[Balzzar]

Ühel hetkel kargas pähe mõte absoluutsest tõest. Kas midagi sellist saab üldse olla, kui jah siis millisel kujul või kuidas see avaldub.
Ei oska/suuda hetkel sellest kaugemale mõelda :
Absoluutne tõde saab olla ainult enda veendumustes. või pigem absoluune tõde saab olla ainult enda veendumus.

Mis on teie arvates absoluutne tõde?

[Ott Sama]

Surm ja maksud jäävad!
Kuidagi pinev vaikus...
Para-Webi raskekahurid teevad juba ettevalmistusi.

[NelliN2]

Eks siia aforisme ainult kukubki ,igal inimesel oma tõde.
Ühtset definitsiooni ju pole.

[excubitoris]

Absoluutne tõde. Kõnnib inimene, talle sõidab otsa auto. Inimene hukkub. Kõik. Lihtne.
Absoluutne subjektiivsus ehk siis ELU - kas isik äkki ei kõndinud "vales" kohas? Äkki tegi
ta seda meelega, et sooritada enesetappu? Äkki olid veel mingid asjaolud mis panid ta
just sellel hetkel sellesse kohta? Kas oli tegu õnnetusega või tahtliku teoga.
Kas juht oli purjus, "laksu all", infraktis; oli ta pimestatud, et ei näinud isikut või sooritas
hoopis teo tahtlikult?

[kivikas666]

Paraku meil Eestis avaldub absoluutne tõde Ansipis, Ligis, Savisaares, Laaris jne.
Nad ei eksi ju kunagi (vähemalt siis nendemeelest).Ja niikaua kui need elumehed pukis on jääbki nii.

[Balzzar]

Absoluutne tõde. Kõnnib inimene, talle sõidab otsa auto. Inimene hukkub. Kõik. Lihtne.

Aga kelle jaoks see tõde on? Kui Sinu jaoks, siis jällegi on tõde veendumus/veendumuses, et kõndis inimene kes hukkus, sest auto sõitis talle otsa.

Igasuguse tegevuse või sündmuse mõtestatusega kaasneb ka veendumus. Sündmusel puudub teadvus mis mõtestaks seda tegevust. Järelikult sündmusel puudub ka veendumus.

[coolymarxy]

Aga kui oleks apsoluutne tõde näiteks ausus

[TDK]

Oleks absoluutne vale väitta, et on olemas absoluutset tõde.

[Tarawah]

Oleks absoluutne vale väitta, et on olemas absoluutset tõde.

Miks ei saa olla ühte ja ainsat tõde? Kindlasti on see olemas.
Probleem on pigem keelelises puudulikkuses või keelelises väljenduses, lisaks filosoofilised defineerimisprobleemid, ekslikkus teadmistes ja inimlik subjektiivsus.
Tõde on üks aga erinevalt defineeritav, ehk siis üks mõte, mitu väljendusviisi.
Väljendusviisid on pooltõesed ja mitmeti defineeritavad, mitte tõde ise.
Asjade täielik seletamatus ei tee asju olematuks või pooleldi eksisteerivaks.

Tõde ise ongi nähtus ise, ilma vaatlejata ja seletajata. Teisel juhul on see parimal juhul pool-tõde.

Üldiselt peaks teemat kitsamaks tõmbama, et asi abstraktseks ei läheks, mingit pidepunkti või epiteeti oleks vaja...

[Aurora Blue]

Tarawah ütles : "Tõde ise ongi nähtus ise, ilma vaatlejata ja seletajata."

Mina paneksin siinmaal teema lukku juba, sest sõnad tõesti ei suuda edasi anda asja/nähtuse sügavamat tuuma, seda, mis on asjas või siis nähtus sees, selleksolemise tunnet. Nad vaid tekitavad tähtsa tunde, et näe, ma suutsin sellest rääkida ja seda kirjeldada... Kuid tõde on see, et nähtusel on po....., mis inimene temast mõtleb. Seega meenutades Osho öeldut: unustage nüüd kõik kuuldu ja hakake elama!
Ps: Jah, ma tean, et mu lootus on naiivsete killast, kuid see vähemalt lõbustab mind hetkeks.

[Balzzar]

Sündmusel puudub teadvus mis mõtestaks seda tegevust. Järelikult sündmusel puudub ka veendumus.

Kui nüüd "väljaspool kasti mõelda", siis ehk on sündmustel teadvus, mis kogeb. Teadvustatud tegevus, mis viib tagajärjeni. Omab tõde.

[Ott Sama]

Absoluutsel tõel on loomulikult oma vastand - (eba)absoluutne vale. Ehk aitab meid see, kui soovime absoluutset tõde kirjeldada!

[Aurora Blue]

... et siis umbes nii: tühjus pluss täius võrdumas kõigega?

[lahendused]

Absoluutne tõde on matemaatika - näiteks Pythagorase teoreem, tehted arvudega, kujundite pindalade ja ruumalade arvutamine jne - kui nad poleks absoluutne tõde, siis peaks saama mistahes matemaatika teoreeme ja alustalasid ümber lükata, või näidata ära viga nende tuletuskäigus.

Samuti on absoluutsele tõele üsna lähedal füüsika - siin peab vaid meeles pidama, et paljud füüsika nö "lihtsad valemid" kehitvad vaid häiritusarvutuse esimeses või teises lähendis (esimeses lähendis tuleb õllepudelist välja vaid õlu; teises lähendis vahel ka kärbes; kolmandas lähendis harva ka uppunud hiir; naljandas lähendis üliharva mis iganes) - põhimõtteliselt suudaks teadus kirjeldada kuitahes keerukaid protsesse kuitahes pikkade valemitega, kuid igapäevane elu ei nõua tihti sellist täpsust (näiteks laserite füüsikas on vaja häiritusarvutuse neljanda järgu valemeid, mis kirjeldavad üsna haruldast nähtust "footoni hajumist footonilt", mille tuletuskäik on kirjas ca 500 lehelisel tihedas kirjas pikkadest valemitest kubisevas teoses).

Absoluutsest tõest on üsna kaugel igasugune filosoofia, sotsiaalteadused ja muu pläraloogia - siin on subjektiivsust üsna palju, ning eri koolkondade vaated erinevad nagu öö ja päev.

Põhimõtteliselt suudaks inimene saada nö "jumalikuks olendiks", kes suudaks kõiki elu nüansse kirjeldada absoluutse väärtushinnangute süsteemi abil - kuid siis variseks meie praegune elukorraldus kokku hoopis teist laadi väärtushinnangute esiletõusu tõttu.

[Balzzar]

Lisaks :
absoluutne tõde inimese jaoks saab olla ainult veendumuses.
Kui poleks teadvust, mis annaks hinnagu, siis poleks kellegi jaoks ka tõde.

Sellest ei saagi arutleda, mis jääb väljapoole teadvusest. Kui me juba arutleme millestki/kellestki, siis me teadvustame seda endale.

[euroruubel]

Kust teeb Balzzar kindlaks "mis jääb väljaspoole teadvust"? Mis on teadvus? See küsimus ka.

Endale püüan kõike "tõlkida" arusaadavasse keelde, mis tähendab, et loon skeemi ja igast skeemist jääb alati midagi välja.

[Balzzar]

Võimalikest seletustest http://et.wikipedia.org/wiki/Teadvus

[Tarawah]

Absoluutsest tõest on üsna kaugel igasugune filosoofia, sotsiaalteadused ja muu pläraloogia ...

Ei saa olla kuidagi päri.
Mis on filosoofia? Filosoofia on jämedalt öeldes küsimuse esitamine ja siis sellele vastuse otsimine, et saada aimu asja OLEMUSEST.
Mida teevad siis teadlased? Okei, neil on vahendid ja erinevad katsed jne, kuid asjade õige sõnastamine ja postulaatide genereerimine on ju puhas filosoofia.
Samuti ka filosoofid ei mõelnud asju välja vaid alati toetusid teatud faktidele või siis üldistele arusaamadele ja siis kõrvutasid neid...
Filosoofia ei ole mingi jumalakäsitlus vms, vaid asjade olemuse mõistmine läbi argumenteerimise ja erinevate tahkude välja toomise.
Vastupidi, filosoofia ongi see, mis tõele ju lähemale viib...
Omamoodi filosoof võib tegelikult olla samuti ka auto mehaanik, staažikas McDonaldsi koristaja jne...
(austusega nende ametite vastu)

[lahendused]

Ma ei taha filosoofiat maha teha, kuid seal on kohta subjektiivsusele palju rohkem kui füüsikas.

Näiteks filosoofia võimaldaks järgmist "kirjeldust": Päeva pikkus on tingitud soojuspaisumisest! - nn "tõestuseks" oleks fakt, et talvel on päevad lühemad (päeva pikkus tõmbuks justkui soojuspaisumise mõjul kokku) ja suvel on päevad pikemad (päeva pikkus paisuks justkui soojuspaisumise tõttu pikemaks).

Kuid füüsika ei võimaldaks sellist "vildakat" kirjeldust - füüsikas on oluline, et nii kirjelduse olemus kui ka valemid klapiksid - nii on jäänud füüsikas "sõelale" kirjeldus, kus päeva pikkus sõltub Maa pöörlemise ja ümber Päikese tiirlemise koosmõjust.

Samas on ka füüsikas palju teooriaid, mis vaid kirjeldavad üldiseid seoseid (palju on elementaarosakesi), kuid ei anna valemeid nende seoste arvutamiseks (kui suur on nende elementaarosakeste mass ja muud parameetrid).


Heaks näiteks oli nõukogude aeg, kus matemaatikasse ja füüsikasse ei õnnestunud Marksi ja Lenini plära "külge pookida", kuid filosoofiasse andis Marksi ja Lenini mulin suurepäraselt sisse istutada - seetõttu paljud teadlased tegelesid nõukogude ajal matemaatika, füüsika ja keemiaga, kuna need teadused olid Marksi ja Lenini plärast vabad.


Ehedaks näiteks "absoluutsest tõest" eemalekaldumisel on õigusteadus: seal ei üritatagi koostada selliseid seaduseid, mida kõik suudaks mõista ja peensusteni välja arvutada (a'la punase fooritulega tee ületamine on sama paha, kui poest teist korda 123 euro eest varastamine) - ehk selle asemel, et koostada kõigile üheselt mõistetavaid detailseid seadusi, taandatakse seaduste tõlgendamine kohtunike subjektiivsele arvamusele, mida advokaadid saavad seinast seina mõjutada (karistuseks on kas rahatrahv või aastate pikkune vangistus).


Lõpuks võiks teha veidi logiseva järelduse: kõikjal, kus on kõverninade rahalised huvid mängus kaldutakse kõrvale "absoluutse tõe" otsingutest.

[Omla]

Oletame, et absoluutset tõde saab sõnades väljendada eeldusel, et tõlgendajaks on inimmõistus ja tõlkijaks niisamuti.

Veendumus on üks osa, mis on tekkinud senistest kogemustest ja see asub millegis suuremas. Ei saa eksisteerida iseseisvalt ega kirjeldada kirjeldamatut. Seletav mõistus filtreerib alati enda jaoks midagi. Ja see tõlgendatud uskumuste ala on (enda koostatud) selleks, et KOGEDA (inimene olemist, näiteks).

Isiksus ei tunneks end ära absoluudis... see lihtsalt oleks midagi, mis on absoluut?

Keegi tarkpea ütles, et rumal on vaadata tähistaevasse ja pidada seda kaugustes olevaks kui hoopis vaatad sügavusse.

[cardinal]

Kas Sulle ei tundu, et absoluutne tõde on Sinu ja minu arvamuste, veendumuste, põhimõttete, väärtuste, loogika jne. vahel? Tõde on see mida mina arvan ja mida mina aksepteerin ning loogiliselt jne. tunnen....ehk siis tõde on subjektiivne. Kui küsida, et mis on absoluutne tõde, siis see on absoluutne (kõikide) subjektiivne arvamus.

[kivikas666]

Absoluutset tõde pole olemas ja punkt.

[Aurora Blue]

Üks täiesti absoluutne tõde siin maailmas on. Vaid üks: kõik allub muutumise seadusele. Ja selleks, et seda tunnistada, pole taaskord inimest vajagi. Muutused saavad enesega ise hakkama küll.

[Balzzar]

Absoluutset tõde pole olemas ja punkt.

Selline veendumus on Sinu jaoks tõde

[Jõhvikas]

Chaos, mis eristab sind näiteks jehoovalasest, kes tänaval inimesi tülitab sooviga neid oma usku pöörata?

Katsu lõpuks ometi aru saada, et siin ongi selline foorum, kus seltskond inimesi käib lugemas ja kirjutamas asjust, mille kohta sinul tõendeid ei ole. See foorum baseerub just üleloomuliku olemasolust lähtuvalt! Kui see ei sobi, siis head aega.