Inimesed on arenenud ahvidest?

Me kõik oleme universumi lapsed. Paraku, ainus kogemus tükkis oma bioloogilise ülesandega.. vahib meile
pahuralt/lõbusalt peeglist vastu. Ei hakka siin vaidlema, aga lihtsuse mõttes, ma piirdun siin teemas eranditult
sellega, mida mu oma nahk ümbritseb.
Otse loomulikult me püüame teha võimalikult häid valikuid, et parandada seda, milles meie esivanemad lohakust
ilmutasid. Häid valikuid on väga raske teha juhul, kui me laseme mingil `rahval` siin oma eluruumi sogastada. Kulub
asjatult väärtuslikku aega, kulub niigi väheseid ressursse. Aeg, aga ei oota.. ja nii olemegi olukorras, kus tekib kiusatus
teha "soodsaid" kompromisse, millest tulenevaid vigu peavad hakkama siluma meie lapselapsed. Tervikuna võttes - me
muutume rahvana, iga uue põlvkonnaga, järjest nõrgemateks.
On tore olla noor ning vaba. Aga, et vananeda.. selleks on vaja ikka oma kodu ning toetavat perekonda. Seda viimast
on aga raske teostada puult puule ronides ja kasse-usse, pidevalt kartes.

Teema kisub filosoofiliseks aruteluks vaikselt. Mis polegi üldse kehva, sest kuni pole teada tõde ongi vaid teooriad, hüpoteesid ja erineva info puhul tehtud järeldused. Nende üle arutlemine on üsna filosoofiline tõesti.
Ott Sama räägib juba mitmendat korda valikutest. See on teema, mida ma väga hästi ei suuda piiritleda, kuna ma enda liikumist nimetan sõna otseses mõttes kulgemiseks. Harva esitan endale küsimust, miks ma midagi teen nii nagu ma seda teen. Pigem esitan seda küsimust pealt tegevust, kui enne tegevust. Muidugi võib öelda, et ma teen alateadlike valikuid. Sellisel juhul tekib küsimus, mis oli see teine valik. Kui ma väga väga pingutan, ei meenu mulle hetkel ühtegi olukorda, kus mul oleks olnud teine võimalus. Ma justkui kõnnin mööda ühte rada, millel pole kõrvaharusid ega lahknemiskohti.

Mis seda nõrgemaks tegemist puudutab, siis ma nüüd hästi ei mäleta, kus kohast jooksis läbi (minu teada siin samas para-toas ka on seda mainitud) teooria, et me olemegi mitte edasi arenenud vaid taandarenenud. Lemuuriaga seotud legendides on see, et peale sõda võeti neil kõik imelised võimed ja teadmised karistuseks ära.

Mitte taandarenenud, vaid hirmunult vabanenud enese kurjusejõu juurest, ripume võõraste puude okstel kui väärakad ahvid.

(28-06-2012 14:19 )euroruubel Kirjutas:  

(28-06-2012 13:50 )mulk2003 Kirjutas:  

(28-06-2012 12:50 )euroruubel Kirjutas:  Midagi ikkagi ei klapi - kopsud on rinnakorviga kaitstud, samas - kõht ja kõhualune jäid püsti käies haavatavaks. Samas kahel jalal ei jookse sugugi kiiremini kui neljal koival ja - kui komistad kahel jalal, on sinuga bizdets.( selsamal põhjusel on "jurassic pargis" nähtud hirmkiirelt jooksvad türannosaurused või velociraptorid jaburdus - oma kahel koival hirmkiirelt komistad juurika otsa ja...) Mis kahel jalal paremini aitab - avardab nägemispiiri ja selle annab ohte ennetada paremini, aga samas - oled ise paremini nähtav. Käes kaigast hoides - kaitsta end kuidagi saaks - samas püstijalu kriitiline kaitstav pind on kogu kerepikkus. Neljakäpakil katab peaga enamuse kaitstavast pinnast. Ja saagijahil pole kaikast käte vahel üldsegi tolku. Mingid vibud ja odad jätkem mängust välja - kaigas käte vahel pidi end õigustama kõigepealt, et üldse järgmisse faasi jõuda. Lõugadega rünnates on su taga kogu keha jõud - kaikaga vehid aind käterammu arvelt. Ahvid küll kaigastega vehivad, aga kui sõjaks läheb, siis ollakse jällegi lõugadega kiskja neljakäpakil.

Ülaltoodud kirjeldus manas esile pildi ninja kilpkonnast, ehkki need vist ka eriti head jooksjad polnud :-)

Kätega kaitseb inimene ennast edukalt ja kaika asemel võeti pihku hoopis toekas nui. Käsi arenes ja sellest sai võimas relv. Puudused liikumiskiiruses kompenseeriti nutikusega. Kuivõrd inimesest sai sisuliselt ise kiskja, siis ei pidanudki enam kogu aeg põgenema vaid kasutati varitsemistaktikat. Nii, et mingit ebakõla ma inimese arengus ahvist või selle eellasest ei näe.
Mis mind hämmastab on hoopis näiteks mõned keerulise ja ülikireva sulestikuga linnud. Näitena tooks paradiisilinnud, keda õnnestus hiljuti kuskilt tv kanalilt näha. Nende välimus ja käitumine on nii jaburalt kaunis, et ei taha sugugi uskuda loomulikku arengut.
http://r-u-u.blogspot.com/2010/11/seven-...adise.html
http://www.youtube.com/watch?v=SB8UodV_DJg

Murutrimmerite keskel elades on seda raske mõista, aga juba põlvini rohu sees - ja tiheda rohu sees - pole püstijala suurt midagi teha ja veelgi kõrgema rohu sees saaki varitsedes ja taga ajades või end kaitstes on kaigas/nui juba takistuseks(proovi nui liigutada kõrge ja tiheda rohu sees...häh).

Jutt varitsusest ja nuiaga virutamisest on puhas lollus - kui varitsev loom ei suuda üllatada ja saak pääseb esimese löögi järel minema, siis varitseja suudab saaki ka taga ajada. Varitsev inimese eellane jääks selles mängus kiirelt nälga.Varitsev loom hüppab kogu kehaga peale, ja või paneb järgii. varitsev inimene või eellane: 1. peab püsti tõusma 2. peab tõstma nuia 3. virutama. Selle aja peale on saakloom ammu kadunud.

Gorillad tegutsevad näiteks rohkem maa peal kui puu otsas. Täiskasvanud isased isegi ööbivad maapinnal. Seega on nad piisavalt tugevad, et nad kiskjaid ei karda. Inimese eellase oli algselt aga võrdlemisi gorilla sarnane. Ja ka gorilla arenes kellestki, kes oli eeldatavat puudega rohkem seotud. Madakaskari leemurid liiguvad tihti ja võrdlemisi kiiresti kahel jala.
Lisaks veel see, et laksust nüüd vaevalt ka alla tuldi ja koos mõistuse arneguga suudeti üha enam maapinnal hakkama saada. Mõistus oli ikka see millega inimene teistest loomadest mäejagu üle on, mitte jõud ega kiirus. Mingis dokfilmis juhtusin nägema tänapäeva L-Ameerika suguharusid, kes sisuliselt kogu toiduse hangivad sisuliselt odade (sisuliselt teritatud kaigas) abil. Vibusid ei kasutatud, sest tihedas metsas pole sellest tolku. Tõsisem relv oli vaid mürginooltega puhkpüss.

Gorillade mainimisega, meenus mulle, et on väga tõenäoline võimalus, kus meie otsesed-kaudsed eellased
puutusid kokku narkootiliste taimedega. Neist saadud vaimne laks võis väga vabalt kutsuda esile soovi tagada
endale koht toidupüramiidi tipus, et suurendada oma mugavuspõhist.. muretust. Viimasest lähtudes, pöörati ehk
rohkem tähelepanu isenditele, kellel oli piisavalt suur pööninguruum võimaldamaks kogeda värvikamaid fantaasiaid.
Kassid armastavad palderjani, siilidel on nõrkus suitsukonide vastu.. jne.
Leopard ei suutnud otsustada, hinnates eemalt, taaruvat ning lällavat poolahvi.. jättis seekord vahele. Juhus?

Gorilla ja inimese biokeemiline erinevus on vaid 12 protsenti.
Oskab keegi seda seletada?

Lugemist - Inimese evolutsiooni mõistatusi: neoteenia

Lõik artiklist (lõpus), kuid mitte ühtegi sõna, et paljud neist '"arvukatest leidudest" on võltsingud - nagu näiteks Piltdowni mees. Nö "ehtsat" puuduvat lüli pole siiani leitud ja on veel teisigi "ebakorrapärasusi" selles [b]teoorias[ /b]. Kuidas sul see kahe silma vahele on jäänud? Ma olen nõus kui öeldakse, et inimestel ja ahvidel on ühiseid eellasi ja kuigi puuduvad raudsed tõendid siis suudan aktsepteerida ka seda teooriat, "tulnukad" võtsid siit mingi kohaliku ahvi ja tegid sellest geeni manipulatsiooni abil inimese. Huvitavaid teooriaid on teisigi (Mu jne) aga panna nii auklik teooria sündinud fakti kategooriasse on natuke ennatlik.

Hominiidide ehk inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni tuntakse üsnagi hästi. See teadmine põhineb peamiselt viimase poolsajandi kestel saadud arvukate fossiilileidude uurimisel.

PS. Ja loomulikult ei taheta öelda kust need imegeenid tulid!

(28-06-2012 15:01 )euroruubel Kirjutas:  Ahaa....aga mis vägi suudaks ürgegoparasiiti minema lüüa??

Ürgegoparasiit oli lihtsalt mingi suvaline mollusk, mis andis inimese eellasele veidi teise tajutaseme, kui teistele loomariigi esindajaile, ent kuna nad olid oma olemuselt suhteliselt piiratud olevused ja pealegi polnud igal parasiidil ka "oma hinge" (kuna inimeellasel oli ühishing) olid nad tunduvalt madalamal tasemel nendest parasiitidest, kes hiljem tulid. Seega see vägi polnudki niiväga võimas, kuivõrd tegi meile hoopis teene.

(28-06-2012 15:39 )Marina Kirjutas:  Jah, tahaks teada, kas selle minemalöömise põhjus on lihtsalt mingi looduse seaduspärasus, et nii-ja niisuguseks arenenud organismidel toimub ürgegoparasiidi kadumine (nii nagu teatud temperatuuri juures lihtsalt läheb aine keema) või oli juhtimine "kõrgemalt poolt" (umbes nii et iseenesest teadvel olev Universum leidis et vot nüüd asendan ürgegoparasiidi individuaalsete egodega)? Või veel miskit kolmandat-neljandat moodi?

Täiesti tavaline - tugevam jääb ellu. Selle "üle võtmise" käigus aga sai inimeellasest inimene.

Looduses ei jää `kõige tugevam` ellu. Loodus annab siin puhta eelise loomulikule laiskusele ning otstarbekusele.
`Tugevam`imeb liialt ressursse.
Säilitage oma mugavusruum.. ja muud loomad hakkavad teid selle eest armastama. Leiate ka kiiremini endale heade
geenidega partneri.

Ott, mida iganes sa tarbid, ära enam tarbi. Miljonite aastate tagused sündmused pole võrreldavad praeguste diivanifilosoofide ideedega maailma olemusest.

(29-06-2012 17:59 )Celtic Kirjutas:  Ott, mida iganes sa tarbid, ära enam tarbi. Miljonite aastate tagused sündmused pole võrreldavad praeguste diivanifilosoofide ideedega maailma olemusest.

Kahju, kohvist ma ei loobu! Ei loobu, mõnitage mind palju tahate! Diivan ongi miljonite-miljonite aastate evolutsiooniline lõpp-produkt. Oleks ju tobe sellel mitte vedeleda.. ja teisi mitte õpetada? See on otstarbekas ja ressursse säästev.

Ah pole mõtet üleliia tõmmelda ja pabistada, ellu ei jää keegi ja kõige viimasena sureb ürgegoparasiit.

Inimene on siin planeedil jah kõige tugevam - ta määrab planeedi saatuse. Tuuma - ja muu reostus.
Kui inimest ei oleks loodud või me elaks nii nagu indiaani hõimud loodusega kooskõlas siis kataks planeeti suured metsad mis oleks täis elu.
Väga vähe on tõesti puudu, et muuta planeet elamiskõlbmatuks.
Loodus taastub küll üllatavalt kiiresti, kuid tuumareostuse vastu oleme kaitsetud.
Tulnukad on meid ju kogu aeg hoiatanud tuumaenergia eest.

(29-06-2012 17:03 )excubitoris Kirjutas:  Lõik artiklist (lõpus), kuid mitte ühtegi sõna, et paljud neist '"arvukatest leidudest" on võltsingud - nagu näiteks Piltdowni mees. Nö "ehtsat" puuduvat lüli pole siiani leitud ja on veel teisigi "ebakorrapärasusi" selles [b]teoorias[ /b]. Kuidas sul see kahe silma vahele on jäänud? Ma olen nõus kui öeldakse, et inimestel ja ahvidel on ühiseid eellasi ja kuigi puuduvad raudsed tõendid siis suudan aktsepteerida ka seda teooriat, "tulnukad" võtsid siit mingi kohaliku ahvi ja tegid sellest geeni manipulatsiooni abil inimese. Huvitavaid teooriaid on teisigi (Mu jne) aga panna nii auklik teooria sündinud fakti kategooriasse on natuke ennatlik.

Hominiidide ehk inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni tuntakse üsnagi hästi. See teadmine põhineb peamiselt viimase poolsajandi kestel saadud arvukate fossiilileidude uurimisel.

PS. Ja loomulikult ei taheta öelda kust need imegeenid tulid!

olles akadeemilistest seltskondades rääkinud - uusi avastusi ja paremaid tehnoloogiaid tuleb nii kiirelt peale - enamasti vanu leide vaadeldakse parema tehnikaga - et inimese evolutsioonilise arengu lugu tuleb nii 10 aasta tagant üle kirjutada. See aga ei tähenda, et evolutsiooniteooriast ollakse nõus inimese puhul loobuma, hoolimata ebatäpsetest varasematest andmetest ja puudulikest tõlgendustest, uus info läheb ikka tõlgendusse evolutsiooni skeemi kohaselt - kogu inimajalugu paberil on selle peale üles ehitatud. Ehk siis, hoolimata "puudustest" ja "konarustest" - mis on akadeemilistes ringkondades hästi teada - kaitstakse teooriat visalt kuni lõpuni kogu ajaloolaste klanni poolt, olgu muud suhted eri ajalooharude ja inimeste vahel(konkurents grantidele jne), kuidas on.

(29-06-2012 17:31 )Celtic Kirjutas:  

(28-06-2012 15:39 )Marina Kirjutas:  Jah, tahaks teada, kas selle minemalöömise põhjus on lihtsalt mingi looduse seaduspärasus, et nii-ja niisuguseks arenenud organismidel toimub ürgegoparasiidi kadumine ...?

Täiesti tavaline - tugevam jääb ellu. Selle "üle võtmise" käigus aga sai inimeellasest inimene.

Põhimõtteliselt võib küll olla, aga mingi tingimus ikka veel olema, muidu oleks ju neid individuaalsete egoparasiitidega olendeid Maa peal rohkem, kui asi ainult tugevuses oleks.
Või sain ma valesti aru. Ma sain aru nii, et individuaalne egoparasiit oli ürgegoparasiidist tugevam.
Mingite asjaolude tõttu pidi inimese eraegoparasiit nii tugevaks arenema, et suutis vana minema lüüa.

---

Muideks, Horisont 3/2012 avaldab sellised andmed: inimese ja šimpansi DNA sarnasus on 98,3%, järgnevad gorilla 98,3% ja orangutan 96,6%. Kuid need väikesed protsendid annavad muljetavaldava erinevuse.

(29-06-2012 17:46 )Ott Sama Kirjutas:  Looduses ei jää `kõige tugevam` ellu. Loodus annab siin puhta eelise loomulikule laiskusele ning otstarbekusele.
`Tugevam`imeb liialt ressursse.
Säilitage oma mugavusruum.. ja muud loomad hakkavad teid selle eest armastama. Leiate ka kiiremini endale heade
geenidega partneri.

Küll oleks tore laiselda. Aga see käib loodusseaduse vastu. Kes ikka midagi ei tee sureb välja. Punkt.

(04-07-2012 00:01 )Veli Joonatan Kirjutas:  Küll oleks tore laiselda. Aga see käib loodusseaduse vastu. Kes ikka midagi ei tee sureb välja. Punkt.

Üldse ei käi. Laiskuse kohta öeldakse vahel ka edasiviiv jõud, sest inimene on mugav ja kui midagi ei viitsi teha, siis ta mõtleb välja lahenduse mis lubab edasi laiselda ja ennast mugavalt tunda. Ehk siis laiskus selliselt ei ole üldsegi võrdne mitte midagi tegemisega.

Harvardi professor lubab luua neandertali lapse, vaja on vaid selleks valmis naist

Harvardi meditsiinikooli geneetikaprofessor George Church teatas, et oleks võimeline kloonima iidsest DNA-st neandertallase, kui leiaks naise, kes oleks valmis olema surrogaatema.
Protsess oleks paljudes riikides ebaseaduslik ning kasutada tuleks DNA-d, mis on pärit fossiilidest. Churchi sõnul on protsess võimalik ning kaugeltki mitte brutaalne ja primitiivne, sest neandertallased olid intelligentsed olendid, vahendab Daily Telegraph.

Arvatakse, et neandertallased olid tänapäeva inimese ühed eellased ja surid välja 33 000 aastat tagasi.

„Mul on juba õnnestunud eraldada fossiilsetest luudest piisavalt DNA-d, et rekonstrueerida suuresti välja surnud inimliikide DNA. Nüüd vajan ma seiklusaldist naissoost inimest,“ ütles Church.

Professor väidab, et suudab istutada osa neandertallase genoomist inimese tüvirakkudesse ja neid kloonida, et luua loode, mille võiks siis naise üsasse kasvama panna.

„Me võime kloonida igasuguseid imetajaid, nii et on väga tõenäoline, et me võime kloonida ka inimest. Miks ei peaks me olema võimelised seda tegema?“ küsis Church.

„Neandertallased võivad mõelda teisiti kui meie. Me teame, et neil oli suurem kolju. Nad võisid isegi olla intelligentsemad kui meie. Kui tuleb aeg tegelda mõne epideemiaga või lahkuda planeedilt või teha ükskõik mida, võib ette kujutada, et nende mõtteviisist võib kasu olla. Nad võivad võibolla isegi luua uue neoneandertali kultuuri ja muutuda poliitiliseks jõuks. Peamine eesmärk on suurendada mitmekesisust. Üks asi, mis on ühiskonna jaoks halb, on väike mitmekesisus,“ ütles professor.

Church välistab inimese vanemate eellaste või dinosauruste taasloomise, sest kasutatava DNA vanusepiir on umbes miljon aastat.

Allikas
Pikem ja detailsem artikkel inglise keeles
Suhteliselt pikk jutt(inglise keeles) teemal "Kas me peaksime kloonima neandertallase?"

---

Mis asjast arvate?
Muidugi annaks võimalus elusa neandertallase füsioloogilist arengut ja anatoomiat uurida teadusele märkimisväärse panuse. Kuid kas oleks eetiline kloonida eneseteadliku intelligentset elusolendit tänapäeva ühiskonda, kus ilmselt terve tema elu keerleks uuringute, analüüside ja liigse tähelepanu/kuulsuse maailmas?
Samuti tundub Church'i optimistlik kujutlus sellest, et neandertal suudab kuidagi oma kõrgema intelligentsi(see on kõigest spekulatsioon) või "teistmoodi" mõtlemisega päästa meid meie hädade käest kuidagi kahtlasena. Kas üldse kloonitud ja seeläbi uuesti elluäratatud rass näeks planeeti kui enda oma või oleks nad igaveseks määratud olema elusad fossiilid, kellele vaadatakse ülalt alla või kelles nähaks omamoodi sissetungijaid, kellel pole looduse poolt antud õigust meiega meie kultuuri jagada. Igatahes huvitavaid mõtteid tekitab see võimalus. Inglise keelses artiklis räägitakse olemasolevatest probleemidest terve kloonimise protsessiga ja reaalne võimalusest, et selline iidne liik ei suudakski tänapäevases keskkonnas(nakkuste ja haiguste mõttes) ellu jäädagi - et siis vahest peaks selline indiviid elu lõpuni karantiinis elama...

Ahvi, ma mõtlen neandertaalast, võiks ikka proovida kloonida ahvi üsa sees. Simpans sobiks paremini.

Kui juba jutt siin neandertallastele läinud, siis neandertallaste teema on siin:
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=3860

Ahvid on ahvid ja neandertallasi oli mitmeid erinevaid rasse. Millist rassi kloonida tahetakse?
Igatahes arvan, et eetiline see küll ei ole.
Aga osad neandertallased olid küll intelligentsed.
On leitud isegi nende valmistatud koopamaalinguid:
http://www.elu24.ee/733274/hispaania-koo...maalingud/

Ka räägitakse, et väga vähesed segunesid inimestega.
Hinnanguliselt 1- 4% tänapäeva eurooplaste geenidest on pärit neandertallastelt.

Me oleme siia toodud kulda kaevandama.

(22-01-2013 20:55 )Royal Kirjutas:  Me oleme siia toodud kulda kaevandama.

Drunvalo võib ju nii väita, kuid asi on tiba keerulisem arvatavasti.

Nii, oletame, et neandertaal oli meie eellane. Wikipeedia: isase neandertaali keskmine pikkus oli 164-168cm ja emase oma 152-156cm, järelikult toimus inimeseks arenedes taandareng. Neandertaal suri välja 33 000a. tagasi. Kuidas kurat on siis võimalik, et umbes 10 000 - 15 000 aastaga toimus neandertaalist inimeseks selline areng, et hakati Päikes ja muude taevakehade jaoks templeid ehitama? Võttes arvesse, et inimese kasv konstantselt vähenes. Mitte midagi ei saa aru.

Minu teooria on, et kunagi ammu ammu ennemuiste hädamaandus planeedile Maa käputäis meie sarnaseid olevusi. Kuna oma elamistinguste parandamiseks oli paratamatult vaja lisa tööjõudu, sellist mis oleks piisavalt nutikas, et käsklustest aru saada aga piisavalt loll, et mitte osata vastu hakata, kasutati neandertaali dna-d ja segati see nö tulnukinimese omaga.

Seda Niburu kullakaevamise juttu eriti ei usu. Vastus on minu arvates palju lihtsam. Planeet maa oli kõige lähem pleiss kuhu meie esivanemad said hädamaanduda.

(24-01-2013 15:25 )anomaalnealkash Kirjutas:  Nii, oletame, et neandertaal oli meie eellane. Wikipeedia: isase neandertaali keskmine pikkus oli 164-168cm ja emase oma 152-156cm, järelikult toimus inimeseks arenedes taandareng. Neandertaal suri välja 33 000a. tagasi. Kuidas kurat on siis võimalik, et umbes 10 000 - 15 000 aastaga toimus neandertaalist inimeseks selline areng, et hakati Päikes ja muude taevakehade jaoks templeid ehitama? Võttes arvesse, et inimese kasv konstantselt vähenes. Mitte midagi ei saa aru.

Tore oletus, aga oletusest pole mõtet järeldusi teha. Neandertallane ei olnud meie otsene eelane, vaid mõned inimese eelased ristusid neanderali rassi esindajatega, mistõttu tänapäeva inimene jagab nendega osasid nende geene. Tegemist on ikkagi teise liigiga, mille areng lõppes väljasuremisega.

Mis mõttes toimus taandareng? Lühemaks muutumine ei tähenda taandarengut, vaid kohastumist muutavate keskkonnatingimustega. Pikem keha vajab rohkem energiat lihastöö arvelt, samas võimaldab kõrges rohus kaugemalt kisjaid märgata. Aga kui kõrgem intellekt annab võime konstrueerida relvi, tarasid või toekamaid hütte, muutub suurem keha rohkem nuhtluseks kui eeliseks.

Inimliik on looduses unikaalne ühe asja poolest - ajumaht. Hüppelist arengut aga inimese mõtlemises ei pruugi alati põhjustada vaid konkreetse indiviidi ajumaht, vaid muud sotsiaalse lävimise ja arengu mehhanismid, näiteks verbaalne suhtlemine(ja selle areng), kiri(või siis selle primitiivsem eelkäia informatsiooni edasiandmiseks - müüdid, legendid), revolutsioonilsed tehnoloogilised leiutised(tuli, ratas, kang, ling, vibu, jne). Mõtle näiteks selle peale kui palju on muutunud keskmise lääne inimese mõtlemine ja võimekus mõne põlvkonna jooksul - hobuvankritest kosmoserakettideni, söest tuumareaktoriteni, tähtedest galaktikateni. Mis sa arvad kui palju on siis inimese aju viimase sajakonna aasta jooksul arenenud?

(24-01-2013 15:25 )anomaalnealkash Kirjutas:  Minu teooria on, et kunagi ammu ammu ennemuiste hädamaandus planeedile Maa käputäis meie sarnaseid olevusi. Kuna oma elamistinguste parandamiseks oli paratamatult vaja lisa tööjõudu, sellist mis oleks piisavalt nutikas, et käsklustest aru saada aga piisavalt loll, et mitte osata vastu hakata, kasutati neandertaali dna-d ja segati see nö tulnukinimese omaga.

Seda Niburu kullakaevamise juttu eriti ei usu. Vastus on minu arvates palju lihtsam. Planeet maa oli kõige lähem pleiss kuhu meie esivanemad said hädamaanduda.

See teooria(pigem pelk hüpotees) pole muidugi iseensest midagi uut, aga sellega on tõsiseid probleeme. Esiteks ei ole inim-DNA's näha mingisuguseid tulnuklikke jadasid(inimese ja simpansi DNA klapib 98% ulatuses). Teiseks ei ole inimeses füüsilises mõttes midagi sellist, mida ei ole muudes loomades juba olemas(meeled, koed, organid, luustik - need kõik on põhimõtteliselt identsed). Alati võiks ju spekuleerida, et iidsed tulnukad aretasid inimese eelasi(nagu meie aretame näiteks koeri) vastavalt oma vajadustele, aga mis positiivseid tõendeid meil sellest on.

Näib, et sellised teooriad üritavad endaarvates seletada kuidas toimus areng lollist loomast intelligentseks rassiks, aga tihtipeale unustatakse, et kui siia tuligi mingi tulnukrass ahve inimesteks tegema, siis kuidas said neist tulnukatest intelligentsed olevused. Läbi evolutsiooni? Aga kui nii, siis miks ei võiks inimene olla arenenud omapäi lollist targaks? Miks on vaja lisada üleliigset lüli; eriti veel kui meil ei ole mingit reaalset põhjust millegi sellise toimumist kahtlustada?

(06-11-2003 00:11 )z3r0 c001 Kirjutas:  

Tsitaat:Esialgne postitaja rha
Koguaeg inimkond areneb, näiteks inimesed on väga lühikese ajaga oma keskmist kasvu päris palju suurendanud (mingi saja aastaga võib isegi öelda) Ka näiteks karvkate taandareneb koguaeg. Ja jäsemed on palju peenemaks ja osavamaks läinud (klaviatuuri klõbistamisest) Mingi paarikümne aasta pärast, ma arvan, on inimeste sõrmed praegusest keskmiselt 1cm pikemad. Me lihtsalt kohastume koguaeg.

Su teoorja peab enamvähem paika selles osas et karvkate taandub.
nimelt ei ole meil vaja enam karvkatet kuna nüüd on riided ja muud soojad asjad.
seda mix inimesed iga sajandiga pikemax kasvavad seda ma ei oska isegi mitte pakuda

Kasv on otseselt seotud temperatuuriga. Kui inimene riietub et tal on pidevalt soe siis ei pea ta küürutama ja ennast kerra tõmbama et soe oleks. Järelikult saame ennast valjasirutatud asendis hoida mis omakorda tingib kasvu.