Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Eelmiste elude patud.
#51
Excubitoris meenutas mulle midagi. Nimelt: julgeb keegi siin tõsta käe ja ütelda, et tema "tasumised" on tehtud ja karmatahvlike eelmiste (või ka järgmiste, sest aeg ja lineaarsus ei sobi selles teemas kokku) eludega seonduvatest märgetest puhas? Ma isiklikult tean kedagi, kes sai mitu säärast vihjet, et temaga nii on, ta käis ka Akaši kroonikaid (meil on siin teemad nende kohta, kui kellegile huvi pakub) vaatamas ja sai sealt kinnituse. Too on aga väga vana hing, ehk siis sellepärast?
Vasta
#52
Huvitav, et kas karma on ainult inimestele või kehtib ka vaimumaailmas?
Ja teiseks, et mingist hetkest peaks asi ju ikka päris lill olema. Lill, st., et mingist hetkest kogu inimkonna ja vaimumaailma õpingud saavutavad taseme, kus valdavaks olekuks on headus. Nii ütelda headus peaks mingist hetkest võitma kurja. Vaadates, aga ajalugu on inimelu olnud kogu aeg samasugune, see tähendab, et sihuke lammas...määäää. Progressi nagu poleks. Milles see point seisneb?
Kui nüüd tuginedes Lahendused kirjeldatud "panga/raha" näitele, siis tundub, et ka need karma pangad on kellegi kahtlase hallata ja neid lastakse pidevalt põhja. Kõik tsivilisatsioonid on "orav rattas" kellegi orjamine ja õpi headust palju tahad, kollapsiga lõppevad kõik. Siit ka küsimus: kelle karma võlg suureneb tsivilisatsioonide orjastamise/lüpsmise ja hävitamise eest?

Vasta
#53
Ma esinen nüüd ühe jube jumalavallatu avaldusega - väidan, et karmat on võimalik nullida. Lisaks sellele, et säärane nulliring iga teatud aja tagant looduslikul teel toimub, on võimalik seda teha ka personaalselt. Mõned vaimolendid suudavad seda, ent selleks peab vaene nullitav laskma õgardi enese üliteadvuse kallale.
Vasta
#54
Celtic, aga mis Sa arvad - juhtub see indiviiditi (looduslik nullimine ning me ju teoretiseerime, eks wink ) või paikkonniti või kõigil korraga?
Vasta
#55
Looduslik nullimine on põlvkonniti ja jaotub piirkonniti.

http://www.paganakoda.ee/viewtopic.php?f...ilit=karma
Vasta
#56
Kelluke, nii sina kui mina ja iga teine selle postituse lugeja on tapnud. Korduvalt. Igast asendist, igatepidi. Nii külmavereliselt kui ka käsu korras, nii sõjas kui ka mõrvarina. Oleme tapnud ja olnud tapetavad. Oleme olnud tapetute lähedased, aga ka tapjate.

Asi ei ole selles, et sa ühes oma elus, olles ilmselgelt alles selle elu alguses, lööd rusikaga vastu rinda ja kinnitad, et oskad õppida ka teisi jälgides - asi on hoopis selles, et sul pole mitte kõige vähimatki aimdust sellest, mis reaalne õppimine on. See ei ole nagu koolis käimine, kus õpid tarkuse pähe ja siis oled paar aastat peale koolilõpetamist selle unustanud. Seega ürita palun mõista suuremat pilti, mitte ära ole nii kinni enda arusaamas sellest, kuidas mõistlik inimene miskit tegema peaks.
Vasta
#57
Lisaks siis veel, et ilmselt mõtleb Celtic läbielamise all "reaalset tegemist" vaid uuesti läbielamist enda mineviku tegemisi. Mis võivad sisaldada tapmisi ja jne.
Enda seisukoht on siiski selline, et need eelmised elud on siiski vaid "rakumälu" ja meie "isiklik personaalsus" elab vaid ühte elu. Kuid on võimalik kogeda "eelmisi elusid". Samas kuna neid "kogemise" hetkel on kerge "segi ajada" praeguse "minga" siis tekibki illusioon igavesi elavast "minast". Mis on osati tõsi aga osati mitte Smile Lihtne eks wink
Vasta
#58

Õppimine pole millegi ajutine nö "pähe tuupimine" nagu koolis toimub hinnete saamise eesmärgil, vaid asjade / nähtuste olemuse mõistmine.

Näiteks jalgrattaga sõitmise oskus on hea näide õppimise kohta: isegi kui pool elu pole jalgrattaga sõitnud, suudad kunagi omandatud jalgrattasõidu kogemuse abil tasakaalu hoida ka aastate möödudes - tuupimise analoog oleks abiratastega jalgratas, või suusakeppidega enda toestamine jalgrattasõidu ajal.

Näide pähe tuupimise kohta on see, kui gaasimask pannakse pähe, kuid hoitakse hinge kinni, ehk ei hingata - näiteks kui mina nõuka aja lõpus koolis käisin, siis sõjalise tunnis hoidsid peaaegu kõik neiud 2 minutit gaasismaskis hinge kinni, et saada "5" gaasimaski kasutusoskuse eest, kuid sisuliselt nad teda kasuta ei osanud mingite sisemiste hirmude tõttu a'la seal on paha õhk, või ma lämbun ära.

Näiteks kui kassil jääb ükskord saba sulguva ukse vahele, siis on kass edaspidi eriti ettevaatlik uste ümbruses ja vähimagi uksehinge krigina peale tõstab ta saba kiiresti üles, et vältida järjekordset saba uksevahele jäämist.

Sarnaselt peaks mitmekümne aasta pärast mäletama Pythagorase teoreemi ja ruutvõrrandi lahendivalemi tuletamise üldpõhimõtteid - kui seda ei mäleta, siis polnud tegu õppimise, vaid tuupimisega.


Nüüd ehk mõistetakse mis vahe on õppimisel ja "õppimisel".

Vasta
#59
Tapmise lahtiseletus:

1) Tuubitud teadmised: loed kuskilt, et tapmine on paha, kuid ei saa sellest sügavuti aru - vihahoos lööd kellegile noa kõrri (sel hetkel ei saa aru, et see on tapmine), või ülemeelikuse hoos sihid kedagi püssist ja vajutad päästikule (sel hetkel ei saa aru, et see on tapmine).

2) Praktiliselt omandatud teadmised: lõikad kellegil kõri läbi, ülejäänud elu värised selle üle, kui jube oli veresoontest näkku purskav veri, ning kui palju kannatasid tapetu lähedased - puuduseks on enda ja teiste raisatud elu.

3) Teoreetiliselt omandatud teadmised: lugedes ülevaateid mõrvarite sisutühjast elus ja ohvrite kannatustest, saad aru, et tapmine on paha.

4) Intuitiivselt omandatud teadmised: nö "sisemine mina" ütleb, et tapmine on halb ja lubamatu.


Tuubitud teadmised pole teadmised, kuna need ununevad - ülejäänu on juba rohkem arengutaseme küsimus, kuidas keegi oma teadmisi suudab omandada: kõige lihtsam, kiirem ja sügavam on teadmiste omandamine intuitsiooni ja teooria koosmõjul.


Vasta
#60
Inimesed kardaksid teineteist palju rohkem, kui nende uned jookseksid nt kuvandina nende pea kohal nii, et teised neid näevad. Minu puhul oleks sellisel juhul vist mõni aeg tagasi lausa isolatsiooni rakendatud, sest kogesin unereaalsuses ohtralt mõrvu ja suremisi ja kõike sinnaringi minevat. Ükski roll ega inimgrupp ei jäänud neist õpingutest puutumata. Tunded olid ehedad, seega võib sedagi ju teadmiste omandamiseks või meenutamiseks pidada?
Vasta
#61

Ma ei saa aru, kus kohast Kelluke imeb välja arusaama "sünnime siia, et tappa" - enamuse inimeste elueesmärgid on ikkagi hoopis midagi kõrgemat.

Kui röövel murrab sulle koju sisse, siis ei pea teda ju ära tapma - piisab ka sellest, kui teda ajutiselt sandistada: st sa ei lase püssist talle mitte pähe, vaid lased kätte/jalga.

Sama põhimõte kehtib ka sõjas: üritatakse vaenlasi mitte ära tappa, vaid neid ajutiselt sandistada: vigastatu hooldamine kurnab vaenlase majandust (kasumit tootva töölise asemel on sant, kes vajab põetajat ja haiglat), ning kedagi pole otseselt ära tapetud.

Mis aga puudutab elukutselisi mõrvareid, kes tapavad lõbu pärast, siis neil kruvid lihtsalt logisevad peas.
Vasta
#62
(03-09-2011, 17:32 )Kelluke Kirjutas: Täielik idiootsus, mis ma ikka oskan öelda. Sünnime siia,et tappa inimesi ja siis teiste kannatuste arvelt midagi õppida?
Ja need inimesed kes lihtsalt karistuse pärast ei tapa, mis siis nemad peavad siis nüüd tapma minema , pigem ärgu tapku siis karistuse kartmise pärast,aga jumalaeest lasku teistel inimestel elada.
Isegi see teeb maailma palju paremaks, kui keegi oskab ka tuubitud õppetükkidega ära elada. Ehk siis need kes ainult karistuse pärast ei tapa.
Sa ikka sellest saad aru, mis teema pealkiri on? Eelmiste elude... mäletad sa oma eelmiseid elusid? Muidugi mitte. Asi selles ongi, et iga teoga oma elamises, me õpime miskit ning need õppetunnid mõjutavad meie tulevasi elusid. Ma väidan, et sa pole praeguseni siin elus kedagi tapnud tänu sellele, et oled seda varasemalt juba tuhandeid tuhandeid kordi teinud. Ju siis on mingi osa õppimisest selja taga...

Kui sa ütled, et sul pole tarvis õppimiseks kedagi tappa, vaid sa suudad kogeda ka emotsiooni ja "omad järeldused sellest teha" siis mina väidan, et seda suuresti seepärast, et need emotsioonid on sinu enda tegemiste kaja. Saa aru sellest, et ka näitleja mitte ei näitle pidevalt vaid ühte rolli, vaid erinevaid ning osades rollides kogetu hakkab mõjutama ka tulevasi rolle. Tekib nö. oma nägu, mis läbi erinevate tükkide silma jääb ja mõjutab. Sama on ka reinkarnatsiooniga - iga kord on uus roll, ent mingid ühised jooned säiluvad ja mõjutavad erinevaid rolle.
Vasta
#63
Ei ole siin midagi, Kelluke, et hiilid siin oma eluülesandest kõrvale - kui on vaja sul kedagi maha lüüa , siis lööd kaSmile* Nüüd marss, marss, tegutsema! Elukogemus ei oota !!

*ainult mitte mind, eksole

Bleh


Vasta
#64
Milliseid karistusi saab inimene selles elus ,kui ta on eelmises elus nt. kedagi tapnud?

Ühed probleemitsevad selle üle, et järsku nad on kedagi eelmises elus tapnud, aga mida tehakse sõdades...

Vasta
#65
oh jumal küll...
mitte karistuses pole asja mõte vaid ÕPPIMISES. väärtuste loomises. sõda on kool massidele, ainult algus on enamasti ootamatum.
Vasta
#66
jeesus küll...kui keegi soovib karmat uskuda, siis palun, aga see ei tähenda, et see tõsi oleks ning kõigile kehtiks. üldiselt on nii, et inimene läheb lihtsama vastupanu teed ning seda ka üle laipade, kaasaarvatud enda..ehk see et kellelgi läheb mingi asi sitasti, ei tähenda otsemaid, et ta nt eelmises elus valetas ja pettis vms. karma taha on mõnna peitu pugeda küll, ei kahtlegi
Vasta
#67
(31-08-2011, 17:06 )juhh Kirjutas:
(31-08-2011, 15:26 )Arila Kirjutas:
juhh Kirjutas:Mis sa siin ikka lükkad. Karma toimib niikuinii. Tahad või mitte.
Jaa, on ilus ennast lohutada sellega, et on karma ja kõik mis on ja tuleb peabki olema ja tulema. Inimene ei taha endale teadvustada, et ta peab võtma kontrolli enda elu üle mitte laskma end juhtida. Põhjus võib mudugi olla ka selles, et osad inimesed ei ole arenenud niivõrd kaugele, et nad suudaks ise mõelda ja tegutseda. Vajavad endale karjajuhti, kes annaks nende elule mõtte, suuna ja (religioonse)moraali.

Millest sa(te) räägid(te)? Karma on põhjus-tagajärg "elu seadus". Millega siinkohal lohutada end? Kuidas ma enda tegemisi saan karma kaela lükata kui karma ongi minu tehtud/tegemata tegemised, põhimõtteliselt Smile Pigem sunnib "enda elu" natukene rohkem elama kui tavaliselt. Ega ikka ei tee ja mõtle "lõdvalt" eriti. Või vähemalt püüan Smile Aga eks ta töötab, selles olen kindel ja seda oma kogemustest.

edit:
Lugemist:

Karma – saatus (tegude saadus)

Misasja..Karma on ikka tehtud tegemised mitte tegemataLaugh Egas sul ei võeta kätt otsast, kui sa ise ei ole seda teisele teinud. Karma seadus on ikka põhjus-tagajärg mitte vastupidi.
Vasta
#68
Mina näiteks usun ikka, et kui oled eelmises elus ikka paha teinud, siis selles elus ka kannatad, täie rauaga.
Vasta
#69
(03-10-2011, 15:03 )Kelluke Kirjutas: Misasja..Karma on ikka tehtud tegemised mitte tegemataLaugh Egas sul ei võeta kätt otsast, kui sa ise ei ole seda teisele teinud. Karma seadus on ikka põhjus-tagajärg mitte vastupidi.
Kui sa näed kuidas laps sõiduteele sõitva auto ette jalutab ning sul on aega ja võimalust teda takistada, siis kas selle tegemata jätmine on õige asi mis annab positiivsele karmale punkte juurde?
Vasta
#70
(03-10-2011, 15:03 )Kelluke Kirjutas: Misasja..Karma on ikka tehtud tegemised mitte tegemataLaugh Egas sul ei võeta kätt otsast, kui sa ise ei ole seda teisele teinud. Karma seadus on ikka põhjus-tagajärg mitte vastupidi.

Toon sulle näite põhjus-tagajärjest.

Komistad vastu lauda millel lebab terav nuga. Komistamise tõttu kukub nuga laualt ning maandub sinu jalga.
Vastu lauda komistamine on põhjus, miks nuga kukkus ning nuga jalas on tagajärg. Pole head ega halba. - selline on loogiline seletus põhjus-tagajärjele.

Aga see juba, et kui tapad kellegi, siis saad järgmises elus tapetud pole mingi põhjus-tagajärg. See oleks siis juba "karistus".
Vasta
#71
(03-10-2011, 21:29 )Kelluke Kirjutas: Aga kuidas tapmise puhul siis põhjus-tagajärg seadus kehtib?Tooksid ühe näite.

Karmat ei saagi loogiliselt seletada/põhjendada. Kes tahavad, saavad seda ainult uskuda...

Vasta
#72
Mõned mõtted.
Karma kui karistus.
Karistus on ainult meie hinnang mingile sündmusele. Ei enamat. Näiteks seesama Balzzari toodud noa kukkumine jalga. Komistab tavaline, nö hea inimene vastu lauda, nuga kukub jalga, inimene saab veremürgituse ja sureb. See liigitatakse õnnetuseks. Kui aga sama juhtub mõrvariga, ütlevad inimesed, et karistus. Aga mõlemal puhul on lihtsalt tegu põhjus-tagajärg seadusega. Põhjus ise on käsitletav vähemalt kahel erineval tasandil. Esimene, nähtav tasand on vastu lauda jooksmine ja pisikud haavas. Teine, nähtamatu tasand on see, et mis on selle taga, miks just nii juhtus, et komistas ja nuga kukkus ja pisik sattus haava. "Hea" inimese puhul me lihtsalt seda sügavamat, nähtamatut põhjust ei tea (ei näe), mõrvari puhul arvame teadvat.
(03-10-2011, 22:46 )Kelluke Kirjutas: Küsiks targematelt, et mis asjad on hingemaailmas tehtud lepingud? Need lepingud mida me teeme enne maapeale sündi? Oskab keegi näiteid tuua?
Üks näide, mida võiks kirjeldada hingemaailmas tehtud lepinguna:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid136200
Vasta
#73
Tsitaat:aga ma ei saa sellest aru, et miks karma läheb edasi järgmisesse elusse? Kui jooksed vastu lauda millel on nuga peal, siis see nuga ei kuku ju järgmises elus vaid kohe.
Kõik on suhteline. See "kohe" ongi eelmise elu suhtes järgmine.

Aga MIKS läheb edasi järgmisesse elusse? Minu arvates see lihtsalt PAISTAB meile nii. Pooldan seda käsitlust, et pole ei järgmist ega eelmist elu, kõik jookseb mingis mõttes paralleelselt kogu aeg mingis ajatus ja ruumitus "teispoolsuses", aga meile, kes me oleme välja mõtelnud aja kirjeldamaks põhjust ja tagajärge, entroopiat ja teisi nähtusi, kirjeldame siinkohal ka eelmisi ja järgmisi elusi. Elades PRAEGU, sõlmime me nii hingelepinguid kui ka eelmiste ja järgmiste elude sündmusi.

Celticu lauset, et pean teadma, kelle õppetunde aitan õppida, tõlgendan teadlikkuse kasvu vajadusena. Aga ootan Celticut ennast foorumisse tagasi. wink
Vasta
#74
(04-10-2011, 11:16 )Kelluke Kirjutas: Kui sina teed teisele midagi väga halba, siis sa ei ole ju "mingi heategija kes aitab õppida" vaid sa oled samamoodi viga teinud sellega, et kellegile halba tegid..
Teadlikkuse kasv ongi see, kui sa näed ja tunnetad läbi asjade tagamaid, et miks on asjad ja juhtumused nii nagu nad on. Kui sa seda tead (sügavas hinges tead, mitte lihtsalt ei loe ja võtad teadmiseks), siis tead ka, et ei ole mõtet teisele halba teha ka mitte siis kui sa arvad, et ta on selle ära teeninud ükskõik mis elus. Kes aga seda ei tunneta (ei tea), see on jah lihtsalt karmakirveks. Niikaua kuni asjadest aru saama hakkab.

Muidugi on siin üks suur aga.
Kui "halva tegemine" on käsitletav kas sõna otseses mõttes enesekaitsena või üldisemalt kellegi teise kaitsena. Näiteks teatan politseile roolijoodikust - teen roolijoodikule ju halba, kuid kellegi elu see võib päästa. Muidugi on kõikid konkreetsete näidete tagamaad võrratult keerulisemad ja maailm ei ole päris kindlasti mitte must-valge. Ja vahetegemine selles, kust läheb enesekaitse piir, see on raske ja nõuab sedasama teadlikkuse kasvu. Aga õelale kolleegile mingit s...tta kokku keerama hakata ettekäändel, et mis tema eelmises elus mulle tegi, no tänan väga Laugh
Vasta
#75
(04-10-2011, 08:45 )Marina Kirjutas: Näiteks seesama Balzzari toodud noa kukkumine jalga. Komistab tavaline, nö hea inimene vastu lauda, nuga kukub jalga, inimene saab veremürgituse ja sureb. See liigitatakse õnnetuseks. Kui aga sama juhtub mõrvariga, ütlevad inimesed, et karistus. Aga mõlemal puhul on lihtsalt tegu põhjus-tagajärg seadusega. Põhjus ise on käsitletav vähemalt kahel erineval tasandil.

Tahtmatu/teadvustamata käitumine vs tahtlik/teadlik/teadvustatud käitumine.

Kes vähegi viitsib süveneda, see mõistab, et karmateooria on üpriski vastuoluline.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat