Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Ühinegem globaalsete muutuste nimel - 15. oktoober
#26
Hetkel on pakilisemaid küsimusi kui 'ajalooõpik'.
Vasta
#27
Tubli WW, vahel esitad sa tõelisi pärleid, ega mats mõisniku vastu muu kui kuradiga saanudki, kuradiusk ju meie viimase 700 aasta usk. Sellega saab pappide õnnistust lihtsalt ja kergesti maha võtta aga kuradi enda päritolu on kahtlane ugrimugri hinge heaolu mõttes.
Tuldi ju Terra Marianat üle võtma teadmises, et siin on midagi väga sarnast Palestiinaga.
Salatuba, värav jumalate juurde ja sellega seonduv on Vatikanis juba väga kaugel ajal valmis ja insaiderid selle kaudu katoliiklasi kamandamas.
Vasta
#28
Vähem möla, pikem samm. winkBleh

Teemasse ka: eile rääkis Vabaduse väljakul Äripäeva reporter juttu Alar Tamminguga, kes arvab, et Katastroof on praktiliselt käes.
Vasta
#29
Demagoogia meistriklass, e. kuidas serveerida vastuhakku rahavõimule:http://www.postimees.ee/599592/silver-meikar-uus-maailmakord/




Vasta
#30
(15-10-2011, 20:46 )VironShaman Kirjutas: Oma arusaam kiskjalikust kapitalist:
Asi läks hulluks siis kui tekkisid tulevikutehingud ja võimalus mängida ülisuurte rahahulkadega riikide rahavääringute langusele/tõusule ja langusest/tõusust saadud vaherahad oma hedge fondide kaukasse pista.
Kui enne sai kasu ainult firmade kauba müügi arengust ja heast ostmisest siis nüüd võib rahaks teha mida iganes, kasvõi saastekvoote või vett ja õhku, spekulatiivne kapital oskab vaheltkasu lõigata nii millegi tegemisest kui tegemata jätmisest, ja selle vastu ongi tegelikult antiglobalistid.

Täitsa nõus, et asi siis hulluks läks.
Aga mõtelda tuleb, et asi läks hulluks sellepeale, et tekkis elanikkond, kes soovis tarbida samu hüvesid, mis teised, suutmata seda endale tegelikult lubada.
Tõenäoliselt praegusedki ülemaailmsed protestijad hoiavad käes ipoode, ipääde, sõidavad kallite laenumasinatega ja ostavad panga abil vähamalt 2millise maja.
Kui nemad seda ei tee, siis nende vanemad kindlasti tegid.
Ehk siis- tarbija tahtiski hakata õhust elama. Süsteem tuli sellele vastu, sest ainult loll ei kasuta majanduses juhust.

Seega süüdsitada pole kedagi.
Hinnad on senikaua sellised nagu nad on, kuni tarbija on nõus kaupa ostma.

Ehitusbuumi ajal teadsid tegelikult kõik, mismoodi kinnisvaras asi käib. Et spekulandid ajavad hinnad üles. Aga ometi (sic!) oli see üks võimsamaid perioode, mile rahvas endale kinnisvara ostis.

Ja nüüd mässame mille vastu?
Oma lolluse.

Ja see 1% omab 99% raha jutt on lapsesuu.
See 1% ei oma seda raha asjatult. Proovige natukene fantaseerida, mis juhtub maailmaga, kui 99% omavad säärast rahakogust.
Siin eestiski on näha, et suur osa isikuid ei suuda oma kuu palkagi ratsionaalselt rakendada. Ma ei mõtle neid, kel palk tõesti väga väike, aga neid kes ka 1000 euroga peavad kuu lõpuks sms laenu võtma.
Vasta
#31
Süüdistan neid, kes kaotasid piirid, mis olid seatud ahnus-rumalusele.
See oli pahatahtlik ja kuritegelik. Nii oli eelnevalt planeeritud. Loogiline
on siis oletada, et juudipangandus koostöös meie valitsusega, püüavad
meid orjastada. Teisiti seda pole võimalik mõista.

Poliitiline süsteem, mis momendil valitseb... soosib lurjuseid, selgrootust
ja süvendab hirmu. Nüüd tuleb tõmmata sellele piir! Nii lihtne see ongi.
Vasta
#32
Kuule Jooshik, ma annan sulle veel mõne mõtte mõtiskleda:

Küsimus pole raha rohkuses või puuduses, küsimus on fractional banking system'i rollis. Siiani puudub adekvaatne seletus ka akadeemilisel tasandi, miks föderaalreserv üldse asutati: "ametlikuks" selgituseks on, et koostöös erapankadega riik saab vältida paremini börsipaanikaid. Kõlab nagu väljapressimine erapankade poolt - kui te meile raha emiteerimise õigust ei anna, siis jätkame riigilaevukese kõigutamist turgudel edaspidigi ( kogu 19.sajand oli USAs möödunud turukrahhikeste mõju all).

Föderaalreservi küsitavust näitab ka asjaolu, et riigil oli ja on siiani kõik raha emiteerimisega seotud institutsioonid olemas, kõrvale loodi veel üks - ja sellel anti kohe üle ka kõik õigused.

Paberi peal kongress küll kontrollib föderaalreservi, kuid mis sa ise arvad, kes kontrollib kongressi - teatud meelehead pakkudes?

Tulemuseks ongi see, et riigivõim ei lähe pankade huvidega vastuollu, isegi siis kui see oleks, erapooletult vaadates, riigi ja rahva huvides.

Raha emiteerimise õiguse andmisega erakätes olevate juudipankade kätte muudeti kogu majandus nendesamuste pangajuutide pantvangiks - meie otsustame oma laenuintresside, trükipresside ja kursimängudega, mis majanduses saab.

Pankade lemmikõigustuseks on, et me laene andes stimuleerime keinsianistlikul moel majandust. Pealtnäha nii olekski: algkapitali laenates anname võimaluse tarbida ja investeerida, nii tekibki ihaldusväärne SKP.

Aga kas see ka TEGELIKULT nii on? Praegu maksumaksja higi ja verega päästetakse panku - kes siis ikkagi reaalse kasvu taga on - rahatrükkijad või tavainimesed?

Äkki on lihtsalt nii, et rahatrükipangandus lihtsalt parasiteerib majanduse peal, ilma mingeid reaalseid väärtusi tootmata?

Panganduseta ei saa, pole mõtetki, aga kas see peab olema pangandus, mis kirjutab ette, et "me laseme välja miljon dollarit ja inimestel on kohustus sellele miljonile dollarile tekitada töö ja vaevaga kate". Ja pärast võtab pank tagasi nii laenuks antud eimillestki tehtud miljon dollarit - seekord juba kattega, pluss veel intressid.
Ja kui sa maksta ei jõua, siis võla katteks annad oma muu väärtusliku vara. Justnimelt selle võla katteks, mille pank tekitas eimillestki.

Pank lubab laenu andes, et majanduskasvust maksad ju tagasi, aga kui seda lubatut ei tule, siis vastutama pannakse laenuvõtja, mitte lubaduse välja käinud pank.

Vasta
#33
Euroruubel, pank ei anna mulle mingeid lubasi.
Pank annab mulle VÕIMALUSE saada korraga suurem summa raha. Tema teeb sellega suure riski, sestap võtab selle eest ka intressi.
Kas mina pangapoolsete tingimustuga olen nõus või ei, on minu asi. Tuleb hoolikalt ikkagi allakirjutatavat paberit lugeda.

Siinjuures nõustun Minaelan mõttega "Ja tugevamad hinged, kes suudavad juba enam-vähem eristada meie maailmaüsteemis üksikuid puid metsast, ei peaks mitte mõnitavalt ja halvustavalt näpuga näitama "rumalale ja ahnele" rahvamassile, vaid neid harima. Ükskõik kuidas, sest kõigil on olemas omad erilised anded ja oskused. Ja kõik inimesed on väärtuslikud, sest nad kõik on siia maailma, meie energeetilisse baasi, oma osa andnud. "

Sestap panengi ette, et nende revolutsionääride tegevus oleks võinud olla läbi mõeldud ja näiteks kogu energia suunatud õnge tegemise õpetamisele, mitte mässule.
Vasta
#34
(16-10-2011, 11:42 )WhiteWolf Kirjutas: Vähem möla, pikem samm. winkBleh

Teemasse ka: eile rääkis Vabaduse väljakul Äripäeva reporter juttu Alar Tamminguga, kes arvab, et Katastroof on praktiliselt käes.

Alar Tamming on ka varem asjadest ausalt rääkinud, aga paistab, et see jutt on kurtidele kõrvadele. Ma kõiki kommentaare ei lugenud, aga tundub, et inimestele on jaanalinnu mentaliteet liiga sügavale sisse juurdunud ja veel tundub, et ka palgalised hämajad on seal kommentaariumis hästi tasustatud...
Vasta
#35
(16-10-2011, 15:40 )jooshik Kirjutas: Euroruubel, pank ei anna mulle mingeid lubasi.
Pank annab mulle VÕIMALUSE saada korraga suurem summa raha. Tema teeb sellega suure riski, sestap võtab selle eest ka intressi.
Kas mina pangapoolsete tingimustuga olen nõus või ei, on minu asi. Tuleb hoolikalt ikkagi allakirjutatavat paberit lugeda.

Siinjuures nõustun Minaelan mõttega "Ja tugevamad hinged, kes suudavad juba enam-vähem eristada meie maailmaüsteemis üksikuid puid metsast, ei peaks mitte mõnitavalt ja halvustavalt näpuga näitama "rumalale ja ahnele" rahvamassile, vaid neid harima. Ükskõik kuidas, sest kõigil on olemas omad erilised anded ja oskused. Ja kõik inimesed on väärtuslikud, sest nad kõik on siia maailma, meie energeetilisse baasi, oma osa andnud. "

Sestap panengi ette, et nende revolutsionääride tegevus oleks võinud olla läbi mõeldud ja näiteks kogu energia suunatud õnge tegemise õpetamisele, mitte mässule.

Juriidiliselt võib sul ju õigus olla, kuid oma rahatrükki ja seejärel välja laenates raha 10X rohkem kui tagatis, õigustavadki pangad sellega, et niiviisi stimuleerivad nad majanduskasvu. Samal ajal nad majanduskasvu ise ei garanteeri, aga lubadus laenajale antakse, et laenaja ikka laenu võtaks.

Juriidiliselt, allkirja andes, laenaja jääb vastutavaks, kuid tegelikkuses laenaja pole võimeline hoomama seda riskikeskkonda kui laenu võetakse: pankadel töötavad keskonna hindamiseks terved osakonnad ja ka siis lõpevad aruanded umbes selliselt: "riski pole võimalik täpsemalt hinnata enne kui saabuvad kvartali USA tööpuuduse aruanded".

Riski võtavad need pangad, kes ise võtavad laenu; föderaalreservi pangad ei riski küll millegagi - ja paljud nende pankadega seotud ja inside infot saavad tegelased koos oma äridega.

Küsimus polegi neis mõtetutes "pisi"pankades, mis on samamoodi föderaalreservi orjad.

Küsimus on selles, et föderaalreservi pangad dikteerivad majandustingimused ja parem ära üritagi vastu hakata.

Tegelikult sellist pangandust pole tarvis; aga vabatahtlikult sellest süsteemist ei loobuta, kuna see on ääretult tulus püramiidi tipule: iga dollar laenatakse 10X omakorda välja, isegi musta stsenaariumi puhul paar dollarit ühe trükitud taala pealt tuleb ikka tagasi + intressid.Ja kui sa pankrotti lähed, siis ostetakse sind ja su ettevõte odavalt kokku. Kaotada pole lihtsalt võimalik.




Vasta
#36
No esitan siis küsimuse teistviisi: miks saavad pangad õigustada end väitega, et stimuleerivad majanduskasvu?
Tõenäoliselt sellepärast, et seda oodatakse neilt. Tarbimisühiskonnas ei ole keegi muuga nõus. Elu mingu ikka ju ainult paremaks. Vähesema vaevaga rohkem asju ja uuemaid ja võimsamaid ja veel ja veel ja veel...
Millegi arvelt peab see ju toimuma.

Siit aga jõuan tagasi oma esimeste postituste juurde. Sõnastan aga ümber: muutus algab igast inimesest endast. Tuleb ära hinnata, mis on tema elu tõelised väärtused ja kas on mõistlik võltsväärtuste eest hingehinda maksta.

Ja just seepärast, et enamus neid revolutsionääre on ise suured tarbijad, tundubki kogu see ülestõus naeruväärsena.
Raha ei ole kunagi palju. Küsimus on, kuivõrd me suudame ise leida rahulolu.
Kui Eesti on selle küsimuse kõrval nigu poisike, kes oma iidoli järel jookseks, siis USA-katest ei saa ma kohe kindlasti aru. Just nendest algabki "trendi" müümine, mida ka mujal maailmas rohkelt tarbima hakatakse.
adi, nike, apple vms, iga kuu tuleb turule uus toode, mille puhul makstakse brändi nime eest 70% rohkem kui sisu eest.
Ostetakse õhku. Õhu ostmiseks aga on tarvis võtta laene. Pangad aga hakkavad välja andma "õhule" baseeruvat raha.
Surnud ring.
Aga kellest algab?
Tarbijast.


Ka Steve Jobsi teemas nii mõnedki jõudsid kena järelduseni- mees elas nigu muiste, aga näe tervist osta ei suutnud. Hinnake oma aega.
Vasta
#37
Ega tarbimine pole pahe, pangandus ka mitte. Küsimus on ülejõu elamises ja spekulatiivses panganduses: viimane just soosibki ülejõu elamist, võlgnikuks saab teha ka need, kellel reaalsest vajadust või võimalust muudes oludes laenuks poleks

Kui spekulatiivset, rahatrüki ja fractional banking system pangandust poleks, ei saaks ka ülejõu elada.

Ülejõu saab elada tuleviku arvelt ja rahatrüki-osapangandus saabki pakkuda laene tuleviku arvelt. Nt kullastandardi puhul saab laenata aind seda raha, millele on pangas tagatis olemas siin ja praegu.






Vasta
#38
"Ega tarbimine pole pahe, pangandus ka mitte. Küsimus on ülejõu elamises ja spekulatiivses panganduses"

Absoluutselt nõus.

"viimane just soosibki ülejõu elamist, võlgnikuks saab teha ka need, kellel reaalsest vajadust või võimalust muudes oludes laenuks poleks"

Siinjuures ma jääksin endale kindlaks. Ülejõu elamist soosib siiski inimlik ahnus ja ego, mitte pangasüsteemid. Pangasüsteemid luuakse nende abil.

Vasta
#39
(16-10-2011, 18:01 )jooshik Kirjutas: "Ega tarbimine pole pahe, pangandus ka mitte. Küsimus on ülejõu elamises ja spekulatiivses panganduses"

Absoluutselt nõus.

"viimane just soosibki ülejõu elamist, võlgnikuks saab teha ka need, kellel reaalsest vajadust või võimalust muudes oludes laenuks poleks"

Siinjuures ma jääksin endale kindlaks. Ülejõu elamist soosib siiski inimlik ahnus ja ego, mitte pangasüsteemid. Pangasüsteemid luuakse nende abil.

Nojah. samas tarbija midagi eriti teha ei saa, tööl tuleb käia ja elatist teenida. Mida wallstreeti okupeerijad nõuavad muuhulgas, justnimelt ilma igasuguse vastutuseta pangandussüsteemile päitsete pähe panemist. Samas poliitiline eliit on sõltuv rahanduslikult jällegi panganduse eliidist.

Samas ahnus ja ego ei oleks olnud õigustuseks, et luua rahatrükipangandus ehk "Bretton Woodsi" süsteem. Viimane loodi peale II MS ja nagu näed, umbes 50 aastat pidas vastu. Läbikukkunud eksperiment.



Vasta
#40
jooshik, iga laenuvõtja hindab oma tulevikuväljavaateid iseenda elu , palga ja tulevikulootuste hetkeseisundist lähtudes. Sel hetkel kui ta laenu võtab on tal töö mis võimaldab lahedalt pangalaenu tagasi maksta peret toita ja veel pidugi panna.
Pank aga õhutab teda igati laenu võtma et kiiremini uuele elukvaliteedile jõuda. Aga sina väidad et:
Euroruubel, pank ei anna mulle mingeid lubasi.
Pank annab mulle VÕIMALUSE saada korraga suurem summa raha. Tema teeb sellega suure riski, sestap võtab selle eest ka intressi.
Kas mina pangapoolsete tingimustuga olen nõus või ei, on minu asi. Tuleb hoolikalt ikkagi allakirjutatavat paberit lugeda.

Mis kasu on allakirjutatud paberi lugemisest kui pank ise on kliendile selgeks teinud et ta tuleb igati omadega välja ja on laenukõlbulik. Pank jätab ütlemata kõige olulisema tõsiasja, laenukõlbulik järgmise majanduslanguseni, mille organiseerivad sama panganduseliidi tipud selleks et tõusu ajal toodetud uued väärtused oma taskusse pista, olgu need siis ettevõtted, teadmised, maavaradest saadud rahad, mida needsamad pangad on hoolega investeerinud prahipankadesse mis selle tsükli lõpus põhja lastakse ja näiteks naftamagnaatide varad põlema pistetakse koos riikide ja rahvaste hoiustega mida prahipankadesse on toonud kõrged tootlikkused ja saadavad intressid.
Mis oleks juba praegu reaalselt maailmas toimunud kui araabia seikide raha oleks ennast euroopas ja ameerikas hästi tundnud ning õigete rahaomanikega saanud võrdsetel alustel konkureerida, me oleks kõik ammu islamisariaadi seaduste all ja meie maad metsad Muhamedi järeltulijate omad ilma tagasipstmisõiguseta nagu Iisraeli ja Palestiina igavene konflikt seetõttu et islaliusuline Palestiina ei müü oma juutide poolt sõjaga võidetud maid juutidele ja nõuab täiega tagasi.
Iga tsükliga on põletatud meeletu hulk võõrast raha ja alates 70ndatest hoopis langusele mängides need summad oma õigetele pangakontodele kannud seesama teiste jaoks kadunud raha.
Lingi taga olevat 2 aasta tagust artiklit üle lugedes pole siiski dollar veel kokku kukkunud aga ega sel enam palju puudu ole, kui ikka nii pikalt on selle dollari kadumist ette valmistatud siis see ka täide viiakse. Millise vere hinnaga kes teab aga venelased väidavad et tulemas on täiemahuline sõda vana dollari paberiks muutumise ja uue tuleku kattevarjuks.
http://www.pravaya.ru/govern/585/16687?print=1
Vasta
#41
VironShaman, ma olen sellega täiesti nõus, et "iga laenuvõtja hindab oma tulevikuväljavaateid iseenda elu , palga ja tulevikulootuste hetkeseisundist lähtudes". Ei maksa aga unustada, et ka pank hindab teda sellest lähtudes.
Pank ei saa aga olla hiromant, kes ennustab ette, kuidas kliendi käsi 10 aasta pärast käib. Isegi, kui pangaonude sahkermahkeri järel peaks majanduslangus tulema, ei tähenda see veel, et kõik kliendid laenusuutmatuks muutuks. Mõni muutub, mõni mitte- rabeleb välja. Kes aga- seda ei suuda pank iial ennustada, sestap annab ta hetkevõimalustest lähtudes kõigile laenu.
Küll aga on siin mõttekoht tarbijale- kui hästi olen mina laenu võttes enda elu taganud, et halva korral välja rabelen?
See ongi demokraatia- isikuvabadus otsustada ja samas oma valikute eest vastutada.
Iroonilisel kombel soovivad aga nood revolutsionäärid rohkem demokraatiat. Mis me sellest siis räägime, kui nad siiani ei oska seda vastutustundlikult kasutada.

Mis puudutab seda: "Pank aga õhutab teda igati laenu võtma et kiiremini uuele elukvaliteedile jõuda", siis on selle kohta täpselt sama jutt, mida ma eespool kirjutasin.
Inimene peab vaatama üle oma tarbimisharjumused ja mõtlema, kas talle on seda uut ja sisutut "elukvaliteedi" tõusu vaja. Senikaua, kuni ta jääb uusi valgeid iphoone iga kuu taga igatsema ja ostma, siis ongi tema surnud ringis ja annabki pankadele võimalust olla just sellised nagu nad on.
Pank ei sunni kedagi laenama. Inimesel on oma vaba tahe. Kordan veel- pank annab võimaluse saada suurem summa KA neil, kellele tegelikult ei oleks ette nähtud.

Kui vaadata veel üle seda õhutamist, siis ei saa mina panka sellevõrra rohkem hukka mõista, kui topshopi, koduanttila, säästupäevi vms tegevust, mis äridele rohkem kliente ja sissetulekut toovad.
Ometi me ei pea pahameelt säästupäevade, hobbyhallide ja topshoppide peale.

Jään ikkagi kindlaks omale- sellisele mässule ei ole muud ütelda, kui et mõned õppetunnid ongi väga kõrge hinnaga ja oma tegude eest vastutab ikka allakirjutanu.

Vasta
#42
(16-10-2011, 23:51 )jooshik Kirjutas: VironShaman, ma olen sellega täiesti nõus, et "iga laenuvõtja hindab oma tulevikuväljavaateid iseenda elu , palga ja tulevikulootuste hetkeseisundist lähtudes". Ei maksa aga unustada, et ka pank hindab teda sellest lähtudes.

Ohh Jooshik, Jooshik - mul on tunne, et sul on tegemata kodutöö. Ehk siis
pole sa pidanud vajalikuks tutvuda paljude artiklitega õukonna meedias mis
(näiteks Äripäevas ja ka PM ja Delfi äri lisades + välismaine) mis on aastate
jooksul ja nende mullide ajal tutvustanud raha "jagamise" logistikat.
Isegi sealt on välja ujunud see, et teatud aegadel on pangad IGNOREERINUD
laenuvõtja maksujõulisuse "indeksit" ning seda, et nad TEAVAD, et mingi %
välja antud võlakirjadest jääb nö "lahendamata" ehk nad ei saa seda raha
KUNAGI tagasi. Alguses tekitas see minus teatud mõtlikkust kuna nii umbes
10a tagasi ei olnud veel kombeks, et riigid maksvad pankadele nende nö
"kaotused" kinni, kuid nüüdseks on ka see lüngake pankade laenu poliitika
valemis täidetud.
Esmalt arvasin, et nende peamiseks "õlekõrreks" on see, et raha trükkimine
on nende endite käes või ehk siis nende reaalsete peremeeste käes. Selline
seletus oli piisavalt tugev ja kordades ka praktikas tõestatud. Nüüdseks on
aga selgunud, et neil on olnud veel üks trump varrukas ehk siis need "meie
armsad" ja äraostetavad poliitikud. Kuna Eestis resideeruvates pankades pole
hetkel need nn "abipaketid" jõudnud ehk kuna meil on filiaalid siis kohalikud
juhatajad ei ole "abi" saajate nimekirjades puudub meil siin praktiline kogemus
näha, kuidas käib selle "abi" raiskamine. Ei julge hetkel pead anda kas olen
ka antud teemas uudiseid siia vahendanud, kuid neid on piisavalt mis näitavad,
kui "hoidlikult" pankurid nii Ameerikas kui Euroopa suuremates riikides/pankades
suhtusid rahasse. Olles ametlikult "kriisis" ja "pankrotis" ei näidanud pankade
ladviku käitumine sugugi vastavat olukorda. Osteti miljoni hinnaga maju ja
autosi, kaatreid ja laevu, rääkimata muust kullast ja karrast. Kõik see näitab,
et laenusumma tagasisaamine on nende jaoks triviaalne. Peamine on läbi
laenamise protsessi saada pankade haldusesse võimalikult palju kinnis ja ka
vallasvara, rääkimata inimeste hingedest kes võlaorjusesse jäävad.

Minu jaoks on antud protsessid ainuke valge või isegi hall laik see osa kui
rõhututel saab "siiber" ehk siis tekib nn revolutsiooniline situatsioon ehk
teatud osa elanikonnast/võlgnikest on nii nurka surutud, et otsene füüsiline
vastuhakk saab nende jaoks olema ainukeseks võimalikuks reageeringuks
pankade omavolile Inimese suhtes.
Ei arva, et neil puudub arusaam sellisest stsenaariumist - küsimus on vaid
selles MIDA nad teha kavatsevad, et sellist käitumise mudelit ära hoida või
siis kui antud situatsioon tõuseb päevakorda sellega võidelda. Asja uurides
on selge, et püütakse venitada kummi, kuid kas selleks, et oma nahka võimalikult
kaua säästa/päästa või on neil tagataskus mõni trump mis lihtsalt ei ole veel
kasutamiseks valmis?!
Vasta
#43
Excu jutule lisan juurde, et laenude mittetagasisaamisest probleeme ei nähtud: kuna majandus on tehtud panganduse pantvangiks, siis ei jää muud üle kui hapud laenud maksumaksja taskust pangale kinni taguda. See viimane ongi ju see "bailout". Samas - ega võlglase laenu keegi ei tühista, panga jaoks on seal ikkagi "potentsiaalne raha" ootamas. Ehk pank teenib 2X - kõigepealt maksumaksja käest, ja siis veel algse laenuvõtja käest.

Täpselt sellega pangad ka arvestasid, kui tuleviku halbu laene väljastasid. Detroidi neegril polnud ka buumi ajal katet näidata, aga see ei takistanud pangal kinnitamast: "võta see laen, midagi halba ei juhtu, meie oleme pank, meie analüütikud ütlevad, et sa oled majanduslikult võimeline". Loomulikult inimene usub panka.







Vasta
#44
excubitoris, siiski olen täiesti kursis nende skeemidega. Sa räägidki ju täpselt sama juttu, mida ma olen siiani rääkinud. Ainult selle vahega, et sina pead süüdlaseks panka, kes annab võimaluse ka sellel, kellele ei ole ette nähtud kallimat elustandardit, saada suurem summa raha (muuhulgas ka Detroidi neegrid). Sealjuures aga igasuguseid tarbimishüvesid olid inimesed meelsasti nõus kasutama. Mina aga heidan seda ette vastutustundetule tarbijale.
Asi algab inimesest. Maailma majandusmudel ei saa muutuda, kui ei muutu inimeste tarbimisväärtused.

Pank on äriline organisatsioon nagu iga teinegi. See mismoodi ta raha välja reklaamib, on enamasti tema enda asi.

Mis puutub aga sinna, et osad inimesed maksavad kinni teiste hapusid laene- see on ühiskondlik paratamatus. Seni, kuni me elame ühiskondlikku elu, siis maksab keegi pidevalt kellegi tegemata kohustusi kinni.
Võtame kasvõi rohujuure tasemel- väikekülade poodideski on kallimad hinnad, kuna konkurents on väiksem, ostuaktiivsus väiksem. Raisku läinud tooted peab tarbija omast taskust kinni maksma kõrgenenud hindadega.

Tooks siinkohal uuesti välja mõtte, et inimesi oleks tarvis juhendada, panna enda väärtusi ümber hindama. Sellest oleksid mässajad rohkem tulu tulevikule toonud, kui praegune möll ei-tea- mida- nõudes ja puuduliku tegevuskavaga.
USA omad ei leidnud isegi õiget pangahoonetki üles... http://www.e24.ee/596696/wall-streeti-pr...erit-ules/
Vasta
#45
Ameerika Unelm - American Dream - eestikeelsed subtiitrid.
Head vaatamist! http://vimeo.com/28163850
Vasta
#46
Olen rohkem ateist, aga tahaks aru saada miks just ameeriklased sellised usku rôhuvad rahvas on? God save america! Seda laused vôid seal kuulda iga pàev ja igal pool alustades kirikust, lôpetades börsiga! Kas ei teki tunne, et oma patte maha pesta nad, nagu igat oma pattu ùritavad heastada mingil moel, uskudes, et pahateod tuleb heateoga korda seada!
Nad on sôjad alustanud igas ilmakaares ja et asi ilus vàlja nàeks toovad oma firmad riikidesse mille nad on vaata, et vallutanud ja loovad virtuaalseid töökohti pùramiidi alam jalatsile kohalikele.
Minu point oleks selles, et millist seitsmest patust nende riigiisad on kinni pidanud?

Seitse surmapattu Teoloogilises summas,
Alpus (superbia)
Omandihimu (avaritia)
Kiim (luxuria)
Kadedus (invidia)
Õgardlus (gula)
Vihapidamine (ira)
Tujutus (acedia)

Need kes nendest punktidest kinni peavad saavad peksa Wall streedil hetkel!!! Ja kes nende punktide peale sùlitavad maksavad palka relvastatud peksiatele!
Vasta
#47
Jooshik ära keeruta, inimest ei saa süüdistada valede otsuste vastuvõtmises, ta tahab olla nagu naaber ja käituda nii nagu kõik teevad ta on reklaami ja enesetähtsuse poolt poolt täielikult manipuleeritav aga sina süüdistad teda tulevikku mittevaatamises. Kui pank annab hoiuste arvelt välja 9 korda rohkem laene siis juba üheksast kolme laenu tagasitulek kindlustab pangale priske elu, ülejäänud virtuaalraha on aga ette nähtud mitte tagasiulekuks rahana vaid varade ülevõtmiseks. See on sõda ilma relvadeta pangaomanike võimu üleilmseks kasvatamiseks ja varade pangaomanike valdusesse toomiseks, selle vastu ongi just need protestid.
Pangad on täna relvad maailma ja selle piiride muutmiseks mitte majanduse vereringe.
Vasta
#48
Jooshiku peale pole mõtet pahandada, ta lähtub sellest, mida saab nimetada "ratsionaalsed eeldused". Probleem on selles, et antud teemal pole ratsionaalsusega miskit pistmist, kõik on manipulatsioon.

Foorumis Jooshik võib ju mängida "kõva meest" ja näidata näpuga "nõrkadele ja mõjutatavatele", aga päris elus ei hakka ka Jooshik MASSILE vastu: elu tahab elamist ja töö tegemist, endal, perel ja tuttavatel on ootused ja ise tahaks ka. Ega muidu Jooshik ei süüdistaks wallstreeti mässajaid "mittekasulikus tegevuses". Samas Jooshiku tegevus on ka loogiline: praegusesse süsteemi on kõvasti panustatud ja kukkumist ei saaks lubada. See ongi hea näide sellest, kuidas süsteem on inimese pantvangistanud: pigem on Jooshik nõus kinni maksma pankade manipulatsioonid kui et laseks süsteemil kukkuda.

Süsteem aga kukub niikuinii, Itaalia on juba üle võtmas Kreeka positsiooni ja Itaalia väljaostmiseks pole lihtsalt vahendeid. Ega Kreekat ka ei jaksata välja osta pangavõlgadest, ainult anda ajapikendust.

Ajaloos on näiteid, kus kullastandardil rahaga on ka püütud ehitada püramiidskeemi, aga pankrotid tulid väga kiirelt.
Föderaalreservi kõrvalelükkamiseks piisaks juba sellest kui USA valitusus võtaks tagasi raha emiteerimise õiguse.
Vasta
#49
Kirjutaksin siinkohal ühe käega jooshiku jutule alla, teise jätaksin valla muudele teooriatele.

ALATI on asjal mitu külge, mis tähendab, et kuigi pangad mängivad oma mängu, on oma osa siiski ka tarbijal. Kui võtta aluseks näiteks vahepealne laenubuum, siis oli palju neid, kes võtsid laenu (ükskõik kas elu- või kiirlaenu) lihtsalt seepärast, et "mul on raha ja võin võtta", kuigi tegelikku vajadust polnud. Ütlete, et pidev reklaam ja ajupesu? Lisaksin siia juurde ka inimese enda olemuse. Kui tekib olukord, kus mingi osa inimesi on võrdselt jõukad, siis nt Eesti inimese olemuse juures tõstab pead see üle trumpamise efekt. Ehk: võtan laenu, sest naabril on vägevam auto ja kuidas saan siis näidata, et mul ei ole. Kõigil läheb ju hästi. Võetakse laenu ilma tegelikult endale aru andmata. Siin on teiseks pooleks ka pank, kes tagab sellistele inimestele laenu, kuigi on nt teadlik tegelikust olukorrast. "Süüdi" on lõpuks ikka mõlemad pooled.

Nagu keegi siin varem kirjutas, on enamik proteste tuuleveskitega võitlemine. Muidugi tuleb enda õiguste eest seista, kuid lihtne kisamine jääbki kisamiseks. Praegused ülesastumised on ka nagu läbustamine - lähme ja karjume tänavatel! Miks ei võiks need helgemad, kes muutusi tahavad, mõelda reaalseid lahendusi? Kuniks nad ei paku neid, jääbki see suure osa inimeste silmis suvaliseks karjumiseks. Võin vastu seista paljudele asjadele, kuid kui ma ei oska pakkuda välja lahendust, kuidas neid parendada, on see üsna triviaalne. Keegi ei ütle, et lahendusi ka realiseeritaks, kuid nad koguks suuremaid rahvahulki enda kõrvale ja saaks seejärel "suurema hääleõiguse".

Üldiselt aga on nii, et alati peab keegi teine süüdi olema, mitte sa ise. Kord on süüdi poliitikud, kord valitsus, kord pangad, siis tööandja jne. Muutused saavad alguse ikka inimesest endast - sa ei tarbi teatud asju, sa ei käi teatud kohtades, sa üritad ise oma elu üles ehitada jm. On üsna silmakirjalik, kui tarbimiskultuuri vastu protestivad inimesed ühel hetkel oma Mäki avavad ja kõrva iPodi torkavad.

Seletati kunagi, et kõige hullem oleks see, kui jõukam keskklass tänavatele tuleks. Praegu protestivad enamasti siiski vaesema keskklassi inimesed. Kui tuleks need, kes reaalselt riiki edasi viivad, muutuks ehk ka tegelikult midagi ja "isandad" viitsiks end liigutada.
Vasta
#50
(17-10-2011, 09:08 )VironShaman Kirjutas: Jooshik ära keeruta, inimest ei saa süüdistada valede otsuste vastuvõtmises, ta tahab olla nagu naaber ja käituda nii nagu kõik teevad ta on reklaami ja enesetähtsuse poolt poolt täielikult manipuleeritav aga sina süüdistad teda tulevikku mittevaatamises.

VironShaman, seda ma tõingi eespoolgi välja, et kogu selle kupatuse algataja on ikkagi inimese ego. Sina tõid väga kenasti selle veelkord siin välja: "ta tahab olla nagu naaber ja käituda nii nagu kõik teevad. Kogu ooper selle üle käibki minu poolt.
Ma ei süüdista kedagi valede otuste tegemistes. Ma süüdistan inimest selles, et ta tahab olla keegi teine, kes ta tegelikult ei ole. Ta tahab sääraseid võimalusi, mida ta ei saa tegelikult endale lubada. Tahab elada õhulossides ja siis on pahane, kui keegi talle neid ka pakub.
Inimesed tehku endale siis selgeks, mida nad ikkagi tahavad. Kas reaalset elu nende võimaluste kohaselt või õhku.
Ja kordan veel- selle revolutsiooni mässajate ülesanne oleks olnud tõhusam, kui nad inimestele teeks seda selgeks.

Mingit kõva meest ma ei mängi ja massi vastu ma võitlema ei hakka. Olen ka ise pangalt laenu võtnud kinnisvara soetamiseks ja näinud, mismoodi seda tehti. Tean ka seda, et panga poolt räägiti väga hästi igasuguseid riske. Siinjuures tehti selgeks ka see, et majanduse kasvades tõstavad ka pangad oma intresse.
Selle nimi on eruibor.
Pank ei varjanud küll midagi.

Küsimus siinkommetneerijatele: millal teie viimati pangast laenu võtsite?

Pagan, terve hunnik juttu läks foorumis postimtamisel miskipärast kadumaSmile
Proov.
Proov2
proov3
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat