•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 12
  • 13
  • 14(current)
  • 15
  • 16
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 3Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Astraalrännaku sooritamine
(23-11-2018, 16:00 )Malandro Kirjutas: Pole sellist väljendit varem kohanud nagu ¨unenäojooga¨.Mul midagi sarnast vahepeal vist olnud,toon näite -
Elutoa tugitoolis tegin uinakut aga samal ajal kuulasin elutoas olevate sõprade juttu ja mula mis telekast tuleb.Mina aga vaatasin samal ajal oma unenägu nagu filmi.Välised helid ei mõjutanud unenäo kulgu.
Ise ma sellele kogemusele nime ei osanud anda.Mõtlesin,et midagi lucid dreamingu ja astraali vahepealset.
See on pigem Lucid Dreami ja reaalse ärkveloleku segu.
Unenäo- ja unejoogad on midagi muud, ja küllaltki idakultuurile omane praktika; castaneda käsitlus on lääne inimesele lihtsam.
Raamat on läbi müüdud, e-raamatu leidsin ka kunagi, aga enam ei leia.
https://www.apollo.ee/tiibeti-unenao-ja-unejoogad.html

Leidsin aga blogi, kus on Uneilmas rändamisest, siin lehel kehaväline kogemus: http://unekogemused.blogspot.com/2014/11...amine.html


Graham Nicholls'i "Kehaväline navigeerimine", seal räägitakse ka skeptilisest lähenemisest kehavälisele kogemusele. Just sellisele nagu eelpooltoodud blogis kirjeldatud:
Tsitaat:Kirjutan siia näitena oma esimese teadliku une või pigem KVK, kuna see oli väga eriline. Peale kukkumise tunnet tõusin oma voodis istuli ja äkki nägin oma keha voodis edasi lamamas. Keha millega nüüd edasi liikusin oli pooleldi läbipaistev ja udupehme.
Seda ilmingut seletavad teadlased aju hallutsinatoorse kogemusena, mida on võimalik kunstlikult esile kutsuda teatava ajupiirkonna stimuleerimisega.
Kuid kui lähtuda samast loogikast, siis teist aju piirkonda stimuleerides on võimalik esile kutsuda nt seksuaalset erutust. Kas selline seos võimaldab siis ka seksuaalse erutuse kuulutada illusoorseks ja mitte olemas olevaks?

Kuid küsimus ikkagi on, et kas sellise kehavälise kogemuse ajal nähtu vastab tegelikkusele. Nicholls kirjeldab oma raamatus James Randi jutustust oma kehavälisest kogemusest, kus Randi "leidis end hõljumas oma magamistoa lae all ... nägi oma kassi voodis magamas ja tema enda füüsiline keha lamas üsna voodi servas, et looma mitte segada." Kuid tegelikult oli sel ööl kass alles hommikul õuest tuppa tulnud. Sellest järeldas Randi, et kehavälised kogemused on 100% ja alati hallutsinatsioon.

... Aga miks mitte nii, et vahest on jama ja vahest mitte? Kontrollida on raske ...
Vasta
Teadlik uni, astraal ja OBE on sama nähtus kuid erinevad vormid. Teadlik uni saavutatakse und nähes, kas siis kogemata või eelnevalt harjutades. Astraali minnakse otse. OBE on kehast välja hõljumine, tavaliselt ülespoole kuid võib ka alla vajuda .
Kas vastab tegelikkusele? Hehehe...mida silmas pidada tegelikkuse all? See vist ei haaku otseselt aga kui astraalis käimine juba käpas võid ju deemoni kutsuda. Siis saad iseenda kogemuse näol teadaSmile Ingel ja deemon on sama aga ma kasutaksin viimast nimetust kuna ingliga seostub tavaliselt selline hea ja kindel tunne mida see nähtus pole. Deemon defineeringuna on mõtte-energia vorm kes/mis on saavutanud eneseteadlikuse. Tema kutsumine pole nii lihtne nagu arvatakse, sellel põhjusel, et sa ei paku talle piisavalt huvi. Aga kui see juhtub siis...palju õnne.Smile
Ma ei saa päris hästi aru kas Sind huvitab see maailm või tahad seal ka toimetada. Kui viimane siis alguses peaks muidugi elementaarsed asjad selgeks saama-läbi seinte kõndimine, lendamine erinevatel kõrgustel –kiirustel (ülehelikiirus,), telekinees (terariistade kasutamine), suurte-raskete objektide tõstmine, moondamise kunst (sh dubleerimine), loitsud , astraalis "teise" astraali minek jne. Kulub ära...ega vastu nina saad ikkagi...Smile
Hehe Unerändaja blogi..Smile Noojah...Ma tean, Ta ei oleks eriti minu deemoni soovitusega nõus...Smile
Vasta
Meenutan, et astraalprojektsiooni ehk astraalrännu nähtust on uuritud alates 1965. a-st ja liigitatud kümnesse tüüpi ja need on eespool teemas ka ära toodud.

Einar Laigna on kirjeldanud oma mäletusraamatus "Kätel kantud" lk.84 aga spontaanset astraalrändu järgamiselt:
"Lamades, käed pea all, mis oli mõtiskledes harjumuspärane ja korduv tegevus, käis ükskord metalliline plõks, võpatasin ja olin äkki lae all ja alla vaadates nägin iseennast lamamas lavatsi peal.
Ma ei oskagi seda kirjeldada - sain aru, et olin oma kehast väljas. Proovisin, kas saan liikuda. Selleks piisas ainult tahta ja läksingi. Seinad ei olnud takistuseks. Käisin ära naabri majas. Nautisin seda olukorda. Võimas! Aga see on ka ohtlik mäng. Tekkis kiusatus kohe Kuu peal ära käia.
Mitte kaugel kosmilises ruumis, kus ühel pool paistis Kuu ja teisel pool Maa, oli nagu valgusruut, mille keskel mängisid väiksed lapsed. Selle ruudu nurgas seisis naine, kes ütles mulle: "Kaugemale ei saa, mine tagasi.""

Seejuures meenub mulle, et Drunvalo külastas ka erinevaid planeete. Laigna jutt läheb veel edasi, aga eks te loete raamatust ise.


Vasta
(25-11-2018, 13:59 )Q11 Kirjutas: Ma ei saa päris hästi aru kas Sind huvitab see maailm või tahad seal ka toimetada.
Huvitab mind enda jaoks selgeks mõelda mõned jupikesed maailmast, siit ja sealtmaailmast. Eelkõige teoreetiline huvi, lihtsalt arusaamise tunne tektab rahulolu niikauaks kuni arusaamine osutub jälle puudulikuks. Ja siis ikka edasi Smile Aga toimetamise koha pealt loodan seda, et kui osutub tõesti möödapääsmatuks, et on vaja seal midagi toimetada, et siis tuleb keegi Hea Abiline appi, kui palun. Ma ei ole sünnipärane kehast-välja käija, isegi LD juhtub harva. Kõik see huvi on eelkõige teadlikkuse suurendamise baasi kasvatamiseks, et oleks mõistmisi ja kogemusi.

Jaaaa ... see on tõesti hea küsimus .... mida pidada silmas tegelikkuse all? Laugh
Randi nägi oma astraalse "silmaga" oma täitsa tegelikku mälupilti, mis juhtumisi aga ei olnud antud jooksva ajahetke füüsiline tegelikkus.

Vasta
Jah ma mõistan seda soovi aru saada aga ma pean kahjuks ütlema, et Sa ei saa seda kunagi teada (mõistusega). Ehk see on Lõputu Ring. Karussell. Nojah nagu sealgi võib pea hakata ringi käima ja süda läheb pahaks ja tekib tahtmine "maha tulla". Aga keegi ei takista, niiet niikaua naudi sõitu Smile ja ära kiirusta mahatulekuga Smile
No kui LD-si ka on harva siis deemoni teema jah las jääb hetkel tahaplaanile...Smile
Vasta
"Kas sinna astraali saad ka uneväliselt minna? Või uni on ikka põhiline eeltingimus? "
Eino astraali lähed ikka justnimelt ärkvelolekust. Seal toas kus oled, täpselt selleküljepealt kuidas lamad- paremal, vasakul, selili või kõhuli. Eks tugitoolist saab ka aga ma ise pole seda proovinud. Kui juba unes oled ja aru saad siis defineeringuna oleks see teadlik uni. Kunagi inglisekeelsetest foorumitest lugesin, seal tekkis küsimus, kas vaimuilma saaks ka silmad lahti jõuda. Üks väitis , et saab aga silmadele on see kahjulik ja ennem tuleb näiteks nõiapeegliga harjutada. Aga ma arvan, et see pole eriti mõistlik.
Šamaani rännaku kohta- tükk aega imestasin, kuidas on võimalik korraga mitu inimest astraali viia ja veel seda teeb keegi väljastpoolt. Isegi kaks inimest, kes vabalt tahtega sinna oskavad minna ei suudaks seda koos olles omavahel sünkroniseerida. Kui ma selle kohta lugesin sain aru, et rännaku ajal sa ei välju vaid lähed erinevatesse "maailmadesse" samal ajal ikka nö kehas olles. Astraali- tõmbad end füüsilisest kehast "välja".
"Kes see ütles (Q11?): me ei osale maailmas, me oleme maailm. "
eee....tähendab maailmast (ka ise enda seest) me ei leia Jumalat ehk Reaalsust vaid selle kaudu. Pärisloomuse tagasipeegeldus . Ja õigem oleks öelda- maailm on Minu sees aga ma ei ole maailm...Smile
Vasta
Mina juhin enda unenägusid öösiti, mitte alati, aga üsna tihti. Mäletan igal hommikul umbes 3-5 erinevat unenägu. Alguses see ei olnud nii lihtne, aga kuidagi hakkasin hingekodu korda seadma läbi unenägude( unenäos üks konkreetne maja, kus olen igal öösel vähemalt korra, seda kutsun siis hingekoduks, seal sai alguse ajal palju tööd teha ja suheldud surnud esivanematega). Tean, et mu keha magab voodis ja saan toimetada seal vastavalt siis hetke soovidele. Mõnikord ei saa enda ümbrust muuta, samas saan uksi avada ja ruumides liikuda vastavalt sinna kuhu tahan minna( mõni uks on lukus millegipärast), iga uksetaga on nagu teine koht, üldse mitte sama( näiteks ühest uksest sisse minnes on suur metalli tehas, seal samas uue ukse avan siis on sünnitusosakond jne)
Sealsed inimesed suhtuvad minusse kuidagi nagu austusega. On ka palju tuttavaid inimesi seal, keda tean reaalselt siin Maal, aga nad alati ei käitu nii nagu neilt eeldada võiks, ehk keegi nagu võtab nende välimuse, et minuga suhelda, samas on palju täiesti võõraid inimesi, et miks siis võtta teise inimese välimus ? Meie vabadus on eeskätt see, et meil on vabadus valida, kuidas me reageerime erinevatele olukordadele.
Vasta
Siinses teemas nüüd leidsin päris mitmeid kokkupuutepunkte siiski ka nende oma mingi x-tasandi katselendudega.
/Jutt algas muidu siit: http://www.para-web.org/showthread.php?tid=2508&page=10 /
Saades muidugi aru, et ma pole antud juhul olnud kuigi usin vaevamaks oma peanupukest mingite väga täpsete definitsioonidega.
Rohkem praktik ehk olles...tahaks ju pigem saada võimalikult adekvaatset tulemust. Kusjuures soovitavalt nö. käega katsutavat lausa. Veel parem kui kontrollitavat. Ja korduvalt. Ninanipsuna skeptikust närilisele mus eneses.
Muu on juba kõik viled-tuled selle kõige ümber niiehknaa.

Hea küll. Just siinses teemas vahepeal kuskil käis lõpuks läbi see "lennu" analoog raadiokanalitega.
Jep, just nii näen seda ka ma ise. Vajalik on häälestus ja seda lausa nö. vastastikuses protsessis. Peab ennast tõepoolest piisavalt oskuslikult timmima, et üldse "kontakt" saavutada. Kui see tehtud, tuleks aru saada, et kanal on a) autentne; b) toimiv (ehk võimalikult selgelt mõistetav).
Sama on muide ka sealpool: see "kanal" peab omakorda justkui tuvastama, et MINA olen siinpool sobivas konditsioonis, et mulle üleüldse edastada üht või teist informatsiooni või kuskile mind suunata või midagi näidata.
No see on siis nende minu personaalsetel "nautika" juhtumitel.
Astraalis see ilmselt pole vajalik.

Kusjuures nii ühel kui teisel juhul tasub endalt aegajalt siiski ehk üle küsida, et mis on nagu kogu säändse või määndse loomkatsetuse eesmärk.
Lihtsalt tore? Nõus, see on kohati absoluutselt piisav vastus. Just for fun. Miks mitte.
Kuid mulle tundub, et peatudes vaid sellel "levelil", see esialgne tuhin ka tasapisi mingil põhjusel hajub. Nagu paljude siinkirjutajate tõdemustest lugeda oli. No kaua sa ikka suht nürilt läbi köögiseinte käid või kuskil kodukoha puude kohal laperdad vms. Või ma eksin?

Lahenduse üritus panna kirja võimalikult selge ja praktiline omakogemuslik seletus oli minu meelst väga hea.

Aga leidsin ka sellise toreda "galaktikajuhendi":
(17-08-2013, 10:59 )kalldunn Kirjutas: Astraalrünnak ja selgeltnägemine koosneb ikkagi kolmest komponendist.
1. Puhtuse aste.
2. Energeetiline täituvus.
3. Hinge tasandi avatus.
Kuid siin ongi peidus, täiuslik nõiaring.
1. Puhtuse astet ei ole võimalik saavutada enne, kui ei ole saavutatud piisavalt suur Energeetiline täituvus ja Hinge tasandi avatus.
2. Energeetilist täituvust ei ole võimalik saavutada enne, kui ei ole saavutatud piisavalt suur Puhtuse aste ja Hinge tasandi avatus.
3. Hinge tasandi avatust. ei ole võimalik saavutada enne, kui ei ole saavutatud piisavalt suur Puhtuse aste ja Energeetiline täituvus.
Siia ongi see koer maetud! Miks haruharva õnnestub mõnel inimesl saavutada selgeltnägemine võime!
Sest – Kujutage ette, Te elate neljandal korrusel. Iga päev käite mitu korda trepist ülesse ja alla. Te teate, et neljas korrus on viimane. Teid ei huvita, mis toimub selle maja teistel korrustel, teistes tubades. Te tahate jõuda selle maja katusele ja katusest veel kõrgemale.
_ Peale selle juhendi alusel tehtud põhjaliku puhastust avastate - et sellel majal on veel sada korrust. Ja et on olemas ka lift, millega on võimalik sõita ülesse katusele. Siit avaneb hoopis uus vaade, uus perspektiiv. Peagi avastate, et Teil on ka tiivad, materiaalne keha ei piira Teid enam, ning Te suudate lennata. Edasi avastate, selles maailmas on ka teisi, kes oskavad lennata. Ja et nendega on võimalik suhelda. Aga selleks, et sinnamaani jõuda, tuleb enda kallal teha kõvasti tööd. Parem kui usaldusväärsete abiliste abiga.
Jõuab kiiremini sihile.

Absoluutselt suurepäraselt formuleeritud (kuigi arvan, et sinna va sihile jõuab siiski ka ise. Kui tahta.).
Kõige muuga väga nõus (eriti ka selle suhtluse osaga, mis paljudel nautikasõpradel mingil põhjusel mängust välja jääb). Mul endal seal mujal teemas tiba teine (ja ilmselt segasem) sõnastus.
1. Puhtuse aste. - Mina nimetasin seda AUSUSEKS ja eelkõige enda ees. Sealt juba tuleneb kõik edasine. Valetamisest loobumine (nii palju kui võimalik) ka teistele ja end ümbritseva maailma suhtes üldse. Mis ongi sisuliselt mentaali puhastus.
2. Energeetiline täituvus. - Mina nimetasin seda USUKS endasse. Ilma selleta ei jõua, ma arvan, isegi sinna "trepikotta" mitte. Kui lisada emotsioonid, saame veel parema tulemi. Kuigi ilma emotsionaalse laetuseta pole ka (enese)usk mittemidagi. Tühi kott ilusa sildiga, ei muud. Usku teeselda kusjuures aga ei saa. See kas on meis või pole.
3. Hinge tasandi avatus. - Selleni ma ei jõudnud. Sellest oli plaan veel suht põhjalikult just praktilises osas juttu teha. Kuid ma nimetan seda USALDUSEKS. Taas alustusstardiga endast, kui kogu info primaarsest vastuvõtjast.
Kõik algab endast ja suubub endasse. Nagu ikka.

(07-10-2018, 16:31 )Mannu Kirjutas: Toon siin ära mõned Ruumivärava foorumi materjalid. Autor on Ruumivärava üks haldajatest, varjunimega seesama, Tuulepesa Tolteekide taotleja; postitus on kirjutatud 2004.a. Ruumivärava foorum ise ei ole enam foorumina olemas.
/-----/

Kogu selle kommi (pikk) sisu on ka see, mille sõnastuses oleksin ise ilmselt hätta jäänud. Ehk siis väga hea. Nõus.


Lisaks panin tähele, et seal eespool mingil põhjusel vaieldi, et kas üks või teine nüanss on mingis lennuvormis lubatud või täitsa out või ikka peab "jooksma film" või lihtsalt mingi arusaam tulema vms. Justkui unustades, et kõik inimesed on täiesti eristuvad ja unikaalsed ning vastavalt sellele meie tajud võtavadki vastu just sellises "vormistuses" infot nagu on meil isiklik SOODUMUS. Meie need nn. vastuvõtukanalid ongi tõepoolest erinevad ja see on täiesti ok.
Seega jah, reegleid enamvähem selles rubriigis ka pole.
Tõepoolest, lugege vähem etteleierdatud "instruktsioone", kodanikud para-šutistid. Ja avastage-tunnetage ise, mis just teile sobivaim on.
Selle viimase puhul, muide, tuli minu analüüsis mängu selline kaastegur nagu JULGUS. Või ka JÕUD.
Kuid ärge kuulake antud juhul ka neid minu siinseid instruktsioonikesi. Kui teile need mingil põhjusel ei sobi. : )

Ning ei. Ma eelistan astraali asemel MENTAALI RÄNNAKUID.
Need on minu jaoks mobiilsemad ja informatiivsemad. Pealegi enamvähem ohutud.
Kes on mu teejuht? Minu Kõrgem Mina.
Jah. Olen selles kindel.
Vasta
Hmm...mulle tundub, et astraal ja mentaal on nagu kuidagi erinevad. Viimases vist puudub näiteks hirm? Naut kuidas Sa mentaali lähed?...no kui natuke sellist tehnilist poolt sooviksid avaldada...Smile
Vasta
Ehk on abiks.
Nimelt kui magada ametüst padja all või voodi kõrval, aitab see sooritada kehaväliseid rännakuid, meenutada pärast ärkamist unenägusid. Samuti on abiks unenäkku taassisenemisel. Ametüst kaitseb ka energeetilise rünnaku korral, transformeerides negatiivse energia jumalikuks armastuseks.
Vasta
Mentaali rännakud on (need vähesed mis on) ka minul.
Astraali, nagu eespoolgi ütlesin, et saa ja pole väga üritanud ka.

Kuid minu mentaaliga on veel nii, et tihtilugu "räägin inimestega minu peas", seepärast mul ei hakka kunagi üksinda igav. Igasugused sündmused juhtuvad ka peas nagu film, läbielamised on emotsionaalselt reaalsed. Ise kõige lähedasemaks pean, et see on nagu ilmsi Lucid Dream. Aga ma ise olen küllalt passiivne, lihtsalt vaatan-kuulan-tunnen, iseennast juhin, kuid välist mitte. Et selline mentaal vist on lihtsalt unistamine? Kuid ma ise ei mõtle midagi välja, kõik juhtub. Või lihtsalt eriliselt põnev sisedialoog?

Aga mõni aasta tagasi sain kontakti, ma ütleks ka, oma kõrgema minaga. Ja temaga suhtlemine vajab tõesti häälestumist. Ja mul see nii lihtsalt ei käi kui sinul, Naut. Ja selliseid teisi "kanaldatavaid" olendeid kas maa pealt või maaväliseid mul pole olnud. Ainult midagi, mida oletan mingiks võõrinstallatsiooniks/parasiteerivaks olendiks.
Vasta
Igavus on ego üks omadusi. Ei taha olla praegu vaid põgenen soovidesse või mineviku mälestustesse. Kannatus.
Sa ise oled Kõrgem Mina...niiet, kes siis sai Sinu Endaga kontakti?
Su sees ei ole kahesust, oled Mina sees...Smile
Vasta
Naut, ma küsin ka, et kuidas sa mentaali lähed?
See tundub mul lootusrikkam kui astraal.

Q11, noorepõlve "rännud" olid tõesti reaalsusest põgenemine. Aga praegu olen siin ja praegu täitsa rahul (kuigi normaalne inimene minu asemel vist ei oleks wink )
Minu "ajarännakud" toimuvad samuti. Ja rõhutan - tegu ei ole minu isikliku minevikuga, vaid kaugema ajalooga, mis seotud ühe või teise paigaga.
Vasta
Astraal ja mentaal (minu arusaamist mööda) on erinevad vaid selles osas, kuidas sinna "kanalisse" minna. Ja selle astraaliga on nagu üksjagu pusimist ja tingimusi ja mida kõike vaja. Ja siis ikka see kindel häälestus lõdvestusele või unele. Ja seal vaatan mõnel isegi koer ei tohi haukuda või muud eritingimused. Lisaks need va koll-valvurd ja ohutu tagasitulek jne. No ma mõistan, tasemed või kogmused on erinevad, kuid kuidagi palju tingeltangelit (minu jaoks).
Lisaks see "puuks" justkui, et hiljem üldse mitte midagi koguni ei mäletata. Nagu unenägude puhul (mis on aga mingite nippidega tõepoolest õpitav).
Mentaaliga see mittemäletamine on justkui välistatud. Isegi kui vestlus/rännak on pikem (mitmeid tunde näiteks), siis ka peale uinumist siiski mäletad seda ka ilma pingutamata suht detailselt. Nagu kuskil ütlesin, ma võin mingid nähtud detailid täiesti pisiasjadeni kasvõi üles joonistada hiljem. Tervikpildist rääkimata. Või mäletad väga hästi (kas visuaalselt või aistinguliselt) mingeid faktuure või tajumusi.
Selles mõttes ongi unustamise oht selliste sfääridega tegelemisel välistatud, sest lõppude lõpuks ka peale pikka und mäletame me ometi, mis eelmine päev meiega juhtus, kus me käisime või milline oli meie vestlus mõne sõbraga, kas pole?
Sealsetes rännakutes oled siiski Mängu Juht ikka valdavalt ise (kuigi... selles on nüansse aga neist hiljem), kuid kogenenumalt võib sinna "liinile" minna misiganes ajahetkes või füüsilises asukohas. Mina nii proff ei ole (veel?), vajan siiski teatud häälestumist ja ka eraldumist, kuid see "sisse minek" võib kohati võtta vaid minuteid.
Info osas võib saada justkui aga sarnaseid vastuseid, ole vaid mihkel küsima, minema, vaatama, avastama, kompama (mida paljud, siinse loetu põhjal, mingil põhjusel ei tee). Kuid jah, mentaalrännak on pigem.. rohkem teadvustatud ja reaalse enesekohaloluga...
Või... kuidas seda nüüd seletadagi...
Noet lased küll asjadel juhtuda ja jälgid protsesse, kuid eneseosalus on nagu elementaarne. Ka protsesside-liikumiste-vestluste suunamine. Nii nagu ka elus.

*Lisaks: kontakt oma füüsilise kehaga ja ka oma identiteediga on siiski täiesti selge ja reaalne ka sealpool.

Ning jah, arvan, et see on kõigile kättesaadav.
Selleks ei pea olema nö. eriandeid. Minu meelest.
Vasta
Ahnii...eino astraalis ka ega suuresti ära ei unusta...aga ikkagi....et silmad paned kinni? Ja kui Saturni vaatama lähed, loomulikult mitte ülihelikiirusel...hmm....ka vist mitte valguse kiirusel sest see võtaks aega.... aga mõttekiirusega? Või asetad end sinna kuidagi?...nojah ,heh ei ole seal astraalis mingit ohtu tagasitulekul...Smile...muidugi igasugu kollvalvurid ja tingeldangelid, ja hirmsad koletised ja nõiad, maagid ...Vana Hirm ja....no seda jah nagu on...
A...sellest...miks Vanapagan kardab kukekiremist? Muinasjuttudest...Sest see on heli...inimene lihtsalt astraalist tuleb ära...Kas keegi siin ristteel on neljapäeval käinud...on võimalik Vanakurja kutsuda? Turgatas pähe, proovin järgmine kord...ja kui peale seda Q11 enam siin kunagi ei kommenteeri...siis teate... Vanapagan on tõepooles olemas...Smile
Vasta
(13-03-2019, 13:43 )Nofretete Kirjutas: Ehk on abiks.
Nimelt kui magada ametüst padja all või voodi kõrval, aitab see sooritada kehaväliseid rännakuid, meenutada pärast ärkamist unenägusid. Samuti on abiks unenäkku taassisenemisel. Ametüst kaitseb ka energeetilise rünnaku korral, transformeerides negatiivse energia jumalikuks armastuseks.

See on tore, et oled ametüsti näol sellise toimiva abimehe leidnud.
Kuigi mul pole (kirkamate) unenägude mäletamisega justkui kunagi raskusi olnud.
Kui kellelgi see oht unustada siiski on, võib leida tehnikaid meeleshoidmiseks küll ja veel.
Samas ka kivide puhul pole justkui neidsamu "standardeid". Tuleb sealgi see "oma", ikka ära tunda, mis ka reelaselt (mitte vaid õpiku järgi öelduna) üheks või teiseks ja ISIKLIKULT sulle sobib.
Kõik violetsed kivid (minu puhul ka sugiliit ja tšaroiit) on sellistel rännakutel (minu meelest) head väikesed abilised. Eriti "ülelendude" puhul (no näiteks ühelt planeedilt teisele). Kuid see pole reegel. Osad tumedad (ka mustad) kivid on samal otstarbel justkui neid kanaldusi soosivad. Täielik nõiakivi on minu jaoks aga moldaviit ja see on hoopis tumeroheline.
Ma väga selline kivitädi samas polegi (ehteidki kannan ülivähe), nad mõjuvad lihtsalt visuaalselt väga lummavalt (naiste värk, eks : ), eriti toorkivid. Üksvahe olin juba siin paras köögigeoloog nende kivikamakate vahel valmis.
Samas ükski kivi ka muidugi asju iseenesest ära ei tee. See "vägi" sedasama lendu käivitada peab ikka enda seest tulema ja suht kindlalt.



Tsitaat:Hmm...mulle tundub, et astraal ja mentaal on nagu kuidagi erinevad. Viimases vist puudub näiteks hirm?

Jep, Q11, hirm on üldse rahvavaenlane nr. 1. Kui kardad, ei tule nagu suurt essugi välja. Julgus (või Vägi) on seesama energetiseerituse osa, mida ka Kalldunn mainis. Ilma energiata (või liiga lahja - argusega/kõhklustega segatud - "kütusega"), on suht raske ka käivitus. Kui endasse ei usu (põnnad ja pablad), siis istu ehk kodus ja vaata telkust seriaale.

Kuigi... ääh, mis ma lobisen. Võib karta ja proovida ikkagi. : )
Paar korda kardad ja siis läheb ka üle. See kartus, eks.

*Lisa ka siia: surma nende mentaallendudega ei saa. (mul pole juhust olnud, kuigi astraalis olen küll algusajal suht vastikult kannatada saanud).
Seega jah, seal pole ka hirmul põhjust.


(13-03-2019, 16:30 )Mannu Kirjutas: Mentaali rännakud on (need vähesed mis on) ka minul.
_ Et selline mentaal vist on lihtsalt unistamine? Kuid ma ise ei mõtle midagi välja, kõik juhtub. Või lihtsalt eriliselt põnev sisedialoog?

Aga mõni aasta tagasi sain kontakti, ma ütleks ka, oma kõrgema minaga. Ja temaga suhtlemine vajab tõesti häälestumist. Ja mul see nii lihtsalt ei käi kui sinul, Naut. Ja selliseid teisi "kanaldatavaid" olendeid kas maa pealt või maaväliseid mul pole olnud. Ainult midagi, mida oletan mingiks võõrinstallatsiooniks/parasiteerivaks olendiks.

Selles Kõrgemast Minast kohe räägiks eraldi.
Ma pole Q11-ga siin nõus ja just selle teema sondeerisin oma ühel viimasel "ekskursil" läbi.

Aga sõna UNISTAMA panen siin kohe rasvaselt ja suurelt ja sätendavalt. : )

Justnimelt - seda nautikat saabki justnimelt reaalsel tasandil hakata harjutama unistamisest. Minu meelest on unistamine ka see veel üks inimkonna superpowereid. Laed oma unistuse aga võimsa emotsioonilaenguga ja saadki REAALSUSE MUUTUSE.
Ei saa vä? No oleneb millest unistada vist? Mul lähevad küll mõtted kohe Elon Muski peale. : )

[Pilt: images?q=tbn:ANd9GcSKt4VCsVNCkkx3J46doNk...RhGMc-FeLN]

Unistamisvõime on vist see, mis meid ka muudest siinse kera tuntumatest liigiesindajatest eristab, mis?
Kuigi ma olen alati silmi kissitanud ja huuled torru tõmmanud, kui maast madalast ikka keegi kuskil kippus mind tampima, et "ah, mis unistad" või "ära fantaseeri!".
Nõme, eks.
Jutt kusjuures pole väiklasest pettusest või tüngast või lihtsalt mingist mulliloomest. Jutt pole absoluutselt valetamisest oma naha päästmiseks või mingi kasumi saamiseks.
Meie ilusamad unistused ei ole ju sellised madalamaigulised ikkagi, või mis?
Jutt on reaalsetest kujustusetest (juba lapse peas), mis kuskil on ja kuidas ja see kõik on ometigi totaalselt tekkevõimalik meie sees. Lisades veel meeli, saame täieliku 3D filmi ometi. Ja seda juba siis, kui mingeid "Avatar"filme või muud sarnast keegi isegi veel ei planeerinud.
Ma ise küll nägin väga sarnaseid pilte, mis seal olid juba ammu enne 3D leiutamist isegi. Mh?

Vist inspiratsiooniteemas mainisin, et paljud ulmekate autorid, vapustavate filmide ja muude visuaalide loojad ka ju lihtsalt unistavad läbi oma loomingu. Noja ülejäänud vaimustuvad ja ahhetavad. Seega, mis keelab endal sama teha omaenda sees?
Lisaks... äkki see kõik pole ka lihtsalt meie fantaasiudu vaid näiteks reaalne meenutamine? Sellest, mis on olnud, kus me enne oleme elanud, rännanud ja mida näinud.

Kogu kamm käibki siin ju tihtilugu selle va MÄLU ümber, mida meile kohati ikka mingi teelusika otsakesena siia kehastusse antud on.
Seega - hell jeah, unistagem just ning ikka suurelt, värviliselt ja täiega.

Kui see unistamise rõõm ja vabadus ja sealt ka USALDUS (nii enda kui nähtu suhtes) on juba tekkinud, on edasi päris lihtne mu meelest. No saada neid va ühendusi kellega iganes seal või üldse.
Meid ju blokeerib hirm ja seesama (sissedresseeritud) kõhklus, et see kõik on nagunii jura. Lihtsalt fantaasiake, eks. Seda lausa sisendatakse meile, et tuleb ikka kaks töntsi jalga vastu maad elada, kas pole?
Aga no lakkuge panni, kullapaid - ehe unistamine ongi seesama tiibade kasvatamine, lisaks privaatne ja täiesti tasuta.
: )
Vasta
(13-03-2019, 17:36 )Mannu Kirjutas: Naut, ma küsin ka, et kuidas sa mentaali lähed?
See tundub mul lootusrikkam kui astraal._

No just. Ma väga julgustaks kedaiganes kasvõi proovima. Tükki see küll küljest ei võta.
Ja see ikka pole seotud mingi üü või ää paravõimete või mustkunstiga. Ei pea mingeid võõramaakeelseid mantraid pobisema või 20 aastat joogaasendiski kuskil koopas istuma, et lihtsalt miskit teada saada.

Mul näiteks kõik põhiliselt ikka selsamal katse ja eksituse meetodil tulnud.
Mind koguni kohati ajab närvi, kui liiga palju segast mingites tehnikates on.
Või siis räägitakse vaid mõistetes ja nagu ÜLDSE ei seletata KUIDAS ja veel enam MIKS.
Ma kohati kahtlustan, et need tehnikad on isegi meelega segaseks aetud. Sest need ühendused olendite või misiganes sfääridega EI OLE tegelikult keerulised. Keeruliseks ajavad nad ehk mingid "vahendajad", kes ütlevad, et anna dollar, ma teen su eest ära.
No tore.
Käigu karupeppu. Minu eest ei saa siiski keegi midagi ära teha.
Ses mõttes tulebki ISE asja sisse minna.
Et poleks väändunud inffi.
Lisaks kaob ära see pidev sondeerimine, et mis jura siiski keegi mulle ajab või mis taotlusega jne.
Siis ikka ongi see nö. kanaldatud või nähtud "jura" enda ja isiklik, seega võib selle kas kasutusele võtta, uuesti üle kontrollida või lihtsalt sisse soolata - täiesti oma voli ja valik.
Oled olukorra kunn ja keegi pole (su enda lolluse tõttu) sind petnud.

Kuigi... petta saada võib sealgi. Kuid... räägime ka sellest. See eristamine pole kuigi keerukas

Nii. proloogidest vist aitab? : )
Et kuidas ma sinna mentaali lähen?
Ma isegi otsisin mingit materjali, mida siia nö. eellugemiseks panna aga ma ei leidnud. Ei eesti ega inglise keeles (eks ma otsin veel). Ja võimalik, et ma taas ei tea neid üldtuntud definitsioone (ja sellel tehnikal on ammu ka oma nimi ilmselt olemas), kuid ma lihtsalt ei tea, mille alt otsida. Ma olen üldse sihuke nõme individualist ja "ma ise" tüüp ehk siis autodidakt. Vähemalt selles oma täiustatud nautikas.
Kuid üks märksõna, millest kunagi tuge sain, on HALODÜNAAMIKA.
Kuid see inff oli saadud paraku suust-suhu ja enne netiplahvatust.
/Eks ma otsin veel/

Afirmatsioonitehnikatest nagu kõigist fantaasiharjutuste mängudest on samuti kasu.

Panen nüüd nö. täiesti nö. algaja taseme, kui keegi ikka üldse ei mõista, millest laias laastus jutt käib.

Jah, eraldud vaikusesse, paned silmad kinni (kuigi migid "lennud" on mul ka silmad lahti olnud, kuid seal on olnud teatud "lisategurid") ja püüad lõdvestud nii nagu ikka lõdvestuda meeldib.
Mulle näitaks meeldib kui on hämar tuba ja ma eeelistan ka lamada mitte istuda.
Siis võib alustada näiteks ka sellest nö. kujustamisest, millest siin eespoolgi Lahendustel juttu oli. Kas see on mingi minek oma nn. hingemajja või südamekambrisse või kus iganes keegi end kõige turvalisemalt-mõnusamalt tunneb.
Kuskil ees keegi küsis, kas järv on ok (kohe vastati, et ei, ikka maja peab justkui olema). Ei pea. Järv, ookean, tuba, häärber, koobas, aed, maastik, mägi - see ONGI igal erinev. Laske end kanda just sinna, kus justkui... kõik tahab minna või teid juhatada.
Sealt tulebki mängu kusjuures see asi nimega USALDUS. ärge paanitsege, kui te isegi esimesed 5 mintsa midagi ei näe või näete tont-teab-mida. Ärge kahelge, kõik, mida tunnete-näete on õige, lihtsalt laske asjadel juhtuda.
/Hirmutunnet kindlasti ei tohiks olla. Kui on - katkestage./

Aga kui kõik ok, laske nö. voolul (või tuulel või hoovusel või ette ilmuval rajal või valgusvihul vms) end kanda. Uskuge te jõuate just teie jaoks õigesse kohta.
Ja isegi kui te ei erista mingeid värve-vorme, kohti või maastikke, pole hullu. Lihtsalt usaldage end, vaadake niisama rahulikult ringi, jalutage, kiiret pole.
Kui aga kuhugi ikkagi tõmbama hakkab või miski kuskil kasvõi möödaminnes tähelepanu köidab (isegi vaid aistinguliselt) - minge just sinnapoole.
Katsuge neid visioone või pilte või maastikke, mida seal kuskil ikkagi kasvõi hämuselt näete - ka väikestviisi eristada. Süvenege, millised on värvid, kissitage silmi, jääge seisma ja näppige mõnd lille, võtke kätte mingi kivi või vaadake mõnda pilve või varest või mida iganes.
Kõik on lubatud. Ja kõik on turvaline.
Põhiline ongi nö. õppida seal olema ja liikuma. No nagu laps õpiks kõndima. Usaldavalt ja uudishimuga.
Osadel, tean, tulevad sellised pildid väga kergelt, täiesti silmapilgust, osadel mitte. Kuid ei tule nad vaid selle tõttu, et meile on sugereeritud, et nad justkui ei tohiks tulla või kõik, mis tuleb, pole meie tähelepanu väärt. Ekee. Need on eelarvamused. Visake need juba alguses minema.

Noja siis kui kohal olete (te saate täie veendumusega aru, et jah, olete kohal), võtke taas aega, et ringi vaadata.
Sellel kohal, tean, on palju erinevaid nimesid (eri tehnikates), kuid pange parem ise sellele nimi. Kui soovite.

See nimetatud protsess võttis mul enne mingi päris jupi aega ja mul ei olnud see ka nö. reaalne koht.
See on ka kuskil... "seal" mitte "siin".
Mul on see mingi piimjat pärlmutterhelendust täis ruum (see mind ka seal VS algses teemapealkirjas köitis), väga kõrge ja selle seinad pole selles piimjas valguses nähtavad. Ma tunnen end seal tõepoolest iga kord tohutult turvaliselt ja mõnusalt.
Aega seal pole. Muresid pole. Olme ei vaeva, miski ei valuta, keegi ei tülita... nirvaaaaana? No ilmselt sarnane. : )
Kusjuures ma näen seal ennast nö. kõrvalt. Olen kuskil 3-4-ja aastane, kuid mitte selline infantiilne lasteaiatitt, vaid ikka täiesti ürgse tarkusega kuid siiski lapse kehas olevus. Näen kõiki detaile endas: oma pisut hiiresabalisi patse, tukka, kleidi värvi, põlvikuid.. (no see on ilmselgelt ka reaalsete lapsepõlvepiltidega seotud).
Lisaks on mu lemmiktegevus seal mäng klaaskuulidega.
Võin seal istuda maas ja neid seal lõputult mingitesse konfiguratsioonidesse veeretada, vastu valgust vaadelda või tunda, kui mõnus klõbin nende põrkumisest tekib või kui mõnusalt jahedad nad mu peopesas on.
Kusjuures lapsena magasin suure raamaturiiuli vastas ja sealt vaatas kogu aeg mulle eelkõige 1 raamatupealkiri (sadade seast) üksiti ja selgelt eristudes vastu: Herman Hesse "Klaaspärlimäng".
Selle nime mõjul laskus nagu mingi nõidus mu peale juba siis. : )

Aga hea küll.
Ühesõnaga võtke aega, et seal ruumis siis niiiöelda hängida ja mõnuleda. Ei pea mingeid tehnikaid kusjuures lisaks viljelema või meditatsioonipobinaid-mantraid meenutama (kui just ei taha) - pulss läheb iseenesest rahulikuks, mõnus surin tuleb keresse ja pea muutub ha! - selgeks.

Järgneb.


(13-03-2019, 18:10 )Q11 Kirjutas: Ahnii...eino astraalis ka ega suuresti ära ei unusta...aga ikkagi....et silmad paned kinni? Ja kui Saturni vaatama lähed, loomulikult mitte ülihelikiirusel...hmm....ka vist mitte valguse kiirusel sest see võtaks aega.... aga mõttekiirusega? Või asetad end sinna kuidagi?...nojah ,heh ei ole seal astraalis mingit ohtu tagasitulekul...Smile...muidugi igasugu kollvalvurid ja tingeldangelid, ja hirmsad koletised ja nõiad, maagid ...Vana Hirm ja....no seda jah nagu on...
A...sellest...miks Vanapagan kardab kukekiremist? Muinasjuttudest...Sest see on heli...inimene lihtsalt astraalist tuleb ära...Kas keegi siin ristteel on neljapäeval käinud...on võimalik Vanakurja kutsuda? Turgatas pähe, proovin järgmine kord...ja kui peale seda Q11 enam siin kunagi ei kommenteeri...siis teate... Vanapagan on tõepooles olemas...Smile

Ma käisin ikka Jupiteri vaatamas, Q11. : )
Ei, ikka nö. reaalselt lendama pidin ka sinna. Ja selleks oli mul 1 lennuvahend. Seekord polnud see tehislik, kuid vajadusel saab endale ehitada ikka misiganes abivahendi: lennuki, kosmoselaeva, lendvaiba või kutsuda Põhjakotkas. No kes ise ikka ei julge niisama seal tumedas vaakumis lehvida ja loota, et ehk on suund õige jne.
Aega võttis see tiba siiski ka. Noh.. ehk minuti(?). Seal kaob ajataju tegelt ära, seega võis ka kauem või hoopis vähem olla.

Mina jah, panen silmad kinni. Siis ülejäänud reaalne infomüra on siiski väiksem ja seega lihtsam kontsentreeruda sinna "omasse".
/kuigi need avasilmsed minekud on ka kiftid/
Samas koerad, tänavakolin või telefonikõned küll ei sega. Noh, võivad tuua küll lennuhoovusest välja, kuid ma saan suht kiiresti pärast sisse tagasi.
Alustades ehk oleks vajalik ilmselegelt rahulikum ja segamistevaba atmosfäär ka selles, arvan.

Vanakurjad, Deemonid, Inglid, Džiizased, surnud esivanemad, Suured Vaimud ja muu sarnane - see on eraldi teema.
Kui olla kogenematu, siis võivad tulla jah, just selles vormingus nagu kõige rohkem kardad või kõige rohkem igatseksid neid näha.

Mulle on tulnud ikka päris veidraid. Kuid kui ei karda ja veel enam: tuvastad nad - tõmbavad need "feigid" jeehat.
Ei tohi karta. Lihtsalt ei tohi. Hirm on oma energia loovutus. Ärge tehke seda.


Vasta
Kuule Naut. Lihtsalt täitsa siira huvi pärast küsin. Palju sul päevas aega läheb ka siin foorumis kirjutamiseks? Lugemine veel peale selle? Ja nagu vennasrahva laul ütleb - argina ja sunnuntaina?
Vasta
Palju aega mul siin kulub? Oi, kuram, ei teagi…

Kuid praegu mul justnimelt see va AEG on tekkinud. Võib öelda, et ma olen lausa aastakümneid sellest unistanud, et selline aeg saabuks. Noet miskit nimodi kella vaatamata lugeda, uurida, tuhnida, otsida, jälgi ajada ja ka sõnadeks vormistada, siis üle küsida või teiste peal nö. testida, et mismoodi kajab.
Ikka sõna otseses mõttes lennata unes ja ilmsi ja ilma mingi fkng pardakontrollita ja aruandepaberiteta (sedavõrd kuivõrd).

Miks aga konkreetselt siia kirjutan?
Eee.. see koht jäi nö. ette. Süvenedes aga ilmnes, et siinsete asukate mõtted-arutlused-ideed on stks inspireerivad ja panevad mu veel rohkem uurima-tuhnima.
Hetkel on üldse sähendene seis, et justkui teen mis tahad.
Noja hetkel sisi tahan just seda.
Mis ülehomme juhtub, pole samas teada.

Üldse on justkui mingi tõusulaine või miskit. Kohati ei tule meelde ei magada ega süüagi, meeletult tuleb mingit infot ja ideid nagu oleks kuskil düüsid lahti tehtud.
Kuigi see... on mul juba mingi teine aasta justkui seda va juhhuu-tunnet.
Ehk hakkan ära keerama või on muu rike, pole teada. : )


Vasta
Aitäh jällegi jagamast!
Minu "viga" noorest peast oli see, et mul polnud taotlust "millekski enamaks". Või et seda midagi muud ja ebanormaalset oli nii palju, et ainuke taotlus oli olla kahe jalaga maa peal ja normaalne.
Seega kui tuli koht
Tsitaat:..., laske nö. voolul (või tuulel või hoovusel või ette ilmuval rajal või valgusvihul vms) end kanda. Uskuge te jõuate just teie jaoks õigesse kohta.
, siis see oli igapäevaelu ja tavainimesed. Kuigi jah, algus käis nii, et lendasin aknast välja. Reisimas käisin, aga Maakera kohtades.
Vasta
No aga rännak pole ju kaugeltki mitte läbi, hea Mannu, kaugeltki mitte. : )
Vasta
Smile
Ja ma ka rõhutan seda, et ei saa olla üldiseid ja kõigile sobivaid juhendeid-meetodeid.
Nt Harneri uusšamanistlikud rännakud tekitasid mul raskusi sellega, et neis suunduti kohe maa sisse, keldrisse, tunnelisse vm sellisesse kohta. OK ma sain hakkama, koguni jõudsin kuskile ja leidsin kedagi, kuid see nõudis mõningast vägistamist, et ei lähegi kõigepealt üles ja ruumist välja. Mul käis kõik ilma füüsilise kehata, mingis energiapalli kujus.
Tglt lapsena käisin Jupiteril ka ära, see aga oli grupiviisiliselt mängu vormis, mis käis osalt ka maaväliseid radu pidi. Sellest tegin kunagi ammu PWsse ka postituse, kuid see oli niijabur, et toonanastest modedest keegi kustutas selle ära. Ma olin iiiilllgelt solvunud. Muigan ja irvitan enda üle.
Vasta
(13-03-2019, 23:45 )Naut Kirjutas: Üldse on justkui mingi tõusulaine või miskit. Kohati ei tule meelde ei magada ega süüagi, meeletult tuleb mingit infot ja ideid nagu oleks kuskil düüsid lahti tehtud.
Kuigi see... on mul juba mingi teine aasta justkui seda va juhhuu-tunnet.
Ehk hakkan ära keerama või on muu rike, pole teada. : )

Ehk dikteerivad neid ideid sulle mentaaltasandi parasiidid? Kui ikka mentaalis Jupiteril käia nagu sa eespool kirjeldad, siis...Lugesin, et kui nende peale mentaalenergiat kulutada, siis inimene pidurdab ise oma vaimset arengut ja vähendab oma elujõudu. Abiks on enda kontrollimine ning vaikuseperioodide tegemine.
Vasta
Oh! Sa, Mannu käisid Jupiteril? Äkki on midagi ikka meeles? Palun püüa meenutada.
Ma eile veel pool ööd ajasin nettipidi jälgi, et ehk keegikuskil ka seal siiski "navigeerunud"..
Ja muidugi rännatakse mängeldes. Parim moodus ever, et saavutada seesama vaba hoovus tiibades.
Nofretete.
Kui sinu Kõrgem Mina on parasiit, siis jah, parem teda mitte kuulata, ma arvan.
Vasta
"Kui sinu Kõrgem Mina on parasiit, siis jah, parem teda mitte kuulata, ma arvan"
No...vaata nüüd seda lauset....Sina...omad ehk suhtled/kuulad Mina...et kumb see päris Mina siis oleks?
Kõrgem Mina oledki Sa ise. Suhelda saad (see on minu selgitus) ainult Deemoni (Daimon)/Ingli nähtusega. See/Ta nüüd õpetab Sind jõudmaks taipamiseni, et pole kahesust, ainult Üks Mina on. Muidugi, võib olla ka , et räägid lihtsalt alateadvusega. Vahet saab teha sellest, et viimane ei anna sulle "ahhaa" momenti ehk taipamist...Smile
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 12
  • 13
  • 14(current)
  • 15
  • 16
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat