Saatus või juhus?

Minuga juhtub tihti veidraid asju...tutvun imelike inimestega jne.

Kuid nüüd hiljutine kogemus...
Nimelt alustasin uuesti ühe vana tegevusega, kirjandusega. Saatsin sõbranna utsitamisel, siis paar näidet kirjastusse ja sain positiivse tule.
Mõned päevad tagasi olin ühel üritusel ning suitsuruumi sattudes...suutsin ma 5 minuti jooksul tutvuda..kogemata, 2 inimesega, üks oli kriitik ja teine ise hobikorras luuletaja, kes mind siis tutvustas inimesele, kes ütles, et ma saadaks oma töid talle ja tuleks esinema.
Hea, et nime üles kirjutasin....
Kõige lõpuks sain veel õhtujooksul raamatu, kuhu oli minule pühendus kirjutatud ja pealkiri `` Palverännak``.
Hommikul mõeldes tundus see kõik nii sürr, kas tõesti on see pelgalt juhus või saatuse märk, et olen leidnud selle asja, mis on just minule õige?

Miks ma siia pöördun...on segadus...see kõik tundub nii kummaline, et just tol hetkel, kui mul on vaja midagi, mis mind edasi viiks...kohtun ma kasulike inimestega. Selline ärevuse tunne on sees.

Mina arvan, et ikka saatus, aga eks siin targemad räägivad edasi...

Saatuse ja Juhuse üle mõtiskleti juba ajaliselt kauges Sumeris. Gilgameši eepose
kangelane vaagib seda kumb on kumb ja mida järgida päris mitmes peatükis.
Elu on näidanud aga, et mõlemad on suhtelised ja inimese sõnakõlksud. Õnn on
see heitlik Daam kes Saatuse ja Juhusega loteriid mängib.

Kui tunned, et soovid tegeleda kirjandusega siis tegele. Kui selle käigus satub sulle
ette inimesi kes sind võivad, saavad ja ka tahavad aidata siis lükka vaid takka.
Püüa üle olla kartustest ja hirmudest - kirjuta, luuleta - avaldatakse saad nati "pappi"
on tore. Ei avaldata või tambitakse maa põhja - ja mis siis! Sinu oma on kogemus
ja rahuldus, et tegid seda mida soovisid ja tahtsid.
Tee ja ära piina ennast liigselt mõtetega "aga mis siis saab kui saab/ei saa".
Midagi ei saa - oled kogemuse võrra rikkam ja alati leiad kellegi kellele ka meeldib
see mida paberile paned. Võimalik, et sinus on peidus talent aga ilma proovimata
ei saa seda teada ei sina ega maailma. Proovi, katseta, TEE.

Siin ühes teises teemas küsiti hinge lepingute kohta. http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid136185
Minu arvates seda juhtumit võikski kirjeldada hingemaailmas tehtud lepinguna. Kas tegelikult seal ka teie hinged lepingu sõlmisid või oli see mingit teist- või hoopis kolmandat moodi - seda ma ei tea. Aga kõige paremini siiski kirjeldab (aga ainult kirjeldab, mitte ei seleta 100%) teemaalgataja juhtumit, et Sinul ja neil inimestel, keda nüüd kohtasid, on "tehtud eelnevalt leping", et "me korraldame selle kirjutamise asja ära". Ja sellepärast see ni kergelt läkski.

Samamoodi võib olla leping selline, et "me ei lase sul nii lihtsalt seda asja korraldada, punnita ja näe vaeva, nii saad targemaks". Aga jube raske on vahet teha, millal on takistused sulle õpetuseks, millal teadaandmiseks, et sellega ei tasu tegeleda, et see pole sinu ala. Eks see sisetunde pealt ole loetav. Kui on takistused, aga ikka muud ei teekski kui kirjutaks/joonistaks/või tegeleks millega iganes, siis midagi muud polegi teha kui et tegele aga edasi.

Selleks mul on ongi imestus, et on asju olnud, mida ma olen punnitanud ja ma ei tea, mida teinud, et saada..ja lõpuks lõppes asi väga kurvalt. Ma ei saanud seda ka. Aga samas see..mida ma pole nii väga kunagi kaalunud, vaid natuke vahest mõtisklenud ja niisama teinud...läheb kergemini, kui mul on läinud miski, mida olen arvanud, et kogu hingest tahtvat. Eks näis, mis edasi hakkab juhtuma. Sisimas soovin küll, et kõik läheks hästi.

Lihtsalt meeldisid kellegile otsustaval hetkel

Mõtle sellisest vedamisest nii, et järelikult ajad õiget asja

Saatus on meie päritud omadus, mis juhuslikult... on õigel ajal, õiges kohas.
Vabastage oma meel, siis vabanevad teie käed liigsest. Sest soodsaid juhuseid,
tuleb kahel käel vastu võtta!