Samasse paika tagasi sattumine

Palju on kuulda sellest, et kurjategijad kipuvad kuriteopaika naasema.
Ent elu on näidanud, et tagasi kiputakse tulema ka heateopaikadesse, muudesse kohtadesse.
Mu elukogemus näitab seda, et sattun liiga sageli 2 päeva järjest sageli samasse paika, kuhu ma muidu võib olla kuude või aastate viisi ei käi. Seda võiks kerge seletada, sest tegemist voib olla näiteks tööobjekiga, kus käiaksegi, tehnilisel põhjusel kaks, kolm või rohkem päevi järjest. Ent elu on näidanud, et sattun suhteliselt vähekäidud paikadesse 2 päeva järjest täiesti erinevatel põhjustel. Ja mitte planeeritult. Tavaliselt on nii, et avastan samas paika sattumise alles siis, kui olen juba seas.
Sama lugu on ka harvakasutatavate bussiliinidega, et avastan, et sõidan näieks täna jälle samat marsruutipidi, nagu eile, ja enne seda pole kaua kaua sõitnud.
Nii paikade vôi transpordiliinidega seoses olevaid tagasisattumisi on olnud väga palju.
Üheks põhjuseks võib olla mingi paiga vaim, kes mind tagasi kutsub. Või mingi müstiline kinnijäämine, mis ei ole iseenesest halb.

Ma võin eksida aga selle asja nimi oli vist "idiosünkronism" - vist kreeka keelest "id" isik või midagi sellist.
Omal ajal miilitsas ja ka Politsei aja alguses sai niimoodi kätte päris mitu kurjategijat. Ei tea, et oleks asja
kohta statistikat tehtud, kuid olen ka ise nii moodi varitsuses istunud topeltmõrva sündmuskohas. Selle
sündmuse puhul aga kurjategija tagasi ei tulnud. Vanad krimkad rääkisid, et naasevad peamiselt need nn
juhutapjad, kuid on täheldatud ka retsidivistide naasmist kuriteopaigale.