ (pildamine, vitsandus, jne.) pärusmaaks. (Huvitav miks, mina pole nõus. Siin on palju võimalusi – E. Parve)
Eksperimentide käigus oli huvitav jälgida nende inimeste ja operaatorite, kes viibisid geoaktiivsetes tsoonides, tshakrate energeetika muutusi. Kui enne anomaalsesse paika sisenemist oli täheldatud energiakanalite harmoonilise tasakaalu rikutust (ebavõrdset „tööd“), siis peale mõningast tsoonis viibimist see sujus ühtlaseks. Väga edukat elutervet mõju täheldati eriti peavalude puhul, mis kadusid ja peale täiendavat füüsilist kontakti (ka vaimseid teadmisi kandvate infoväljade puhul võime samast rääkida – E. Parve) soodsas energias kasvavate puudega.
Kõik see räägib teatud arvu soodsa geoaktiivsusega kohtade olemasolu kasuks loomulikus looduses. Ent teravalt tõuseb esile küsimus: miks on ebasoodsa ja ebatervisliku energeetilise mõjuga paiku nõnda laiaulatuslikult, aga vitaalsust (tõlkija väljend) kandvad kohad kujutavad endast unikaalset ehk harva nähtust? (Jällegi koht mõtisklusteks – kas see väide ikka peab paika? On siis tõesti „häid“ paiku nõnda vähe? – E. Parve)
Et taolist fenomeni paremini mõista, peaks vaatama koha geopatogeensuse küsimust, kui omaette nähtust, palju üldisemalt. Maakoore geoloogilistes kivimites moodustub pideva aeg-ajalisusega suur hulk energeetiliselt pingestatud paikkondi, tsoone, blokke, struktuure, jne. Iga energeetilise pingestatuse erisus loob erinevat tüüpi välja. Usutav on, et selline väljalise mõjuga erisuste hulk moodustab sadu ja võib-olla tuhandeid variante. Ja peaaegu kõik (??? – tõlkija küsimärgid) need energia vood, mõned vähesed väljaarvatud, loovad bioobjektile ebasoodsa mõjuga fooni. (Järjekordne koht väitluseks. Mina ei nõustu selle lausega. – E. Parve)
Siiski on selge, et taolise loomuliku looduse nähtuse füüsi(ka)lise olemuse lõpuni mõistmine ja sarnaste väljade loomine tehislikult, avab inimeste ees uue ja väga perspektiivika tee teadvuse ja enesetäiustamise arendamisel parimate näitajateni (kui nii võib väljenduda).
Seda kõike on küll vähe uuritud, ent juba praegu võib öelda, et just need nn. pühad paigad
lausa vajavad spetsiaalset „puutumatuse“ staatust! (See on küll õige – E. Parve) Isegi ei tohiks hetkel kiirustada taoliste ehituslike tegevustega, et rajada neisse paigusse haiglaid, tervendusasutusi, taastuskeskusi, jne.
Sellised eluterve geoaktiivsusega tsoonid või kohad on ju iseenesest mitmesuguste looduslike energeetiliste faktorite komplekssed koondajad, hoidjad ja kiirgajad. Ühe või kahe komponendi rikutus võib hävitada piltlikult öeldes – kogu tõe asjast! Meie esivanemad suhtusid väga suure austusega selliste paikade pühasse puutumatusse ja hoolitsesid nende terviklikkuse eest. Seega on ka meie otsene kohus välja selgitada, hoida ja jätta tulevastele põlvkondadele need kohad puutumatutena ja mitte kaotada nende imepärast tervendavat väge.
TÕLKIJA MÄRKUS: Omalt poolt lisaksin vaid ühe lause: me tegeleme energiatega, aga me peame õppima lugema-nägema ka seda informatsiooni, mida need loomuliku looduse energiad endas kannavad!
Usun, et eelpool toodud artikli sisu juures läheb teil küllaldaselt aega, et omade seisukohtadeni jõuda ja need ka julgelt välja pakkuda. Selles oligi minu „töö“ mõte. Peatselt lisan siia ka osseetia geograafiakandidaadi O. A. Hasjanovi artikli tõlke, et siis lõpuks ehk välja kujundada ühine nägemus vägagi tähtsale geofüüsikalisele kiirgus-energeetilisele nähtusele.
Jõudu Vaimus teile kõigile!
Allikas:
http://klubi.energo.ee/news.php?subactio...=headlines
Abi
![[Pilt: status.gif?]](http://www.n3kl.org/sun/images/status.gif?)
![[Pilt: kpstatus.gif?]](http://www.n3kl.org/sun/images/kpstatus.gif?)
