Vesta - tumesinine tulnukas Varbolas

... Kui inimene tapetakse ära...

Niisama kummitus?

Seltsimees Lahendused kirjutas oma nägemuse sellest, mis juhtub siis, kui inimene ära sureb. Mina aga soovisin küsida, et millest ta eeldab, et tegemist inimesega oli?

1) Inimese all pidasin ma silmas "luust ja lihast olendit", st 3. või 4. tiheduse olendit.

Eeterliku keha omavad 5. või 6. tiheduse olendid suudavad vajadusel "jätta muljet", justkui omaks nad füüsilist keha - kuid sellist "kujutluspiltides loodud" füüsilist keha ei saa "kinni püüda", kuna teda pole füüsilises maailmas olemas, vaid tegu on optilise miraaziga.

Seega kui sakslased/roomlased püüdsid Saaremaal kinni ülestõusu juhtinud inimese (Vesta) ja said teda "jalgupidi üles puua", siis pidi olema tegu füüsilist keha omava 3. või 4. tiheduse olendiga (5. või 6. tiheduse eeterlik olend suutnuks suvalisel hetkel "minema lennata").


2) Igatahes kui 3. või 4. tiheduse füüsilist keha omav olend "ära tappa", siis jääb temast järgi energeetiline keha, ehk "kummitus".

3) Praegu Rakvere lähedal linnuse kaevus eksisteeriv olend ei oma füüsilist keha, st ta pole 3. või 4. tiheduse olend - st tegu on kas 5. või 6. tiheduse eeterliku vaimolendiga, või tapetust järgi jäänud energeetilise "kummitusega".


4) See "jonn ja kisa" tuleneb ilmselt sellest, et ma üritan luua seoseid vaimolendite omaduste kohta, st rakendada teaduslik-analüütilisi meetodeid paramaailmas - nö "vana koolkonna" esindajad toetuvad vaid legendidele, tunnetele ja nägemustele, st välistavad mistahes analüütika ja seosed - siin peitub jonni ja kisa olemus.

Toodud hüpoteesidest lähtudes võiks Vestaga suhtlevad isikud teha lihtsa katse: kui Vesta räägib vaid aastal 1200 toimunud sündmustest ja ei jaga tänase päeva reaalsusest midagi, on tegu energeetilise kummitusega, kelle teadvus "kivistus" aastal 1200 - kui aga Vesta suudab tänapäeva reaalsuse kohta midagi mõistliku öelda, on tegu 5. või 6. tiheduse vaimolendiga.

(04-11-2011 08:26 )lahendused Kirjutas:  3) Praegu Rakvere lähedal linnuse kaevus eksisteeriv olend ei oma füüsilist keha, st ta pole 3. või 4. tiheduse olend - st tegu on kas 5. või 6. tiheduse eeterliku vaimolendiga, või tapetust järgi jäänud energeetilise "kummitusega".

Selgita palun, milline Rakvere lähedal asuv linnus?

Tänud Marina, mul oli Lahenduste juttu lugedes sama blondiin küsimus mõttes

Ma ajasin enne Varbola asukoha segi: ta on Rapla lähedal, mitte Rakvere lähedal.

Edaspidi peab vist GPS koordinaate hakkama tooma: nii ei oma kohanimed enam erilist tähtsust, ning navigatsiooniseadme abil jõuad täpselt etteantud kohta.

Kohanimedel on siiski oluline tähendus. Need on vanemad kui keegi meie ja puhtalt lugupidamisest võiks neid teada. Mis puutub Gpsi, siis kasulik leiutis on ta muidugi, teeb liikumise lihtsaks, aga piirab silmaringi ja mõtlemisvõimet. Ei pea ise mõtlema - küll keps kohale viib.

Eestis on vist enamus kohanimesid sellised, mille tähendusest mina kohe aru ei saa.
On muidugi, ja kindlasti ka igale nimele kuskil seletus olemas, aga naljakas küll, et võiks ju neist kohe aru saada, aga ei saa - peab hakkama uurima.

Näiteks Varbola - mida tähendab Varbola tegelikult?
Mida tähendavad Rapla, Valga, Narva, Tartu, Pärnu, Vigala, Rakvere, ainuke nimetavas Tallinn, siis veel Pirita, Keila, Loksa, Kärdla, Viljandi jne? Enamuse jaoks siin kamarajural on need mõisted seletamatud, iagapäevased, aga sisult tundmatud.

Väga kauged on need tähendused - elame teises ajas ja tähenduses, aga huvitav on just see, et need vanad ajad ja selle aja olemised on ikkagi meitega kaasas ning tasapisi uurides ka veidike mõistetavad

Kohanimed on tähtsad. Need jäävad tihti kestma ka siis kui rahvas, kes nime andis, on juba kadunud. Neeva (Nõva) jõgi vepslaste-vadjalaste asualal nt. Varbola tähenduse üks seletus on "varblase nina" või midagi sellist, täpselt ei mäleta; nimes oli vihje kõrgendiku kujule.

Täpsustus: "Neemik on andnud linnusele ilmselt selle venekeelse nime "Nos Vorobjinõi" (Varblase-nina), mida kasutatakse vene kroonikates 1212. a. järvalaste vastukorraldatud sõjakäigu kirjeldamisel."

Venekeelne siis hoopis ... Mis siis eesti keeles oli? Allikas oli http://www.kirjastuskunst.ee/LinnusedMakettReklUUS.pdf., maha võetud, tekst oli Tuulepessa kopitud.

Kohanimedega on segadust küllalt. Igiammu sattusin ma mingis 5. klassi lugemikus "legendile" mingist neitsist, Taara talismani hoidjast, kelle järgi olla nime saanud Valga lähedal asuv Tsirguliina. "Legend" oli sihuke: elanud kunagi sealkandis neitsi, kelle ilu kiideti taevani, kes oskas hästi laulda ja kellel olla ka väga hea süda olnud. Lauluoskuse tõttu kutsuti teda Tsirgu-Liinaks ja tema hoole alla usaldati Taara talisman. Ühel päeval sattunud sinnakanti mingid vaenulikud banded, neiu pidi hobuse seljas põgenema ja võttis talismani kaasa. Põgenemine viis ta Väike-Emajõe äärde, mis tollal olla olnud lai ja sügav. Kuna vaenujõud olid kannule jõudmas, valis neiu ainsa võimaliku pääseteena koos hobusega üle jõe ujumise. Sinna jõkke ta paraku jäi. Sestsaadik pidi ta igal jaaniööl pinnale tõusma, lauldes ja kätel Taara talismani hoides. Näha pidid teda saama vaid need, kel süda sama puhas, kui temal.
Eks ma hakkasin mõtlema, et "ahhaa, kas mingi kohalik hiieneitsi?"
Hiljem küsisin Maavalla koja rahvalt inffi selle "legendi" kohta. Nemad oskasid jutustada nii palju, et "legend" võis olla mingi suvalise sulesepa kritseldus. Koha tegelik nimi tulenevat aga seal kunagi asuda võinud linnusest, mille nimi meile arusaadavasse keelde tõlgituna tähendaks "Linnulinna". Hiieneitsitest või talismanide hoidjatest olla aga infot tulnud vaid saartelt.

Minumeelest on käsitluse "raskuskese" veidi paigast ära: arutama peaks selle üle, kes ja kuna Varbolasse läheb, ning mida Vesta käest teada saaks - kohanimede üle vaidlemine on vaid sõnavaht ilma tegudeta.

Näiteks mind huvitaks see, kas Varbola linnuse kaevu rondises hakkab Vesta igaühega rääkima, või on mingid vaimseid/sünnipäraseid eeldusi ka vaja:

1) Kui tüüpiline Tallinna stiilis ülbik roniks kaevu ja mõtleks "ma olen Tallinnast ja maksevõimeline, teenindaja Vesta rooma nüüd minu jalge ees ja jutusta oma lugu ära", siis ei saaks ta ilmselt mingit kontakti.
2) Kui aga üritada kaevus olles viia oma teadvus alfatasandile, ning keskenduda vaid Vestaga suhtlemisele, peaks olema lootus informatsiooni saada.

(07-11-2011 13:00 )lahendused Kirjutas:  2) Kui aga üritada kaevus olles viia oma teadvus alfatasandile, ning keskenduda vaid Vestaga suhtlemisele, peaks olema lootus informatsiooni saada.

lahendused, mind häirib ainult üks asi ja see on sõna "saama". Et midagi saada, peab tavaliselt ka vastu andma (seda nii vaimses kui maises ilmas), aga kuna Celtic eespool mainis, et Vesta ei ole mingi lihtlabane tegelane, kes vajab eksisteerimiseks meie energiat ja Liine lisas, et Vesta ei tegevat üldse "diile", siis minu arvates on sinna mõtet minna ainult inimesel, kes on avatud ja oma taotlustes puhas ja ei lähe sinna midagi saama (infot, teadmisi jne). Isiklikult arvan, et Vesta valib just selle põhjal, kellele ta ennast näitab või mingit infot annab.

P.S. Ainuke, mida sealt võib julgelt tahta, on mõnusast jalutuskäigust õhetavad põsed ja hea enesetunne ja seda sealt ka saab.

Tavaliselt maksab iga küsimuse esitamise vastus, aga kuna siin on nii Liine kui Celtic kinnitanud, et Vessele ei tule maksta, siis esitage oma küsimused julgelt Celticule, niikuinii jookseb ta Vesse sabas kohale, kui aga siiski midagi maksma peab, eks siis vahemees maksab kui ta väitis, et Vessele vastuste eest maksma ei pea. Esialgu on minul küll puder ja kapsad selles Vesse loost välja toodud faktides, kasvõi Vesse ümbernimetamine Vestaks, et nime kaudu kutsuda ei saaks.
Kohapeal on kümneid teisi fantoome, kes mida iganes mängivad, et tähelepanu endale ja oma lõksu ülesseadnud gurule saada, mil viisi on kindlustatud kohtumine Vessega, ainult läbi Celticu.
Seal on ju ka üks keskajast pärit kristlik kalmistu.

Selle maksmise ja tasuta saamise teema kohta olen ma kokku pannud järgmise tervikpildi:

1) Valged maagid saavad oma "jõu" läbi teispoolsuse/ürglätte - kui nad inimesi aitavad, siis ei kurna/väsita see neid üldse, ning seetõttu ei küsi nad ka otseselt rahalist tasu (ma pean silmas üüratuid summasid, a'la 100 tuhat eek ja ravin su terveks) - eraldi tema on selles, kui nad küsivad peenraha suurusjärgus 100 eek tunnis, mis kulub neil kontori ülalpidamise peale, või elementaarseks äraelamiseks.

Näiteks suudaks sellised päev läbi kaubanduskeskuses inimeste tsakrad "kiiremini käima keerata" (inimesed tunneks tohutut jõu, emotsioonide, mõistuse, mõistmise, tajude ja selgeltnägemise ergastumist) ilma et nad seejuures üldse ära väsiks - ainuke tingimus on selles, et inimesed peavad seda ise tahtma (paned sildi üles "ergutan tasuta teie tsakraid, tulge järjekorda leti äärde"), st kui inimesed ise soovi ei avalda, siis ei saa/tohi neid kõrgemale levelile viia.

2) Mustad maagid saavad oma "jõu" teistelt - kui nad inimesi aitavad, siis väsitab see neid tohutult ära, kuna nende jõud ei tule teispoolsusest/ürglättest - seetõttu on nende tegudel "raha maitse juures", kuna nad suudavad aidata vaid üksikuid (mõned korrad kuus) suurte pingutuste abil ja seetõttu küsivad tohutu suuri rahasid, et ennast ära majandada.


Paljud vaimolendid saavad oma energia teispoolsusest, ja on nõus inimesi tasuta aitama - vastu tahavad nad reeglina vaid "paremat maailma", ehk seda et inimesed hakkaks paremini mõtlema ja lõpetaks negatiivsed mõtted.

Ilus roosamannavahuline naiivsus lahenduse jutus. MITTE ÜKSKI vaimolend ei tegutse altruistlikult, ei kehastunud ega kehastumata. Karda üle kõige neid, kes miskit tasuta lubavad.

Väga huvitav teema...kahjuks kuidagi soiku jäänud.
Nende raviomaduste kohapealt.
Võib-olla ei ole Vestal ja tema lähedal olevatel inimestel valikut.
Ta täiesti tahtmatult ravib (näit.psüühiliselt haigeid) lähedal olevaid inimesi oma energiaga.
Muidugi kui on tegemist näiteks energiavampiiriga siis olukord teine. Tahtlikult
tekitatakse energiaandmisele blokk ette. Lihtsalt ütleb verbaalselt oma
soovi välja ja ongi kõik.

---

Veel olen kuulnud, et ilmategemine on Vestal väga käpas.
Läheb õue ja ütleb tuulele oma soovi ja tuul raugeb.
Järgmine päev on täielik tuulevaikus.

Keegi ei ravi kedagi spontaanselt. On vaid erinevad väljad, milles olemine aktiveerib inimese enese eluvaimu ning inimene ise hakkab iseennast ravima, olgugi, et tavateadvus seda ei teadvusta.

Vesta ravib inimesi sama palju kui üks tavaline põllukivi.

Hea selgitus.

(07-11-2011 18:40 )lahendused Kirjutas:  Selle maksmise ja tasuta saamise teema kohta olen ma kokku pannud järgmise tervikpildi:

1) Valged maagid saavad oma "jõu" läbi teispoolsuse/ürglätte - kui nad inimesi aitavad, siis ei kurna/väsita see neid üldse, ning seetõttu ei küsi nad ka otseselt rahalist tasu (ma pean silmas üüratuid summasid, a'la 100 tuhat eek ja ravin su terveks) - eraldi tema on selles, kui nad küsivad peenraha suurusjärgus 100 eek tunnis, mis kulub neil kontori ülalpidamise peale, või elementaarseks äraelamiseks.

Näiteks suudaks sellised päev läbi kaubanduskeskuses inimeste tsakrad "kiiremini käima keerata" (inimesed tunneks tohutut jõu, emotsioonide, mõistuse, mõistmise, tajude ja selgeltnägemise ergastumist) ilma et nad seejuures üldse ära väsiks - ainuke tingimus on selles, et inimesed peavad seda ise tahtma (paned sildi üles "ergutan tasuta teie tsakraid, tulge järjekorda leti äärde"), st kui inimesed ise soovi ei avalda, siis ei saa/tohi neid kõrgemale levelile viia.

2) Mustad maagid saavad oma "jõu" teistelt - kui nad inimesi aitavad, siis väsitab see neid tohutult ära, kuna nende jõud ei tule teispoolsusest/ürglättest - seetõttu on nende tegudel "raha maitse juures", kuna nad suudavad aidata vaid üksikuid (mõned korrad kuus) suurte pingutuste abil ja seetõttu küsivad tohutu suuri rahasid, et ennast ära majandada.


Paljud vaimolendid saavad oma energia teispoolsusest, ja on nõus inimesi tasuta aitama - vastu tahavad nad reeglina vaid "paremat maailma", ehk seda et inimesed hakkaks paremini mõtlema ja lõpetaks negatiivsed mõtted.

Nunuh.
Kas sellepärast paljud kuulsad rahvaravitsejad siis ühtäkki hakkavadki hinge vaakuma? Eriti need,kes ikka mitmeid ja mitmeid inimesi päevas on vastu võtnud. Et kuidas siis see ürgläte neil niiviisi äkitsi kinni keeratakse?

Väidetavalt olevat Kreutzwald Varbolas käies saanud "jutule" ühe sealse tegelasega (ilmselt Vesta siis?), ning saadud teadmiste põhjal kirjutas ta eepose "Kalevipoeg".

Teistest allikatest olen kuulnud, et Kalevipoeg olevat üle-eelmise juur-rassi aegne inimene (ilmselt siis pooleldi eeterliku kehaga), kelle sarnaseid elab ka praegu meie keskel, kuid nad on "teisel sagedusel", nagu soodes elavad tulnukad ja seetõttu me neid ei näegi.

Samuti räägitakse Eesti vanarahva pärimustes "maa-alustest" - võta nüüd kinni kas peeti silmas soode ja rannikualade all elavaid tulnukaid, või Varbola linnuse kaevus ning teistes maa alla vajunud linnades elavaid Vesta taolisi.

No "Kalevipoja" kirjutas Võru tohtrihärra ikka Kalevipoja muistendite järgi.

http://et.wikipedia.org/wiki/Kalevipoeg_(eepos)

Ja ikka seepärast, et soomlastel oli juba oma kunsteepos "Kalevala", aga meil mitte midagi seesugust.
Aga kust võttis Kreutzwald ainest "Kilplastele"?

Esmakordselt ilmus teos eesti keeles 1857. aastal (esmatrüki täielik pealkiri: "Kilplaste imewärklikud, wäga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini weel üleskirjutamata jutud ja teud: Kalkuni keelest Maakeele tõlgitud ja meie külade komblikuks mõnes tükis ümbersolgitud").

Kõige naljakam on aga see, et peale Kreutzwaldi polegi keegi teine neid hiiulugusi kuulnud ega rääkinud...

Kilplased - tolleaegne moraliseeriva sisuga pilajutt. Igasugu jabura sisuga naljanäidendid läksid talurahva seas nagu soe sai. Ratsionaalsed saksakeelsed estofiilid ei jõudnud ära ahastada.

Celticul on õigus, estofiil Kreutzwald muretses, et eesti rahva väärikusele oleks hea, kui oleks korralik eepos. Ise ta uskus, et rahvusena eestlased alles ei jää. Mingit "tellimust" eeposele rahva seas polnud. Alguses loetigi seda saksakeelsetes estofiilide "haridusseltsides", saksa keeles. Sealt levis see komme eestlastest üliõpilasseltsidesse, kust tasapisi hakkas rahva sekka imbuma.

Ikka ise kirjutasin ju paar posti tagasi, et soomlastel oli juba oma kunsteepos "Kalevala", aga meil mitte midagi seesugust
Aga tegelikult oli ju hoopis Faehlmann eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" (Muistend Kalevipojast (ÕES-is 1839, eesti keeles 1915) visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid hiljem Kreutzwald kasutaski.

http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Robert_Faehlmann

Ja Suur Töll? Ka Kreutzwaldi välja mõeldud või?
Kõik 1961. aastani kogutud Tõllu-muistendid on ju ilmunud sarjas "Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid II" (1963)
http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_T%C3%B5ll

Muistendid Kalevipojast
Eesti muistendid I. Hiiu- ja vägilasmuistendid
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?117765

Mul on see vana raamat kodus olemas ja selle koostasid Eduard Laugaste ja Erna Normann .

PDF Rahvaluuleteaduse kujunemine 18-19.sajandil:
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/...equence=29

Väga tore uurimus koos lisatud piltidega, kus ka Kreutzwaldi päritolust ja lapsepõlvest põgusalt juttu.