•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 3
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7(current)
Teema hinnang:
  • 2Hääli - 3 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Pühad ja väega paigad Eestis
Sattusin mineva laubal Kuremäe kloostrist mööda ja käisin ka sees jalutamas ja allikal. (Eks kõik ole neid pilte näinud aga ma panen ikka.)
Võibolla kellelgi on selle kohaga seoses mingeid tundeid, mõtteid, inspiratsiooni või paranormaalseid kogemusi? Ma hooman seal viibides iga kord selle paiga võõrust. Ja mitte positiivse laenguga. Iseäranis intensiivselt seespool "kloostrimüüre".
[Pilt: fdTdjB5.jpg]

Aga mulle meeldib viiruki ja vahaküünalde lõhn... mõistlikes kogustes.
Lisan siia ka pildikese kohalikust surnuaiast - ehk sähvatab energikübe kellegi jaoks või mõte. Minu õrnale hingekesele tekkis kohapeal esimene selline lustlik mõte et nää kuidas reas on... maa külge naelutet...
Smile

[Pilt: nCU1Whp.jpg]
Vasta
Kukr. Kuremäe oli kõige võimsam ja väekam kant ,mitte ainult estidele. Oli ka Liivlastele. Pahupidi võttes oli ta nagu Meka ( tähtsus). Kõik püüdsid seal ära käia. Veelgi olulisem oli seda teha surma veerel. Surijad viidid sinna kui vähegi võimalik. Samuti oli sealt vesi väga ,,püha,,. Vaimusid aga peljati kuna nad olid ,,ÜLID,,.
Kloostri saamise lugu tead isegi. Proslavjaanid ( ristiusust seestatud ) said seal nägemuse ,mis otsustas hõivamise slaavi mõju alla. Olemuselt siis sai sellest nagu püramiid egiptuses - saatja e. vahendaja vene peamiste keskuste jaoks. Olles kokku puutunud vene ,,megastaaridega ,, üsna palju, tean kui oluline oli ka neile ,,surmaveerel,, seal ära käia või käikase senini või........ Gurtšenko nt. sai napilt käidud.
Väga püha oli seal iidne hiis -tammik. Otsa tegid sellele peale aga just juba kloostriskäijad kuna tamme koor ravis kõiki haigusi. Viimsegi tamme tapsid nemad, mitte paganad. Niisamuti on allikavesi eriliselt püha alati olnud. Klooster lõi aga sinna portaalikambri märkidega peale. Kahjuks ma ei tea ,mis koobas-käik peitub tamme juurte all. Sinna ei lasta vist kedagi.
Surnuaiast ka. Need ,kes usinasti kloostrile ,,patukahetsuse,, tähe all raha-kulda sinna tassisid , said osta endale samasse ka hauaplatsi. Jah , pühaisad veidi eraldi aga........ Seal on nö. eesti oligarhid ja ka suuremad ,,maffia bossid,, kenast vahele maetud. No käis seal kloostris ikka igast rahvast kunagi ja käivad siiani. Arva kuhu Ossipenko maetakse?
Küsimus aga siis selline - kas ristirahvas kummardas ja kasutas nii pagana jumalaid või paganad kummardasid ,,õigeid,, vaimusid? Kui variant nr. 2 ,siis milleks oli vaja siinne rahvas tembeldada paganateks ja ,,kuraatideks,, kui nad juba olid ,,õigest ,, vaimust kantud? Milleks üks ristiusk tuli mõõgaga- teis risti tooma? Mitu korda on vaja kehtestada oma vaimu? Või ikkagi sama nagu mosslmite ja kristlastega -usk on üks aga jumalad elavad ettesöödetud konfliktidest?
Kui aga olid meite vaimud nii valed, miks hiie tammekoor ja allikas vastu ei hakkanud ,,õigetele,,?
Seda veel ,et pildistasin seal kloostris korra. Sain kohe pikki piilumist kuna selleks on vaja maksta, et saada küünal ( paha ära kustutaja ) ja luba ( proge ). Ei maksnud aga tegin kaks pilti. Sinna jäi aga peale ,,tegelane,,. Kahjuks see arvuti kooles ära ,kus too pilt vist alles jäi. Eih see pold mingi ,,uhuu,,...... meenutas kõige rohkem mingit suva ehitajat aga noh nii hägusas vormis. Seal aga pold too hetk üldse kedagi, polnud pühade aegki ja mul oli ka tunnistaja kõrval. Alles kodus hiljem nägime toda.
Vasta
Kunagi 90mndatel sai käidud seal õigeusu rist tuli kohe tuttav, ette kuna eelmises kehastuses sai Venemaal elatud(kui lineaarset joont pidi järge ajada). Energia meeldiv ja kodune seal muidugi polnud. Keegi pidas intensiivse ja hingele ebameeldiva energiaga seal jutlust. Sisse sinna ruumi ei astunud, tõenäoliselt oleks pilt tasku läinud siis. Värskeid muljeid muidugi ei saa anda kuna kaua aega tagasi sai seal oldud aga see oli kuidagi eraldatud.

Igal kohal, kus on kaua aega oma ideoloogia ja tunded tekib oma energia ümber. Info salvestub.

Olen käinud ka õigeusu kirikus, mis oli mahajäetud ja seda pole peaaegu üldse saadud kasutada seal oli hea puhas energia sees. Kahjuks tollel on hetkel katus sisse kukkunud.
Vasta
Kuremäel sai käidud aastaid tagasi.

Kuremäe kloostri kohal oli vadjalaste pühapaik. Vadjalased elasid Peipsi järve loode, põhja ja idakaldal, ja ka kirde pool.

Nüüd natuke „101st pühapaigast“: mitmete muude Kalevipojaga seotud muistendite kõrval peetakse seda ka Kalevipoja hauaks, täpsemini kohas, mida Kivinõmmeks nimetatud. Praeguseks (kuivanuna) säilinud tamme juures on tehtud väljakaevamisi ja leitud seal olevat vadjalaste 1100-1200ndatest pärit kalmistu. 1699. On kurdetud, et 15. augustil (rukkimaarjapäev) seal suuri ebajumalateenistusi on peetud ja eks seesama 15. august ole võetud ka Kuremäe kloostri nimepäevaks, mis on kloostriaasta tähtsaim püha. 1885. hakati kloostrit rajama.

Ma ise olen kahjuks käinud natuke liiga lühikest aega seal ja liiga seotult teiste inimestega, niiet ei ole saanud kogu territooriumi ja ka kloostrivälist ala rahulikult üle vaadata. Lühidalt öeldes on seal nii, et kloostriaiast tagapool, noviitside maja juures on piirkond, mis „teeb inimese tühjaks“, midagi sarnast „disk defragmentimisega“ või nii. See ei ole halb piirkond, tugev jõuline piirkond, mis sobib hästi murede lahustamiseks jne. Ja pärast kloostri piirkonnas, seal kus on aed ja peahoone, seal on tugev „tõstev“ piirkond, vaimset arengut soodustav ala, tugev vertikaalne mõlemasuunaline „energia“voog, mis siis täidab inimese „jumaliku“ energiaga.

Ma ei tea, kuidas täpsemalt õigeusu haarmete Kuremäele kinnitumine käis, aga igatahes see on see kurb protsess ja võitlus mis silma hakkab. Oli vist isegi nii, et võistlesid kas luteri kirik või vene kirik tuleb sinna? Igatahes vene kirik oskas seda paika tõhusamalt kasutada, seda saab küll öelda.

Kloostrikalmistu ei olnud meeldiv paik, ei olnud sellist rahu nagu surnuaedades. Vb käsi seal veel erinevate egregoride vastasseis vms. Väravast väljudes (kloostri poole) oli tunne nagu hoitaks kinni, kistaks tagasi, nagu kummipaelast oli vaja end lahti rebida.
Kuivanud tamme puhul ma muudkui mõtlen, et millest tuleb erinevus, et maarahvas ja muud ugridmugrid hoiavad oma pühi puid nii, et nad sealt grammikestki kaasa ei võta, aga venelased on vajadus pühast objektist midagi kaasa võtta, niiet selle nahka see tamm läkski (koor kisti maha). Ilmselgelt on tamm jäänuk suuremast ja vanemast pühast hiiest.
Allikas jättis mind suhteliselt külmaks. Vb sellepärast, et see oli küllalt kunstlikusse vormi surutud (allikamajake) ja inimesed kümblesid ja ootasid järjekorras.

Mulle endale põnevad kohad tundusid olema kloostri pargiosa ja aia taga, sealsuunas läks maa veel kõrgemaks ja tundus kivine aluspõhi lähemale tulevat. Küllap seal ongi see Kivinõmm, kus Kalevipoeg või vähemalt tema jalad maetud on. Seal hakkab ülekaalu tulema kosmiline energiavoog (tõenäoliselt).
Minu jaoks tunduvad mingil määral olevat seotud Kuremäe piirkond laiemalt ja sellest veidi põhja pool asuvmadalam Kurtna järvede ja metsa ala. Seal „elavad“ needsamad olendid, kes käivad inimeste kutsel „tööd tegemas“, aitamas inimesi Kuremäe „energiate“ vahendusel. Või ei tea ka. Igatahes need on piirkonnad, kus tahaksin veel põhjalikumalt käia. Igatahes lõhutud inimeste poolt on mõlemal pool palju.
Vasta
Kuremäe oli koht kus elasid eestlaste ,,eside,, jumalused. Teati hilisemalt ka kui Nõiamäge. Nimetada ,seda ala vadjalaste koduks , on meelevaldne. Ala nagu KOGU peipsi ( Tšutskoje ) ümbrus, on seotud tšuudidega. Info selle kohta hävitati õigeusu alt pihkvas koos viimsete ruunitekstidega. Hilisem sellepärast ongi nii ,,auklik,, ja asendatud suvade hiliste külajuttudega. Küsige Sassi käest, tema nägi viimasena neid materjale.
Vasta
Osaliselt nõus, Lokster. Viga sattus sisse. Minu andmed on: eestlaste JA vadjalaste püha koht.
Vasta
Kristlus läks siinsete hävitamisega nii hoogu ,et meile ei jäetud nimegi koondhõimuna. Kellleks me peaks ennast üldse kutsuma? Eestlased? See on kõige alandavam nimetus üldse. Estid, aestid, ostid, östid oli tilluke killuke hõimust ,kes siia idanurka hunnikusse peksti .Ida-ost. Vaid teatud ,,jõud,, hoidsid meid merre lükkamast viimseni. Minagi vääratasin tekstis. Mitte jumaluste koduks polnud kuremäe , vaid kohavaimudele. Ja need ongi need ,kes meid on hoidnud nagu sitta siin pilpa peal. Ainult ,et me oleme täielikult teinud kõik selleks ,et mitte väärida enam seda maalappi. See mis anti meile hallata ja vallata, on läinud ,,võõra nahka,, paljus me endi heakskiiduga. Ütleme nii - kohavaimud on kaotanud kannatuse. Ja see on ka põhjuseks ,miks meil on tuhat vaimlevat guru aga ühtki paigaväärilist nõida mitte.
Nagu näha siis tšuudide nimetus ei rahulda eestlast. Virud oleks ainus sobiv. Muu on juba usutuletised. Vahet pole pisihõimudel, oleme kaotanud oma suuruse ja vägevuse. Kuremäe on ,,kupli,, alla löödud eesmärgiga. Nüüd on nii ,et kas tuleb vene õigeusuga või tuleb ....sellena ,kes me olime ühiselt. Mind ei seo vaimselt enam eesti riigiga ega rahvaga kui sellisega mitte miski enam. On hõimlus tegelikke maaelanikega kui hõimlastega. Viimane ,mida siia sooviks on vene rahvas ja riik aga rahvas tundub käega löönud olema. Nii ongi vägistatud tamme juurte all Kalevipoja raiutud jalad ja meie oleme juurtetud. Oli siis vaja soome sepp maha lüüa, kuradi ,,kalevipojukesed kipsikooriklased,,. Sitta helbime aga koos. Te kas olete virud või te olete nirud. Vat nii püha on Kuremäe klooster ,et varsti hakkavad vihakõne jahtijad suid sulgema aga et oleks mune nt. maksuametil kloostris üks korralik audit teha.................... Nüüd ei tea, varasemalt korraldati kloostris kord aastas sabat ( õiget terminit ei tea). Tulid kokku suuremad isakesed habemikud ja siis nunnad tegid seda ,mida nad kindlasti teha ei võinud. See oli nagu näitlik patu äratundmine ,millega saaks paremini võidelda kui ta on endas ära tuntud. Kepiti ja lakuti öö otsa......siis kahetseti ja palvetati. Ah et tõestusi? Käige kohalikega rääkimas kui nad veel elus on. Enamus nunnadest on sellised keskmised ,,täispeaga mehetapjad,,.Varem oli nii ,kas lähed vanglasse või saad võimaluse kloostris sitsida. Käisid siis vahest raha teenimas kloostrile ka külapeal. Turvast pätsimas ja muud. Koos kohalike meestega......viinaga ja....
See me vaimsust siin valvab, paremini kui siinai kuusnurk.
Vasta
(29-07-2019, 10:52 )KuKr Kirjutas: Võibolla kellelgi on selle kohaga seoses mingeid tundeid, mõtteid, inspiratsiooni või paranormaalseid kogemusi? Ma hooman seal viibides iga kord selle paiga võõrust. Ja mitte positiivse laenguga. Iseäranis intensiivselt seespool "kloostrimüüre".

Väga võõras ja väga kiivas. Kolm erinevat kogemust on. Nad on seal ikka totaalselt paranoiliselt kaitses, kõik suunatud sissepoole, ei idane ei mädane. Aga mingil juhul varastatud väepaika käest ei anna. Zombistunud. Hirm eelkõige eluvaimu ees: väljendub lastega riidlemises, eriti madal.
Tamm on elus, pool meetrit maapinnast kõrgemal, pilk tuleb üles pöörata. Ühtki tükki temast muidugi enam kaasa vedada ei saa.
Ja Lokster, ära vingu, keda peaks huvitama sinu tunded, mis tähtsust omab, et sina ei tunne enam sidet oma rahvaga? Nõrkus, emotsionaalsus ja ei enamat. Orgaaniline eestlane üldjuhul ei kannata taolise labiilsuse all ega ole eestlased kaugeltki juurteta ehkki tamme juured läbi näritud, ka need on elus kui pilgu alla pöörad kuid see pole enam igaühele.
Vasta
(30-07-2019, 10:03 )Lokster Kirjutas: /-/Nüüd ei tea, varasemalt korraldati kloostris kord aastas sabat ( õiget terminit ei tea). Tulid kokku suuremad isakesed habemikud ja siis nunnad tegid seda ,mida nad kindlasti teha ei võinud. See oli nagu näitlik patu äratundmine ,millega saaks paremini võidelda kui ta on endas ära tuntud. Kepiti ja lakuti öö otsa......siis kahetseti ja palvetati. Ah et tõestusi? Käige kohalikega rääkimas kui nad veel elus on. /-/

Hm, mul ämm rääkis sama asja Petseri kloostri kohta, kuid ise tean ühte palvemaja, kus ikka korra aastas rahvas vahel ööseks kogunes. Momendil ei tea, kas tava jätkub, kuid millalgi 10-15 aastat tagasi oli täitsa olemas, et ööseks koguneti palvemajja, uksed suleti jaa...Seal nunnad ei osalenud ja külajutte neist ka ei olnud, usklikud ise olid hakkajad. Igastahes asi istus ja kaugemaltki oli tulijaid.
Vasta
(02-08-2019, 06:43 )Eithea Kirjutas: Hm, mul ämm rääkis sama asja Petseri kloostri kohta, kuid ise tean ühte palvemaja, kus ikka korra aastas rahvas vahel ööseks kogunes. Momendil ei tea, kas tava jätkub, kuid millalgi 10-15 aastat tagasi oli täitsa olemas, et ööseks koguneti palvemajja, uksed suleti jaa...Seal nunnad ei osalenud ja külajutte neist ka ei olnud, usklikud ise olid hakkajad. Igastahes asi istus ja kaugemaltki oli tulijaid.

Ehhee ... ilmselt on õigeusklikud sellega ühe paljudest (järjekordse) paganliku tava endale võtnud. Kus seksimine kui loomulik tegevus mitte mingisugune patt ei olnud. Nagu näiteks üleni allikasse kastmisegi on paganlike juurtega tava.
Vasta
(02-08-2019, 06:43 )Eithea Kirjutas:
(30-07-2019, 10:03 )Lokster Kirjutas: /-/Nüüd ei tea, varasemalt korraldati kloostris kord aastas sabat ( õiget terminit ei tea). Tulid kokku suuremad isakesed habemikud ja siis nunnad tegid seda ,mida nad kindlasti teha ei võinud. See oli nagu näitlik patu äratundmine ,millega saaks paremini võidelda kui ta on endas ära tuntud. Kepiti ja lakuti öö otsa......siis kahetseti ja palvetati. Ah et tõestusi? Käige kohalikega rääkimas kui nad veel elus on. /-/

Hm, mul ämm rääkis sama asja Petseri kloostri kohta, kuid ise tean ühte palvemaja, kus ikka korra aastas rahvas vahel ööseks kogunes. Momendil ei tea, kas tava jätkub, kuid millalgi 10-15 aastat tagasi oli täitsa olemas, et ööseks koguneti palvemajja, uksed suleti jaa...Seal nunnad ei osalenud ja külajutte neist ka ei olnud, usklikud ise olid hakkajad. Igastahes asi istus ja kaugemaltki oli tulijaid.
Pigem on selline tegevus nüüd vast kadunud. Petseriga on ju kõik veelgi keerulisem ( sorri ajasin pihkvaga segi siin ). See oli viimane tšuudide kants. Ja nii maeti ja peideti seal maa alla kõige tähtsamad kultuuri kandvad ruunitekstid ja muud esemed. Sassi ei ajanud pada. Kui siis vaid täispeaga vahest tembutas. See intervjuu aga oli ikka kaine peaga ,kus ta mainis ,et teda kui ,,teenelist Breznevi putitajat ,, lasti vastuteenena ligi igast kohtadesse. Ja seal petseri ütlesid õigesuklikud -,, pole olemas kahte ajalugu,,. Tšuudie viimane põlisust kandev ,,jälg,, läks kustutamisele. Kuradima edukalt. Sidorov oli ainus teadlane ,kes midagi suutis tšuudidest veel taastada aga väga vähe.
KOobas on kuremäel salapärane igatahes.
Petseris ,kus ka õigeusu muumiaid leidub, on neid rohkem kui turistidele näidatakse. Ega usklikud neid loonud ja nende ,,säilitav,, nõidus pole ka kirikust pärit. Olid ju tšuudid jäänud kroonikaisse rahvana ,kes ,, kadusid maa alla,,.

(02-08-2019, 10:30 )Mannu Kirjutas:
(02-08-2019, 06:43 )Eithea Kirjutas: Hm, mul ämm rääkis sama asja Petseri kloostri kohta, kuid ise tean ühte palvemaja, kus ikka korra aastas rahvas vahel ööseks kogunes. Momendil ei tea, kas tava jätkub, kuid millalgi 10-15 aastat tagasi oli täitsa olemas, et ööseks koguneti palvemajja, uksed suleti jaa...Seal nunnad ei osalenud ja külajutte neist ka ei olnud, usklikud ise olid hakkajad. Igastahes asi istus ja kaugemaltki oli tulijaid.

Ehhee ... ilmselt on õigeusklikud sellega ühe paljudest (järjekordse) paganliku tava endale võtnud. Kus seksimine kui loomulik tegevus mitte mingisugune patt ei olnud. Nagu näiteks üleni allikasse kastmisegi on paganlike juurtega tava.

Igal pool toimus religioonide sunnistamisel tavaline matemaatika - mida kangemana oli säilinud oma ,,vaimsus,, ,seda suurema koifitsiendiga see usu kõrvale jäi. Kasvõi voodoo ameeriks. Paganlus segunes. Kuna kirik oli näiliselt ikkagi õigekujuline , löödi käega. Seda on siberiski küll ja veel. Nähtus omaette on nepaali budhhistlik kristlus. Moslemi usk on väheke jäigem. Judaismi aga ei levitata , vaid hoitakse ,,omadele,,. Mormoonilik ,, konservatiivsus,, nt. Noja pagana pühade ,,ülevermimisel,, ju ka mindi ikkagi teatud piirini. Mägirahvastel saab aga nuga kui nende väga verise ohverdamise juures kahtled usupõhisuse üle. Olles palju kokku puutunud šamaanide arusaamadega ,siis see on hämmastav kui palju nad on omaks võtnud religioone. On see budhhistlik atribuutika või kristluse ikoonid........kõik kärab. Asju laherdatakse just nii - väekas-tõhus-toimiv. Ja nüüd mõtle euroopa nõidade peale ( ka avalikult satanistlike ). Kiriku küünlad, palved psalmi raamatust ....meie isa palve. Kõik läheb kaubaks.
Vasta
Hiite Maja koostatud looduslike pühapaikade kaart.  Loodetavasti täieneb.
https://hiitemaja.maps.arcgis.com/apps/w...d9a76e229e



Tsitaat:Looduslike pühapaikade kaart valmis 2018. aastal Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse, Maa-ameti ja Hiite Maja SA koostöös. Kaarti haldab Hiite Maja sihtasutus.

Kaardi täiendamine ja täpsustamine jätkub ning selleks on teretulnud ka kohalike elanike abi. Kui märkate, et kaardilt on mõni teie kodukandi pühapaik puudu, siis teatage sellest Hiite Majale aadressil juhatus@hiis.ee.
https://www.hiis.ee/
Vasta
Leid näoraamatust.

Autor Ahto Kaasik

Kuremäe hiiemägi

Esmaspäeval, 15.08 on rahvakalendris rukkile pühendatud püha. See on piduliku moega päev, mil on peetud laatu ja kirmaskeid ning viidud pühapaika andi.
Eriliselt on see päev seotud Kuremäe hiiemäega. See on Vadja maarahva tähtsamaid hiiemägesid ja matusepaiku ning Kalevipoja lugude oluline tegevuspaik. Ühtlasi on see üks viimaseid kirikute hõivatud hiiemägesid ja Vene võimu tugipunkt Eestis.

Raamatus Pühapaikade teejuht esindab Kuremäe Hiiemägi Tärivere ehk Iisaku kihelkonna põliseid pühapaiku. Rukkipüha puhul avaldan selle loo ka siin.

Tärivere (Iisaku) kihelkonna Kuremäe hiis

Kuremägi (ka Kurra-Meggi, Kurimägi, Püha mägi, Hiiemägi, Hiis, hiieplats; õigeusklikel: Pühtitsa mägi, Jumalaema mägi)

Kuremägi asub Tärivere (Iisaku) khk kirdeservas Jõhvi khk piiril kesk Alutaguse soid ja laasi. Mägi on 1,9 km pikkune põhja-lõunasuunaline kõrgendik, mille lõunaosa peetakse pühaks.

Kihelkondade piir läheb üle hiiemäe. Mäe väiksem osa koos allika, tamme ja kalmistuga asub ajaloolise Jõvi (Jõhvi) khk Lähtepea külas, hiiemäe suurem ja kõrgem osa aga Tärivere khk Soompea külas. Hiiemägi piirneb põhjas ja idas Jõhvi-Vasknarva teega, lõunas ja läänes külateedega.

Püha mäe suhteline kõrgus on 48 m, absoluutkõrgus 92,3 m, pikkus 1,3 km, laius 0,8 km ja pindala ligi 80 ha. Mägi koosneb viimase jääaja lõpul kuhjunud moreenist, mis toetub paekivist kõrgendikule. Naabruses asuvast Soompea külast on kruusa kaevandamisel leitud ka üle-eelmisest jääajast pärinevat moreeni. Ligi kolmandik hiiest, eeskätt selle nõlvad, on kaetud metsaga.

Kuremägi on vadja ja viru maarahva pühapaik, kus asub mitmeid muistiseid ja millega on seotud rohkesti pärimusi. 17. saj kirjades seisab, et kirikumehed on korduvalt kaevanud, et Kuremäe hiies käib pühi pidamas rahvast mitmest kihelkonnast ja isegi Venemaalt. Rahva hiiest laialiajamiseks paluti sõjaväe abi. Hiljem on seal põrkunud erinevad suurriiklikud huvid ja nende teenistuses olevad religioonid. Seetõttu võib Kuremäel leida ühisjooni ka Jeruusalemma Templimäega.

Hiiemäe loodeosas asub kivivooderdisega kraavi ehk Lähtepea jõe vasakkaldal Hiieallikas (ka Kuremäe allikas, Püha allikas, Pühavee allikas, Hiieallikas, Ohvrihallikas; venelastel ka Jumalaema allikas, Pühtitsa allikas). Allika kohale on ehitatud kivist kaevumaja ja selle ette kahhelkiviga kaetud küna, kuhu voolab torust vesi. Mõniteist m eemal asub väikses kuuris kümblusvann, kus õigeusklikud suplemas käivad.

Püha allikas on Kuremäel õigeusklike palverändurite üks peamisi sihtkohti, mida suuremate kirikupühade ajal külastab tuhandeid inimesi. Kuna suurele külastajate hulgale vett enam ei jätkunud, kutsus klooster Venemaalt geoloogid, kes puurisid allika lähedale puurkaevud ja paigaldasid allikasse torud. Looduslik läte muutus puurkaevuga ühendatud veevärgiks. Paraku hakkab vesi ka puurkaevus lõppema ja kiviküna on vahel päris kuiv.1

Enne rüüstamist oli Hiieallikas põliselanike seas väga hinnatud. Kõneldi, et allikas on Veteema silmavesi ja ravib silma-, naha- jm haigusi, isegi armuvalu – seda küll vaid juhul, kui allikasse tasuks hõbevalget kaapida või münt heita. Ebamääraste salahaiguste korral kaabiti allikasse hõbevalget lausa kolmel neljapäeva öösel. Veega pesti kodus ka väikelapsi, et anda neile võlukaitse. Kunagi veerohke ja kuulus allikas andis nime samas asuvale Lähtepää (Allikamäe) külale.

Pühast allikast 440 m idakagus hiiemäe põhjaosas kloostri kalmistu servas tee ääres asub Püha tamme kuivanud tüvi. Tamme (ka Kuremäe tamm, Kuremäe ohvritamm) ümbermõõt oli 1997. a 4,17 m ja kõrgus 17 m. Kuivanud ja kohati ka pehkinud puutüve ümbritseb 2 m kõrgune roheline laudadest aiake, mille kõrval on väike kabel.

1998. aasta suvel jäädvustasid filmimees Rein Maran ja looduskaitsja Veljo Ranniko tamme juures „Osooniˮ saatelõigu. See oli hüvastijätt Kuremäe vanima elanikuga. Pühale puule olid jäänud vaid mõned haljad lehed.

Vana tamm on viimane omaaegsest hiietammikust, mis kasvas iidsel matusekohal. Enne kloostri ehitamist asus hiiemäe loodeosas, tamme ümbruses ja mäe nõlval kuni püha allikani Eesti üks suurimaid muistseid matusekohti. Kooljahaudadeks kutsutud ala oli kaetud muinasaegsete kääbastega. Kloostri ehitamise ajal hauad lõhuti ja sealt riisuti kooljate mõõgad, sõjakirved, hõbeehted, helmed jm vara. 1892. a kaevas Tartu Ülikooli vene keele professor Pavel Viskovatov kiiruga läbi kümme kääbast ja jäädvustas leiud. Enamik haudu aga rüüstati niisama. Praegu on Hiiemäel mingil määral säilinud ja kaitse all vaid kolm kääbast. Samuti asub püha allika lähedal kaitsealune vadjalaste maahaudkalmistu.

Võib-olla valisid vadjalased kauges maanurgas asuva Kuremäe matuse- ja hiiepaigaks seetõttu, et tal on erilised suhted soome-ugrilaste taevajumala Tooru, Taara ehk Ukuga. Meie hõimlaste hantide ja manside Num To järv sai pühaks, kui selle saarele astus taevajumal Numi Toorum (ka Numi-Taarõm, Numi-Tuurõm, Num-Toorõm). Kõneldakse, et Kuremäel on äikese ja vihmaga eriline side. Mägi muudab äikesepilvede liikumist, hoides mõnikord vihmapilvi eemal, teinekord jälle kutsudes esile tugeva äikese. 1930. aastate ajalehed kirjutasid sageli pikse tegevusest Kuremäel.

1932. a suvel lõi pikne Kuremäe kloostrikiriku suuremasse kellatorni, varistas maha selle telliskivivoodri, lõhestas väiksema torni katuse ja lõi väravatornis kellale prao sisse. Sealt jooksis välk nunnade söögisaali, lõi toa valgeks ja välgatas ehmunud nunnade nähes aknast välja.2 1935. a ajas kaks päeva kestnud äikesetorm laiali Kuremäele lähenevad veneusuliste ristikäigud ja segas kloostri 50. aastapäeva pidustusi.3 1938. a suvel süütas pikne kloostri loomalauda ja lõi uimaseks inimese, kes üritas telefoni teel tuletõrjet kutsuda.4 1939. a põletas pikne maha Kuremäe elaniku karjalauda ja purustas telefoniposte.5 1940. a suvel kirjutas Virumaa Teataja, et vihmajumalale Kuremäe ei meeldi: ümbruskonnas sajab vihma, kuid põua käes vaevleva Kuremäe kohal rebenevad pilved pooleks.6

Kuremägi on üks tähtsamaid paiku Kalevipoja lugudes. Kahjuks ei tundnud Kreutzwald sealtkandi lugusid, mistõttu eeposesse need ei jõudnud. Kalevipoeg kaevanud janu kustutamiseks Konsu järve ja kuhjanud pinnase järvest 3 km edela pool Kuremäeks. Kuremäe ümbruses olnud Kalevipojal rohkesti sõdimist, küll Vene vägimehe Dobrõnjaga, küll venelastega, küll raudrüütlite ja vanapaganaga. Taplusest väsinud Kalevipoeg heitnud Püha tamme alla puhkama. Magamise ajal raiunud vaenlased tal jalad pikkade kirvestega altpoolt põlvi maha. Haavatud vägimees komberdanud põlvili kuus kilomeetrit Kivinõmme metsani ja suri seal võideldes. Kivinõmmes Kalevipoja mäe nõlval asub 17 m pikkune ja 9 m laiune kääbas (MK 8976), millel on raidkivi kirjaga „Kalevipoja haudˮ. Kalevipoja jalad maeti aga Kuremäele. Teisendi järgi on Kuremägi Kalevipoja haud.

Alutaguse Kalevipoja pärimused on talletatud peamiselt 1950. aastatel. Vene keeles aga ilmus Kalevipoja Kuremäe lugu Pavel Viskovatovi artikli juures juba 1894. aastal. Selle kohaselt olnud eesti rahva valitseja Kalevi poeg jumalate poeg, kõigist surelikest tugevaim ja vapraim. Jumalad olid andnud talle ka kaitse kõikide relvade ja vigastuste vastu, kuid see mõjus vaid senikaua, kuni ta ärkvel oli. Kord pärast sakstega peetud tulist võitlust heitis Kalevipoeg Kuremäe tamme alla puhkama ja uinus. Kui ta ärkas ja oma malevale appi ruttas, polnud tal enam võlujõudu ega -kaitset. Surmavalt haavatuna tõttas ta Kuremäest 7 versta kaugusele, et mitte langeda vihavaenlaste kätte. Kurvastades oma orjusse langeva rahva pärast, valas ta pisaraid, mis valgusid üle tasandiku Konsu järveks. Tema surmaohe oli aga nii vali, et seda kuulis kogu maarahva (estide) maa.7

Minu isa rääkis, et Kalevipoeg on maetud Kuremäele, et sie mägi seal, et sie ongi Kalevipoja hauaküngas. Kalevipoeg oli Eestis kuningast, aga papid ei sallind Kalevipoega ja siis ehitasid tema hauale luostri, et siis ei tõuse Kalevipoeg üles.

Vot usuti, et muidu ta tõuseb üles, kui aeg täis saab. Et kui kluoster peal, et siis enam ei saa tõusta.8

Varasematel sajanditel käisid Kuremäe hiiemäel pühi pidamas ja ravitsemas nii põliselanikud kui ka hiljuti sisse rännanud vene talupojad. Hiiemäe kõrval Lähtepea külas, hiljem hiiemäel, jagus ruumi ka väiksele vene kabelile. 19. saj lõpul köitis Kuremägi aga võimude tähelepanu. Algas saksa mõisnike ja vene võimude võidujooks hiie hõivamise nimel. Ühekorraga ehitasid oma hooneid hiide nii õigeusu kui ka luterlik kirik. Toimuvasse sekkus kuberner Sergei Šahhovskoi. 1885. a peatati luterliku kiriku ehitus ja see võeti vene kiriku omandisse. 1891. a alustati hiiemäel õigeusu nunnakloostri ehitust. Kunagisest tillukesest puukabelist sai mõnekümne aasta jooksul kloostrilinnak, mida piirab 1,2 km pikkune vahitornidega kivimüür. Kloostri eestseisja Šahhovskoi lubanud, et varsti ei laula tema kubermangus enam ükski ema oma lapsele eesti keeles hällilaulu. Ehk pole juhus, et põlisrahva kalmistu ja pühapaiga rüüstamist juhtinud venestaja suri mõne aasta pärast 52-aastasena ja maeti hiiemäele, enne kui ta jõudis näha kloostri valmimist.

Võimud avaldasid 1892. a eesti- ja venekeelse voldiku, kus selgitasid kloostri rajamise tagamaid. Seal mööndi, et Kuremägi on eestlaste vana pühapaik (nõiamägi), kus austati eesti jumalaid (ebajumalaid) ning mäega on seotud Kalevipoja lood. Nagu palju kordi varemgi põlisrahva pühapaiku hõivates, nii ka siin kasutati müüti kristliku pühaku ilmumisest. Jutustati, et Kuremäel ilmus Jeesuse ema ja leiti teda kujutav ikoon. Propagandateosele kohaselt kõneldakse ka, et see on põline Vene maa, vene rahvas on alati olnud väga rahuarmastav ja eestlased omakorda armastavad vene usku.

Hoopis teine vaade toimunule on põliselanikel. Pea sajand hiljem, 1984. a kõneldi Kuremäe lähedal Ohakvere külas järgmist.

Kuremäe ohvritamm olevat esiemade juttude järgi olnud vanade eestlaste püha tamm. Kuremäel olevat olnud püha hiis ja hiieallikas kuhu tulnud paganausulisi eestlasi kaugelt kokku oma ohvritalitusi toimetama. Üks suuremaid pühi olnud rukkimaarjapäev. Tamme kaunistatud mitmesuguste kirjude paeltega.

Luteriusu pastorid tahtsid sinna oma kirikut ehitada. Siis aga algas tsaarivalitsuse ajal venestusperiood. Kuremäele tuli vürst Šahhovski, suur õigeusu pooldaja, ja võttis hiieplatsi ja allika Kuremäe kloostrile. Kuberner ja preestrid hakkasid ümberkaudseid elanikke agiteerima vene usku. Kuid elanikud jäid üsna ükskõikseks uue usu vastu.

Ohvritamme aga hakkasid rüüstama ja temalt koort võtma kõik usklikud. Lõpuks tehti juba viletsale tammehiiglasele aed ümber. Praegu on tamm looduskaitse all. Kuid praegugi arvavad usklikud temast abi saavat. Käed topitakse veel aialippide vahelt läbi. Ja Hiieallikas on nüüd õigeusklike püha allikas. Sealt viiakse vett küll pudelite, küll piimanõudega. Nunnad ise kannavad kaelkoogu ja ämbritega – ikka ravimiseks. Sealsamas allpool supeldakse ja otsitakse allikast tervendavat ja parandavat mõju igasuguste haiguste vastu.9

Rahvad ja usud on erinevad ning väga erinev võib olla ka nende suhtumine looduslikesse pühapaikadesse. Kui maarahvas keelab allikast isegi suuga juua, siis õigeusklikel on tavaks oma pühades allikates lausa kümmelda. Vene kirik on hoidnud Kuremäe hiiemäge oma parimate tavade vaimus ja nende käsitluses on see paik puhkenud õide. Eesti pärimuskultuuri ja loodususu mõistes on asi teisiti. Kalmude lõhkumine ja surnute vara röövimine, hiiepuude raiumine, püha allika kammitsemine kivisse ja rauda, pühapuult koore riisumine ning hiide ehitamine ja seal elamine on suure osa looduslikust, elusast pühapaigast rüvetanud ja hävitanud.

Kui ma kümmekonna aasta eest esimest korda Kuremäel käisin, üllatas mind aga üks lihtne tava. Veneusulised käisid ümber tamme ja allika palveid öeldes järjekindlalt vastupäeva. Kahju oli vaadata noort ratastoolis meest, kes hakkas allika juures palveringi tegema päripäeva, kuid ligi rutanud kirikuteener suunas temagi kindlakäeliselt kura kätt liikuma. Maarahvas nagu paljud teisedki põlisrahvad liiguvad head tehes ikka päripäeva – päikese järgi hüva kätt. Vastupäeva ringe tehakse ennekõike siis, kui on vaja kelleltki-milleltki elujõud ära võtta (näiteks nahahaiguselt) või kui soovitakse midagi surmale-surnutele anda. Kuid hiietamm ja -allikas pole ainsad, mis on Kuremäel surmale antud. Selle aja jooksul, mis vadjalaste ühes tähtsamas väe- ja kalmupaigas on vastupäeva surmatantsu tantsitud, on see rahvas peaaegu hääbunud. 1864. a oli vadjalasi üle viie tuhande. 2010. a rahvaloenduse andmetel elas Venemaal veel vaid 64 vadjalast.

Kuid elu pole Kuremäelt siiski kadunud. Mäe nõlvadel kasvab hiiemets, mitmed allikad on elus ja kloostri taga, mäe kõrgemas osas, tehakse jaanituld. Igal aastal kõmab Kuremäe kohal kõu, meenutades, et inimesed on siin pelgalt külalised.

-

Hiieallikas: 6568019.5,701463.3; 59°12′10.55″, 27°31′39.7″

Püha tamm: 6567902,701887.7, 59°12′6.04″, 27°32′6.01″

Hiiemäe tipp: 6567290.8,702000.2, 59°11′46.12″, 27°32′11.06″

Muinsuskaitse: kääpad (8978-8980), kalmistu (8977), allikas (8981)

Looduskaitse: Püha tamm (KLO4000785)

Taristu: parklad

Lähim keskus: Jõhvi 21 km

Juurdepääs: Jõhvi-Vasknarva teel Kuremäel pöörata paremale Kuremäe-Soompea teele (silt Kuremäe klooster 0,5) ja 60 m pärast pöörata paremale parklasse viivale teele. Parklast on allikani 220 m ja tammeni 310 m. Hiiemäe tipuni jõudmiseks tuleb kõndida ringiga ümber kloostri 1,2 km.

Bussipeatus asub hiiemäel pühast tammest mõnekümne m kaugusel.

-

Viited

1. Kristel Vilbaste (2013). Eesti allikad (lk 101). Tallinn: Varrak; Kristel Vilbaste (2015). Kui allikad kuivavad ... Looduskalender, 22.08.2015.

2. Järva Teataja 23.08.1932, lk 3.

3. Päevaleht 15.08.1935, lk 4; ka Postimees 16.08.1935.

4. Postimees 28.06.1938, lk 3; 29.07.1938, lk 1.

5. Uus Eesti 29.07.1939, lk 7.

6. Virumaa Teataja 28.06.1940, lk 2.

7. Пaвeл Bисковатовъ (1894). Пюхтицкое древнее кладбище (lk 237–244). Временник Эстляндской губернии. Kн. II. Ал. Харузин, А. Андрияшева (ред).

8. KKI 20, 342/3 (2) < Jõhvi raj, Iisaku k/n. – Ü. Tedre < kolhoosi „Tee Kommunismileˮ sepalt, üle 60 a (1955).

9. RKM II 380, 60/2 < Iisaku, Ohakvere k – Elga Valter, s 1925 < ema Juliette Porkon (1893–1976),

vanaema Miili Grauverg (1866–1939) (1984).
Vasta
Huvitav jutt.
Aigar Säde vist Hallo Kosmose saates ütles, et nii kaua kuni Kuremäe ei ole eestlaste käes, ei pöördu rahvaarv ka tõusule.
Kured ei saa tittesid tuua rahulikult.
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 3
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7(current)


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  EKRE, Objektiiv ja äärmuslik kristlus Eestis. Valge ordu hundi 1 1,532 28-03-2019, 22:10
Viimane postitus: Nielander
  Satanistid Eestis LostSoul 94 53,281 25-05-2018, 10:11
Viimane postitus: xcad

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat