[Nielander]

Puhtjuhuslikult sattusin raamatukogus sellise teose peale, mis nagu alafoorumi kirjelduseski öeldult kustumatu mulje jättis.

Tegemist siis Princeton'i Ülikooli bioloogia professori Lee. M Silveri 1998. aastal ilmunud omajagu kära tekitanud populaarteadusliku teosega, mis 2000. aastal ka eesti keelede tõlgiti(originaaltiitel: Remaking Eden: Designing Human Life In The New Millenium). Raamat räägib üldjoontes geenidest, kloonimisest, viljastumisprotsessidest, kunstlikust viljastamisest ja kõiksugu geenimanipulatsiooni mehhanismidest, mis ilmselt ka meie lähitulevikus meie liiki aktiivselt muutma hakkavad. Tegemist pole aga mingisuguse igava bioloogiaõpikuga, vaid huvitavalt ja sõnaosavalt kirjutatud pilguheitega minevikku ja tulevikku.

Huvitavamad teemad/küsimused, millele autor ka oma mahukas raamatus väga ilusad vastused annab:

• Kas lapsel võib olla mitu ema ja mitu isa?
  
• Mis asi on kloonimine?
  
• Kuidas kloonimine töötab?
  
• Kas inimest saab kloonida?
  
• Kas viljastatud munarakk on elus?
  
• Kas geneetika teeb meist need, kes me oleme?
  
• Kas omasoolised paarid saaksid lapsi?
  
• Kas mehed saaksid lapsi kanda?
  
• Kas ja kuidas me suudame oma liiki geneetiliselt täiustada?
  
• Kas meie liik tulevikus lahkneb alaliikideks?
  
• Surrogaatsus.
  
• Seemne- ja munaraku doonorlus.
  
• Tüvirakud
  
• Loote areng.
  
• Eugeenika.
  
• Jne, jne
  

Peale selle tuuakse raamatus välja mitmeid poolt ja vastu argumente selliste, vähemasti USA's õrnade, teemade kohta nagu abort, kunstlik viljastamine, elu definitsioon, geenimanipulatsioonide vajalikus ja nende eetilised vaatenurgad, jne...
Kõik argumendid ja eetilised kaalutlused on teaduslikult põhjendatud ning lihtsasti mõistetavad...

Apollo
Raamatukoi
Leidsin mingi esitluse

Igatahes soovitan - nii paeluvalt kirjutatud, et keera aga lehti...

[Müstik]

Võimalikuks võib saada kolme vanema DNAga lapse sünd.
Reedel lubasid Ühendkuningriigid esimese riigina maailmas alustada kehasisest viljastamise katsetustega, kus kasutatakse kolme inimese DNAd. Selline tehnoloogia võib ära hoida mitokondriaalsete haiguste levikut, kuid tõstatab ühtlasi eetikaküsimusi.
http://teadus.err.ee/artikkel?id=9469&cat=1