Inimesed on arenenud ahvidest?

(10-02-2013 15:46 )Xtzone Kirjutas:  Kusagilt olen lugenud,et aafrikas mõnede suguharude esindajad ei pidavat saama valgete ja teiste neegritega lapsi.

Pidi jah selline jama olema ja seda ka mujal, aga see ei tulene muteerumisest.

(10-02-2013 15:10 )kage Kirjutas:  

(09-02-2013 18:29 )robotboyy Kirjutas:  Praegu kromosoomid võivad muteeruda, kui ainult kaotades informatsiooni, kui tänapäeval ja üleüldse, pole ükski teadlane leidnud ühtegi kromosoomi mis suurendab oma informatsiooni hulka.

Kui kromosoomid omavahel nö infot vahetavad, siis on võimalik, et üks saab rohkem infot vastu kui ära andis seega mida tähendab "muteerumine ainult infot kaotades"?

Ainult organismid on suutelised informatsiooni vahetama, kromosoomid ei saa seda teha. Nad võivad ühineda teineteisega, kuid üks DNA kromosoom ei saa informatsiooni juurde, sest see on niigi väga keeruline tehnoloogia, mida inimene ei saa järgi teha ega luua samalaadset. No näiteks, sa võtad antibiootikume pikka aega ja ei saa kuidagi terveks, siis see viirus on muteerunud kaotades informatsiooni antibiootikumi mõju kohta. See, et inimesed arvavad, et see viirus on targemaks saanud on vale, vastupidi, see on lollimaks jäänud, sest unustas ära, et see antibiootikum peab teda tapma.
Unustasin mainida eelpool, et tubakal on kaks korda rohkem kromosoome kui inimesel...

(10-02-2013 16:55 )robotboyy Kirjutas:  

(10-02-2013 15:10 )kage Kirjutas:  

(09-02-2013 18:29 )robotboyy Kirjutas:  Praegu kromosoomid võivad muteeruda, kui ainult kaotades informatsiooni, kui tänapäeval ja üleüldse, pole ükski teadlane leidnud ühtegi kromosoomi mis suurendab oma informatsiooni hulka.

Kui kromosoomid omavahel nö infot vahetavad, siis on võimalik, et üks saab rohkem infot vastu kui ära andis seega mida tähendab "muteerumine ainult infot kaotades"?

Ainult organismid on suutelised informatsiooni vahetama, kromosoomid ei saa seda teha. Nad võivad ühineda teineteisega, kuid üks DNA kromosoom ei saa informatsiooni juurde, sest see on niigi väga keeruline tehnoloogia, mida inimene ei saa järgi teha ega luua samalaadset. No näiteks, sa võtad antibiootikume pikka aega ja ei saa kuidagi terveks, siis see viirus on muteerunud kaotades informatsiooni antibiootikumi mõju kohta. See, et inimesed arvavad, et see viirus on targemaks saanud on vale, vastupidi, see on lollimaks jäänud, sest unustas ära, et see antibiootikum peab teda tapma.
Unustasin mainida eelpool, et tubakal on kaks korda rohkem kromosoome kui inimesel...

Kuskohast see su jutt muidu pärineb? Lihtsalt mõtled välja? Too ikka mõni link ja viide kah oma hüpoteesi tõestamiseks. Ja kas sa muidu arvad, et keegi pole selle peale varem tulnud ja evolutsiooni bioloogid on selle kuidagi kahe silma vahele jätnud?

PS: Antibiootikumid tapavad baktereid mitte viiruseid.

(10-02-2013 16:55 )robotboyy Kirjutas:  Unustasin mainida eelpool, et tubakal on kaks korda rohkem kromosoome kui inimesel...

Pole näha kus kohast Sa neid terakesi ammutad.
http://ph.emu.ee/~ktanel/MTMS_01_067/200...1_2008.pdf
Selle järgi on tubakal mitte kaks korda rohkem, vaid kahe võrra rohkem.

(10-02-2013 16:55 )robotboyy Kirjutas:  Ainult organismid on suutelised informatsiooni vahetama, kromosoomid ei saa seda teha. Nad võivad ühineda teineteisega, kuid üks DNA kromosoom ei saa informatsiooni juurde

Ma saan aru, et info vahetamise all pead sa silmas seda kui mingi organismi poolt antakse või võetakse teiselt midagi ja kromosoomid ise selliseid tegevusi ei algata vaid nende ühinemine/lagunemine toimub väliste tegurite mõjul samas puhtal kujul info vahetuse peale mõeldes (info vahetab kohta ehk organismisisene infovahetus mingite mõjude tõttu), siis Chromosomal translocation on ka informatsiooni vahetus ja selle käigus võib saada üks kromosoomi DNA (mitte DNA kromosoom) infot juurde. Seega sinu väide - "kromosoomid võivad muteeruda, kuid ainult kaotades informatsiooni" - ei ole õige.

(10-02-2013 16:08 )tapsix Kirjutas:  [quote='Xtzone' pid='173945' dateline='1360503999']
Kusagilt olen lugenud,et aafrikas mõnede suguharude esindajad ei pidavat saama valgete ja teiste neegritega lapsi.

Pidi jah selline jama olema ja seda ka mujal, aga see ei tulene muteerumisest.


Tekib aga küsimus millest?Paksupersega suguharu on tänaseks väljasurnud,välimised erisused aga olid suuremad kui neandertaliga.Väidetavalt neandertaalasel oli suurem aju kui tänapäeva inimesel,mis ta sellega tegi?Järsku tõesti sinnapoole kui Graham Hancock-i ulmeroomanis Ajarännak?
Loodus või evolutsioon ei loo midagi (enamasti) mida pole vaja,sama ka delfiinide aju mahu kohta kehtib.Ju siis kasutati selliseks otstarbeks mis on tänapäeval teadmata.Peamine küsimus on millal tekkis inimlasel evulutsioonis abstraktne mõtlemine.See on ainus ja peamine mis eraldab inimest muust loomariigist.Delfiinid võivad küll targad olla,tajud paremini arenenud aga abstraktne mõtlemine puudub.Inimesel tekib see ainult ühiskonnas,"mowglidel" see puudub ja inimene jääb looma tasemele.CC ja muudes esoteerilistes õpetustes pööratakse suurt tähelepanu ego,mina või "inimese kuju" kaotusele.Väidetavalt ainuke võimalus kõrgemaid teadvuse tasandeid saavutada.
Kusagilt jäi silma ,(televiisorist vist?) uurimus aasia primaatide käitumisest:kui ühel eraldiseisval saarel ahvid omandasid mingi kindla käitumise mis tõi kasu (võib ka tööoperatsiooniks nimetada) siis paari nädalaga oli see levinud juba naabersaartele.Omavaheline läbikäimine aga puudus...kas mingi liigisisene ühendväli?Inimene aga on ammu kaotanud ja keskmine suurlinna eurooplane eriti sideme loodusega,ühisväljaga,jumalaga.Seda võib mitmeti nimetada ja vaevalt ,et tänapäeval on enam palju inimesi kes usuvad,et jumal on meessoost,halli habemega ja istub pilve peal jalad üle ääre ja tegeleb kõiksugu inimeste loodud lollustega.Jumala parim definitsioon on CC oma kuulsa "kotkaga",selline on eeldatavasti reaalne jumal ja tal on ükspuha nii inimese kui muude olendite käekäigust.

(10-02-2013 17:52 )kage Kirjutas:  

(10-02-2013 16:55 )robotboyy Kirjutas:  Ainult organismid on suutelised informatsiooni vahetama, kromosoomid ei saa seda teha. Nad võivad ühineda teineteisega, kuid üks DNA kromosoom ei saa informatsiooni juurde

Ma saan aru, et info vahetamise all pead sa silmas seda kui mingi organismi poolt antakse või võetakse teiselt midagi ja kromosoomid ise selliseid tegevusi ei algata vaid nende ühinemine/lagunemine toimub väliste tegurite mõjul samas puhtal kujul info vahetuse peale mõeldes (info vahetab kohta ehk organismisisene infovahetus mingite mõjude tõttu), siis Chromosomal translocation on ka informatsiooni vahetus ja selle käigus võib saada üks kromosoomi DNA (mitte DNA kromosoom) infot juurde. Seega sinu väide - "kromosoomid võivad muteeruda, kuid ainult kaotades informatsiooni" - ei ole õige.

Kas sa ise ka lugesid mis lingi sa mulle andsid? See Chromosomal Translocation toimub kui inimesel on vähk või mingi muu puue ja tsiteerin: in an even exchange of material with no genetic information extra or missing, and ideally full functionality. Ehk siis need kromosoomid vahetavad materjali, kuid mitte geneetilist informatsiooni. Minu väide on õige.

(10-02-2013 18:14 )robotboyy Kirjutas:  Kas sa ise ka lugesid mis lingi sa mulle andsid? See Chromosomal Translocation toimub kui inimesel on vähk või mingi muu puue ja tsiteerin: in an even exchange of material with no genetic information extra or missing, and ideally full functionality. Ehk siis need kromosoomid vahetavad materjali, kuid mitte geneetilist informatsiooni. Minu väide on õige.

Vähirakud on üks tavalisi translokatsiooni tulemusi, aga mitte ainuke ja enda väite "õigsuse" kinnituseks jätsid sa välja olulise koha - "Also, translocations can be balanced (in an even exchange of material with no genetic information extra or missing, and ideally full functionality) or unbalanced (where the exchange of chromosome material is unequal resulting in extra or missing genes)" - kuna geen sisaldab informatsiooni ja üks kromosoom saab lisageeni või -geene, siis järelikult sai kromosoom infot juurde.

Kas sul on sul veel mingit poolikult loetud ja umbes meeldejäänud infot geeniteaduse kohta meile anda?

See on ka ühtlasi kõige tõenäolisem evolutsiooni seletusi. Juhuslikke mutatsioone toimub küll ja küll. Kasutute ja/või kahjulike mutatsioonidega (nt vähk, kasvajad, geneetilised haigused mõninga mööndusega) isendid surevad välja. Kasulike või mitteohtlike mutatsioonidega isendid aga peavad vastu paremini ning saavad järglasi edasi.
Mutatsioone kutsuvad esile paljud tegurid, mis enamasti on seotud keskkonnaga, milles oleme. Seda kasvõi kaudselt.
Kui anda lõpmatule hulgale ahvipärdikutele kätte kirjutusmasinad ning kirjutamiseks määramatu hulk aega, siis saaksid nad kamba peale kokku kõik Shakespeare'i teosed.
Inimgeneetika puhul ma ütleks, et DNA, RNA ning mitokondrid on oma tööga hästi hakkama saanud ja inimese näol on tegu ühe korraliku Eno Raua "Sipsikuga".

(10-02-2013 19:03 )kage Kirjutas:  

(10-02-2013 18:14 )robotboyy Kirjutas:  Kas sa ise ka lugesid mis lingi sa mulle andsid? See Chromosomal Translocation toimub kui inimesel on vähk või mingi muu puue ja tsiteerin: in an even exchange of material with no genetic information extra or missing, and ideally full functionality. Ehk siis need kromosoomid vahetavad materjali, kuid mitte geneetilist informatsiooni. Minu väide on õige.

Vähirakud on üks tavalisi translokatsiooni tulemusi, aga mitte ainuke ja enda väite "õigsuse" kinnituseks jätsid sa välja olulise koha - "Also, translocations can be balanced (in an even exchange of material with no genetic information extra or missing, and ideally full functionality) or unbalanced (where the exchange of chromosome material is unequal resulting in extra or missing genes)" - kuna geen sisaldab informatsiooni ja üks kromosoom saab lisageeni või -geene, siis järelikult sai kromosoom infot juurde.

Kas sul on sul veel mingit poolikult loetud ja umbes meeldejäänud infot geeniteaduse kohta meile anda?

Inglise keel lonkab? Järeldada pole sinu asi. Seal on kirjutatud, et geeni materjal, mitte geen ise ei teki. Vähk on kasvaja ehk siis materjal mis ei oma informatsiooni, sellepärast see ongi surmav ja kahjulik inimesele, sest sellel pole informatsiooni mis põhjusega ta meie kehas kasvab. Ehk siis need geenid vahetavad oma materjale ja tekivad geenid mis ei kanna informatsiooni.

(10-02-2013 19:37 )robotboyy Kirjutas:  Vähk on kasvaja ehk siis materjal mis ei oma informatsiooni, sellepärast see ongi surmav ja kahjulik inimesele, sest sellel pole informatsiooni mis põhjusega ta meie kehas kasvab.

Hm, küll nüüd pani puusalt.

(10-02-2013 19:37 )robotboyy Kirjutas:  Inglise keel lonkab? Järeldada pole sinu asi. Seal on kirjutatud, et geeni materjal, mitte geen ise ei teki. Vähk on kasvaja ehk siis materjal mis ei oma informatsiooni, sellepärast see ongi surmav ja kahjulik inimesele, sest sellel pole informatsiooni mis põhjusega ta meie kehas kasvab. Ehk siis need geenid vahetavad oma materjale ja tekivad geenid mis ei kanna informatsiooni.

Võimalik, et lonkab, aga järeldada on minu asi. Ja võtaks kromosoomi materjali suuruse järjekorras ette: geen - dna - kromosoom. Ja loeme wiki tsiteeringust, et "exchange of chromosome material" mis tähendab, et kromosoomi materjali vahetatakse ehk siis toimub dna või geenide vahetus mis mõlemad omakorda sisaldavad informatsiooni (isegi siis kui geen ei ole terviklik). Samuti tõlgitakse inglisekeelne sõna genes geenideks (extra genes tähendab lisageene).

Kas sul on veel midagi laest võetut lisada, et oma võhiklikkust demonstreerida? Ja ehk teeksid algmõisted ja seosed endale selgeks enne kui puusalt tulistamisega jätkad.

Kuidas oleks selle teooriaga, et nii ahvil kui ka inimesel on üks esivanem olnud?

(10-02-2013 19:54 )kage Kirjutas:  

(10-02-2013 19:37 )robotboyy Kirjutas:  Inglise keel lonkab? Järeldada pole sinu asi. Seal on kirjutatud, et geeni materjal, mitte geen ise ei teki. Vähk on kasvaja ehk siis materjal mis ei oma informatsiooni, sellepärast see ongi surmav ja kahjulik inimesele, sest sellel pole informatsiooni mis põhjusega ta meie kehas kasvab. Ehk siis need geenid vahetavad oma materjale ja tekivad geenid mis ei kanna informatsiooni.

Võimalik, et lonkab, aga järeldada on minu asi. Ja võtaks kromosoomi materjali suuruse järjekorras ette: geen - dna - kromosoom. Ja loeme wiki tsiteeringust, et "exchange of chromosome material" mis tähendab, et kromosoomi materjali vahetatakse ehk siis toimub dna või geenide vahetus mis mõlemad omakorda sisaldavad informatsiooni (isegi siis kui geen ei ole terviklik). Samuti tõlgitakse inglisekeelne sõna genes geenideks.

Kas sul on veel midagi laest võetut lisada, et oma võhiklikkust demonstreerida? Ja ehk teeksid algmõisted ja seosed endale selgeks enne kui puusalt tulistamisega jätkad.

Oiii sa oskad internetti kasutada.
Geenide translokatsioon ei lisa kromosoomile ega ka geenile informatsiooni juurde vaid vastupidi, loe mis haigusi see tekitab (leukeemia, Down'i sündroom ja vähk). Ma saan aru kui selle tagajärjel sünniksid indigo lapsed, kuid see tekitab kõige raskemaid haigusi. Võtame näiteks Down'i sündroomi, neil on 21. geeni koopia mis ei sisalda informatsiooni, sellepärast nad on väärarenguga.

(10-02-2013 13:47 )robotboyy Kirjutas:  Geen ei muutu kui see kandub teisele liigile, see teine liik lihtsalt muutub ja selle organismi geenide hulka tuleb veel üks.

No nii ju ongi. Geenid asuvad kromosoomides ja kui sinna tuleb geen suurde siis kromosoom pikeneb. Ma siin mõtlesin samas, et kui bakterite puhul on see geenide vahetamine tavaline, siis miks pole bakteritel ülisuur genoom.

Tsitaat:Since excessive TE [Transposable element] activity can destroy a genome, many organisms have developed mechanisms to inhibit this activity. Bacteria may undergo high rates of gene deletion as part of a mechanism to remove TEs and viruses from their genomes [...]

---

Kuna liigne transporditavate elementide aktiivsus võib hävitada genoomi, siis paljudel organismidel on välja arenenud mehhanism selle pidurdamiseks. Bakterid võivad ette võtta suuremahulise geenikustutamise osana mehhanismist, mis eemaldab nende genoomist transporditavaid elemente ja viirusi [...].

Wiki

(10-02-2013 20:19 )robotboyy Kirjutas:  Geenide translokatsioon ei lisa kromosoomile ega ka geenile informatsiooni juurde vaid vastupidi

Kromosoomide, mitte geenide translokatsioon, lisab geenide vahetuse näol kromosoomile informatsiooni juurde. Samas tundub, et sa ei saa kuidagi sellest aru, et geen, ja isegi geenijupp, sisaldab informatsiooni. Kui nii, siis ma ei saa aru kuidas DNA'd andmekandjana saab kasutada.

(10-02-2013 20:09 )Eithea Kirjutas:  Kuidas oleks selle teooriaga, et nii ahvil kui ka inimesel on üks esivanem olnud?

Kas see ei ole mitte evolutsiooniteooria alusel tehtud järeldus/oletus mitte teooria ise?

(10-02-2013 20:19 )robotboyy Kirjutas:  Võtame näiteks Down'i sündroomi, neil on 21. geeni koopia mis ei sisalda informatsiooni, sellepärast nad on väärarenguga.

Mis mõttes ta siis koopia on või miks teda üldse kromosoomiks nimetada?

(10-02-2013 20:29 )kage Kirjutas:  Kas see ei ole mitte evolutsiooniteooria alusel tehtud järeldus/oletus mitte teooria ise?

Siin on jutt nii kirju, et raske on orienteeruda juba
Ma siis kustutasin oma valesti sõnastatud postituse ja nõustun kagega.

(10-02-2013 20:29 )kage Kirjutas:  

(10-02-2013 20:09 )Eithea Kirjutas:  Kuidas oleks selle teooriaga, et nii ahvil kui ka inimesel on üks esivanem olnud?

Kas see ei ole mitte evolutsiooniteooria alusel tehtud järeldus/oletus mitte teooria ise?

Oletus jha, kuid mine tea, ehk millalgi saab isegi ka tõsiseks teooriaks, kuigi mulle tundub see oletus kuidagi loogilisem, kuid see on ainult minu isiklik arvamus asjast.

(10-02-2013 20:09 )Eithea Kirjutas:  Kuidas oleks selle teooriaga, et nii ahvil kui ka inimesel on üks esivanem olnud?

See on nagu juba tõestatud,aga......peamine ikka on muus.Võtame kassipoja,kasvab väikesest peale üksinda üles ja saab suureks kassiks.Käib pulmas,püüab hiiri&rotte,joob piima ja oh imet oskab isegi nurruda!Ahv samuti oskab käia,ronida,süüa ja eeldatavasti oskab osaliselt ahvilikult käituda.Inimene aga ei õpi iseenslikult 2-el jalal kõndigi selgeks muust rääkimata.
Inimesel mõistuse teke on peamine probleem ja väidetakse,et tekkis koos kunstiloomingu ja usuga millalgi ~100000a. tagasi.Aga miks see tekkis kui polnud ju otsest vajadust?Isegi ahvid kasutavad kive,kaikaid,kõrsi termiitide kättesaamiseks ja isegi elementaarseid odasid teiste väiksemate ahvide püüdmiseks.Ilma vajaduseta ja põhjuseta ei teki midagi?Inimene väljaspool sootsiumi ja teiste inimeste väljaõpet on täiesti abitu,isegi püsti käima ei õpi.Neljal jäsemel aga inimesel on väga ebamugav kõndida.Kusagilt on loetud,et hiliskeskajal on tehtud eksperimente inimese eraldatult üleskasvatamises,taheti teada "mis keelt ta rääkima hakkab".Tulemus oli aga täiesti ettearvamatu:inimene ei saavutanud isegi looma tasandit ja jäi täiesti abituks.Ka loomulike vajaduste rahuldamisega ei saanud korrektselt hakkama ja määris end alatasa väljaheidetega kokku.
Küsimus tuleks püstitada selliselt:millal tekkis mõistusega inimene ja kuidas?Kas juhuslikult muteerudes või oli keegi abiks?Mitu mõistusega inimliiki on koos eksisteerinud ja kas tänapäevane jety on ka samast sugupuust (muidugi eeldusel,et ikka on olemas)?Mida on andnud hallutsinogeensed taimed inimesele?Kas järsku nende tarbimisest pole mõistus hakanud tekkima?Või on tõesti nii,et inimene on elanud aastamiljoneid,kord targem ja kord lollim olles,ehitanud erinevaid tsivilisatsioone küll esoteerilisi küll tehnilisi ja praegune pole mingi tippsaavutus,sest ka kõrgemal tasemel on oldud?

(10-02-2013 20:29 )kage Kirjutas:  

(10-02-2013 20:19 )robotboyy Kirjutas:  Geenide translokatsioon ei lisa kromosoomile ega ka geenile informatsiooni juurde vaid vastupidi

Kromosoomide, mitte geenide translokatsioon, lisab geenide vahetuse näol kromosoomile informatsiooni juurde. Samas tundub, et sa ei saa kuidagi sellest aru, et geen, ja isegi geenijupp, sisaldab informatsiooni. Kui nii, siis ma ei saa aru kuidas DNA'd andmekandjana saab kasutada.

(10-02-2013 20:09 )Eithea Kirjutas:  Kuidas oleks selle teooriaga, et nii ahvil kui ka inimesel on üks esivanem olnud?

Kas see ei ole mitte evolutsiooniteooria alusel tehtud järeldus/oletus mitte teooria ise?

Kuidas sina aru ei saa, ma tõin näite Downi sündroomist, kus inimestel tekivad geeni koopiad mis ei kanna informatsiooni. Ma pole väitnud et geenides pole informatsiooni. Mina väidan, et kõikidel inimestel on sama palju geene ja nende juurde tekkimine DNA's ei too mingit evolutsiooni vaid vastupidi, teeb lolliks, sest kromosoomid ei saa informatsiooni juurde vaid on võimelised seda kaotama ainult. Kui tahad minuga vaielda, lükka ümber minu väide, et pole veel mitte ühtegi juhtumit, kus kromosoom saab informatsiooni juurde. Täpne sõnastus mitte sinu järeldus ja ma kirjutan endale allkirjaks et ma olen AHV.

(10-02-2013 20:49 )Xtzone Kirjutas:  

(10-02-2013 20:09 )Eithea Kirjutas:  Kuidas oleks selle teooriaga, et nii ahvil kui ka inimesel on üks esivanem olnud?

See on nagu juba tõestatud,aga......peamine ikka on muus.Võtame kassipoja,kasvab väikesest peale üksinda üles ja saab suureks kassiks.Käib pulmas,püüab hiiri&rotte,joob piima ja oh imet oskab isegi nurruda!Ahv samuti oskab käia,ronida,süüa ja eeldatavasti oskab osaliselt ahvilikult käituda.Inimene aga ei õpi iseenslikult 2-el jalal kõndigi selgeks muust rääkimata.
Inimesel mõistuse teke on peamine probleem ja väidetakse,et tekkis koos kunstiloomingu ja usuga millalgi ~100000a. tagasi.Aga miks see tekkis kui polnud ju otsest vajadust?Isegi ahvid kasutavad kive,kaikaid,kõrsi termiitide kättesaamiseks ja isegi elementaarseid odasid teiste väiksemate ahvide püüdmiseks.Ilma vajaduseta ja põhjuseta ei teki midagi?Inimene väljaspool sootsiumi ja teiste inimeste väljaõpet on täiesti abitu,isegi püsti käima ei õpi.Neljal jäsemel aga inimesel on väga ebamugav kõndida.Kusagilt on loetud,et hiliskeskajal on tehtud eksperimente inimese eraldatult üleskasvatamises,taheti teada "mis keelt ta rääkima hakkab".Tulemus oli aga täiesti ettearvamatu:inimene ei saavutanud isegi looma tasandit ja jäi täiesti abituks.Ka loomulike vajaduste rahuldamisega ei saanud korrektselt hakkama ja määris end alatasa väljaheidetega kokku.
Küsimus tuleks püstitada selliselt:millal tekkis mõistusega inimene ja kuidas?Kas juhuslikult muteerudes või oli keegi abiks?Mitu mõistusega inimliiki on koos eksisteerinud ja kas tänapäevane jety on ka samast sugupuust (muidugi eeldusel,et ikka on olemas)?Mida on andnud hallutsinogeensed taimed inimesele?Kas järsku nende tarbimisest pole mõistus hakanud tekkima?Või on tõesti nii,et inimene on elanud aastamiljoneid,kord targem ja kord lollim olles,ehitanud erinevaid tsivilisatsioone küll esoteerilisi küll tehnilisi ja praegune pole mingi tippsaavutus,sest ka kõrgemal tasemel on oldud?

Täitsa õige jha, kusagilt lugesin, et meie eellase ajumaht oli ka olnud palju suurem, kui praeguseaja inimesel, tõsi kuna populatsioon oli väiksem, siis ühistöö osatähtsus ja produkt oli praegusega võrreldes olematu.
Ma ei tea, tundub et varasem inimene oli biloogiliselt paremini arenenud ( praegu on nagu mingi taandaareng) ilma abivahenditeta üldse ei olla võimeline ellu jääma. Ma ei tea, aga kangesti paistab mingi tehnilise tsivilisatsiooni sekkumisena. Masin ei kanna edasi teadmisi ja masin ei pea ka midagi oskama, teeb seda mis programm sisestatakse.

(10-02-2013 20:49 )robotboyy Kirjutas:  Kui tahad minuga vaielda

Ei saa vaielda inimesega kes ükskord ütleb, et geen ei sisalda endas informatsiooni, siis jälle, et sisaldab. Ja geeni koopia sisaldab samamoodi endas informatsiooni nagu raamatu koopia sisaldab endas informatsiooni - muidu poleks nad koopiad ju.

(10-02-2013 19:37 )robotboyy Kirjutas:  tekivad geenid mis ei kanna informatsiooni.

(10-02-2013 20:49 )robotboyy Kirjutas:  geeni koopiad mis ei kanna informatsiooni. Ma pole väitnud et geenides pole informatsiooni.

(10-02-2013 21:24 )kage Kirjutas:  

(10-02-2013 20:49 )robotboyy Kirjutas:  Kui tahad minuga vaielda

Ei saa vaielda inimesega kes ütleb, et geen ei sisalda endas informatsiooni.

Täiesti pekkis. Ma kahetsen et sinu peale oma kuldset aega raiskasin.

(10-02-2013 20:49 )robotboyy Kirjutas:  inimestel tekivad geeni koopiad mis ei kanna informatsiooni. Ma pole väitnud et geenides pole informatsiooni.

Kas saaks natukene selgemalt?